Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kulude arvestus (0)

1 HALB
Punktid
29.01 Kulude arvestus
Viimane loeng 12.03 kontrolltöö
Brutokasum - põhitegevuse tulud ja kulud; põhitegevuse saab teada EMTAK koodist. Kui reklaamida ühte konkreetset toodet, mis on seotud põhitegevusega, siis müüdud toodangu kulu (konkreetne toode)
Turustuskulud - reklaam ; üleüldine toodangu, teenuse, ettevõtte reklaam; transport toodangu vedu kliendile; müügiosakonnaga seotud kulud, palk, rent, telefon
Üldhalduskulud-kontorikulud, ettevõtte juhtimine, pangateenused;
Muud äritulud - ettevõtmisega mitte seotud; majanduslik kasu välistest teguritest;
Ärikasum-ettevõtte tegevusest tulenev kasum
Finantstulud - ja kulud- investeeringud , raha paigutus ; raha pealt raha teenimine , nt aktsiate ostmine ; raha kasutamise eest tehtud maksed, nt intress
Dividendid - omakapitali jaotus
Tulumaks - dividendidelt ja erisoodustuselt
Kuluarvestuse olemus ja põhimõtted
Kasutatakse juhtimisarvestuses , et langetada juhtimisotsuseid. Tegelikud kulud on need, mis on tegelikult tekkinud.
Standardkulu- see mis läheb ühe toote valmistamiseks, eeldatavasti .. spetsialist määrab need kulud
Kuluhälbed-
Kulu eelarved-
Vara võtame lattu arvele. Läheb tootmisse, tegu kuluga .
Kulutus- soetamise hetkel, enne otsustamist, kas tegu varu või kuluga
Kulu arvestus- äriidee hakata tootma pehmet mööblit; 1- kulueelarve koostamine, kus kalkuleerib plaanilised kulud;2-kulude tekkimise hetk, reaalsed kulutehingud; 3- toodete kulude kogumine, töötleme kulusid (jaotame kulud vastavalt, kasumiaruanne , kululiigid, jne), kontrolli ja analüüsi protsess (võrrelda eelarveliste kuludega ,)
Kaizen - teeme hästi palju ja hästi väikseid muudatusi.
20 võtme meetod-
  • Puhastamine ehk korrastamine- mida puhtam ja korralikum on töökoht, seda efektiivsem on töö tegemine
  • Süsteemi mõtestamine, eesmärkide ühitamine
  • Rühmatöö
    Tõhususe, efektiivsuse kontroll
    KULUOBJEKT
    Selle määrab ettevõte ise. Läbi kuluarvestuse on võimalik kontrollida. Objektid loome , et läbi selle objekti kontrolli teha, selle objekti lõikes analüüs.
    Kõik on ettevõtte sisesed . Ükskõik mis situatsioon, mis on oluline.
    Osakond - osakonna kulud võivad olla ühe teenuse kesksed, siis võib teenuse/osakonna valida objektiks .
    Kindlate kulude kogumine toote jaoks, saab teada omahinna .
    Kuluobjekti valimine
    Tuleb valida mis seisukohast valida, kas piiritlemisest või tootmisprotsessi kohalt. Piiritlemine- kas üksik objekt, objektide rühm, millistes vaheastmetes infot vajame. Protsess- terviklik ehk läbi lõppkuju kandjate, protsess kui tervik, valmistoode, millele kulude omistamisena kujuneb omahind või osaline, ehk tootmisprotsessi saab tükeldada - 1 etapp,2 etapp jne, detailid võivad olla vabalt müüdavad.
    Kulude liigid
    Üldjuhul paaris liigitatud.
  • Perioodi järgi – prognoositud, plaanilised või tegelikud. Läheb ajalisuse järgi. Prognoosimine , eelarve koostamine, kus kasutame prognoositud kulusid, kinnitame eelarve, plaanilised kulud, ehk eelarve kulud, millega tuleb arvestada, tegelikud kulud, need mis tegelikult perioodis tekkisid. Ei pea olema ühesugused, ei saa 100% kindel olla, et müük nii läheb. Eelarve koostamisel saab prognoositud kulusid muuta. Tegelikud kulud, siis kui tehing on toimunud
