VITAMIIN A (0)

A- Vitamiin
SISSEJUHATUS
A- vitamiin on rasvlahustuvate vitamiinide hulka kuuluv antioksüdantsete omadustega biomolekul , mis omab positiivset efekti naha- ja limaskestade normaalseks funktsioneerimiseks ja silmanägemise teravustamiseks ning paljdue teiste rakkude kasvuks ja arenguks. Lisaks ka organismi viljastusvõime tagamiseks. A-vitamiini leidub nii loomsetes kui ka looduslikes saadustes nt porgand , paprikas, piimatooted , maks jne. Ka inimorganism suudab ise A-vitamiini sünteesida. A-Vitamiini vajalikkus on viimastel aastatel kasvanud, kuid suuremat defitsiiti A- vitamiinist normaalse toitumisharjumustega inimestel üldiselt ei teki. A-vitamiini toksilisust toidust saadud a-vitamiinidega ei ole võimalik saada, siiski on võimalik saada A-vitamiini toksiline kogus toidulisandite ületarbimisel.
A-VITAMIINI ERINEVAD BIOAKTIIVSED VORMID
Üldnimetus on A-vitamiini erinevatel vormidel ’’ retinoidid ’’. Nimetus retinoidid jagunevad naturaalseteks ja sünteetilisteks A-vitamiini vormideks. Vitamiinsed vormid (A-vitamiini bioaktiivsed erinevad vormid) on retinool , retinaal, retinooli estrid (retinüülpalmiaat ja retinüülatsetaat); retineenhape ja 3,4 dihüdroretinool. Kui lähtuda keemilistest struktuuridest siis retinool on alkohol, retinaal aldehüüd ja retinüülpalmiaat on retinüülester. Kui võtta aluseks orgaanilise keemia reaktsioonid siis ei erine need A-vitamiini erinevatest bioaktiivsetest vormidest . Retinooli oksüdeerimisel tekib retinaal ning retinaali oksüdeerimisel retineenhape jne.
A-VITAMIINI FARMAKOKINEETIKA
Loomsetest allikatest saab inimorganism A-vitamiini retinooli näol. Samas on organism võimeline ka looduslikest saadustest sünteesima A-vitamiini. Näiteks porgand sisaldab palju A-vitamiini eelühendit beeta- karoteeni , tänu millele saab inimorganism muuta selle A-vitamiiniks. Kõik karotenoidid (alfa, beeta ning gammakaroteenid) on vitamiin A eelühendid, millest inimorganismis saab ühel hetkel A-vitamiin. Beeta- karoteen on umbes kuus korda vähem efektiivsem kui A-vitamiin. Karotenoidide konvensioon vitamiin A-ks ja selle imendumine võtab aega kuskil 6-7 tundi. Karotenoidide konverteerimine vitamiin A-ks on häirunud diabeedi ja hüpotüreodismi puhul. Karotenoidid 30-60% imenduvad sapphapete konjugaatidena peensoole ülaosas ja neid lõhustab limaskesta rakkudes karoteeni dioksügenaas, kus beeta-karoteenist tekib 2 retinoolimolekuli, alfa- ja gamma karoteen annavad 1 retinoolimolekuli. Beeta-karoteeni on kõige rohkem kõrvitsas ja porgandis, sealt on saanud ka porgand oma ingliskeelse nime ’’carrot’’ . Kehtib ka teooria, mida oranžim on vili, seda rohkem on seal beeta-karoteeni. Loomsest allikatest saadud retinüülestrid hüdrolüüsitakse retinooliks ja rasvhappeks mis imenduvad peensoole ülaosas. 85-90% inimorganismi A-vitamiini varud asuvad retinüülpalmiaadina maksas. A-vitamiini imendumist häirivad maoalahappelisus, seega A-vitamiiniga võib tarvitada koos C-vitamiini (askorbiinhape). Lisaks häirivad A-vitamiin imendumist liigne raud, kohvi, mineraalõlid ja nitraadid . Lisaks ka erinevad ravimid nagu näiteks fenobarbitaal, prednisoloon, kortisoon , kolestüramiin ning ka raske füüsiline töö.
A-VITAMIINI BIOFUNKTSIOONID
Vitamiin A ning tema erinevatest vormidest sõltuvad inimorganismis järgmised füsioloogilised funktsioonid: 1) nägemisfunktsioon, 2) somaatiline funktsioon, 3) diferentseerumisvõime – liamskestade ja nahaepiteeli areng, 4) antiinfektsioosne toime, 5) antioksüdantne regulatsioon , 6) naharakkude areng, luukoe ja hammaste kasv ja areng.
Esmalt räägime A-vitamiini rollist nägemisprotsessis ning selle parandamisest. A-vitamiinil mängib erilist rolli nägemisfunktsioonis tema fotokeemiline alus. Nägemisprotsessis osaleb A-vitamiini üks bioaktiivne ühend, milleks on retinaal. Retinaal on tähtis, sest ta on nägemispigmendi, milleks on rodopsiin, valgustneelav komponent . Teisisõnu on valgust vastuvõttev molekul . Tema vahendusel transformeerub valgusenergia närviimpulssiks. Rodopsiini tuleb pidevalt taastada, selleks on vaja retinaali. A-vitamiini defitsiidil rodopsiini taasteke aeglustub ja seepärast ilmneb hemeraloopia ehk nägemishäired hämaras ja pimedas, mida rahvakeeles kutsutakse ’’kanapimeduseks’’. Nägemisfunktsioonis annab ka oma panuse B3 vitamiin.
Vitamiin A teised vormid retinool ja retineenhape aitavad kaasa reproduktiivsüsteemile ja kasvule ning diferentseerumisele, sest nad on retseptor -vahendatud steroidhormoonide sarnased. Nimelt, retseptorite abil võetakse RBP-retinool rakku. Retinool vabaneb ning seostudes tuumavalkudega toimib ta nende kaudu teatud geenide ekspressioonile. Osa retinoolist muutub retineenhappeks. Retineenhape seostub nukleaarsete retseptoritega, seostudes DNA vastavate aladega, reguleerib kasvu ja diferentseerumist kontrollivate geenide ekspressiooni. Hormonaalne toimetee on ka üheks suuremate A-vitamiinide annuste toksilisteks põhjusteks. A-vitamiin osaleb ka glükoproteiinide sünteesis (süsivesikosa liitumisel valguga). See tähendab, et mitmete organite talitluseks ja rakkude kasvuks vajaliku glükoproteiinide sisaldava lima teke sõltub ka vitamiinist A.
Kuna A-vitamiin on vajalik naha- ja limaskestade normaalseks arenguks siis tuleneb siit ka A-vitamiini oluline antiinfektsioone toime ehk kaitse erinevate silmainfektsioonide vastu. On teada, et A-vitamiin tagab limaskestade lima tootva võime. Samuti on teada, et lima on ka hea barjäär erinevatele bakteritele, seetõttu vähenenud A-vitamiini tase veres võib põhjustada infektsioonide kõrgeneva riski. Lisaks muutub silm kuivaks , võib tekkida kseroftalmia (kuiva silma sündroom ). Erinevad infektisoonid võivad kahjustada silma sarvkesta . Lisaks vähendab A-vitamiin naha kuivust ning ’’vanana väljanägevat’’ nahka, mida nimetatakse naha keratomalaatsiaks (naha vananenud välimus).
A-Vitamiinin kuulub inimorganismis ka antioksüdantide hulka. Takistab vabade radikaalide teket ning seeläbi hoiab ära erinevaid ohtlikuid ahelreaktsioone. Vabade radikaalide rünnaku mõju ei avaldu kohe, vaid alles mõne aja pärast: hävivad rakud , tekivad koekahjustused ja käes ongi haigus või enneaegse vananemise ilmingud. Antioksüdandid kaitsevad rakke oksüdantide rünnaku eest ja kõrvaldavad liia. Seega on antioksüdandid meie organismi eluea , tervise ning rakkude ja DNA kvaliteedi parendamise oluline tegur. Lisaks teistele antioksüdantidele nt C-vitamiin, E-vitamiin jne on ka A-vitamiinil antioksüdantsed omadused olemas.
A-VITAMIINI DEFITSIIDI TUNNUSED
A-Vitamiini defitsiit ohustab eeskätt kasvueas laps ja ühekülgseid toitujaid. Vitamiin A teke beeta-karoteenist on häiritud suhkruhaiguse ehk diabeedi korral ning kilpnäärme alatalitluse (hüpotüreodismi) korral. A-vitamiini imendumis- ja salvestumishäired on on tüüpilised näiteks maksatsirroosi, jämesoole haavandite või kroonilise nefriidi (neerupõletik) korral. A-vitamiini defitsiidiks üheks esmaseks tunnuseks on nägemishäired hämaruses (hemeraloopia). Defitsiidi süvenedes häirub ka lima teke, võivad tekkida erinevad bakteriaalsed silmapõletikud, sealhulgas ka kuiva silma sündroom (kseroftalmia) seega on A-vitamiin antikseroftalmiline. Nahk muutub kuivaks ning visuaalselt vanaks . Võib esineda ka mosaiikdermatoos. A-vitamiini defitsiit võib tekitada ka kasvuhäireid, platsenta arenguhäireid, ovogeneesi ning spermatogeneesi arenguhäireid.
A-VITAMIINI ALLIKAD NING PÄEVASED KOGUSED
Parimateks A-vitamiini allikateks on maks, piimatooted (juust, või), muna. Rõhutagem, et taimsetest saadustest saab inimorganism ainult A-vitamiini eelühendeid ehk karotenoide. Karotenoide leidub enim kollastes ja oranžides, aga ka mõnedes rohelistes puu- ja köögiviljades ning marjades (kibuvitsamarjad porgand, tomat, lehtkapsas, spinat, kõrvits, brokoli, lehtsalat , paprika, apelsin , papaia, hurmaa ) ning maguskartulis. Põhilist A-vitamiini eelühendit beeta-karoteeni leidub kõige rohkem porgandis. Lisaks leidub A-vitamiini veel kalamaksas ja kalaõlis. Soovituslik päevane A-vitamiini tarbimiskogus on umbes 700-900 mikrogrammi. Raseduse ajal võib tarbida A-vitamiini ka üle 1000 mikrogrammi. Täiskasvanu võib manustada A-vitamiini kuni 1,5mg (päevane kogus).
A-VITAMIINI KASUTAMISEST JA TOKSILISUSEST
Kõikidel vitamiinipreparaatidel on oma kindel koht nii haiguste kompleksse ravi komponendina ku ika tõepoolest efektiivse profülaktikakompleks komponendina. Seda vaid juhul, kui see baseerub biokeemilistel ja kliinilistel tippteadmistel. Vitamiin A oskuslik manustamine /kastuamine võib olla ravi lisakomponendina üsnagi efektiivne dermatiidi, akne ja psoriaasi ravis .
A-Vitamiini toksilisust üldjuhul normaalsel manustamisel ei teki. Siiski on A-vitamiinil steroidhormoonide laadne toimemehhanism. A-vitamiini ületarbimisel võivad tekkida väsimus , söögiisu langus, naha sügelemine, dermatiit ja lihasvalud . A-vitamiini toksilised nähud võivad ilmneda iiveldusena, oksendamisena, tugev peavalu, hüperkaltseemia, kahelinägemine, juuste väljalangemine ja luuvalud. Raseduse ajal vältida liigmanustamist, võib tekitada lootel väärarenguid. Näiteks paljudele tuntud akneravim isotretionin on raseduse ajal vastunäidustatud.
A-VITAMIINI KOOSTOIME TEISTE VITAMIINIDE/MINERAALAINETEGA
A-vitamiini toime on efektiivsem koos kaltsiumi ja tsingiga, soodustavad A-vitamiini imendumist ja mobilisatsiooni. Vitamiin E takistab A-vitamiini peroksüdatsiooni ja soodustab A-vitamiini imendumist. C-vitamiin pärsib A-vitamiini võimalikku toksilisust. Erinevat B-grupi vitamiinid soodustuvad A-vitamiini akumuleerumist.