Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
üldkulu, kvartali, viide, üldkulud, investeering, kulum, kapital, kvartalis, omahind, arved, amort, varadahakäibe, omahinna, müügieelarve, amortisatsioon, hald, eelarved, palgakulu, halduskulu, laen, jääk, laekumiste, bilanss, eelarvet, müügiprognoos, kindlustus, omakapital, ostjatelt, kulusid, halduskulud, tootmisseadmete, perioodikuludealkoostamisel. Plaanilise bilansi koostamise aluseks võetakse kõik eelnevalt koostatud eelarved. 1 1 1 OÜ Lastemaailm tegeleb lapsevankrite tootmise ja müümisega. 1 toote tootmiseks kulub 10 kg põhimaterjali, mille hind on 2 kr/kg. 1 toote valmistamiseks kulub töölisel 1,5 tundi ja talle makstakse 25 kr/h. Muutuvate lisakulude norm on 6 kr/h kohta, püsivad tootmise lisakulud on igas kvartalis 40 000 kr., seal hulgas tootmisseadmete kulum 20 000 kr., akumuleeritud kulum plaaniaasta algul oli 325 000 kr. Iga vankri müügi eest makstakse müüjale 12 kr. preemiat. OÜ l oli aruande aasta lõpuks 500 000 kr. eest tootmisseadmeid ja 315 000 kr. eest mittetootmisseadmeid. Plaaniaasta I kvartalis plaanitakse osta arvuteid 65 000 kr. eest ja II kvartalis printer 15 000 kr. eest. Seadmete amortisatsioonimäär on 16% aastas. OÜ l on 120 000 kr.
3) Prognoosida tööjõu kuludega seoses tehtavaid väljamakseid; 4) Luua eeldused tööjõu tulemuslikkuse kontrollimiseks 2.1.8. Tootmise üldkulude eelarve 11 Tootmise üldkulude eelarve (manufacturing overhead budget, factory overhead budget, manufacutiring departmental expense budget) on eelarve, milles näidatakse eelarveperioodil tootmisprotsessis tekkivaid eelarvestatud üldkulusid.Tootmislikud üldkulud on kulud, mis ei ole valmistatavate toodetega otseselt soetud ja neid ei paigutata otse toodetele. Tootmislike üldkulude alla kuuluvad kõik tootmislikud kulud, välja arvatud otsesed materjalikulud, otsesed tööjõu kulud ja muud otsekulud. Tootmislikke üldkulusid võib liigitada muutuvateks ja püsivateks tootmislikeks üldkuludeks. 2.1.9. Valmistatud ja müüdud toodangu kulu eelarve Valmistaud ja müüdud toodangu kulu eelarve (cost of goods manufactured and sold budget)
Arutelul oli kaks võimalust: tõsta ajalehe müügihinda või tõsta ajalehe reklaamitasusid. Pärast konsultatsioone potentsiaalsete reklaamiklientidega otsustasid finantsjuht ja ajalehe tegevjuht suurendada ajalehe reklaamitulusid 4% võrra, 520 euroni reklaamlehekülje kohta. Tegevjuht informeeris uutest hindadest müügiesindajaid ja kliente. Finantsjuht eelarvestas reklaamituluks märtsis 41 600 eurot. Tegelikud märtsi jooksul müüdud reklaamipinnad ja esitatud arved kajastati majandustarkvaras. Märtsi tegevusedukuse aruanne tuli järgmine: 3 Selle põhjal vajaksid uurimist näiteks järgmised küsimused: ● Kas müügi- ja turundusosakond tegid piisavaid pingutusi veenmaks reklaamikliente, et kuigi reklaamlehekülje hind on nüüd 520 eurot, on meie ajalehes reklaami ostmine siiski hea tehing? ● Miks oli keskmine leheküljehind 508 eurot, mitte aga 520 eurot?