  • Tekke aja ja kuludesse kandmise aja järgi- aruandeperioodikulud, müüdud toodete kaubakulu ja tööjõukulud, üldhalduskulud, muud tegevuskulud, pv kulum ; ettemakstud kulud, tegelikud väljaminekud ei ole seotud perioodi kuludega
  • Kulude tegemise otstarbe järgi- tootmiskulud /põhitegevus, turustus ja üldhalduskulud. Millise tegevuse juures kulusid tehakse. Skeem 2 järgi.
  • Vahekord tootmise põhiprotsesside ja nende teenindamise vahel - põhikulud, kõik kulud, ilma milleta ei ole võimalik toodet valmistada, olulisemad materjal ja tööjõud ja lisakulud, tootmise teenindamisega seotud kulud, nt sisetransport, seadmete hooldus , materjalikulu nt seadmete hooldamiseks , nt reklaamikuludeks näidised, valgusenergia , tööjõukulud. Põhikulud+lisakulud=tootmiskulud
  • Kuluobjektide vahetu kuuluvuse järgi- otsesed , vahetu seos, mida saab otse arvestada kuluobjektile ja kaudsed kulud, need kõik mis toetavad tootmise tegevust, nt abistav personal. Kõik mis ei ole otsesed on kaudsed.
    Kaudsed kulud –põhitegevuse ja organisatsioonikulud. Otsekulud + kaudkulud =kogukulud
  • Varude hindamisel osalemise järgi- tootekulud , nt komponendid, millest toode valmib, materjalid; töötlemiskulud, tööjõukulud; perioodikulud, turustus ja üldhalduskulud.
  • Kulude käitumise järgi- muutuvkulud , kulud muutuvad proportsionaalselt toodangu mahu muutumisega, seotud tegevuse mahtudega, otsekulu ja püsikulud, ei ole seotud põhitegevuse toodetega, teenustega , fikseeritud kulud, sõltumata tegevusmahust need ei muutu. Telefoniarve- püsi kulu, igakuu võib muutuda, aga otsene mõju tegevusmahule puudub. Rendikulu, püsikulu, isegi kui tõstetakse, Amortisatsioonid- tegevusmahul põhinev on muutuvkulu .
    Toote reklaam- otseselt seotud tootega, otsekulu, ja mitte muutuvkulu. Kaudkulud on enamasti kõik püsikulud, va müügimeestega seotud kulud, kui saab tasu vastavalt toodete pealt. Koolituskulud- kaudkulud, püsikulud
  • Kontrollitavuse järgi- kontrollitavad , kui olemas kulu baas ja saab võrrelda tegelikega, vastutusala põhiselt, ja mitte kontrollitavad, vastutustasandite põhiselt, need mis ei kuulu minu tasandile , et saa mina kontrollida.
  • Alternatiivkulud ehk loobumiskulud, kulu, mida oleks võinud teha teises situatsioonis, teine võimalus; täiendkulu ehk lisakulu, kulu, mis tekib täiendavast tootmisest , muutuvkulud ja pöördumatud kulud, juba tehtud kulud,
    MOODLEST- Mainori - ettevõtlus instituut- kuluarvestus , parool kulu13.
    Ülesanne 5 lk 2 paberilt
    1)muutuvkulu- materjalikulu 300 €/tk, tööjõukulu, 350 €/tk, komisjonitasu (konsignatsioonikaubad) 200€/tk
    2) püsikulu- amortisatsioon 2000 aastas ehk 167 kuus, reklaamikulu 1000, seadmete rent 2000
    3) müügikulu-komisjonitasu 200 €/tk, reklaam 1000
    4) tootmiskulu- materjalikulu 300 €/tk, tööjõukulu, 350 €/tk, seadmete rent 2000, amortisatsioon 167 kuus
    5) tootmise üldkulud- seadmete rent 2000, amortisatsioon 167 kuus
    6) pöördumatu kulu- amortisatsioon 167 kuus
    7) alternatiivkulu - saamata 3% intresse, mida enne sai säästude pealt pangalt.
