Nimetu (0)

Kõrgem Usuteaduslik Seminar - Inimeseõpetus - Inimese füsioloogia

1 Hindamata

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
optomeetria õppetool
OP 3
Kerli Vilimäe
TOIDULISANDITE MÕJU SILMALE
Kursusetöö
Juhendaja : Elo Olonen
Tallinn 2013
1.SISSEJUHATUS 3
2.TOIDULISANDitest 5
3.Soovitatavad koostisosad toidulisanditele, mis on mõeldud silmade tervise parandamiseks 6
3.1. Vitamiin A 6
3.2.Vitamiin E 6
3.3.Vitamiin C 7
3.4. Antioksüdandid 7
3.5. Karotenoidid 8
3.5.1.Seos AMD ja karotenoidide vahel 9
3.6. Tsink 9
4.Teaduslikud uuringud 11
4.1.Uuringute tüübid 11
4.2.AREDS 12
4.3.AREDS 2 13
5.AMD ja toidulisandid 13
5.1.Maakula pigment 14
5.2.Vabad radikaalid 15
6. Katarakt ja toidulisandid 16
6.1.Katarakti arengu füsioloogia . 16
6.2. Toituainete mõju katarakti arengule 16
7.Kuiv silm ja toidulisandid 17
8.Mõned toidulisandid 20
KOKKUVÕTE 23

SISSEJUHATUS

Kogu elu vältel näevad silmad hämmastavaid asju. Nägemine on väärtuslik osa elust ning annab võime võtta osa igasugu kogemustest – värvirikkast einest, lõõskvast päikesest, lapse sünnist ja veel paljustki muust .
Ideaalis saab nägemist korras hoida toitaineterikka toitumisega, mis sisaldab endas viit või enam värviliste puu- või köögiviljade portsjonit päevas, vähemalt kolm portsjonit täisteratooteid ja kasulikke pähkleid või õlisid päevas. Kuid tihtipeale ei suuda me toidust saada nii palju toitaineid, kui oleks vaja. Inimesed on üha enam huvitatud enda heaolust ning otsivad alternatiive meditsiinilistele teraapiatele. Seetõttu võetaksegi kasutusele toidulisandid.
Üha enam küsivad patsiendid optometristidelt kas toidulisandite tarvitamine võiks parandada silmade tervist ja aidata vähendada silmahaiguste riski. Toitumise kasulikkust silmale on tunnustatud juba sajandeid . Hippocrates soovitas süüa toorest maksa, et ravida ööpimedust ja vanad egiptlased kasutasid samal otstarbel toore maksa mahla. Viimasel ajal on hakanud inimestele huvi pakkuma võimalus, et toidulisandid võivad ennetada nägemiskadu selliste haiguste tagajärjel nagu katarakt ja ARMD. (Mason 2005)
Viimastel dekaadidel on märgatud tõusvat huvi ja intensiivseid uuringuid toitumise mõjust silmadele. Vabade radikaalide kahjulik mõju kudedele arvatakse olevat mõnede silmahaiguste aluseks. Teadlased on avastanud, et need vabad radikaalid võib minema pühkida ja efekti neutraliseerida antioksüdantide mõjuga erinevate vitamiinide, mineraalide ja teiste ühendite kaudu. (Munchnick 2004: 343)
Nüüdseks on toodud seni meditsiini poolt ignoreeritud ala päevavalgele. Toitumise sekkumist silma- ja üldhaigustesse ei pilgata enam meditsiini arendajate ja teadlaste poolt ning see on saavutamas suurt huvi ja rahastamist, viies usutavate ja meditsiiniliste uuringuteni. (Munchnick 2004: 343)
Geenid mängivad suurimat rolli haiguse arengus ning seda riskifaktorit ei saa muuta. Uuringud on kontsentreerunud peamiselt keskkonna ja elustiili valikutele ning nende mõjust haigusele. Näiteks vabu radikaale võib toota selliste keskkonna mõjude korral nagu kemikaalid õhus, toit, vesi ja ka liigne UV-kiirgus. Lisaks veel elustiili valikud , mis on seotud rasvumisega, suitsetamisega. Leitud on, et ka päevitamine toodab vabu radikaale, takistab antioksüdantide toimet ja põhjustab kudede kahjustumist. (Munchnick 2004: 343)
Järgneva töö eesmärk on otsida tõendeid toitumise rolli kohta haiguste ennetamisel ja tagada see, et optometristid hakkaksid soovitama toidulisandite kasutamist silmahaiguste arengu pidurdamiseks.

TOIDULISANDitest

Termin „ toidulisand “ tähendab produkti , mis on ette nähtud toitumise täiendamiseks ning sisaldab mõnda järgmistest koostisosadest :

Vitamiin
Mineraal
Ravimtaim või muu botaaniline
Aminohape
Kontsentraat , ekstrakt või kombinatsioon eespool väljatoodud ainetest.
Aine, mis on ajalooliselt kasutatud toidu rikastamiseks.

Lisaks peab toidulisand vastama järgmistele kriteeriumitele: mõeldud manustamiseks pilli, tableti, kapsli, pulbri või vedelal kujul. Toidulisand ei asenda mitmekülgset toitumist. (Dietary Supplement ... 1994: §3)
Toidulisandina käsitatakse toitu, mille kasutamise eesmärk on tavatoitu täiendada ning mis on inimesele toitainete või muude toitainelise või füsioloogilise toimega ainete kontsentreeritud allikaks. Nimetatud ained võivad esineda üksikult või kombineeritult ning viiakse turule müügipakendisse pakendatuna kindlate annustena, nagu kapslid , pastillid, tabletid ja muu sarnane ning pulbrikotikesed, vedelikuampullid, tilgutuspudelid ja muu sarnane, mis on ette nähtud vedeliku ja pulbri tarvitamiseks väikeste mõõdetud kogustena. ( Toiduseadus 1999: §14)
USA-s kasutavad toidulisandeid rohkem kui pooled täiskasvanutest. Kasutamise motiveerimise põhjuseid on erinevaid. 2007-2010 aasta jooksul uuriti 11956 üle 20aastast inimest. Peamine toidulisandite kasutamise põhjuseks oli soov „parandada“ (45%) või „säilitada“ (33%) üldist tervist. Naised kasutasid kaltsiumi tooteid „luude tervise“ heaks (36%), samas kui mehed tarvitasid toidulisandeid „üldise tervise heaks või kolesterooli vähendamiseks) (18%). Ülejäänud täiskasvanud (üle 60 eluaasta ) tõid põhjuseks spetsiifilisemad probleemid nagu süda, luud ja liigesed ning silmade tervis. Ainult 23% toodetest oli soovitatud tervisetöötaja poolt. (Bailey jt: 2013).

