Vanuses 55 64 on AMD esinemissagedus 14%, 65 74 aasta vanustel 20% ning üle 75aastastel 37%. (Oll ja Parik 2016). Muudetavatest teguriteks on suurim mõjutaja suitsetamine. Suitsetamine tõstab AMD riski 2 4 korda. Risk püsib ka peale suitsetamise lõpetamist veel mitmeid aastaid. Samuti on ohustatud passiivsed suitsetajad seega tuleks inimestele selgitada suitsetamise ja silmade tervise seotust. Silmaarstidel ja optometristidel on kohus patsiente teavitada seosest suitsetamise ja AMDga ning selgitada tagajärgi. Elektroonilisi sigarette peetakse turvalistemaks, kui tavalisi sigarette, kuid on vaja teostada rohkem uuringuid. (Narayan 2018). 1.3 Sümptomid Maakula degeneratsioonile on iseloomulik aeglane tsentaalse nägemisteravuse langus (vahel ka järsk). Varajane AMD tunnus on skotoomide teke (pimedad alad) vaatevälja tsentraalses osas. Hea meetod varase AMD jälgimiseks on Amsleri test. Selle vaatamisel tekib AMD patsiendil moonutus ruudustikus või tume ala keskosas
vähendavad mõlemad nii katarakti kui AMD riski. Vaatlusuuringud on tõendanud, et suur hulk antioksüdante (sealhulgad toidulisandid) vähendavad katarakti riski, kuid AMD vastu kaitsefekt on nõrgem. Tõendid interventsiooniuuringutest väidavad, et antioksüdantsete toidulisandite kasu kataraktile on nõrk, kuid suur AREDS uuring andis mõningaid tõendeid, et tsink siis ilma või koos antioksüdantidega võib kaitsta kaugelearenenud AMDga patsiente AMD edasise arengu eest. Retrospektiivsed uuringud on tõendanud, et 10 aasta või pikema perioodi C vitamiini kasutamine vähendab katarakti riski. Optometristid peaksid soovitama kõigile patsientidele süüa vähemalt viis portsionit puuvilju ja köögivilju päevas. Rõhk tuleks panna rohelistele lehtköögiviljadele nagu lehtkapsas ja spinat. Neile, kes on mures, et nende toitumine ei ole piisavalt rikkalik,
annaabi.ee 