    8) kulude vahe tootmise ja mittetootmise korral- kui ei tooda jääb amortisatsioonikulu
    Täiskuluarvestus- lihtkuluarvestus, traditsiooniline kuluarvestus; toodete vahel jaotatakse kõik kulud. Kulud jotatakse otse ja kaudseteks kuludeks. Otsekulud jaotatakse otse toodetele , kaudsed kulud kohutakse kulukeskustesse ning pärast seda jaotatakse valitud meetodi abil tooteühikule.
    Osakuluarvestus - eesti keeles kasutatakse ka jääktuluarvestus, piirkuluarvestus, kattearvestus; kuluarvestustehnika, mille kasutamisel jaotatakse tooteühikule ainult muutuvkulud, saades jääktulu e müügikatte, Püsikulusid vaadeldakse kogusummas perioodikuludena ning need võetakse arvesse kasumi arvestusel. Sobib lühiajaliste otsuste tegemiseks. Toob välja kulude käitumise erinevatel tegevusmahtudel.
    Täiskuluarvestuse eelised-
    1) Kaudsed kulud on kaasaegsed äritegevuses kasvav kululiik ning nad moodustavad suure osa tootmiskuludest ja on olulised varude hindamisel.
    2) Kui tootmine on püsiv aga müük kõigub, on ärikasumi kõikumised täiskuluarvestuses väiksemad kui osakuluarvestuse puhul.
    3) Laovarude hindamisel on püsivkulude arvestamine laovaru maksumuse vajalik. 4) Täiskuluarvestus on hinnakujundusel hädavajalik, et kõik tootmise ja mittetootmise kulud saaksid kaetud.
    Vastavalt Eesti Vabariigi seadusele võetakse valmis-ja lõpetamata toodang arvele tootmisomahinnas, mis koosnev otsestest ja kaudsetest ………
    Osakuluarvestuse eelised:
    1) lihtne kasutada
    2) ei ole üldkulude jaotamist ning keeruka süsteemi väljatöötamist ( kohati jaotamatud, nt tootmisdirektori palk)
    3) Püsikulud ilmnevad ajaliselt, nad ei ole tegevusmahuga seotud. Kantakse kuludesse nende ilmnemise perioodil, nt töötasu, rent, maksud .
    4) Aruanded , mis koostatakse osakuluarvestuse meetodil, lähenevad rohkem tegelikule olukorrale.
    5) Võimaldab kiireid otsuseid, allahindlusi, paindlikke müügistrateegiaid.
    Tootmise üldkulud täiskuluarvestuses jaotatakse tervikuna jaotusalustest lähtudes toodete vahel, osakuluarvestuses eristatakse tootmise üldkulude 2 komponenti: muutuvad tootmise üldkulud ja püsivad tootmise üldkulud.
    Muutuvad tootmise üldkulud jaotatakse tooteühikutele, püsivaid vaadeldakse perioodikuludena.
    Täiskuluarvestuses puhtalt skeem 2, tuleb välja brutokasum, ärikasum. Osakuluarvestuses segamini löödud, muutuvad kulud on müügitulu ja jääktulu vahel, jääktulu-püsivad kulud on ärikasum. Ärikasumid võrdsed, kui ühtlane müügitegevus. Kui müügitegevus hüplik, siis erinevad.
    ÜLESANNE 6
    TÄISKULUARVESTUS
    OSAKULUARVESTUS
    müügitulu
    500000
    müügitulu
    500000
    Otsekulud
    - 300000
    muutuvkulu( otsene materjal)
    -300000
    Kaud (Tootmise üldkulud)
    - 40000
    Jääktulu
    200000
    Brutokasum:
    160000
    püsivad tootmise üldkulud
    -40000
    Üldhalduskulud
    - 30000
    üldhalduskulud
    -30000
    Ärikasum
    130000
    Ärikasum:
    130000
    Toote müügikasum
    80
    Toote müügikasum
    100
    Brutokasum/2000
    Jääktulu/2000
    Suurendades 100 tk, siis uus ärikasum 140 000, siis toote müügikasum 81
     