4 Tootmistsehhi kommunaalkulud, kuus 1000 5 Põhitööliste tükitasu 30 6 Tootmise abimaterjalid (joodis, määre jms.)/ühik 12 7 Tsehhi juhataja kuupalk 1500 8 Reklaamikulu kuus 6000 9 Komisjonitasu müügimeestele/ühik 10 10 Tootmishoone kulum kuus 1500 a) Liigitada kulud järgmise skeemi kohaselt põhipalk põhimaterjal tootmise üldkulud perioodikulud esmaskulud tootekulud konverteerimis(töötlemis)kulud b) Arvutada tsehhi kuu tootmiskulud Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused
1.Äriidee ja selle esitaja tutvustus Ettevõtte omanik: Amet: Arvutitehnoloog Aadress: Äriidee ja selle eesmärk: Minu äriidee on osutada abi kõikidele kellel on vaja abi arvuti osas. Põhi eesmärgiks on pakkuda inimestele teenust- arvuti remonti ja hooldust, samuti ka mis aitab neid igas elupäevas toime tulla arvuti taga. Nagu näiteks arvutiga arveid maksta, internetis ajalehti lugeda või hoopis oma veebilehe tegemisel. Programmide installeerimisel ja nendega töötamisel. Samuti on eesmärgiks teha komisjonimüük. 2.Ettevõte Firma nimi: OÜ Arvutiabi Valdkond: Arvutiteenindus Aadress: Ettevõtlusvorm: Osaühing Partnerid: Puuduvad 3.Toode/ teenus · Riistvara puhastus tolmust · OP süsteemi Puhastus · Tarkvara instaleerimine · OP süsteemide instaleerimine · Registrite ja protsesside korrastamine · Viimaste uuenduste installeerimine · Viiruste- ja
kutsutakse lühendiga IFRS. IFRS (International Financial Reporting Standards) rahvusvahelised finantsaruandluse standardid. IASB (International Accounting Standards Board) - Rahvusvaheline Raamatupidamise Standardite Nõukogu. 7 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid Tootmisettevõtete müügist enamuse moodustab krediitmüük. Mitte kõik arved ei laeku tähtaegselt. Osa arvetest laekub suurte pingutuste tulemusena, osa ei laeku üldse. Sellega kaasneb nn. halbade võlgade probleem ja vastavad kulud. Ostjatelt laekumata nõudesummade hindamine mõjutab oluliselt ettevõtte varade väärtust tervikuna, samuti kasumi kujunemist. Ostjate vastu esitatud nõuete ja sellest tulenevalt ebatõenäoliselt laekuvate arvete hindamiseks ja kajastamiseks võib kasutada erinevaid meetodeid, kuid valitud meetodit tuleb rakenda
· Püsivkulud kokku, krooni Kululiik Summa keskmiselt kuus aastate kaupa Küte 88 95 110 Vesi 32 35 37 Telefon, andmeside 100 100 115 Ruumide rendi maksed 400 400 400 Põhivara kulum 25 25 25 Muud kulud 96 97 80 KOKKU 741 742 767 5.4. TOOTE/TEENUSE HINNAKUJUNDUS 5.4.1 TOOTE, TEENUSE OMAHIND ÜHELE TOOTE; TEENUSE ÜHIKULE Tooteühiku omahinna kalkulatsiooni koostamise aluseks: 1. keskmine külastajate arv tunnis 2. keskmine päevade arv kuus 3
Osakond- osakonna kulud võivad olla ühe teenuse kesksed, siis võib teenuse/osakonna valida objektiks. Kindlate kulude kogumine toote jaoks, saab teada omahinna. Kuluobjekti valimine Tuleb valida mis seisukohast valida, kas piiritlemisest või tootmisprotsessi kohalt. Piiritlemine- kas üksik objekt, objektide rühm, millistes vaheastmetes infot vajame. Protsess- terviklik ehk läbi lõppkuju kandjate, protsess kui tervik, valmistoode, millele kulude omistamisena kujuneb omahind või osaline, ehk tootmisprotsessi saab tükeldada - 1 etapp,2 etapp jne, detailid võivad olla vabalt müüdavad. Kulude liigid Üldjuhul paaris liigitatud. 1) Perioodi järgi prognoositud, plaanilised või tegelikud. Läheb ajalisuse järgi. Prognoosimine, eelarve koostamine, kus kasutame prognoositud kulusid, kinnitame eelarve, plaanilised kulud, ehk eelarve kulud, millega tuleb arvestada, tegelikud kulud, need mis tegelikult perioodis tekkisid
päevast, või tagama, et selle väljastaks sama tähtaja jooksul maksukohustuslase nimel ja arvel tegutsev isik või kauba soetaja või teenuse saaja. Kui käive tekib kauba või teenuse eest osalisel või täielikul makse laekumisel, tuleb arve väljastada seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise päevast (käibemaksuseadusest § 37, lg 1,2). Kreeditarve millega muudetakse algset arvet ja millel on viide sellel arvele mida muudetakse. Lihtsustatud arve võib väljastada, kui arvel olev summa ei ületa 160 eurot ilma käibemaksuta, järgmistel juhtudel: 1) reisijateveo teenuse osutamisel; 2) parkimisautomaadi, automaattankla makseterminali ja muude samalaadsete aparaatide väljatrükitava arve korral. Arvet ei pea väljastama kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel füüsilisele isikule isiklikuks otstarbeks (käibemaksuseadusest § 37).
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 NÄIDE 4.2. Arvu leidmine protsendi järgi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 NÄIDE 4.3. Osa leidmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 NÄIDE 4.4. Protsentuaalne kasv. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23 NÄIDE 4.5. Sisseostuhind, omahind ja jaehind . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24 NÄIDE 4.6. Netopalga põhjal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 NÄIDE 4.7. Lihtintress. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 NÄIDE 4.8. Lihtintress . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Hinna olemus ja tähtsus.....................................................................................................14 2.Hinnastrateegia olemus, seda mõjutavad tegurid ..............................................................14 3.Hinnameetodi valimine .....................................................................................................15 4.Hinna kohandamine, diferentseerimine ............................................................................18 III OMAHIND 19 1.Omahinna kujunemine põllumajandustootmises...............................................................20 2.Omahinna arvutamine masintöödel....................................................................................23 3.Omahinna arvutamine taimekasvatuses.............................................................................30 4
4. Sotsiaalmaks 33% + 7308 2088 1044 töötukindlustus 3% 5. Amortisatsioon 703 201 100 6. Intressikulud 583 166 83 7. Reklaamikulud 700 200 100 Kokku kulud 123 094 33 455 8728 Toote/teenuse omahind 1231 418 109 11 5.4.2. Toote/teenuse müügihind Toote/teenuse nimetus Omahind Juurdehindlus Müügihind PVC aken 1231 kr/m 2 12% 1379 kr/m 2 Aknalaud 418 kr/m 12% 468 kr/m
Mainori Kõrgkool RÄTSA PUHKEKODU Äriplaan Koostaja: Tiina Juurmann Rakvere 2008 SISUKORD ETTEVÕTTE ÜLDANDMED....................................................................................................2 ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS...................................................................................................... 3 PROJEKTI KIRJELDUS.............................................................................................................5 Teenused:.................................................................................................................................5 Tootmine..................................................................................................................................6 Keskkond................................................................................................................................. 7 TURUSTAMINE......................................
kohta. Juhtimisotsuste puhul peaks lähtuma eelkõige kogusummadest, kuid mõnikord on vaja siiski teada ka ühiku kulude ehk ühiku omahinna suurust. Näiteks te planeerite tantsuõhtut. Bänd, kelle plaanite mängima kutsuda, küsib õhtu eest 10 000 EEK. Kas bändi maksumus, 10 000 EEK õhtu eest, on palju või vähe? Sageli ongi omahinda (ehk ühiku hinda) hea kasutada hinnangute andmisel ning suhtlemisel, sest kogusumma ei ütle mõnikord midagi. Palju näiteks on ühe tantsõhtul osaleja omahind (peo korraldamise kulud ühe osaleja kohta) ja kui palju peaks maksma pilet juhul kui peole tuleb 1000 osalejat, aga juhul kui tuleb 300 osalejat? Ettevõtte juhid usuvad sageli, et teades ühiku täpset omahinda, on võimalik selle põhjal teha näiteks müügihinna otsustusi ning täpselt välja arvutada ka järgmise perioodi kasum. Ühiku hinna arvutamine on aga võimalik siis, kui kulud sõltuvad toodete kogusest või meil on kindlalt teada konkreetse perioodi toodangu maht
Maandada saab seda riski perefirma muudest tegevusaladest. Lasteaia hoone ülalpidamiskulusid ei nimetata riskiks, sest need kulud on olemas ka praegu ja eriti suures osas need seoses lasteaiaga ei suurene. Vajaliku raha sellise idee käivitamiseks võetakse pangalaenu ja stardikapitali taotletakse Eesti Arengu Fondist (edaspidi EAS). Idee käivitamisel tuleb võtta pikaajaline laen, kuna kasumi teenimine võtab aega. Põhiline investeering on ruumide korrastamine vastavalt nõuetele, vajaliku sisustuse soetamine ja õueala muutmine lastele atraktiivseks mängualaks. 14 Võimalusel tuleb tugevusi ja nõrkusi ära kasutada ning ennetada. Mõningaid riskide maandamise võimalusi on autor välja toonud eraldi tabelis. (vt Lisa 2) Mõningaid võimalusi riskidega toimetulemiseks on : 1. taotleda toetust ........Linnavalitsuselt, EAS-ilt ja teistest Euroopa Liidu fondidest; 2
Kuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp, redaktsioon: Anna Sidorenko) Ülesanne 1 Otse- ja kaudkulud AS Raamat müüb raamatuid 1 000 tk. Otsekulud kokku on 130 000.- Tootmise üldkulud on 20 000.- Organisatsiooni üldkulud on 30 000.- Leida: 1. Kogukulud (kulud kokku) 130 000 + 20 000 + 30 000 = 180 000 EUR 2. Ühiku kulu (ühe toote kogukulu) 180 000 / 1000 = 180 EUR Ülesanne 2 Tootekulud, töötlemiskulud ja perioodikulud AS Raamat müüb raamatuid 1 000 tk. Otsesed materjali kulud kokku on 90 000.- Otsesed tööjõukulud kokku on 40 000.- Tootmise üldkulud on 20 000.- Leida: 1. Ühe toote otsekulud (ühiku otsekulud) 90 000 + 40 000 / 1000 = 130 EUR 2
- 12. Tekkepõhises arvestuses kajastatakse majandustehingud siis, kui: a) Need on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või välja makstud; b) Raha on tegelikult laekunud või välja makstud, c) Vara, kohustused ja majandustehingud on väljendatud ainult rahas; d) Need on kirjendatud analüütilistele kontodele koguseliselt. 13. Amortisatsiooni kajastamiseks tehakse järgmine raamatupidamiskanne: a) D Amortisatsioonikulu K Seade b) D Akumuleeritud kulum K Seade c) D Amortisatsioonikulu K Akumuleeritud kulum d) D Seade K Akumuleeritud kulum 14. Firma võttis pangast laenu. Selle mõju firma bilansile on järgmine: a) Suurenevad nii raha kui ka kohustused; b) Suurenevad nii raha kui ka omakapital; c) Vähenevad nii vara kui ka kohustused; d) Mitte ükski eeltoodud variant ei ole õige 15. Konto Ebatõenäoliselt laekuvad arved on: a) Konto Müügitulu kontrakonto;
ÄRIPLAANI KOOSTAMINE Õppematerjal Äriplaan SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 1. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE VAJADUS JA PÕHIMÕTTED..................................3 2. ÄRIPLAANI KOOSTAMINE JA KOMPONENDID................................................ 5 3. ETTEVÕTTE ÄRIPLAAN......................................................................................6 3.1 KOKKUVÕTE.................................................................................................. 6 3.2 ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE ......................................................................8 3.3 ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS.......................................................................... 10 ................................................................................
Ülesanne 4. Pacer Company koostab põhitööjõueelarvet 2011. aastaks tuginedes alljärgnevale tootmiseelarvele: Kvartal I II III IV Toodetud 20 000 25 0000 35 000 30 000 Ühikute arv(tk) Iga ühiku valmistamiseks kulub 1,2 tundi põhitööjõu aega. Koostada põhitööjõu eelarve tundides ja rahas kvartalite kohta ja aasta kohta. Tööjõu tunnitariif I ja II kvartalis on 15 ning III ja IV kvartalis 16 . Lahendus: Eelarve tundides = toodetud ühikute arv * 1,2 Eelarve rahas = tundide arv * tööjõu tunnitariif Kvartal I II III IV AASTA Eelarve tundides 24 000 30 000 42 000 36 000 132 000 Tööjõu tunnitariif 360 000 450 000 672 000 480 000 1 962 000 Ülesanne 5. Meiji Isetan Corporation on Jaapani ettevõte, mille allüksused paiknevad Osakas ja Yokohamas
· Muud äritulud · Põllumajandusliku toodangu varude jääkide muutus · Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt · Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus · Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel · Kaubad, toore, materjal ja teenused · Mitmesugused tegevuskulud · Tööjõukulud · 1. palgakulu · 2. Sotsiaalmaksud 6 · Põhivara kulum ja väärtuse langus · Olulised käibevara allahindlused · Muud ärikulud · Kokku ärikasum (-kahjum) · Finantstulud ja -kulud · Kasum (kahjum) tütarettevõtjatelt · Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt · Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt · Intressikulud Intressitulud · Muud finantstulud ja -kulud · Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist · Tulumaks · Aruandeaasta kasum (kahjum) 7 Kasumiaruanne skeem 2
KULUKÄITUR on sündmus või toiming (juhtimisotsus), mis põhjustab kulude tekkimist või muutumist Kulud ei teki vaid tulenevad juhtimisotsustest ! Kulud sõltuvad sellest: Mida me teeme ja kuidas me seda teeme! KASUMIARUANNE V.1 (Income Statement) MÜÜGITULU + VALMIS- JA LÕPETAMATA TOODANGU VARUDE MUUTUS + OMATARBEKS VALMISTATUD PÕHIVARA + MUUD ÄRITULUD ÄRITULUD KOKKU - KAUBAD, MATERJAL, TEENUSED - MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD - TÖÖJÕUKULUD - KULUM - MUUD ÄRIKULUD ÄRIKASUM +FINANTSTULUD - FINANTSKULUD KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST -TULUMAKS PUHASKASUM e ARUANDEAASTA KASUM Otsesed ja kaudsed kulud (direct and indirect costs) peab olema määratud objekt, mille kohta nad käivad otseseid kulusid saab ilmselt ja füüsiliselt seostada kindla kuluobjektiga kaudne kulu tuleb vaadeldava objekti peale arvestuslikult jagada TOOTMISKULUD
Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................
Ettevõtte käsutuses on tootmishoone, soetusmaksumusega 5 000 000 krooni ning mida äriplaanist lähtudes plaanitakse kasutada 10 aastat, arvestades kulumit lineaarse meetodi alusel. Tootmishoones on tootmisseade soetusmaksumusega 1 000 000 krooni, mille elueaks on planeeritud 4 aastat ja mille kulumit arvestatakse samuti lineaarselt. Ühe komplekti valmistamiseks kulutatakse põhimaterjale 100 krooni eest, töötasu 50 krooni ja muud otsekulud on 25 krooni. Tootmise muud üldkulud (va kulum) on 600 000 krooni aastas. Ettevõtte üldhalduskulud on 300 000 krooni aastas, mis sisaldavad ruumide renti ja kommunaalkulusid, kontorikulusid jms. Ettevõttel on palgatud juht töötasuga 30 000 krooni kuus, sekretär 9 000 krooni kuus, müügijuht 20 000 krooni kuus. Reklaamile ja turundusele kulutatakse 100 000 krooni aastas. Tegevusaasta tootmise ja müügimaht on 25 000 komplekti. Ühe komplekti müügihind on 300 krooni. Ettevõtte raamatupidamisbilansi andmed seisuga 31.12
välja, vaid kogus ja korraldas ning süstematiseeris mitmesugused majapidamises ja ärielus kasutusel olnud tehingute ülestähendamise viisid. Siit itaalia meetod – kahekordne kirjendamine levis algul üle kogu Euroopa ja lõpuks üle kogu maailma. Selle domineerimise üks viimaseid tulemusi on see, et paljud inglisekeelsed ja ka eestikeelsed arvestuse ja rahanduse väljendid on pärit itaalia keelest (näiteks: deebet, kreedit, bilanss, kapital jne). 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus Tähtsaim raamatupidamist reguleeriv õigusakt Eestis on Raamatupidamise seadus (RPS). Esimene Raamatupidamise seadus võeti vastu riigikogu poolt 1994.aastal ja see jõustus 01.jaanuaril 1995. Hetkel kehtiv raamatupidamise seadus võeti vastu riigikogu poolt 20.november 2002 ja see jõustus 01.jaanuarist 2003. Seadus reguleerib raamatupidamist äriühingutes, mittetulundusühingutes, eelarvelistes astutustes jne
Käibevarad Kohustused Raha lühiajalised kohustused Debitoorne võlgnevus Varud muud Põhivarad pikaajalised kohustused Põhivara soetusmaksumuses 4 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Põhivara kulum Omakapital ktsiakapital kasum muu Varade väärtus ettevõtte väärtus Vahendite kasutus vahendite allikad Kasumiaruanne: Ettevõtte tulud income
HÄLBED eelarvest. Signaal- hälvete tekkimine. Diagnoos- meetmete valik. Tekkimise 3. põhjust:1.planeeritud näitaja oli vale; 2.näitajat pole õigesti mõõdetud; 3.midagi ootamatut on juhtunud. Kaks esimest põhjust näitavad planeerim ja arvest süsteemi nõrkust. Näitajate mõõtmist raskendab tulude, kulude õige periodiseerimine. PÕHIEELARVED-1.tulude, kulude eelarve; 2.bilansieelarve; 3.fin eelarve. Rahalised. JÄIK JA PAINDLIK EELARVE- plaane tehakse üldjuhul kord kvartalis, aastas, sestap E- stamine bürokraatlik protsess. Formaalne eelarvestamine on staatiline, fin mudel aga dünaamiline. STAATILINE-levinuim. PLAANTEGEVUSHINDAMINE DÜNAAMILINE-arvestab asjaoluga, et elus vaja õppida, kohaneda. Regulaarne asjade üle vaatamine, korrigeerimine. PLAANTEGEVUSHINDAMINETAGASISIDEPLAAN (ring) ORGAANILINE-töö keskel näha, et midagi vaja muuta. Mõjutab nii plaane kui protsessi. PLAAN TEGEVUSHINDAMINETAGASISIDETEGEVUS+PLAAN
Lihtsustatud lisandunud rahavoo alusel (valem 6) on otstarbekas läbi viia investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine juhul, kui on tegemist investeeringu tulemusena muust eelnevast äritegevusest eristatava äritegevusega, kus eelarveline või tegelik rahavoog ongi mõistetav lisandunud rahavoona või lisandunud rahavoog on eraldatav üldisest äritegevuse rahavoost. Seetõttu on lihtsustatud lisandunud rahavool investeerimisprojektide hindamisel üks puudus, mis tuleb arvesse siis, kui investeering on seotud juba olemasoleva äritegevusega ja lisandunud rahavoog sulandub äritegevus üldise rahavoo sisse ja seda ei ole võimalik eraldi välja tuua. Lihtsustatud lisandunud rahavoog (LRV) e. antud investeerimisprojekti tulemusel tekkinud positiivsete rahavoogude kasv leitakse, kui investeeringu realiseerimise tulemusena saadud rahalistest laekumistest (IL) lahutatakse laekumistega otseselt seotud kulutused (K) ja tulumaks (TM) (kui see on kehtestatud). LRV = IL K TM (6) Algandmed:
Valmistoodangu varu Käibevara kokku 0 68 892 313 982 695 520 Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara (hooned) 0 0 0 Materiaalne põhivara (seadmed ja muud) 80 000 180 000 260 000 Akumuleeritud kulum (miinusmärgiga) -4 500 -31 500 -70 500 Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara 0 0 0 Immateriaalse põhivara kulum 0 0 0 Sihtfinantseerimise abil soetatud põhivara Sihtfinantseerimise abil soetatud materiaalne
Uuringutest on selgunud, et teenuse tähtsamad tegurid on: usaldusväärsus, lühike tellimistsükkel, ettenägematule juhtumile reageerimisvõime ja paranenud kontaktid klientidega. Madalam hind ei olnud peamine tegur. Kui firma kasutab 3PL-i, siis ta maksab teenuse eest fikseeritud tasu. See on saadud veoühiku omahinnast, mis on mõjutatud osutatud teenuse kuludest, väärtusest kliendile, veo kaugusest ,kabakaalust, suurusest ja väärtusest, reisi keerukusest jne. Omahind ehk tariif mõjutab liikumise kogumudelit. Kuigi tariif on väga tähtis, on teenuse kasutajatel vähe võimalust seda mõjutada. Vaid suured organisatsioonid, pidades läbirääkimisi transpordifirmaga, võivad mõningast edu saavutada. Samas on suurtel firmadel ka eelis oma transpordi kasutuseks, kuna üldjuhul on neil kergem kapitali investeeringuid teha. Neis ja ka tegevuskuludes saab küll säästa sõidukite rentimise või liisimisega.
ÄRIPLAANI KOOSTAMINE KODUKANDI KOOLITUSKESKUS LEKTOR: MARGIT KOOL 2009 ÄRIPLAANI KOOSTAMINE Mis on äriplaan? Äriplaan on äritegevuse planeerimise ja analüüsimise tulemusel tekkiv kirjalik dokument, mille järgi mõeldud äriideed ellu viiakse. Äriplaani kohendatakse vastavalt muutuvatele tingimustele majanduses. Miks on äriplaan vajalik? äriplaan on äritegevuse alusdokument, mis näitab kuidas ja mil viisil te majandustegevust kavandate ja annab suunised igapäevasteks majandusotsusteks; äriplaan on oluline finantseerijate jaoks; äriplaan on oluline finantseerimise saamiseks; äriplaani ettevalmistamine sunnib uurima äritegevuse erinevaid aspekte ja mõtlema põhjalikult äriidee peale; võimaldab läbi mängida erinevad stsenaariumid ja avastada varakult võimalikud ohud. Äriplaani koostamiseks on olemas erinevaid skeeme, kuid hoolimata sellest, millise skeemi valite, on oluline selle koostamise juures, et kõik vajalik oleks a
Tehnikagümnaasium Raamatupidamisbilansi lihtsustatud skeem on järgmine: AKTIVA (vara) PASSIVA (kohustused ja omakapital) Käibevahendid: · Raha ja pangakontod Lühiajalised kohustused: · Aktsiad ja muud väärtpaberid · Nõuded ostjate vastu · Tasumata arved · Valmistoodang · Tekkepõhised kulud · Ettemakstud kulud · Lühiajalised võlad(võlakirjad) Käibevahendid kokku Lühiajalised kohustused kokku Põhivara: Pikaajalised kohustused: · Masinad ja seadmed · Pikaajalised võlakirjad · Ehitised · Hüpoteegid · Akumuleeritud põhivara kulum
Tehnikagümnaasium Raamatupidamisbilansi lihtsustatud skeem on järgmine: AKTIVA (vara) PASSIVA (kohustused ja omakapital) Käibevahendid: · Raha ja pangakontod Lühiajalised kohustused: · Aktsiad ja muud väärtpaberid · Nõuded ostjate vastu · Tasumata arved · Valmistoodang · Tekkepõhised kulud · Ettemakstud kulud · Lühiajalised võlad(võlakirjad) Käibevahendid kokku Lühiajalised kohustused kokku Põhivara: Pikaajalised kohustused: · Masinad ja seadmed · Pikaajalised võlakirjad · Ehitised · Hüpoteegid · Akumuleeritud põhivara kulum
Tehnikagümnaasium Raamatupidamisbilansi lihtsustatud skeem on järgmine: AKTIVA (vara) PASSIVA (kohustused ja omakapital) Käibevahendid: · Raha ja pangakontod Lühiajalised kohustused: · Aktsiad ja muud väärtpaberid · Nõuded ostjate vastu · Tasumata arved · Valmistoodang · Tekkepõhised kulud · Ettemakstud kulud · Lühiajalised võlad(võlakirjad) Käibevahendid kokku Lühiajalised kohustused kokku Põhivara: Pikaajalised kohustused: · Masinad ja seadmed · Pikaajalised võlakirjad · Ehitised · Hüpoteegid · Akumuleeritud põhivara kulum
annaabi.ee 