Soovitatavad koostisosad toidulisanditele, mis on mõeldud silmade tervise parandamiseks

Vitamiinid on orgaanilised mikrotoitained , mis kaitsevad rakke ja kudesid füüsiliste, keemiliste ja mikroobsete ainete kahjuliku mõju eest. Inimese keha vajab kolmeteist tüüpi erinevaid vitamiine. Nendest neli on rasvlahustuvad – A,D,E ja K ning üheksa neist on vesilahustuvad vitamiinid – C ja B grupp. Rasvlahustuvad vitamiinid erinevad vees lahustuvatest erinevate aspektide poolest. Veeslahustuvad vitamiinid on kergesti imenduvad ja ei vaja transpordi proteiine plasmas . Samas aga rasvlahustuvaid vitamiine hoitakse maksas ja rasvkoes ja seetõttu on neid võimalik kasutusele võtta perioodil, mil tekib nende puudus. Mõned vitamiinid nagu A,C ja E toimivad kui antioksüdandid ja kaitsevad rakke vabade radikaalide kahjustuste eest. Vabad radikaalid on kõikjal inimese kehas ja segavad rakutasandil füsioloogilist funktsioneerimist. (Eperjesi 2006:73)

Vitamiin A

Peamised A vitamiini osad toidulisandites on retinüülpalmitaat ja retinüülatsetaat. Samuti on ka beeta- karoteen peamine A-vitamiini allikas toidulisandites, kas siis eraldi või kombineerituna retinooliga. (Eperjesi 2006:75)

Vitamiin E

Sünteetilistel topoferoolidel ei ole sama bioloogiline potentsiaal kui naturaalselt esineval ühendil. Selle isomeeri biosaadavus on on kehas suurim. Topoferooli toidulisandid on saadaval estrite kujul, topoferooli suktsinaat ja topoferoolatsetaat. (Eperjesi 2006: 77)

Vitamiin C

Silmas sisaldub C-vitamiini umbes 10-50 korda rohkem kui plasmas. Tal on hulgaliselt funktsioone, kuid silmadele on see tähtis kuna tagab antioksüdantse kaitse valgusest tekitatud vabade radikaalide vastu erinevates silma vedelikes ja kudedes, kaasates läätse, sarvkesta , klaaskeha ja reetina . Naturaalsed ja sünteetilised L-askorbiinhapped on keemiliselt identsed ja seal ei ole erinevusi nende bioloogilises tegevuses või biosaadavuses. Saadaval olevate vitamiin C toidulisandite kohta on ainult vähesed teaduslikud tõendid, et üks vorm on paremini imenduv kui teine. (Mason 2005)

Antioksüdandid

Arvatakse, et oksüdatiivne kahjustus mängib rolli silmahaiguste arenemisel, eriti katarakti ja AMD puhul. Lääts kui reetina mõlemad on jätkuvalt avatud valgusele , eriti sinisele valgusele ja hapnikule, mis võivad põhjustada hapniku vabade radikaalide tootmist. Katarakti puhul ilmuvad vabad radikaalid, et mõjutada läätse proteiine, põhjustada nende puntraks muutumist. Membraanide peroksidatsioon reetinal viib tõenäoliselt fotoretseptori rakkude väljasuremiseni. (Mason 2005)
Ei ole üllatav, et faktorid, mis on seotud oksüdantsiooniga ( suitsetamine , päikesevalgus) on olnud seotud ka kõrgenenud silmahaiguse riskiga . Keha omab loomulikke kaitsemehhanisme silma kudede oksüdatsiooni vastu. Need sisaldavad antioksüdantseid ensüüme nagu glutatioon peroksidaas, superoksiid dismutaas ja katalaas , samuti antioksüdantseid vitamiine C ja E ning karotenoide - luteiini ja zeaksantiini. Paljudes uuringutes on uuritud antioksüdantsete vitamiinide ja mineraalide võimet, et vältida nende seisundite tekkimist. (Mason 2005)

Karotenoidid

Karotenoididelt on leitud antioksüdantne toime. Eriti märkimisväärsed silma seisukohast on luteiin ja selle isomeer zeaksantiin. Need on ainsad karotenoidid, mida võib leida läätselt ja reetinalt ning on peamiselt koondunud maakulas. Maakula on saanud oma kollaka värvi nende kahe karotenoidi olemasolul . Need neelavad eredat sinist valgust ja seeläbi vähendavad kahjulike vabade radikaalide moodustamist lühikese lainepikkuse tõttu. (Mason 2005)
Uuringus , mis toimus USAs, Floridas , testiti 30mg luteiini mõju silma pigmendile kahel inimese 140 päevase perioodi jooksul. Tulemused näitasid, et 20-40 päeva peale seda kui uurimisalused hakkasid võtma luteiini toidulisandit, hakkas nende pigmendi tihedus silmades suurenema. Sinise valguse hulk, mis jõudis fotoretseptoriteni, Bruchi membraanini ja reetina pigment epiteelile, oli vähenenud 30-40%. (Landrum et al 1997) (Mason 2005)
Paljud uuringud on näidanud, et suurendades karotenoidirikaste puu-ja köögiviljade hulka toidus, suureneb ka luteiini kontsentratsioon vereplasmas. Näiteks katsealustel, kes võtsid 30mg luteiini päevas, 140 päeva järjest, tõusis luteiini tase 0,13mikrogrammilt/ml 0,93mikrogrammini/ml kohta 20 päevaga. Samuti leidsid autorid, et maakula pigment reetinal tõusis 20-40%. Autorid arvutasid tulemusena välja 30-40%-lise sinise valguse läbilaskvuse vähenemise maakula fotoretseptoritele, Bruchi membraanile ja RPE-le – kudedele, mis on tavaliselt mõjutatud AMD poolt. (Asif 2011)
Multivitamiinid
Mitmed uuringud on näidanud, et multivitamiinide kasutamine võib vähendada katarakti arenemise riski.
Blue Mountains Eye uuringus olid multivitamiini toidulisandeid seostatud tuumakatarakti esinemise vähenemisega (Kuziniarz 2001)