    Suurendades 100 tk, siis uus ärikasum 140 000 ja toote müügikasum 100
    ÜLESANNE!!!
    Seadmete remondijaoskonna kulude jaotusaluseks on remonditööliste töötunnid- laos 450h, ettevalmistustsehhis 2500 h, tootmistsehhis 2050 h. Laokulude jaotusaluseks on materjalide väljastuse arv- ettevalmistustsehhis 700, tootmistsehhis 800.
    Antud järgnevad andmed:
     
    Remondijaoskond
    Ladu
    Ettevalmistustsehh
    Tootmistsehh
    Kokku
    Eisialgsed kulud
    500 000
    300 000
    1 200 000
    3 000 000
     5 mln
    Jaotatud remondikulud
     -500 000
     100*450=45 000
     100*2500=250 000
     100*2050=205 000
    0
    Jaotatud laokulud
     
     -345 000
    230*700=161 000
    230*800=184 000
     0
    Jaotatud ettevalmistustsehhikulud
     
     
    -1 611 000
    1 611 000
    0
    kui kulud jaotatud:
    0
    0
    0
    5 000 000
    5 000 000
    Tasuvuspunkt ehk nullpunkt : tulu- muutuvkulud, jääktulu ja püsikulu võrdsed; , kui suurendada jääktulu, siis kasum suureneb, kaob nullpunkt.
  • Kulude arvestus #1 Kulude arvestus #2 Kulude arvestus #3 Kulude arvestus #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-09-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 105 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Trittu Õppematerjali autor
    Üldteave, kulude liigid, objektid jne.

    Sarnased õppematerjalid

    Kulu--ja juhtimis arvestus
    118
    pptx

    Kulu- (ja juhtimis)arvestus

    Kulu- (ja juhtimis)arvestus Pille Kaarlõp 1 Programm · Kuluarvestuse põhimõisted · Kuluarvestuse olemus ja põhimõisted · Kulud kasumiaruandes · Kuluarvestussüsteem ja selle valikut mõjutavad tegurid · Kulude klassifitseerimine ja kodeerimine · Kuluarvestussüsteemi loomine · Tegevuspõhine kuluarvestus · Tellimus- ja protsessiarvestus · Tootmise lisakulude arvestus ja jaotamine · Tegevuskulude arvestus · Tulevaste perioodide tulud ja kulud bilansis · Standardarvestus · Kogus-kulud-kasum analüüs ehk kasumiläve analüüs 2 Eesti keelne kirjandus · Juhtimisarvestus · Jaan Alver, Lauri Reinberg · Tallinn 2002: Deebet OÜ · Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes · Toomas Haldma, Sander karu Tartu : Rafiko, 1999 ([Tartu : Levileht]) · Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis I osa

    Juhtimine
    Kuluarvestus
    12
    docx

    Kuluarvestus

    valmistatud lumelaua eest 350 krooni. Vajalikud tööriistad ja seadmed oli võimalik rentida 2000 krooni eest kuus. Tal oli sääste, mis seni andsid pangas 3% intresse ja mida ta tahtis ettevõtte käivitamiseks kasutada. Reklaamikuluks arvestas Peeter 1000 krooni. kuus. Müügi otsustas ta korraldada, makstes iga müüdud lumelaua eest 200 krooni komisjonitasu. Leida muutuvkulu, püsikulu, müügikulu/turustuskulud, tootmiskulu, tootmise üldkulud, pöördumatu kulu, alternatiivkulu, kulude vahe lumelaudade tootmise ja mittetootmise korral. 1)300+350+200=850 EUR - muutuvkulu 2)1000+2000+(40000/20/12)=3167 EUR - püsikulu 3) 200x+1000=1200 ­ müügikulu 4) (300+350)x+2000+167=2817 EUR - tootmiskulu 5)2000+167= 2167 EUR - tootmise üldkulud 6) 167 - pöördumatu kulu 7) 3% intressid ­ alternatiivkulu 8)( 300+350+200)x +167+2000+1000-167=3850 EUR 4

    Kuluarvestus
    Juhtimisraamatupidamise eksam
    10
    docx

    Juhtimisraamatupidamise eksam

    Ühtse kuluarvestussüsteemi tunnused (eeldused): võrreldavad kuluaruanded, kehtestatud arvestusperioodid, kulude liigitamise alused, kulude jaotamise alused, varade hindamise alused. Traditsiooniline kuluarvestus- kulude arvestuse meetod, mille kasutamisel liigitatakse kulud otsekuludeks ja kaudkuludeks ning arvestatakse kõik kulud kuluobjektidele, kasutades mahupõhiseid kulukäitureid. Traditsioonilises kuluarvestuses paigutatakse kuluobjektidele kõigepealt otsekulud. Kaudkulud paigutatakse kulukohtadele ning pärast seda jaotatakse traditsiooniliste kulukäiturite abil kuluobjektidele. Traditsioonilise kuluarvestuse eelised: Otsekulud on olulised; Kaudkulud on suhteliselt väikesed;

