Organismide paljunemine ja areng (16)

4. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG.
4.1. Organismide paljunemine.
Kuidas organismid paljunevad?
Kas sugulisel või mittesugulisel teel. Mittesuguliselt saab paljuneda kas eoseliselt või vegetatiivselt.
Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist.
Sugul- uus organism saab alguse viljastunud munarakust. Ühinenud sugurakud võivad pärineda kas ühelt või kahelt vanemalt.
Mittesugul- uus organism pärineb ühest vanemast. Eoseliselt: nt kübarseente eosed moodustuvad kübara alaküljel paiknevates torukestes või eoslehekeste vahel. (eostega sammal - ja sõnajalgtaimed). Vegetatiivselt: paljunevad prokarüoodid, seened, protistid, paljud taimeliigid (ainuõõssed- loomariigist). Pärmseened paljunevad pungumise teel (tekivad tütarrakud). Taimeriigis paljunetakse veg-lt risoomide , mugulate, sibulate, varre- või lehetükikeste abil.
Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegetatiivselt?
Veg paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese aja jooksul saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna.
Miks regeneratsioon ei ole organismi paljunemine?
Organism ei hakka uuesti ise paljunema.
Milliste loomarühmade esindajad võivad paljuneda vegetatiivselt?
On levinud alamates rühmades- käsnad, lame- ja ümarussid, okasnahksed .
4.2. Rakkude jagunemine mitoosi teel.
Mida nimetatakse rakutsükliks?
Nimet rakkude jagunemist (ühe raku jagunemine).
Millest sõltub rakutsükli kestus?
Oleneb rakutüübist ning vastava koe füsioloogilisest aktiivsusest.
Mille poolest erineb karüokinees tsütokineesist?
Karüokinees toimub esmalt . Selle käigus tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Seejärel tuleb tsütokinees e tsütoplasma jagunemine ning moodustub kaks tütarrakku.
Mis on mitoosi põhieesmärk?
Rakkude jagumine tagab organismi kasvamise ja arengu, asendatakse hukkunud rakud ja tagab ka vigastuste paranemise.
Kirjeldage raku interfaasis toimuvaid protsesse. kahekordistumine. Rakuainevahetus intensiivistub. Organellide arv suureneb.
Interfaasis on kromosoomid lahti keerdunud . Interfaasi lõpus toimub DNA Sünteesitaks ATP-d. Rakumõõtmed muutuvad. Loomarakus algab interfaasis tsentrioolide kahestumine.
Kirjeldage mitoosi faase .
1.profaas: kromosoomid keerduvad kokku. Tuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuundadesse. Nende vahele tekivad kääviniidid. Tuumamembraanid lagunevad.
2. metafaas : kromosoomid liiguvad raku keskossa . Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele.
3.anafaas: kääviniidid lühenevad ja kõikide kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest(tsentromeerid peavad kahestuma). Kromatiidid jõuavad rakupoolustele.
4.telofaas: kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad lahti ja tekivad tuumakesed. Mitoosi lõpus toimub tsütokinees.
4.3. Rakkude jagunemine meioosi teel.
Mis on meioosi peamine eesmärk?
Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Homollogiliste kromosoomide sõltumatu lahknemise ja nendevahelise ristsiirde tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega.
Selgitaga diploidse ja haploidse kromosoomistiku mõistet.
Haploidne on kaks korda vähenenud kromosoomistik . Diploidne e kahekordne kromosoomistik(viljastumisel ühinenud kromosoomid).
Milliste protsessidega kaasneb meioos?
2 jagunemist samade protsessidega nagu mitoosis.
Milline on esmane meiootilise jagunemise tulemus?
Tekib kaks tütarrakku. Ei moodustu tuumamembraane ja kromosoomid ei keerdu päris lahti.kromosoomid on paarikaupa.
Kirjeldage kromosoomide ristsiiret. Mis on selle tulemus?
Vahetatakse omavahel ühe pikkusega osi(õlad). Ei toimu alati kõigi