Seos AMD ja karotenoidide vahel

Eye Disease Case Control Study uurijad on leidnud, et mida suuremad on antioksüdantsete (eriti karotenoidide) mikrotoitainete tasemed , seda enam kaitseb see neovaskulaarse AMD vastu. Kuigi on ka hilisemaid uuringuid, kus avastati, et suurim seos haiguse ennetamisel oli 6mg luteiini ja zeaksantiini manustamisel, mille tulemuseks oli AMD esinemise vähenemine 43% võrra. (Asif 2011)
Uuriti välja, millisel toitainel oli suurimad luteiini ja zeaksantiini sisaldused ja leiti, et spinati tarbimine on märgatavalt seotud AMD riski vähenemisega. Uuringugrupi katsealused, kes tarbisid suurtes kogustes spinatit, neil oli 86% väiksem AMD võimalus kui võrrelda nendega, kes tarbisid vähe spinatit. (Asif 2011)

Tsink

Tsink on mikroelement, millel on palju füsioloogilisi funktsioone ja see mängib lahutamatut rolli silma normaalse nägemise säilitamisel. Peamiselt esineb seda suures koguses reetinas ja soonkestas. Tsingi funktsioone on uuritud valdavalt reetinal ja reetina pigmendil, kus arvatakse, et element reageerib vitamiin A ja tauriiniga. (Mason 2005)
Tsingi vaegusega ilmneb ööpimedus, isegi kui on olemas piisavalt A vitamiini. Lisaks funktsioneerib tsink paljude ensüümide olulise osana. Tsink võib kaitsta ka põletikuliste mõjude eest. (Mason 2005).
AREDS uuringus vähendas suur annus tsingi toidulisandit (80mg päevas, mis on u 10 korda suurem tavakogusest) kaugelearenenud AMD patsientide hulgas, kellel olid juba ulatuslikud druusid . (Mason 2005)

Teaduslikud uuringud

Viimaste aastakümnete jooksul on levinud väited , et toidulisandid võivad aidata vältida mõningaid levinumaid silmahaigusi. Nagu paljudes tervishoiuvaldkondades, ei ole ka need kõik väited tagatud teaduslike uuringutega. Kuid leidub uuringuid, mis näitavad, et vähemalt mõned toidulisandid võivad tõepoolest tulla kasuks kõrge riskiga silmahaigustele. (Salahi 2009)
Suur osa nendest teadusuuringutest pöörleb maakula degeneratsiooni ümber, mis on ka peamiseks nägemise kaotuse põhjuseks. Toetudes National Eye Institute andmetele on 8 miljonil inimesel risk kogeda maakula degeratsiooni ning 1,75 miljonit inimest põeb juba kaugele arenenud maakula degeneratsiooni. Tõenäoline on, et aastaks 2020 võib maakula degeneratsiooniga inimeste hulk kahekordistuda. (Salahi 2009)

Uuringute tüübid

Toitainete olulisust silmadele on hinnatatud kolme erineva uurimismeetodiga:

Epidemioloogilised uuringud: rahvastikupõhised uuringud, kus suured annused erinevaid toite (nt puu- ja juurviljad ) või veres suure sisaldusega toitained (nt antioksüdandid) seostatakse muutustega haiguses.

Vaatlusuuringud: toitainete söömine kas siis dieedi moel või toidulisandina, kus tulemused registreeritakse hiljem või tagantjärele ja seejärel arvestatakse seost konkreetse tulemusega nagu katarakt või ARMD. Uurijal ei ole kontrolli toitainete manustamise üle ning uuringud on kaitsetud eelarvamuste ja mõõtmisvigade eest.

Interventsiooniuuringud: uuritavale antakse kas toitaine (te)ga toidulisandit või platseebot. Interventsiooniuuringud, peamiselt juhuslikud kontrollitud katsed (RCT) loetakse kõige sobilikumaks meetodiks testimaks, kas toidulisandil on mingi mõju silmahaiguse arengus. Kuid nad saavad tulemusi, mis on vastuolus epidemioloogiliste ja vaatlusuuringitega. See võib ilmneda, sest kogu toituminr sisaldab erinevad koostisosi, mida ei esine toidulisandites. Näiteks puu-ja juurviljad sisaldavad lisaks antioksüdantidele veel palju toitaineid. Sellised seisundid nagu ARMD ja katarakt võtavad aastaid, et edasi areneda ja uurida toidulisandite mõju neile. Sealjuures vajab ka pikendatud uurimisperioodi ja samas ka suurt hulka uurimisaluseid. (Mason 2005)

AREDS

2001. aastal avaldati Age- Related Eye Disease Study (AREDS) – vanusega seotud silmahaiguste uuring, mis viidi läbi National Eye Institute (NEI) poolt. See oli topeltvarjatud, juhuslik, platseebo -kontrollitud 4757 uurimisalusega uuring viieaastase perioodi jooksul. Lühidalt öeldes näitas see, et C ja E vitamiinidega, beeta- karoteeni ja tsingi kombineeritud toidulisandid vähendasid 25% võrra kaugelearenenud AMD progressiooni. Märkuseks võib öelda, et AREDS ei lisanud ühtegi maakula karotenoidi, peamiselt seetõttu, et need ühendid ei olnud saadaval toidulisandina selle uurimuse algusest peale. Uuringugruppidele oli määratud võtta antioksüdante (C-vitamiin, E-vitamiin ja beeta-karoteen), või antioksüdante ja tsinki , ainult tsinki või platseebot. (Asif 2011)
Uuring viidi läbi, et:

Uurida maakula degeneratsiooni ja katarakti riskifaktoreid ja ajalugu.
Hinnata suurtes kogustes antioksüdantide ja tsingi mõju AMD-ga patsientidel.

Toidulisandid ei näidanud märkimisväärset efekti katarakti progressioonil. Suured kogused selle uuringu puhul olid:

500 mg C vitamiini
400 rahvusvahelist E vitamiini ühikut
15 mg beeta-karoteeni (või 25000 rahvusvahelist vitamiin A ühikut)
80 mg tsinki, tsinkoksiidi kujul
2 mg vaske vaskoksiidina - lisatud, et ennetada vasevaegust aneemia puhul, seisund mis on seotud suurte koguste tsingi manustamisel.

Bauch &Lomb oli uuringus kaasalööja ja tagas vitamiinide pakendamise ning neid müüdi kaubanduslikult Ocuvite PreserVision antioksüdantse ja mineraalse toidulisandina. (Salahi 2009).

AREDS 2

Aastal 2006 algas AREDS järeluuring AREDS 2. Selle eesmärgiks oli teha kindlaks, kas teatud toitainete muudetud kombinatsioon aitaks vähendada AMD-ga seotud nägemiskadu veelgi enam. Teadlased loodavad esitleda oma järeldusi 2013. aastal. Uuring keskendub eelkõige antioksündatsetele kartenoididele nagu luteiin ja zeaksantiin, samuti Omega -3 rasvhapetele nagu dokosaheksaeenhape (DHA) ja eikosapentaeenhape (EPA). National Eye Institute soovis lisada luteiini ja zeaksantiini juba esimesse AREDS uuringusse, kuid sellel ajal ei olnud neid aineid piisavalt uuritud. AREDS ja AREDS2 vahepeal viidi need uuringud lõpuni. (Salahi 2009)
AREDS 2 uurib kollakat pigementi meie silmas – luteiini, see on järg AREDS esimesele uuringule antioksüdantide mõjust silmale. Erinevalt teistest toitainetest, mida on silmast leitud, ei toodeta luteiini organismis ja seda võib leida ainult toidust või toidulisandidest. Teised toitained, mida AREDS 2 uurib on: zeaksantiin, omega-3 rasvhapped . Teadlased oletavad, et need toitained aeglustavad kerge AMD progressiooni. Neid rasvhapped on reetinal ja need aitavad kolvikestel ja kepikestel näha. Katsetuste lõpuajaks on peetud 2013 aasta lõppu, kuid seniks peaks toidulisandite kasutajaid hoiatama liigsete lootuste eest, mida tootjad kasutavad, et müüa paremat nägemist. (Mares 2004)

AMD ja toidulisandid

Praeguseks on AMD peamine pimedaks jäämise põhjus läänemaailmas ja selle levimus tõuseb veel seoses keskmise eluea suurenemisega. Tõepoolest, 1933. Aastal oli registreeritud ainult 6% Inglismaa ja Walesi populatsioonist, kellel esines „seniilne maakula degeneratsioon “ võrreldes ligi 50 %-ga 1990ndal aastal. Ühendkuningriikides registreeritakse umbes 30 000 inimest igal aastal pimedana või vaegnägijana, pooltel neist esineb AMD. (Asif 2011)
Kui maakula funktsioon on vähenenud võib olla kadunud võime lugeda, juhtida autot ning isegi tunda ära tuttavaid nägusid. Paljud uuringud on näidanud, et nende elukvaliteet on märkimisväärselt vähenenud ja patsiendid kaotavad oma sotsiaalse iseseisvuse. On teada, et üle 60 % inimestest, kellele on öeldud , et „midagi ei anna teha teie maakula haigusega“, kannatasid ängistuse ja/või depressiooni all ning 54 inimest 1421 -st teatasid suitsiidi üle mõtlemist. See uuring leidis, et paljud patsiendid kogesid ebameeldivaid kogemusi tervisespetsialistidega diagnoosi panemise ajal kuna „neid ei koheldud kui inimesi“, mis tegi palju raskemaks olukorraga kohanemise . (Asif 2011)
Kollakas-valgete kollete – druuside ilmumine on tavaliselt esimene kliiniline AMD ilming. Reetina hõlmab fotoretseptoreid ja aksoneid sisaldava neurosensoorse kihi aluseks oleva reetina pigmentepiteeliga. Reetina pigmentepiteeli funktsiooniks on toita ja eemaldada jääkproduktid neurosensoorselt reetinalt. AMD-d iseloomustatakse fotoretseptorite kadumisega ja RPE rakkude düsfunktsiooniga. (Asif 2011)

Maakula pigment

Maakula pigment on kollast värvi ja paikneb foveas, milles asub teravaima nägemise ala ja värvide tundmine. See on tehtud kolmest karotenoidist (kokku 600st naturaalselt esinevast karotenoidist) ja need sisaldavad luteiini, zeaksantiini ja selle keskset osa meso -zeaksantiini. Maakula keskel on tihedus suurim ja väheneb perifeerselt. Keha ei saa sünteesida luteiini ja zeksantiini ning seetõttu saab seda toidust. Meso-zeaksantiin on tugevaim antioksüdant maakula kaotenoididest ja filtreerib kahjustava lühikese lainepikkusega (sinise) valguse. Usutakse, et maakula pigmendil on AMD puhul kaitsev roll peamiselt oma valgust filtreerivate ja antioksüdantsete omaduste tõttu. Kui valguse lainepikkus nähtavas spektrumis on vähendatud, siis reetina kahjustumine suureneb astmeliselt. Reetina kahjustumine ilmneb vabade radikaalide tootmise tõttu. (Asif 2011)

Vabad radikaalid

Vabadel radikaalidel on üks või mitu paaritut elektroni, mistõttu on neil tugev kalduvus leida ja paarituda elektronidega ainetes nagu lipiidid, proteiinid , karbohüdraadid ja nukleiinhapped , põhjustades kahjustuse bioloogilistes molekulides. Vabu radikaale toodetakse ka hapniku metabolismi teel, mida on vaja normaalse raku funktsiooniks ja eluks. Reetina sobib ideaalselt vabade radikaalide tootmiseks oma suure hapniku nõudvuse, valguse läbilaskvuse, metaboolse aktiivsuse ja oma arvukate fotosensibilisaatorite tõttu. (Asif 2011)
Tegelikult võiks toidulisandeid soovitada ainult siis, kui kontrolli ajal leitakse kollaseid täppe reetinal, mida nimetatakse druusideks ning mis on peamiseks AMD märgiks. (Salahi 2009)
Paljude silma toidulisandite peamiseks toitaineks on antioksüdandid. Nagu paljude vanusega kaasnevate haiguste puhul nii ka AMD puhul tekib oksüdatiivne stress. Elusad rakud reageerivad pidevalt hapnikuga, mille käigus tekivad vabad radikaalid ja rida kiireid keemilisi reaktsioone. Need nn mürgised radikaalid kahjustavad rakke. Teadlased usuvad, et võib-olla antioksüdandid on need, mis suudavad peatada pimedaks jäämist. Paljud eksperdid on öelnud , et kuigi praegu on müügil erinevaid antioksüdante, mida müüakse kui toidulisandeid silmade tervise jaoks, ei ole need läbinud ulatuslikke teadusuuringuid. (Salahi 2009).

Katarakt ja toidulisandid

Katarakti arengu füsioloogia.

Silmaläätse läbipaistvus on tihedalt asetsevate korrapäraste rakkude tulemus. Vananev lääts põrkab kokku erinevate stressidega, mis panevad läätse läbipaistvuse proovile. Füüsilised, geneetilised, fototoksilised ja keemilised kahjustused võivad kõik viia lentikulaarsete proteiinideni, põhjustades läätse pretsipitaatide (sadestuse) moodustumist. Need proteiinirikkad agregaadid segavad rakukiudude tihket asetust ja segavad korrapärast läätse kristallide paiknemist, põhjustades läbipaistmatust. Katarakti võib näha kui mulle, sädelevaid deposiite muidu selgel läätse pinnal. Valguskiired hajuvad kui footonid peegelduvad, murduvad või on haaratud katarakti poolt. Tulemuseks on ka nägemisteravuse vähenemine, kontrastitundlikkuse ja värvinägemise eristamine. Kõigist katarakti riskifaktoritest mängib vanus nii suurt rolli, et üldiselt areneb igal inimesel teatud ajaga katarakt. (Muchnick 2004: 344)

Toituainete mõju katarakti arengule

C-vitamiini (askorbaadi) hulga suurenemine toidus tõstab ka askorbaadi kontsentratsiooni silma kudedes. Üks uuring näitas, et C-vitamiini võtmine vähendas tuumas skleroosi riski, kuid tõstis läätse koorel katarakti riski. Paljud uuringud kinnitavad siiski, et c-vitamiini võtmine vähendab katarakti moodustumise riski. E-vitamiininil (tokoferoolil) on antioksüdantsed võimed, mis on tõhustatud c-vitamiini olemasolul. Uuringud on näidanud väiksemat katarakti esinemist osalejatel, kes tarvitasid E-vitamiini toidulisandeid. Paljud uuringud on näidanud ka vähenenud erinevate katarakti vormide levikut multivitamiinide kasutajate hulgas. (Muchnick 2004: 345)