    Juhtimisraamatupidamine
    Uue toote tasuvuse analüüs - lõputöö
    43
    docx

    Uue toote tasuvuse analüüs - lõputöö

    Juhendaja: Merje Õun, MA Mõdriku 2018 Sisukor РЕЗЮМЕ.......................................................................................................................4 SISSEJUHATUS............................................................................................................5 1 TOOTE VÕI TEENUSE OMAHIND JA TASUVUSE ANALÜÜS........................7 1.1 Kulude olemus ja liigitamine................................................................................7 1.2 Omahinna arvutamine.........................................................................................12 1.3 Tasuvusanalüüs ja tasuvuse näitajad..................................................................16 2 EMPIIRILISE UURINGU METOODIKA...............................................................23 3 UUE TOOTE OMAHINNA KALKULATSIOON JA TASUVUSE ANALÜÜS...25

    Omahinna arvestus
    Finantsnäitajate arvutamine
    171
    xls

    Finantsnäitajate arvutamine

    Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum;

    Majandus
    ETTEVOTTE TULUD-KULUD
    13
    pdf

    ETTEVOTTE TULUD-KULUD

    Eriti puudutab see müügieelarvet ja sellest tootmisplaani. Eelarve koostamise eesmärkideks on: · kehtestada ettevõttele konkreetsed tegevuse eesmärgid lühiajaliseks perioodiks · määrata kindlaks püstitatud eesmärkide saavutamiseks vajaminevad ressursid, tegevused, ajakava ja kontrolliprotseduurid · luua alus kogu äritegevuse organiseerimiseks, koordineerimiseks ja kontrolliks. Kuluarvestus kitsamas tähenduses piirdub järgmiste kulude arvestusega: · tootmiskulud (põhikulud, otsese materjali kulud, otsesed töökulud, lisakulud) · tegevuskuludega (turustuskulud, turunduskulud, müügikulud, üldhalduskulud). Kuluarvestus on see osa juhtimisarvestusest, mis tegeleb ettevõtte tootmis- ja tegevuskulude kogumise, töötlemise, kontrolli ja analüüsiga, samuti tootekulude (omahinna) kalkuleerimisega. Valemid · Kasumilävi = püsivkulud / (1-(summaarsed muutuvkulud/müügikäive)).

    Investeeringute juhtimine
    Juhtimisraamatupidamine - kordamisküsimused
    11
    docx

    Juhtimisraamatupidamine - kordamisküsimused

    1. Suundumused kuluarvestuses Kuluarvestus ühendab teatud määral finants- ja juhtimisarvestust. Ta jälgib kulude kajastamist nii ettevõtte finantsarvestuse protsessis kui ka kulude analüüsi ja selle rakendusi ettevõtte siseses juhtimisarvestuse protsessis. 2. Kulud ja kulude juhtimine KULU ­ aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustlase omakapitali, va omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist. Kulude juhtimine on eesmärkidele ja tulemuslikkusele suunatud mõttelaadist lähtuv eesmärgistatud tegevusprotsess, mille abil kindlustatakse erinevad huvigrupid vajaliku finants- ja mittefinantsinfoga, mis on vajalik: · Strateegiate välatöötamiseks

    Juhtimisraamatupidamine
    Kuluarvestus
    74
    doc

    Kuluarvestus

    ee/reisikorraldus/otsesed_ja_kauds ed_kulud.html 1 http://www.hkhk.edu.ee/reisikorraldus/otsesed_ja_kaudsed_kulud.html............................1 ..............................................................................................................................................2 Kulude arvestuse põhimõisted.............................................................................................3 Kulude kogumine ja kulude jaotamine............................................................................3 Kulukäitur (kulumõjur) (cost driver)ja kulude juhtimine (cost management).................6 Kulude käitumine: muutuvad kulud ja püsikulud............................................................7 Ühiku kulu (omahind) (unit cost)........................................................................................8

    Kuluarvestus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun