Ainetöö koondeelarve (1)

Majandusarvestus
KOONDEELARVE
Ainetöö juhtimisarvestuses
Õppejõud:
SISUKORD
SISSEJUHATUS
EELARVE
Eelarve on meetmete plaan, milles ennustatakse tuleviku majandustehinguid, tegevusi ja sündmusi rahalistes ja mitterahalistes näitajates.
Eelarve koostamisel peavad organisatsiooni juhid enne strateegiiste eesmärkide seadmist vaatama tulevikku ja hindama võimalikke muudatusi majanduskeskkonnas ja klientide väärtushinnangutes.
Eelarvestamise käigus läbiarutatud ja arendatud strateegiate kasutamine aitab saavutada paremaid tulemusi. Eelarvete abil seotakse tegevusjuhtkonna ja töötajate eesmärgid organisatsiooni eesmärkidega. (2)
KOONDEELARVE
Koondeelarve on kompleksne eelarve, mis algab müügieelarve koostamisega ja lõpeb lõplike finantsaruannete koostamisega. Kooneelarve koostamine on kavandamine läbi eelarvesüsteemi. Aga see pole ainus võimalus, kasutada võib ka finantsprognoosimist, kus tuleb läbida järgnevad etapid:
prognoositakse firma müügikäive ja kulud plaaniperioodil
hinnatakse kavandatud läbimüügi saavutamiseks vajalikud investeeringud põhi – ja käibevahenditesse määratakse firma finantseerimisvajadused plaaniperioodiks. (1)
Ettevõtte koondplaan koostatakse tavaliselt üheks aastaks ja see sisaldab plaane, eelarveid, eelarvestatud finantsaruandeid ja nendega kaasas käivaid abitabeleid. Koondplaan tuletatakse pikaajalisest plaanist, kus on võetud arvesse eeloleva perioodi soovitud tingimusi. Koondplaan koosneb üldjuhul põhitegevuse koondplaanist ja koondfinantsseisundist. (2)
KOONDEELARVE EESMÄRGID

• Ettevõtte allüksuste tegevuse koordineerimine . Koondeelarve hõlmab endas erinvate allüksuste eelarveid, mis on omavahel tihedalt seotud. Selleks, et koondeelarvet ellu viia, tuleb ettevõtte erinevatel osadel palju koostööd teha. Eelarve täitmise kaudu püütakse kooskõlastada erinevate allüksuste tegevust. (3)
  
• Juhtide tegevuse hindamine. Eelarvete tulemuste kaudu saab hinnata juhtide ning nende kaudu omakorda alluvate panust eelarve täitmisel. Tulemuste hindamine toimub kindlate reeglite alusel, mis peavad olema erapooletud ja õiglased. Hindamise eesmärk on tulevikus vältida varem tehtud vigu. (3)
  
• Eelarve näitab ettevõtte tulevase finantseerimisvajaduse suurust ja ajalist jaotumist . (1)
  
• Iga – aastase tegevuse planeerimine
  
• Juhtide motiveerimine . Koostatud eelarve määrab ära kohustused, vastutuse, õiguse ja võimu. Eelarve alusel tagatud kindlad tööülesanded ning eesmärgid peavad motiveerima juhte tegutsema nende täitmise nimel. Heade tulemuste saavutamisel peab juba eelnevalt
  

olema määratletud juhtide premeerimine . Võimalike motivaatoritena tulevad kõne alla rahaline preemia, edutamine jms. (4)

• Eelarved määratlevad ettevõtte siseselt ressursside jaotuse.
  
• Eelarve täitmise kaudu kontrollida tegevust ettevõttes. Eelarve täitmise pidev kontrollimine annab juhile ülevaate ettevõttes toimuvast. Nii saadakse jälgida, kas eelarve täitmine vastab planeeritule ning üldisemas mastaabis ettevõtte eesmärkidele. (4)
  

EELARVETE KOOSTIS
Müügieelarve on üksikasjalik plaan, mis ennustab toodete müügiarvu (käivet) järgmisel aruande perioodil. Müügieelarvet saab koostada nii raha – kui ka tooteühikutes. Müügieelave aluseks võetakse muutused majandus – ja turunduskeskkonnas. Samuti on müügieelarvete aluseks:

• Lühi – ja pikaajlised müügiprognoosid
  
• Müügianalüüsid jooksva aasta ja sellele eelnendud aasta kohta
  
• Ettevõtte müügitulu eelneval eelarveaastal
  

Laekumiste eelarve on detailne plaan, milles käsitletakse ostjate poolt tasumata arvete suurust aruandeaasta lõpus ning nende laekumist vastavalt ettevõttes välja kujunenud ostude statistika järgi.
Tootmiseelarve aluseks on müügieelarves kajastatud toodete müügikogused, mida suurendatakse perioodi lõpuks allesjääva valmistoodangu varuga ning vähendatakse perioodi alguses oleva varuga.
Materjali soetamise eelarve on detailne plaan, kus kajastatakse:

• toodangute arvu
  
• materjali kulu ühele tooteühikule
  
• materjali kulu kokku
  
• materjali alg – ja lõppjääki
  
• materjali, mis on vajalik valmistatavate toodete tootmiseks, soetamise vajadust.
  

Materjali eest tasumise plaan on plaan, milles kajastatakse:

• ostetud materjali maksumust
  
• tasumata arveid aruandeperioodi algul
  
• tasumist erinevate kvartalite ostude eest
  
• väljamaks materjalide eest kokku
  

Tööajaplaan on plaan, milles kajastatakse töötaja ajakulu valmistatavate toodete tootmiseks, väljendades seda nii ühele ühikule kui ka ajakulu kokku.
Palgakulu eelarve on detailne plaan, milles kajastatakse :

• ajakulu, mis kulub ettenähtud toodete arvu tootmiseks
  
• töölise tunnitasu
  
• palgakulu, mis on arvestatud töötajal kuluva aja kohta, kui ta on valmistanud ettenähtud arvu tooteid
  
• sotsiaalmaksu kulu tunnitasult
  
• sotsiaalmaksukulu palgakulult
  
• palgakulu ja sotsiaalmaksukulu kokku
  

Tootmise lisakulude eelarve on plaan, milles arvutatakse välja tootmise lisakulud , võttes seejuures arvesse ajakulu, muutuvkulude normi, tootmise lisakulude muutuvat – ja püsivat osa.
Tooteühiku plaaniline tootmisomahind on plaani osa, kus võttes arvesse põhimaterjali kulu, põhipalga kulu, sotsiaalmaksu kulu ja tootmise lisakulusid arvutatakse välja tootekulu , mis kulub ühe toote tootmiseks.
Finantseelarved

• finantstulude ja – kulude eelarved
  
• investeeringute eelarved
  

Tegevuskulude eelarved

• turustuskulude eelarve
  
• halduskulude eelarve
  
• kasumieelarve
  
• kassaeelarve
  
• eelarveline bilanss
  

Plaaniline kasumiaruanne on plaan, milles arvestatakse välja ettevõtte puhaskasum . Eelarve koostaja saab plaanilise kasumiarande koostada eelnevate eelarvete alusel, võttes arvesse:

• ettevõtte netokäivet
  
• müüdud toodangu maksumust
  
• turustus – ja halduskulusid
  
• finantskulu
  
• ettevõtte tulumaksu
  

Plaaniline bilanss ehk finantsseisundi prognoosimine on viimane etapp ettevõtte koondeelarve koostamisel. Plaanilise bilansi koostamise aluseks võetakse kõik eelnevalt koostatud eelarved.
OÜ Lastemaailm tegeleb lapsevankrite tootmise ja müümisega. 1 toote tootmiseks kulub 10 kg põhimaterjali, mille hind on 2 kr/kg. 1 toote valmistamiseks kulub töölisel 1,5 tundi ja talle makstakse 25 kr/h. Muutuvate lisakulude norm on 6 kr/h kohta, püsivad tootmise lisakulud on igas kvartalis 40 000 kr., seal hulgas tootmisseadmete kulum 20 000 kr., akumuleeritud kulum plaaniaasta algul oli 325 000 kr. Iga vankri müügi eest makstakse müüjale 12 kr. preemiat. OÜ – l oli aruande aasta lõpuks 500 000 kr. eest tootmisseadmeid ja 315 000 kr. eest mittetootmisseadmeid. Plaaniaasta I kvartalis plaanitakse osta arvuteid 65 000 kr. eest ja II kvartalis printer 15 000 kr. eest. Seadmete amortisatsioonimäär on 16% aastas. OÜ – l on 120 000 kr. eest maad. Turustus – ja halduskulude püsivosa on järgmine: reklaamikulu 27 000 kr. kvartalis, palgakulu turustus – ja haldusosakonnas 50 000 kr. kvartalis, lähetuskulud 13 000 kr. kvartalis ja kindlustuskulu 17 000 kr. kvartalis. Lapsevankri müügihind on 2 300 kr. Plaaniaasta alguses oli ettevõtte rahajääk 120 000 kr. ja I kvartalis plaanitakse võtta laenu 200 000 kr., mille tagasimakse tähtaeg on III kvartali lõpp. Laenu intress on 5% kvartalis. Ettevõtte tulumaksu avanss on 15 000 kr. kvartalis.
1. Müügiplaan e. Müügieelarve
 
 
I
II
III
IV
A
müügikogus, tk
15
20
30
25
90
ühiku müügihind, kr
2 300
2 300
2 300
2 300
2 300
käve
 
34 500
46 000
69 000
57 500
207 000
1A. Laekumiste eelarve
Aruandeaasta lõpuks jäi ostjate poolt tasumata arveid 300 000 kr. väärtuses. Ostude statistika järgi peaks laekuma samas kvartalis 80% müügisummast ja ülejäänud 20% laekub järgmises kvartalis.
 
 
 
I
II
III
IV
A
laekumata arved a.algul
300 000
300 000
laekumine I kv müügist
27 600
6 900
34 500
laekumine II kv müügist
 
36 800
9 200
46 000
laekumine III kv müügist
 
55 200
13 800
69 000
laekumine IV kv müügist
 
 
 
46 000
46 000
kokku laekumine müügist
327 600
43 700
64400
59800
495 500
IV kvartali müügist jääb saamata 20%, s.o. 11 500 kr., mis jääb plaaniaasta lõpuks debitoorseks võlaks.
2. Tootmiseelarve
Üleminevad jäägid e. soovitav varu peab moodustama 20% järgmise kvartali müügist. Plaaniaastale järgneva aasta I kvartali müük on kavandatud 20 toodet.
 
 
I
II
III
IV
A
I kv
algjääk, tk
3
4
6
5
 
 
müük, tk
 
15
20
30
25
90
20
lõppjääk
 
4
6
5
4
 
tootmisvajadus, tk
16
22
29
24
91
 
3. Materjali soetamise eelarve
Üleminevad materjali varud pevad moodustama 10% järgneva kvartali kulust. 1– le tootele kulub 10 kg materjali.
 
 
 
I
II
III
IV
A
I kv
toodang, tk
 
16
22
29
24
91
20
materjali kulu, 1tk, kg/tk
10
10
10
10
10
10
materjali kulu kg
 
160
220
290
240
910
200
algjääk, kg
 
16
22
29
24
16
20
lõppjääk, kg
 
22
29
24
16
20
 
soetamise vajadus, kg
166
227
285
232
910
 
3A. Materjali eest tasumine
1 kg materjali hind on 2 kr. 50% arvest tasutakse samas kvartalis, ülejäänud järgmises kvartalis. Aruandeaasta lõpus oli võlg hankijatele 30 000 kr.
 
 
 
I
II
III
IV
A
I kv
ostetud materjali maksumus, kr
1660
2270
2850
2320
9100
 
tasmata arved a.algul, kr
30 000
30 000
 
tasumine I kv ostude eest
830
830
1660
 
tasumine II kv ostude eest
 
1135
1135
2270
 
tasumine III kv ostude eest
 
1425
1425
2850
 
tasumine IV kv ostude eest
 
1160
1160
1160
kokku väljamaks materjalide eest
30 830
1 965
2 560
2 585
37 940
 
Plaaniaasta lõpuks jääb hankijatele tasumata IV kvartali materjali ostu eest 50%, s.o. 1160 kr.
4. Tööajaplaan
Töölisel kulub 1,5 h 1 toote valmistamiseks. Tunnitasu 25 kr.
 
 
 
I
II
III
IV
A
toodang, tk
 
16
22
29
24
91
tööaja kulu (h) 1-le tootele
1,5
1,5
1,5
1,5
1,5
ajakulu kokku
 
24
33
43,5
36
136,5
4A. Palgakulu eelarve
(töölise palk koos sotsiaalmaksuga)
Eeldame, et palk makstakse välja samas kvartalis, kui arvestati.
 
 
 
I
II
III
IV
A
ajakulu, h
 
24
33
43,5
36
136,5
tunnitasu, kr
 
25
25
25
25
25
palgakulu, kr
 
600
825
1087,5
900
3412,5
sots.maksu kulu tunnitasult
8,25
8,25
8,25
8,25
8,25
sots.maksu kulu
4950
6806,25
9871,875
7425
29053,13
kokku palgakulu koos sots.maksuga
5550
7631,25
10959,38
8325
32465,63
5. Tootmise lisakulude eelarve
Muutuvate lisakulude norm on 6 kr/h. Tootmise lisakuludes olev püsivosa on 40 000 kr. igas kvartalis, s.h 20 000 kr. tootmisseadmete kulum.
 
 
I
II
III
IV
A
ajakulu, h
 
24
33
43,5
36
136,5
muutuvkulu norm kr/h
6
6
6
6
6
tootmise LK muutuv osa
144
198
261
216
819
tootmise LK püsiv osa
40 000
40 000
40 000
40 000
40 000
kokku tootmise LK-d
40 144
40 198
40 261
40 216
160 819
5A. Lisakulude tasumise eelarve
Tasumine toimub samas kvartalis, kui kulutus tehti.
 
 
I
II
III
IV
A
tootmise LK, kr
40 144
40 198
40 261
40 216
160 819
tootmisseadmete kulum, kr
20 000
20 000
20 000
20 000
80 000
tootmise LK väljamaks
60 144
60 198
60 261
60 216
240 819
6. Tooteühiku plaaniline tootmisomahind
 
 
kogus (kg/h)
hind
kulu
p/mat kulu, kg
10
2
20
p/palga kulu, kr
1,5
25
37,5
sots.maksu kulu
1,5
8,25
12,375
tootmise LK
0,1667
1178,2
196,4
kokku 1 toote tootmiskulu
 
 
266,275
6A. Valmistoodangu laojääkide maksumus
 
 
kogus
maksumus
ühiku maksumus
valmistoodang per.algul
3
(bilansist) 1 000
333,3
valmistoodang per.lõpus
4
1065,1
266,275
6B. Müügi plaaniline maksumus e. omahind
VT per.algul + juurdetulevad kulud + VT per.lõpus
1 000 + ( 1 820 + 32 465,63 + 160 819 ) + 1065,1 = 197 169,73
7. Investeeringute eelarve
Ettevõttel oli aruandeaasta lõpuks 500 000 kr. eest tootmisseadmeid ja 315 000 kr.eest mittetootmisseadmeid. Plaaniaasta I kvartalis plaanitakse osta 65 000 kr. eest sülearvuteid ja II kvartalis 15 000 kr. eest uus printer. Seadmete amortisatsioonimäär on 16% aastas.

7A. Amortisatsioonikulu eelarve

 
 
 
I
II
III
IV
A
tootmisseadmed
 
500 000
500 000
500 000
500 000
500 000
mittetootmisseadmed
 
 
 
amortisatsioonimäär
 
4%
4%
4%
4%
16%
tootmisseadmete kulum
20 000
20 000
20 000
20 000
80 000
mittetootmisseadmete kulum
 
 
 
 
 

7B. Põhivara liikumiste eelarve

 
 
maa
seadmed
akumuleeritud kulum
aasta algul
 
120 000
815 000
 
325 000
sisseost
 
 
80 000
 ??????????
müük
 
 
 
tootmisseadmete kulum
 
 
mittetootmisseadmete kulum
 
 
kokku aasta lõpul
120 000
895 000
 
 
8. Turustus – ja halduskulude eelarve
Iga toote müügi eest makstakse müüjale 12 kr. preemiat (MK). Püsikulud on järgmised: reklaamikulu 27 000 kr. kvartalis, palgakulu turustus – ja haldusosakonnas 50 000 kr. kvartalis, lähetuskulud 13 000 kr. kvartalisja kindlustuskulu 17 000 kr. kvartalis. Kindlustuse väljamakseid teostatakse:
I
II
III
IV
A
 
 
 
 
 
 
I
II
III
IV
A
müügikogus, tk
15
20
30
25
90
MK ühikule, kr/tk
12
12
12
12
12
kokku MK
180
240
360
300
1080
püsikulu osa:
 
 
 
 
 
reklaamikulu
27 000
27 000
27 000
27 000
108 000
palgakulu
50 000
50 000
50 000
50 000
200 000
sotsiaalmaksu kulu
 
 
lähetuskulu
13 000
13 000
13 000
13 000
52 000
kindlustuskulu
17 000
17 000
17 000
17 000
68 000
mittetootmisseadmete kulum
 
 
 
 
 
kokku püsikulud
 
 
 
 
 
kokku turustus - ja halduskulud
 
 
 
 
 
9. Rahakäibe plaaniline aruanne
 
 
 
I
II
III
IV
A
raha jääk perioodi algul
120 000
 
 
 
 
raha käive põhitegevusest:
 
 
 
 
 
laekumine müügist:
 
34 500
46 000
69 000
57 500
207 000
väljamaksed:
 
 
 
 
 
materjali eest
 
30 830
1 965
2 560
2 585
37 940
palk +sots.maksu kulu
5 550
7631,25
10959,38
8325
32 466
tootmise LK
 
 
 
 
 
 
turustus - ja halduskulud
 
 
 
 
 
avansiline ettevõtte tulumaks
15 000
15 000
15 000
15 000
60 000
kokku rahakäive põhitegevusest
 
 
 
 
 
rahakäive investeeringutest
65 000
15 000
 -
- 
80 000
kokku rahakäive investeeringutest
65 000
15 000
 -
 -
80 000
rahakäive finantstegevusest
 
 
 
 
 
saadud laen
 
200 000
 
 
 
200 000
intressid
 
 
10 000
10 000
10 000
- 
30 000
laenu tagasimaks
 
 -
 -
200 000
 -
200 000
kokku rahakäive finantstegevusest
190 000
-10 000
-210 000
 -
30 000
puhas rahakäive
 
 
 
 
 
 
raha jääk perioodi lõpuks
 
 
 
 
 
10. Plaaniline kasumiaruanne
Skeem 2 järgi.
Netokäive
 
495 500
Müüdud toodangu maksumus
197 169,73
Brutokasum
 
298 330,27
Turustus - ja halduskulud
 
Ärikasum
 
 
 
Finantskulu
 
30 000
Kasum majandustegevusest
 
Ettevõtte tulumaks 22%
 
Puhaskasum
 
 
11. Plaaniline bilanss
( Lühendatud)
Aktiva
Passiva
Raha
 
 
Lühiajalised kohustused:
 
Ostjate laekumata arved
11 500
kohustused hankijatele
1160
Materjali varu
 
maksuvõlad
 
 
Valmistoodangu varu
1065,1
Kokku lühiajalised kohustused
 
Kokku käibevarad
 
Pikaajalised kohustused:
 
Põhivarad:
 
Omakapital :
 
 
maa
 
120 000
aktsiakapital
 
 
seadmed
 
895 000
jaotamata kasum
 
 
akumuleeritud kulum
 
jooksva aasta kasum
 
 
Põhivara jääkväärtuses
 
Kokku omakapital
 
 
Aktiva kokku
 
Passiva kokku
 
 
1