Kuiv silm ja toidulisandid

Pisarad omavad tähtsat rolli terve silma keskkonna saavutamisel. Kunagi arvati, et pisarad on vaid lihtsad niisutajad, kuid nüüdseks on leitud, et nad sisaldavad epidermist kasvatavaid faktoreid ja A-vitamiini, mis mõlemad tagavad terve pindmise epiteeli säilumise. Ilma nende faktoriteta võivad ilmneda pindmised haigused nagu squamosus metaplasia ja infektsioonid . Pisaratevaegus, mida kutsutakse kuivaks silmaks, tekitab ebatervisliku silma pinna keskkonna, mis eeldab kornea epiteeli ravimist. (Muchnick 2004: 346)
Kuiva silma klassifitseeritakse nüüd kui kuiv silm, mis on põhjustatid pisarate puudumisest või kuiv silm kus on suurenenud pisarate aurustumine . (Muchnick 2004: 346)
Ravi kuiva silma puhul
Tänapäeval võib ravida kuiva silma sündroomi mitmel erineval viisil - pisaratäpi sulgemisega, kunstpisaratega, A-vitamiini ja B12 vitamiini ja tsüklosporiini manustamisega. (Muchnick 2004: 346)
Suukaudsed toidulisandid kuiva silma puhul
Linaseemneõli on kasutatud LASIKU järgse kuiva silma korral. Patsiendid on ise täheldanud kuiva silma sümptomite leevendumist. Tihti kirjutatakse peale LASIKU protseduuri välja üks kapsel kaks korda päevas söögiga. Kuiva silma raviks on kasutatud ka kalaõli kapsleid, mis on tihtipeale kombineeritud linaseemneõliga. (Muchnick 2004: 346)
Kõik vitamiinid ei pruugi olla nägemisele kasulikud. Rando Allikmets
Rando Allikmetsa suurim panus geeniteadusesse on olnud seotud geenidega, mille mutatsioonid põhjustavad silmahaigusi
Silma geenid on väga mitmesugused. Silmas on mitu väga tähtsat protsessi, milles igaühes osaleb mitukümmend geeni. Üldiselt, kui geen või valk, mida see geen toodab, on muteerunud , siis see protsess on pärsitud või ei toimi korralikult ja alati on selle tulemuseks mingisugune haigusnähe. ABCR geen on silma võrkkestas üks tähtsamaid geene, põhjustades rohkem haigusi kui kõik muud geenid kokku. Geen ABCC6 põhjustab üht väga harva esinevat silmahaigust. Allikmets tuvastas, et tervelt kolm neljandikku kollatähni ealise degeneratsiooni juhtudest on nende kahe geeniga seotud, sest need reguleerivad ka immuunsüsteemi reageerimist erinevatele nakkustele. Kui see kontrollsüsteem ei tööta nii, nagu peab, on tulemuseks lokaalne silmapõletik, mis aastatega arenedes põhjustab nägemise kaotust. Kui see geen ei tööta siis lihtsalt öeldes halveneb kesknägemine, inimene ei saa lugeda, inimene ei saa näha otse ette. Perifeerne nägemine küll säilib ja paljud Stargardti patsiendid on harjunud niimoodi elama, et nad lihtsalt vaatavad maailma silmanurgast. Aga üldjuhul tähendab see haigus seda, et silma keskkosas ehk maakulas asuvad rakud degenereeruvad, surevad ja nägemise kaotus on pöördumatu
Geen, mis mõjutab Stargardti haigust transpordib A-vitamiini. Kui me suudame aeglustada visuaaltsüklit, sest probleem on selles, et transport on aeglane, mis tähendab, et kui visuaaltsükkel töötab väga kiiresti, siis koguneb silma kahjulik kõrvaljääk. Vitamiin A, mis iseenesest koguneb rakkudesse, põhjustab rakkude surma ja tekitab seega ka nägemiskahjustused. Väga lihtne võimalus, mis küll ei ole eriti ravi, aga mis aitab inimestel aeglustada haigust, on lihtsalt hoiduda A-vitamiini söömisest. Mida vähem süüa A-vitamiini seda parem. See kindlasti ei aita haiguse vastu, aga see aeglustab haiguse kulgu . http://veebiakadeemia.ee/puramiidi-tipus/rando-allikmets/nagemishaireid-pohjustavad-geenid/
Artikli Kokkuvõte. (Mason, P)
Epidemioloogilised andmed lubavad oletada, et rohke puu-ja köögiviljade ning kõrge antioksüdantide sisaldusega toitained nagu C vitamiin, E vitamiin ja karotenoidid vähendavad mõlemad nii katarakti kui AMD riski. Vaatlusuuringud on tõendanud, et suur hulk antioksüdante (sealhulgad toidulisandid) vähendavad katarakti riski, kuid AMD vastu kaitsefekt on nõrgem. Tõendid interventsiooniuuringutest väidavad, et antioksüdantsete toidulisandite kasu kataraktile on nõrk, kuid suur AREDS uuring andis mõningaid tõendeid, et tsink siis ilma või koos antioksüdantidega võib kaitsta kaugelearenenud AMDga patsiente AMD edasise arengu eest. Retrospektiivsed uuringud on tõendanud, et 10 aasta või pikema perioodi C vitamiini kasutamine vähendab katarakti riski.
Optometristid peaksid soovitama kõigile patsientidele süüa vähemalt viis portsionit puuvilju ja köögivilju päevas. Rõhk tuleks panna rohelistele lehtköögiviljadele nagu lehtkapsas ja spinat . Neile, kes on mures, et nende toitumine ei ole piisavalt rikkalik, võivad tulla kasuks multivitamiinide ja mineraalidega toidulisandid tagamaks 100%liselt päevase vajaduse.
Inimesed, kes on eriti mures oma silmahaiguse riskiga, neile tuleks kasuks toidulisandid, mis sisaldavad karoteeni nagu luteiin. Patsientidele, kellel on arenev või kaugelearenenud AMD, võiks kaaluda toidulisandite üle, mis sisaldavad antioksüdante ja tsinki, mida kasutati ka AREDS uuringus. Siiski on tsingi toos (80mg päevas) suurem kui turvaline piir, seega peaks seda toidulisandit kasutama meditsiinilise järelevalve all. Toidulisandeid, mis sisaldavad beeta-karoteeni, ei tohiks soovitada suitsetajatele, sest beeta-karoteen võib suitsetajate hulgas esile kutsuda kõrivähki.

Mõned toidulisandid

Ocutein Forte
Vähendab silmade väsimust, parandab nägemisteravust ja kaitseb silma võrkkesta rakke. Sisaldab karotenoidkompleksi (luteiin, zeaksanteen, beetakaroteen – need karotenoidid esinevad suures kontsentratsioonis peamiselt silma kollatähnis, toetavad silma immuunsuse tugevnemist, absorbeerivad filtri põhimõttel UV-kiirgust ja aitavad paremini kaitsta tundlikku raku-struktuuri oksüdatiivsete muutuste eest). Oomega-3-kompleksi (EPA- ja DHA-rasvhapetel on tähtis osa silma võrkkesta funktsiooni korrigeerimisel ja nägemisretseptorite taastumisele kaasa aitamisel) ja antioksüdantkompleksi (E- ja C-vitamiin, seleen , tsink ja vask – tugevad antioksüdandid võitlevad vabade radikaalidega ning kaitsevad silmaläätse membraane ja valke). Kasutamine: üks kapsel päevas.
Ocuvite Lutein Forte
Tugevdab silmi, et nägemine püsiks võimalikult kaua. Tableti koostisse kuuluvad luteiin, zeaksantiin, vitamiinid E ja C, mineraalained seleen ja tsink. Kasutamine: üks-kaks tabletti päevas.
Visan Lutein Complex
Looduslike ainete kompleks nägemisteravuse taastamiseks. Sisaldab mustika, männikoore ja silmarohu kuivekstrakti, luteiini ja zeaksantiini. Parandab silma kohanemist UV-kiirguse, arvutist või telerist lähtuva kiirguse, valgustingimuste või värvide tajumisega. Mustika- ja männikoore kuivekstrakt tagavad silmapõhja piisava verevarustuse ja aitavad säilitada silma normaalset siserõhku. Kasutamine: üks kapsel päevas.
Lutax AMD Plus
Sisaldab oomega-3-rasvhappeid (DHA ja EPA), luteiini ja zeaksanteeni, taimsete polüfenoolide hulka kuuluvaid antotsüaniine, E- ja C-vitamiine, vaske ja tsinki. Kasutamine: kaks kapslit päevas.
Vitavision
Sisaldab luteiini, bioflavonoide, beetakroteeni ja mustikaekstrakti. Sobib kasutamiseks kõigile, kes töötavad palju silmadega . Kasutamine: kaks tabletti päevas.
Sini Silmä
Tabletid sisaldavad mustikast saadavaid antotsüaane, luteiini, tsinki, seleeni , E-vitamiini ja beetakaroteeni. Antotsüaanid parandavad nägemisteravust, tugevdades õrnu kapillaare ja parandades verevoolu võrkkesta kapillaarides . Luteiin on silma võrkkestal asuva maakula (kollatähni) põhiline koostisosa . Võrkkestal on oluline roll nägemisteravuses. Piisav igapäevane toiduga saadav luteiini kogus tagab selle tagavara säilimise võrkkestas. Luteiin toimib ka filtrina silma kaitseks päikesekiirguse eest. Beetakaroteen muudetakse organismi vajaduste kohaselt A-vitamiiniks, mis on vajalik pimedas nägemiseks.
Tsink, seleen ja E-vitamiin toimivad kui antioksüdandid, kaitstes silma võrkkesta ohtlike vabade radikaalide eest, mis tekivad suitsetamise ja keskkonna saastuse tagajärjel. Sobib eakatele , suitsetajatele, arvutikasutajatele ja neile, kelle silmad väsivad kergesti või on valgustundlikud. Kasutamine: üks tablett kaks korda päevas.
Ocuvite Lutein (Bausch&Lomb) – Koostis: zeaksantiin, vitamiin E ja C, Seleen, Tsink. Vitamiine, mineraale ja karotenoide sisaldav toidulisand. Ocuvite sisaldab elutähtsaid vitamiine-antioksüdante (vitamiinid C ja E), mineraale (tsink ja seleen) ning karotenoide (luteiin ja zeaksantiin). Ocuvite tugevdab organismi kaitsevõimet „ vabade radikaalide“ vastu. Usutakse, et vabad radikaalid on seotud paljude vanusega seotud haiguste tekkepõhjustega sh. Makulaarne degeneratsioon. Ocuvite avaldab eriti positiivset mõju nägemisele, sest ta sisaldab silmades olemasolevaid aineid – luteiini ja zeaksantiini. Nende karotenoidide kõrge sisaldus silma tsentraalse nägemise eest vastutavas piirkonnas, maakulas, vähendab makulaarse degeneratsiooni tekkimise ja süvenemise riski. Kliiniliselt tõestatud toode. Tabletikuur: Kestus mitte vähem kui 4 kuud, siis paus 1-2 kuud ja seejärel korrata uut ravikuuri . Päevane annus: 1 tablett 2 korda päevas.
Macushield koostis: Meso-zeaksantiin (10mg), luteiin (10mg), zeaksantiin(10mg).
http://www.epl.ee/news/melu/tablett-suhu-ja-silmad-korda.d?id=65023004
BLUE BERRY
Mustikamarjade (Vaccinium myrtillus L.) ekstr. 5:1 400 mg
Ravimtaime harilik silmarohi (Euphrasia officinalis L.) ürdi ekstr. 5:1 200 mg
Kõrge peiulille ( Tagetes erecta L.) õielehtede ekstrakt 10% luteiini 100 mg (10 mg luteiini)
Viinamarjaseemne ( Vitis vinifera L.) ekstr. 25:1 40 mg http://www.apteekonline.ee/product_details/nagemine/tl20_blue_berrymustika_tbl_n120&sheet=2&prev=139

KOKKUVÕTE

Kindlasti võib ka optometrist kohata vastuvõtul patsiente, kellel on vanusega seotud maakula degeneratsioon ning kui neile on arstid öelnud, et midagi ei anna enam parandada, siis on õige aeg anda soovitusi . Lisaks sellele, et arutleda elustiili muutuste üle, nagu suitsetamise mahajätmine, kaitse ultraviolettkiirguse eest ning milliseid abivahendeid kasutada madala nägemisteravusega võiks ka soovitada toidulisandeid, mis võivad pidurdada haiguse kulgu.
KASUTATUD KIRJANDUS
Salahi, L. (2009). Truth Squad: Supplements for Eye Health.
http://abcnews.go.com/Health/EyeHealth/supplements-eye-health-work/story?id=8871245 (06.03.2013).
Mares, J. (2004). Doctor, What Vitamins Should I Take for My Eyes ? http://archopht.jamanetwork.com/article.aspx?articleid=416259 (20.03.2013).
Mason, P. (2005). Supplements and Eye Health. Optometry in practice . Vol 6. 77-87.
Eperjesi, F; Beatty, S. (2006). Nutrition and the Eye. A Practical Approach. Elsevier Butterworth Heinemann.
http://articles.chicagotribune.com/2012-05-30/health/sc-health-0530-eyesight-supplements-20120530_1_age-related-eye-disease-study-antioxidant-vitamins-beta-carotene-and-zinc
Asif, S. Nolan , J. (2011). Dietary macular carotenoid supplements and drusen resolution. Optometry Today. 48-52, 12-dets.
http://www.areds2.info/
Muchnick, B. (2004). Clinical medicine in optometric practice. Lk
http://www.epl.ee/news/melu/tablett-suhu-ja-silmad-korda.d?id=65023004
Dietary Supplement Health and Education Act of 1994 Public Law.(103-417 103rd Congress)
http://ods.od.nih.gov/About/DSHEA_Wording.aspx (15.04.2013).
Toiduseadus (RT I 1999, 30, 415; 25.02.1999). https://www.riigiteataja.ee/akt/112022013005 (20.04.2013).
Bailey R, Gahche J, Miller P, Thomas P, Dwyer J. (2013). Why US Adults Use Dietary Supplements.
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/23381623 (15.04.2013).

.DOCX Laadi alla originaalfail 25 lk · .docx · 9 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kihulane Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

AMD ja toitumine

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP3 Geity Villem AMD JA TOITUMINE Referaat silmahaigustes Juhendaja: C. Räppo Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................2 1.AMD.......................................................................................... 4 1.1Vormid...........................................................................................4 1.2 Riskifaktorid..................................................................................6 1.3 Sümptomid....................................................................................6 2.TOITUMINE JA AMD.....................................................................7 2.1 AREDS ja AREDS2...........................................................................7 2.2 Toidu tarbimise mustrid..

Optomeetria

docx

Porgandi ja mustika silmanägemist parandavad omadused

TARTU ÜLIKOOL Farmaatsia instituut PORGANGI JA MUSTIKA SILMANÄGEMIST PARANDAVAD OMADUSED Proviisoriõppe I kursuse üliõpilase referaat õppeaines Sissejuhatus erialasse ja farmaatsia ajalugu Juhendaja: TARTU 2015 Sisukord 2.SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 3.AEDPORGAND......................................................................................................... 3 3.1............................................................................................... Üldiseloomustus 3 3.2.................................Karotenoidid: alfa- ja beeta-karoteen, luteiin, zeksantiin 3 3.3....................................................Karotenoide omastamist mõjutavad t

Farmakoloogia

docx

Silmale kasulik

Silmad Kasulikud vitamiinid Väga tähtis tingimus silmade tervise säilitamisel on õige toitumine. Silmade jaoks on kõige tähtsam Avitamiin, mida sisaldavad rohkesti porgandid, tomatid, kõik lehtköögiviljad, petersell, mereannid, kalamaksaõli, päevalilleseemned, õllepärm. Cvitamiin seob rakke, selle vajakajäämisel kaotavad lihased (ka silmalihased) oma toonuse. Vitamiini põhilised allikad on kapsas, tsitruselised, kõik marjad, lehelised köögiviljad, sibul, tomat, spinat, õunad, ananassid. B1vitamiini (tiamiini) suur puudujääk kutsub esile närvihäireid. Seda vitamiini leidub pähklites, täisteratoodetes, õllepärmis, poleeritud riisis ning mees. B2vitamiin (riboflaviin) aitab rakkudel kasutada hapnikku, mille abil tärklis ja suhkur muutuvad lihaste tööks vajalikuks energiaks. Parimad allikad on rohelised lehelised köögiviljad, õunad, õllepärm, lihvitud riis, nisuterad. B6vitamiin on looduslik rahusti. Selle puuduse korral kannatavad silmad suure

Inimese õpetus

rtf

Mineraalained õpilase toidulaual

SISSEJUHATUS Toitumisharjumused kujunevad lapseeas, mistõttu on lapse toitumise jälgimine väga tähtis. Toiduvalikut määravad inimeste toitumisalase teadlikkuse tase, rahalised võimalused, toiduressursside kättesaadavus, perekonna toitumisharjumused, mängukaaslaste ja sõprade toidueelistused ja rahvusköögi eripärad. Ka paljud täiskasvanuea haigused saavad alguse valest toitumisest lapsepõlves. Mitmed uuringud on näidanud, et toit, mis sisaldab palju küllastunud rasvu, soola, suure rasvasisaldusega piima- ja lihatooted ning vähe puu- ja köögivilju, mõjutab oluliselt südame-veresoonkonna haiguste, mõningate vähktõve liikide ja rasvtõve teket täiskasvanueas. Toitumisharjumused võivad muutuda kui toimuvad muutused inimeste väärtushinnangutes või ümbritsevas keskkonnas. Alates Eesti iseseisvumisest on lisandunud toiduturule palju uusi ja huvitavaid valikuvõimalusi ja varem traditsioonilised toitumisharjumused on muutumas.

Inimese õpetus

docx

VITAMIIN A

A-Vitamiin SISSEJUHATUS A-vitamiin on rasvlahustuvate vitamiinide hulka kuuluv antioksüdantsete omadustega biomolekul, mis omab positiivset efekti naha- ja limaskestade normaalseks funktsioneerimiseks ja silmanägemise teravustamiseks ning paljdue teiste rakkude kasvuks ja arenguks. Lisaks ka organismi viljastusvõime tagamiseks. A-vitamiini leidub nii loomsetes kui ka looduslikes saadustes nt porgand, paprikas, piimatooted, maks jne. Ka inimorganism suudab ise A-vitamiini sünteesida. A-Vitamiini vajalikkus on viimastel aastatel kasvanud, kuid suuremat defitsiiti A-vitamiinist normaalse toitumisharjumustega inimestel üldiselt ei teki. A-vitamiini toksilisust toidust saadud a-vitamiinidega ei ole võimalik saada, siiski on võimalik saada A-vitamiini toksiline kogus toidulisandite ületarbimisel. A-VITAMIINI ERINEVAD BIOAKTIIVSED VORMID Üldnimetus on A-vitamiini erinevatel vormidel ''retinoidid''. Nimet

Farmakoloogia

doc

Mille poolest on kasulikud puuviljad?

Tallinna Tehnikaülikool Toiduainete instituut REFERAAT Mille poolest on kasulikud puuviljad Tallinn 2009 1 Sisukord : Sisukord :..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus :.............................................................................................................................. 3 2 Sissejuhatus : Väga ammustel aegadel polnud olemas ei antibiootikume ega muid ravimpreparaate, mida me nüüd tonnide kaupa kasutame. Vana-aja tohtrid pöörasid erilist tähelepanu taimeravile ja toitumisele. Enamasti ravitseti haigusi dieedi ja ravimtaimede abil. Tänapäeval põhjustavad peaaegu poole kõigist surmajuhtumitest haigused, mis on otseselt seotud ebaõige toitumisega. Meie kasinad teadmised toiduainete ravi- ja

Keemia

pdf

Vitamiinide, mineraalide, fütotoitainete kokkuvõtte tabel

Vitamiin A ·kasvamiseks ning organismi 8001000 µg-ekvivalenti 5 g hautatud maksast, kudede taastootmiseks, * 10 g maksapasteedist, * 70 g porgandist, ·naha ja juuste tervise * 100 g munakollastest, tagamiseks, * 120 g kuivatatud aprikoosidest, ·limaskestade kaitseks * 120 g võist, infektsioonide eest, * 150 g porgandimahlast, * 200 g paprikast ·kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu, ·nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puhul, ·luudele ja hammastele

Toiduained

odt

Vitamiinid

Tallinna Teeninduskool Vitamiinid Referaat Älis Erk 021K Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus .........................................................................................3 lk Vitamiinid ..........................................................................................4 lk Vitamiin A ehk retinoidid ...................................................................5 8 lk Vitamiin B1 ehk tiamiin ...................................................................9 11 lk Vitamiin B2 ehk riboflavin ...............................................................11 12 lk Vitamiin C ehk askorbiinhape ............................................................13 14 lk Vitamiin D ehk kalitsiferoolid ............................................................14 16 lk Vitamiin E ehk tokoferoolid ..............................................................17 19 lk Vitamiin

Bioloogia

Rohkem sarnaseid