piraadid Otsimine oli kestnud ainult paar tundi, kui juba leiti kirst. See lebas merepõhjas koos vetikatega. Paari minutiga oli see laeva peale tõmmatud ja reporter hakkas filmima. `'Ma olen Panama rannikuvetes, kus me leidsime, mis arvame olevat legendaarse Härra Peeter Poolaku surnukirst, kes maeti mere üle 400. aasta tagasi.'' Kirst oli suletud ja lebas paadi põrandal. Rando astus kirstu juurde kangiga ja hakkas seda lahti tõmbama. `'Oled sa kindel, et tahad rüvetada oma esivanema jäätmeid?'' `'Sa teed selle tegevuse nii inetuks.''Rando naeris,''Pealegi, ma arvasin, et sa ei usu mind'' `'Ma tegin oma uurimistöö ja leidsin, et Peeter Poolakul ei olnud lapsi.'' `'Minevik võib eksida, mis,''ja Rando sai kangi vahele,''Näiteks, sa ei saa rüüstada tühja kirstu,''ja ta lükkas kaane kirstu pealt ära. Sees ei olnud midagi peale kivide ja metallist karbi
Siis ma panin kähku riidesse ja läksin kohe esimese bussiga linna. Kui ma bussist väljusin, leidsin Kerda kohe, kuid aru ei saanud, kes see teine oli. Kui lähenesin neile, olin juba aru saanud, kellega ta oli ja küsisin kohe: ,,Rando, sina või? Mida sa minust tahad?" ,,Anna andeks, Kriss, ma ei tahtnud eile sulle nii teha. Sa olid mu parim sõbranna, aga me pole pool aastat õieti läbi saanud. Kas me võiks ära leppida ja hästi läbi jälle saada?" ütles ta haledalt. Rando oli mu väga hea sõber, kuigi pool aastat tagasi läksime korraks tülli ja peale seda pole korralikult läbi saanud. Ma küsisin Randolt: ,,Kas selle pärast pidingi ajaloo õppimata jätma, et siia tulla?" Ja siis märkasin, et kerda oli ära kadunud. "Ei, mitte selle pärast," ütles ta ning võttis minult ümbert kinni ning küsis: "kas sa oleksid nõus minuga käima hakkama? Ma tean, et eilne oli suur viga, ma teeksin kõik, et eilse päeva vahele
Lahe koolipäev 2014 12. novembril toimus Tallinnas Nordea kondserdimajas konverents "Lahe Koolipäev 2014". Meie koolist läksid sinna Rando Aav ja Jürgen Lee. Kolmapäeva hommikul hakkasime Rapla jaamast Balti jaama sõitma rongiga. Sealt läksime rongkäiguga Nordea konserdimajja suunduma läbi vanalinna. Tee peal leidsime uusi sõpru ja tegime ühispildi, kujundades inimteksti "ELAD ISE OMA ELU?". Jõudes Nordea kondserdimajja, võeti meid väga hästi vastu. Oli väga palju rahvast. Enne konverentsi sai süüa, juua ja lahedalt olla. Esimesteks esianeteks olid raadio- ja telemees, kirjanik, koolitaja, õppejõud,
Kuidas tekib vikerkaar? Rando Avarmaa Allan Ahu Mart Simisker Mis on vikerkaar? · Optikanähtus, mis inimesele paistab spektrivärvustes kaarekujulise valgusribana. Kuidas vikerkaar tekib? · Päikesekiirte murdumine ja peegeldumine vihmapiiskadelt · Iga toon murdub spektris erineva nurga all, seetõttu muutuvad värvid eristatavaks Video vikerkaarest Täname kuulamast!
Liblikad Liblikad kuuluvad lülijalgsete hõimkonda ja putukate klassi. Liblikaid on maailmas teada üle 150 000 liiki. Eestis ligi 2000 liiki. Liblikad on olulised taimede tolmeldajad. Liblikatel on liitsilmad. Liblikad on taimetoidulised. Toituvad imilondi abil. Leidub hulk liblikaid, kelle valmikud ei toitu. Puhkeolekus on imilont spiraalikujuliselt kokku rullitud. Jalgadel asuvate maitsmiselunditega tunnevad nektari maitset. Lõhna tunnevad tundlatega. Liblikad arenevad täismoondega. Muna Röövik Nukk Valmik Enamik liblikaliike talvituvad Eestis munade või nukkudena, vähesed röövikute või valmikutena. Aitäh kuulamast! Rando, Erki ja Gert. TMG 2011
TOITUMISKAVA KASULIKKUS Koostas: Rando Pilberg Juhendaja: Merit Süving Teema valik • Tegelen tervisliku toitumisega • Huvi toitumise valdkonnast teadmisi juurde saada • Teada saada, kui palju ma suudan kaalust alla võtta kolme nädalaga Eesmärgid • Omandada uusi teadmisi • Võtta toitumiskuuri ajal kaalust alla, mitte juurde • Teada saada, kas tervislik toitumine mõjutab vereproovi tulemusi • Välja selgitada tervisekuuri mõju organismile Hüpoteesid 1. Toitumiskava järgi oma söömisharjumusi muutes on selle tulemuseks positiivne mõju ja kaalukaotus 2. Süsivesikute piiramine mõjub positiivselt kaalu langusele Minu toitumiskava • Sõin tervislikult kolm nädalat ja märkisin kõik üles Tulemused • Võtsin kaalust alla 3 kilo • Leukotsüütide arv oli normaalnäitajast väiksem • Keha välimus muutus peenemaks ja kenamaks TÄNAN KUULAMAST!
Molübdeen, Mo Rando Veberson KATB 41 Tallinn 2014 Sissejuhatus 1778 ,Carl Wilhelm Scheele Ei leidu looduses puhtal kujul Mikroelement Kaitseb söögitoruvähi eest. Leevendab või kaotab astma sümptomid. On tähtis raua omastamisel. Tõrjuba kaarjast. Soodustab seksuaalfunktsioone. Tarbimine Soovituslik kogus naistel 0,100,3 mg ja meestel 0,130,3 mg. kahjulik 10 mg ja 180mg. Ületarbimine härib vase omastamist kehas. 0,07mg kilogrammi kohta Maks, neer, selgroog Aktiveerib organismis ensüüme, mida on vaja DNA sünteesiks ja kusihappe moodustamiseks Leidumine loomaliha, loomsed subproduktid, lehma ja kitsepiim, austrid, kaunviljad, teraviljad, täisteraviljatooted, idandid, kookospähklid, melonid, kakaopulber, tumerohelised aedviljad (näiteks lehtsalat, spinat, mitmed kapsa teisendid). Aedviljade ja piima molübdeenisisaldus oleneb Molübdee...
MERISK 6.C Hanna-Liisa Kuusik Rando Kleiman Välimus • Pea, saba ja selg, koos tiibadega on mustad, kõhualune ja tiiva ääred on valged. • Merisk on kiivitajast veidi suurem, pikkus 40–45 cm ja tiibade siruulatus 80–86 cm. • Pikk, kinaveripunane nokk. • Jalad punakaspruunid. • Kaalub 470-560 grammi. Toitumine • Merisk toitub selgrootutest loomadest, ta jahib neid madalas vees või siis nopib neid adruvallidest. • Limustest ning vähkidest keda ta rannalt või madalast veest oma pika nokaga korjab. Paljunemine • Pesa ehitab merisk klibule. Pesa põhi vooderdatakse ühesuurusega väikestest kivikestest. • Pesas on mai alguses 3, harva 4 karedakoorelist hallikaskollast hallide laikude ja mustade tähnide või kriipsukestega kirjut muna. • Pojad lahkuvad pesast umbes 40 päevaselt. Ränded • Meriskid saabuvad meile kevadel aprilli...
Minevikuta mälestused Raamat räägib tüdrukust nimega Liisa-Ly, kes otsustas kodust põgeneda, kuna tal olid kodus probleemid. Ta hääletas erinevate autode peale. Ühe poisi nimi oli Rando, kes võttis ta kaasa peole. Seal nägi Liisa-Ly tuttavat poissi, kelle auto peale ta hääletanud oli. Ta nimi oli Maur. Ta valetas talle oma nime ning seda, miks ta kodus ei olnud. Mauril ja Liisa-Lyl tekkis suhe ning nad olid väga õnnelikud, kuni ühel päeval lobises üks tüdruk, kes oli kuulnud Liisa-Ly saladust, tüdruku vale välja. Nad läksid Mauriga lahku ning tüdruk hakkas uuesti hääletama. Seekord sai kokku Loviisega, kes läks oma vanaema juurde.
tumine keskaegses Eestis Koostasid: Jandra Hektor ja Rando Pilberg Toitumine oli keskajal valdkond, mis hõlmas endas tohutuid erinevusi nii pidu ja argipäevase, samuti linna ja maaelanike toidulaua vahel. Keskaeg tõi kaasa kolmeviljasüsteemi. Talupoegade toidulaud Talupoja toidulaud sõltus looduslikust keskkonnast. Elati üksnes oma saagist. Toit oli lihtne. Kõige tähtsamad toidud: rukkileib ja kõiksugused juurviljad. Kartulit ei olnud. Kali ja õlu. Küla elas saagist, linn selle ülejäänust.
Lähis-Ida juutide ja araablaste vastasseis Kairo Arna Rando Rommot 9.C Juudid Juudid on ühtsete religioossetetunnustega inimgrupp, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ning Juuda elanikkonda. Maailmas on 13,2 miljonit juuti, kellest kõige suurem osa elab USA-s ja Iisraelis. Juudid on judaismi usku. Araablased Araablased on semiidi päritolu rahvas. Araablaste puhul ei saa religiooni tunnusena kasutada. Araablaste üldarvuks maailmas hinnatakse 200 miljonit
,,Musta pori näkku" Kui ma käisin etendust ,,Musta pori näkku" esimest korda vaatamas, siis jättis see mulle väga hea mulje. Eriti äge oli see, kui Ott Sepp etenduse alguses enda naljadega rahva kuumaks küttis mängides Mati Nuudet, see oli tõesti naljakas. Raamatut ma lugenud pole, seega ei oska eriti võrrelda raamatut ja etendust, mis kohad on puudu ja mis lisatud. Nüüd ma sain aru, kui raske oli tol ajal saada kuulsaks muusikuks, Mihkel Raud oli käinud läbi ikka väga raske teekonna, et tippu jõuda. Vahel tekkis küll küsimus, et kuidas Raud sai tippu pidevalt juues ja kuidas ta üldse seda kõike mäletab, ise oli koguaeg purjus. See etendus oli vahel väga naljakas ja oli kohti mis pani ikka tõsiselt mõtlema. Vahel tekkis küsimus, kas kõik Eesti kuulsad muusikud on käinud sellise teekonna läbi nagu Raud. Kindlasti mõni on, aga loodan, et mitte kõik. Kui etendus algas, siis ma vaatasin, et mis toimub. Ma ei tea...
Rando Pajula EP09 Kunst minu elus Ma ei pane isegi tähele kui suur osa minu ja meie kõigi elus on kunstil . Kunst on üldisemas tähenduses meisterlik oskus mis tahes loomingulisel tegevusalal . Seega ükskõik kuhu vaadata, on näha mingit sorti kunsti. Inimesed tänaval- kes millise kunstiniku loodud riideid kannab, tubades- erinevate kunstnike loodud tapeedid, autotööstuses- erinevate kunstnike
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 20 Töö pealkiri: POTENTSIOMEETRILINE pH MÄÄRAMINE Üliõpilase nimi ja Õpperühm : 123467 KATB41 eesnimi: Rando Veberson Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 12.02.2014 Joon. 21. Vesiniku saamiseks kasutatav elektrolüüsinõu Joon. 22. Kinhüdroon hõbe- hõbekloriidelement Töö ülesanne. Lahuse pH potentsiomeetrilisel määramisel määratakse galvaanielemendi elektromotoorjõud. Element koosneb uuritavasse lahusesse sukeldatud kinhüdroonelektroodist ja võrdluselektroodina hõbe-hõbekloriidelektroodist.
INFOLEHT Aids AIDS on haigus, mis hävitab keha võime võidelda teiste haiguste ja nakkustega. AIDSi põhjustajaks on viirus, mida tuntakse HIVi nime all. Ehk teisisõnu on AIDS HIVi viimane aste. Siis on inimese immuunsüsteem kaotanud vastupanuvõime ja kui AIDSis olev inimene nakatub mingisse haigusesse, näiteks tuberkuloosi, siis ta võib enam mitte paraneda. Miks on HIV/AIDS tõsine haigus? seda ei saa välja ravida; selle vastu ei ole vaktsiini; seda võivad saada kõik, kes ennast ei kaitse; praegu on AIDS ikka veel surmaga lõppev haigus; HIVpositiivne ema võib nakkuse oma beebile edasi anda. Kas inimene peab ütlema, et tal on HIV/AIDS? Kuna tavaliste olmeliste kontaktide kaudu ei ole HIVi võimalik saada, siis ei ole olemas mingit seadust, mis nõuaks, et HIV positiivne inimene informeeriks teisi oma haigus...
Rando Valvik,Kristjan Harkmann,Urmet Kaur Mis? Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Hüdroenergiat muundatakse otse mehhaaniliseks energiaks (näiteks veskites) või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades. Suurimad tootjariigid Hiina, Kanada, Brasiilia, USA, Venemaa, Norra, India, Venetsueela, Jaapan, Rootsi, Paraguai, Prantsusmaa. Plussid Ei teki saasteaineid, puudub õhusaaste. Elektrit saab genereerida pidevalt. Hüdroelektrijaamades saab kiiresti saavutada tippvõimsust, võrreldes teiste jaamadega. Usaldusväärsem kui tuule-, päikese- või tuuleengia. Tootmise peale minevad kulud on väikesed. Vesi on taastuv loodusvara. Miinused Üleujutuse tekitamise tõttu inimeste evakueerimine, loomade ning taimestiku häirimine. Kalade liikumise häirimine. Veekvaliteedi rikkumine. Jaama ehitamine väga kulukas ning n...
AS Palkmajad 10.detsember 2009 Pretensioon 01.mai.2009 aastal sõlmiti www.palkmajad.ee inernetipoe vahendusel meie, OÜ Naudi Puhkust, kui ostja ja AS Palkmajad kui müüja vahel müügileping nr BR8832002, mille kohaselt AS Palkmajad müüs OÜ Naudi Puhkust´le 4 grillmaja ja 4 tünnisauna. Tasu maksmine oli ette nähtud ettemaksuna 50% ja kauba kättesaamisest alates 2 nädala jooksul ülejäänud 50 %. Müügileping sisaldas ka veotingimusi müüja trantspordiga, müüja kulul. Grillmajade paigaldamise kulud, ehk kokkupanek oli lepinug kohaselt müüja kohustus. Kaupade üleandmise kohaks oli ostja tegevuskoht Hiiumaa Kõrgessaare vald Palli küla, mis oli eelnevalt müügilepingus kindlaks määratud. Kaup saabus lepingus ettenähtule vastavalt 14 päeva jooksul ( 12. mai hommikul). Kauba ülevaatamine toimus 13. mai.2009 kui oli vaja kaubad töökorda seada. Kuid ülevaatamisel avasime, et kõikidel tünnisaunadel on puudu küttekeha. Samuti neljal grillmaja ilmnes, ...
Les quartiers de tartu Rando & Hilari Annelinn Il est située à gauche de rive Emajõgi Le territorium de Annelinn est délimité comme suit: rue Palju rue Jaama les limites de ville Ihaste road Emajõgi. À partir de 1ère Janvier 2011, une quantité à 27 751 personnes vivent en Annelinn. Dans nord de l'Annelinn vivent 10% des Russes. Tartu est généralement quartier très convivial et sécurisé. Annelinn est le plus grand région de Tartu 536 hectares Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Supilinn Il est située à droite de rive Emajõgi, dans la partie nord ouest du Tartu Le territorium de Supilinn est délimitée avec Kroonuaia, Tähtvere et Emajõgi. Supilinn est la plus petite de région Tartu. (48 ha) À pa...
Rando Palli 7.klass J-Jaani Gümnaasium Korvpall, Väljaku mõõtmed, Kohtunike tegevus ning Mängu põhimõte. Korvpall on sportmäng, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu
Kaduvus on olemus Kaduvus on aja kõige loomulikum käik. Kaduvusse kaob ajajooksul kõik: majad, autod, kõik asjad ja isegi meie. Kõik mis on meie jaoks loomulik, iseenesest mõistetav võib ühe hetkega kaduda, et ise aru ei saagi. Igapäevane rutiin, tavaline igapäeva elu võib olla tagantjärele mõeldes aeg mida me kõige enam igatsema jääme. Kõige enam saame me aru sellest siis, kui meie kõrvalt kaovad lähedased inimesed, kes on meie elu üks osa, näiteks meie vanemad ja sugulased- need, kes on igapäevaselt meie kõrval. Võib kuluda vaid murdeosa sekund, kui olemusest on saanud kaduvus ja seda ei saa muuta. See kaduvus ei pruugi meid mõjutada, kuid võib muuta meie elu jäädavalt. Selleks tuleb elada ja hoida seda, mis on meie jaoks tavaline. Kõigest üks väike vale samm võib olemuse muuta kaduvuseks. Ehe näide Michael Schumacher-ist, kes on kuulus vormeli sõitja. Temal on kõik olemas, pere, sõbrad, fännid, raha....
Geeniravi • Sonja Gross, Ketrin Puskar, Kati Olesk ja Liina Kosnap 64.tsee • Idee tekkis 1970ndatel Ameerikas • Algselt plaaniti pärilike retsessiivsete ühe geeni haiguste raviks • 1980. aastal Martin Cline muutis DNA- d. • Esimene edukas geenravi operatsioon Ajaloost 1990. aastal USA-s. • Immuunpuudulikkusega lapsele • Osaline ravi • French Anderson • 2006. aastal Andrew Z. Fire ja Craig C. Mello said Nobeli meditsiinipreemia selle eest Puust ja punaseks Mis see on? Miks see on? • Geeniteraapiat ehk geenravi • Geeni lisamine • Geeni asendamine • Geeni ära võtmine • Hetkel on teada umbes 10 000 geeni, mis tekitavad haigusi • Üsna kallis • Siiani veel veidi segane Kuidas? • Keerukas on ravida polügeenseid haiguseid: ...
Näidis. kus varandus on Keegi ei teadnud, kus varandus on. 1. kes suundus kohtunike poole. 1. Rahvas nägi treenerit, kes suundus kohtuniku poole. 2. kuni ta tagasi tuli. 2. Kõik olid vaikselt, kuni ta tagasi tuli. 3. mida katsid veel suured lumehanged. 3. metsas olid maha kukkunud puud- mida katsid veel suured lumehanged. 4. mis tundusid liiga ahvatlevad. 4. ahjus olid pirukad, mis tundusid liiga ahvatlevad. 2. Lisa lausetesse loetelu ning pane vajalikud kirjavahemärgid (5p). 1. Rando, Paul ja Jakob lendasid kolmapäeval Pariisi. 2. Reis viis läbi mitmest Euroopa pealinnast: Berliin, Riia ja peaaegu Varssavi . 3. Ostsime mööblipoest neli tooli, uue kummuti ja laua . 4. Jaanipäev, jõulud ja mardipäev - neid rahvakalendri tähtpäevi tähistatakse juba sadu aastaid. 5. Ma vaatan telekanalitest peamiselt kolme: TV3, kanal 2 ja ETV . 3. Pane puuduvad liitlause kirjavahemärgid (14p). Küll mul on isaga vedanud, ta on tore ja humoorikas mees
suusakeppe. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Suusasaabas toetab jala külgede peal tugevalt liigeseid, peamiselt kanna- ja pöialiigeseid. Uisusammu sõitmiseks määritakse libisemismääret tervele suusale. Ka Eestis on olnud ja on siiani murdmaasuusatajaid- need on järgmised: Meelis Aasmäe, Herbert Abel, Laura Alba, Kein Einaste, Erkki Jallai, Vello Kaaristo, Rando Kaljuvee, Marko Kilp, Kaspar Kokk, Kristiina Kresmer, Algo Kärp, Peeter Kümmel, Karin Laine, Krista Lepik, Jaak Mae, Tatjana Mannima, Priit Narusk, Piret Niglas, Tõnu Odamus, Triin Ojaste, Raul Olle, Aino Paal, Feliks Parre, Triin Peips, Juku Pent, Eveli Peterson, Piret Pormeister, Heidi Raju, Pavo Raudsepp, Aivar Rehemaa, Raido Ränkel, Anti Saarepuu, Siim Sellis, Edgar Siitan, Timo Simonlatser, Kaili Sirge, Silja Suija, Anatoli Smigun, Katrin Smigun, Kristina
vallutamine ristisõdijate poolt 1224. aastal tähendas muistse vabadusvõitluse lõppu Mandri-Eestis. Mahapõletatud linnuse asemele püstitati kivist piiskopilinnus (praeguse tähetorni Autor: Rando Ronimois kohal) ning Tartust sai järgnevaks enam kui kolmeks sajandiks piiskopkonna keskus. Tartu raadi on allikais mainitud esmakordselt 1262. Linn kuulus Vana- Liivimaa rikkamate linnade hulka, mis elatus Venemaa ja Lääne-Euroopa Muinaslinnus allutamist Moskvale Tartu tähendus 1763-67 ehitatakse Tartu välja
Kaupmehed Järva-Jaani Gümnaasium Rando Palli ja Raido Selge 7.klass Vara-ja hiliskeskaja kaupmees Kaupmehed toimetasid inimestele nõutud kaupu kätte, hankides neid sageli väga kaugetest maadest. Varakeskaja kaupmees oli rändur, kes liikus ühest paigast teise.Keskaja kaupmeest iseloomustas eriline riskijulgus ja valmidus. Kaupmeestest endast said ka röövlid.Varakeskajal käisid kauplemine ja röövimine käsikäes. Vara-ja hiliskeskaja kaupmees Uute kaupade otsingul võeti ette ohtlikke merereise. Eriti 14. ja 15.sajandi reisid ja meresõidud andsid tõuke kartograafia ehk kaarditeaduse arengule. Hiliskeskajal sai suurkaupmehest peaasjalikult kontoris istuja. Äri ajas ta agentide vahendusel ja kirja teel. Seetõttu jäid nad kõrvale 15.- 16.sajandi suurtest maade- avastusest Atlandi ookeanil. Kaupmehe ettevalmistus ja oskused Kaubandusega tegelemine nõudis head ettevalmistust ja haridust.Kaupmehe peaminne voorus e...
Parksepa Keskkool Uurimustöö Elektrienergial töötavad masinad kodus, energiakulu ja selle energia maksumus Koostaja: Rando Pilberg Juhendaja: Kalju Haabmets Parksepa 2013 Töö käik: · Tee tabel kodus olevate elektritarvitite kohta, märgi iga tarviti taha tema nimipinge, töösagedus ja võimsus. · Tee tabel energiakulu kohta iga päev 1 nädala jooksul. Selleks märgi igal päeval, ühel ja samal kellaajal eletriarvesti näit. Kui sul on kahetariifne arvesti, tuleb üles märkida iga päev nii päevase kui ka öise energiakulu kohta.
Rakvere Ametikool Referaat teemal: VÕNNU PIIRAMINE JA ÜMERA LAHING Koostaja: Rando Pajula Juhendaja: Uno Trumm Rakvere 2009 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................... 1.0 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 2.0 KONFLIKTI ALGUS............................................................................................................
Seda tõdedes, võib järeldada, et iga riigi majandusareng sõltub nii nendest teguritest, kui ka ajaloost. Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikkusel? Loogiliselt järeldades tootlikkusel, kuna selle suurendamisel kaasneb tihti ka palgatõus. Kuid selleks, et leida kõige õigemat vastust, tuleb teha analüüse ja järeldusi. Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Rando Värnik analüüsib oma artiklis erinevaid vajadusi ning lühiajalist kasu. Ta leiab, et tänu tootmistegurite vabamale liikumisele, mida on soodustanud Euroopa Liiduga ühinemine, on kujunenud surve palgakasvule. Palgakasv aga ei tulene mitte niivõrd tööjõu tootlikkusest, kuivõrd tööjõu liikumisest tootlikumatesse regioonidesse ja ettevõtte võimalusest odavat laenuraha kasutada. Peale selle leiab ta ka, et tegelikuks probleemiks on tööjõu madal tootlikkus. Ta leiab ka, et on
RAKVERE AMETIKOOL Rando Pajula EP09 KATUSETÖÖD Referaat Juhendaja: Heldur Veidenbaum Rakvere 2011 SISUKORD NÕUDED...................................................................................................................................... Katusekate................................................................................................................................. Veeäravool................................................................................................................................. Soojustus, aluskate, aurutõke ja tuuletõke................................................................................ Valgusavad, paigaldised, läbiviigud ja liited............................................................................. KATUSEUUGID e. VINTSKAPID.....................................................................................
RAKVERE AMETIKOOL Rando Pajula EP09 PASSIIVMAJA Referaat Juhendaja: Heldur Veidenbaum Rakvere 2011 MIS ON PASSIIVMAJA? Passiivmaja tähendab seda, et väliste energiaallikate hulk püütakse viia miinimumini. Päike, inimeste endi ja muude kodumasinate tekitatud soojuse hulk on hästi isoleeritud ja korraliku ventilatsioonitehnikaga majas enamjaolt piisav, et seda soojana hoida. Mõõdukalt on lisaenergiat vaja vaid külmadel talvedel. Passiivmaja idee on tänaseks 30 aastat vana ja tegelikkuses peaksid sellised olema kõik majad. Täna kulutatakse meie eramajades ja kortermajades sooja saamiseks aasta jooksul kütuseid hulgas, mis vastab 20-30 liitrile diiselkütusele iga ruutmeetri kohta. Kas te ostaksite igapäevasõitudes auto, mis 100 km läbimiseks kulutab 20-30 liitrit kütust? Passiivmaja puhul on arvestuslik kulu kütmiseks 3-4 liitri kütust iga ruutmeetri kohta aastas. Selleks tuleb kasutada parem...
Parksepa Keskkool Lilya 4-Ever Koostas: Rando Pilberg Juhendaja: Heli Maaslieb Aasta 2014 Lilya 4-Ever Lilya on 16.aastane tüdruk, kes jääb ihuüksinda elama enda korterisse. Peale seda, kui Lilya ema ja tema uus kallim läksid elama Ameerikasse, toimus Lilya elus suured muudatused. Ta oli ise vastutav enda tegude eest ja pidi endaga ise hakkama saama. Lilya probleemid said
Tiit Sukk Üldised andmed • Sündinud 21.11.1974 Jõgeval • Lõpetas 1994.aastal Jõgeva Gümnaasiumi 1998.aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli • 1998.aastast Eesti Draamateatris • Elukaaslaseks on Tal Kadrioru Saksa Gümnaasiumi loodusainete õpetaja Eliis- Beth Rosen • Näitleja ja saatejuht Rollid Eesti Draamateatris 1996 Betti Alver, Priit Pedajas Lugu valgest varesest 1997 Hannikas Madis Kõiv Peiarite õhtunäitus 2005 Giuliano Medici, Boccaccio – Mart Kivastik Savonarola tuleriit 2005 Tõnisson – Oskar Luts/Priit Pedajas Kevade 1997 Pickering – Alan Jay Lerner, Frederick Loewe Minu 2005 Frank – Roland Schimmelpfennig Push up veetlev leedi 1997 vanem Snawly – Charles Dickens ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Tarkvara arenduse õppetool TA 11 KÕ Mari Maasikas PRINTERI TÖÖPÕHIMÕTE Referaat Õppejõud: Priit Freienthal Mõdriku 2011 SISSEJUHATUS Printereid on väga erinevaid, nii tulemuse kvalikteedi kui tööpõhimõtte järgi. Selles referaadis kirjeldan erinevat tüüpi printerite tööpõhimõtet. Printereid jagatakse tööpõhimõtte järgi peamiselt kahte suurde klassi: löökprinterid ja löögita printerid. Löögita printerid jagunevad veel omakorda: termoprinterid, fotoelektriline- ja jugaprinter. Kirjeldangi lähemalt ühte löökprinteri tüüpi, milleks on maatriksprinter ja kahte enamlevinud löögita printerit, milleks on laserprinter ja tindiprinter. 1. MAATRIKSPRINTER Maatriksprinterit (nõelprinterit) on sobivaim kasutada kohtades, kus on vaja printida isekopeeruvale paberile või kui on vaja suuremahulist väljatrükki....
Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikkusel? Majandusareng oleneb paljudest teguritest. Majandusareng on igas riigis erinev ning oleneb riigi majanduse eripärast ja iseloomust. Praegusel kriisiajal on tekitanud palju küsimusi, kuidas on maailma ning ka Eesti majandus sellisesse suurde kriisi sattunud ning kuidas sellest välja tulla. Et teada kuidas edasi minna, peame kindlasti läbi mõtlema ja analüüsima minevikku ja tegema omad järeldused. Rando Värnik kirjutab oma artiklis, et tänu tootmistegurite vabamale liikumisele, mida on soodustanud Euroopa Liiduga ühinemine, on meil kujunenud surve palgakasvule. Palgakasv aga ei tulene mitte niivõrd tööjõu tootlikkusest, kuivõrd tööjõu liikumisest tootlikumatesse regioonidesse ja ettevõtte võimalusest odavat laenuraha kasutada. Tööjõu madal tootlikkus ongi Eesti tegelik probleem. Kindlasti ei saa väita, et meie inimene teeb vähe...
Teostaja: Rando Randmaa 1 Töö ülesanne Teodoliidi vesiloodi, niitristi ja teljete parandamine. Klassi kõrguse leidmine üle nurgade. 2 Töövahendid Teodoliit, jalad, mõõdulint. 3 Töö käik Vertikaal ümarvesilood Koridoris panime püsti jalad teodoliidiga. Panin paika vertikaal ümarvesilood, seejärel panin paika kahe kruvidega horisontaalvesilood, pöörasin 90 kraadi ja panin kolmanda kruviga jälle paika. Pöörasin 180 kraadi ja vesiloo läks viltu keskelt. Horisontaalringi alidaadi silindrilise vesiloodi telg peab olema risti põhiteljega (põhitelg peab igas alidaadi asendis olema vertikaalne). Kuna mul vertikaal ümarvesilood läks viltu siis ma pean arvestama: Mulli kõrvalekalde suurus vastab kahekordsele veale. Pool mulli kõrvalekaldest parandatakse tõstekruvist, mis jäi silindrilise vesiloodi suunale, ja teine pool kõrvalekaldest parandatakse silindrilise vesiloodi justeerimiskruvidest. ...
Julli juurde saaks. XII (140-151) Jull sai teada, et Sessi käib Orgeõuel aeg-ajalt abiks, ning kui ta nägi ja kuulis Sessit ja Heinot uisutamas, tahtis ta viina, kuid Taavi keeldus andmast. Jull läks Sessi kallal õiendama. Kui Jull rannast toa poole läks, kuulis ta kuurist nuttu. Taavi võttis Luisi enda poole, saatis paksu vana omaniku minema. XIII (151-165) 3 nädalat hiljem oli majas 7 inimest. Luisi leppis trotsides Marie kamandamisega. Sadamasse tuli kapten Rando laev, millega Jull läks kaasa. Tallinnas otsis ta isa üles ning võttis ta koju kaasa. XIV (165-176) Laevateekond koju. Jull saab teada, mis elu Kipril elatakse. Luisi näeb oma isa. Juulius räägib Taavile oma isast ja Lahepära kohast. Jull sai Kristiinelt Lahepära võtme. XV (176-187) Jull ja ta isa läksid Lahepärale, viletsaisse tigimuisse, kuna tööd polnud, läks isa Orge juurde appi. Ühel päeval oli isa kõrtsi läind Taavi ja Riida mehega(Sai raha ning tööd)
Tõrva Gümnaasium Rando Lillipuu 10 b klass Texas Referaat Juhendaja Laine Tangsoo Tõrva 2010 Sissejuhatus Texas asub Põhja-Ameerikas.See on üks viiekümnest osariigist.Ta on Ameerika Ühendriikide osariik juba 1845 aastast.Põhjast piirneb Oklahoma osariigiga, kirdes Arkansasega, idas Lousianaga, läänes New Mexicoga ning lõunas ja loodes mööda Rio Grande jõge Mehhiko Chihuahua,Coahuila, Nuevo Leoni ja Tamaulipase osariigiga.Osariikide seas on ta California järel rahvaarvuga ja Alaska järel pindala poolest teisel kohal.Texas asub kõige all ja on üks suurimatest osariikidest, täpsemalt siis teisel kohal.Tema pindala on ~691 030 km2..Oma nime sai 1690. aastal,kui hispaanlased andsid oma esimesele misjonikeskusele nime Texas St. Franciso. Ajalugu Väheke ajaloost, et Tex...
Rakvere Ametikool Rando Pajula PÕRANDAKÜTE Referaat Juhendaja: Hanno Jõe Rakvere 2009 2 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. Põrandakütte eelised............................................................................................................... 5 2. Erinevad põrandakütte viisid.................................................................................................. 6 2.1 Elektriline põrandaküte..................................................................................................... 6 2.2 Vesipõrandaküte................................................................................................................6 3. Põrandakütte paigaldamine..........................................................................................
,,Kauka jumal" toimus kahes vaatuses, esimese ja teise vaatuse vahele jäi 1 aasta. Kunstnik oli Ronald Kolmann, muusikalise kujunduse eest hoolitses Rein Orn, kostüümid tegi Laivi Koppel, heli ja valgus oli Allan Kallaste töö. ,,Kauka jumala" esitasid Peeter Jürgens (Mogri Märt), Lea Kuldsepp (Mari), Virgo Neemre (poeg), Annelii Sirel (tütar), Juhan Nemvalts (Masa Ants), Aili Salong (Leena), Hannes Nelis (Peeter Pärn), Merike Meriloo (Anu), Urmas Lehtsalu (ehitusmeister), Rando Väljaots (Urjadnik I), Kalle Kadarik (Urjadnik II), Mait Merivald (kõrtsmik). Kõrvalised osatäitjad olid veel (joodikud, külanaised jne): Juhan Nemvalts, Siim Pilter, Maarjus Kupits, Kaja Puck, Maire Kallaste, Leelo Laus, Merike Meriloo, Margus Kõrgessaar, Tiiu Zabellevits ja Sirje Huul. Kitzbergi ,,Kauka jumala" esietendus toimus 1912. aastal, Väino Uibo näidendi esietendused toimusid 13. ja 14. aprillil aastal 2012. Uibo on ise väitnud, et ,,Kauka jumal" on väga
hakkaks. 6. Riik võiks suunda näidata Rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna analüütik Madis Abeni arvates on rohelise majanduse areng inimeste ohjeldamatu tarbimishimu tingimustes raske, kui mitte võimatu. ,,Vabaturumajanduse tingimustes, ilma riikliku sekkumiseta ja mingis mõttes nagu isikuvabaduse piiramiseta, ilma regulatsioonideta, ei ole väga perspektiivi inimkonna ökoloogilise jalajälje vähendamisel," leidis Aben. Ka Rando Värnik arvas, et rohelise majanduse edendamisel peaks silmas pidama eelkõige riigi rolli näiteks rohelise majanduse võimalusi arvestava infrastruktuuri loomist, investeerimispoliitikat, subsiidiume ja ökomakse. Samas oli Värnik veendunud, et rohelise majanduse juures tuleks asja vaadata terviklikult, kooskõlas jätkusuutlikkusega. ,,Seal peaks vaatama ka seda, kuidas inimeste väärtushinnanguid muuta, et oleksime
Sisukord 1) Riisvarakomponendi üldiseloomustus 3 2) Milleks kasutatakse 4 3) Töö põhimõte 5 4) Arengulugu 6 5) Printerite võrdlus 7 6) Kokkuvõte 8 7) Kasutatud kirjandus 9 8) Lisa1 10 9) Lisa 2 11 10) Lisa 3 12 Riistvarakomponendi üldiseloomustus Printer on arvuti kirjutav välisseade. See on seade, mis trükib arvutis oleva teksti või graafilise kujutise paberile, kilele või mingile muule andmekandjale. Enamasti mõeldakse printerite all arvutist sõltuvaid lisaseadmeid, kuid uuemad saavad hakkama ka ilma arvutiteta. Lisaks suudavad uuemad printerid lugeda infot otse mälukaardilt sisseehitatud mälukaardilu...
(Allikad 1,3,8, 9,12) Samuti oli põhisõnumiks, et kampaania eesmärk on teavitada inimesi, seega kandis tema mõjuka kõneisikuna põhisõnumeid hästi edasi. Kahes allikas on sõna ka Uuemõisa kodu tegevjuhendajal Tuuli Ainsaarel (Allikad 2, 6), kelle põhisõnum on, et lilli valmistasid erivajadusega inimesed hea meelega. Seega tema põhisõnumeid edasi ei andnud. Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingu juhatuse liige, vanemveebel Rando Randveer saab kahes allikas sõna (Allikad 4,7). Tema põhisõnum on, et lill sümboliseerib toetust Eesti veteranidele . Samuti on kampaania eesmärk lõhkuda kuvandit, et veteranid on ainult vanad ja vigastatud mehed. Kampaania peaks ka tõstma teadlikkust. Tema kandis põhisõnumeid edasi täielikult. 4
211. Olger Ahulik 212. One Ant-Onion Samaranch (Juan Antonio Samaranch) 213. Ool Rait 214. Osutusv Aleks 215. Ork Ester 216. Pabe Tiit 217. Pahm Ott 218. Palder Jaan 219. Pale Riin 220. Pasak Ott 221. Peeter Itikaalikas 222. Peldikup Ott 223. Peo Leo 224. Perse Ly 225. Persev Agu 226. Pesemus Elga 227. Pille R. Kaar 228. Piripu Billy-Liisu 229. Pisik Ene 230. Plii Ats 231. Pohh Mell 232. Post Mark 233. Potikeke Eda 234. Prinkp Epu 235. Pärism Age 236. Päeva Kaja 237. Rammon Pigemjalgades 238. Rando N. Vasakutkätt 239. Rannar Iba 240. Rannav Olle 241. Rasedust Ester 242. Rasv Aimu 243. Rein-Karnats Ioon 244. Rein Stall 245. Riido N'majas 246. Riista Taivo 247. Ringo N. Täis 248. Risto Nkirikukatusel 249. Rist Mikk 250. Rokk Enn-Roll 251. Roojap Urki 252. Rutt Uvett 253. Saime Saime 254. Salam Ahti 255. Sass Istäiega 256. Satip Ann 257. Savikotipr Ints 258. Seak Ari 259. Sigullkeerasasfalt Teele 260. Siilja Karuonsõbrad 261. Siim Ens 262. Sitatükkjäitalla Alla 263. Situ-Ats Ioon 264
Märt Avandi : Karsten Ettevõtja Armin Karu : Jaak Ott Sepp : Artur Jahimees : Lauri DoodleJumpi fännajad : Marta(1),Eleri(2) ja Ilona(3)Jalgpallur Martin Reim : Mattias Jaapani tsunaami ellujääja : Ilona Abielunaine : Carolyn Aeroobika treener : Aleksandra Kino külastaja : Tony Tema õpilane : Kristel Ajaloo teadlane Vahur Made : Rando (Näidend räägib praktikandist,kes vaatab õhtupoolikul ajakirja.Järsku näeb ta aknast UFO- sid ja toovad talle vidina,mis kutsub kohale lihtsad ja kuulsad inimesed) Lava peal on tool,kus praktikant istub, ajakiri käes ja väike laud,mille peal on tühi kohvitass(seda läheb pärastpoole vaja) ja piisavalt ruumi.Praktikandil on seljas lihtne riietus. Praktikant (vaatab ajakirja) : See tuunikas sobib mulle hästi,kuid maksab nii palju.Ja miks see pood peab olema just Tallinnas
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 24 Töö pealkiri: ETAANHAPPE ANHÜDRIIDI HÜDRATATSIOONI KIIRUSE MÄÄRAMINE ELEKTRIJUHTIVUSE MEETODIL Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm 123467 KATB41 Rando Veberson Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 12.02.2014 24.töö ETAANHAPPE ANHÜDRIIDI HÜDRATATSIOONI KIIRUSE MÄÄRAMINE ELEKTRIJUHTIVUSE MEETODIL Töö ülesanne. Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis lubab reaktsiooni pidevalt jälgida proove võtmata. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab ajas oluliselt etaanhappe (äädikhappe) moodustumise tõttu. Aparatuur. Vesitermostaat; juhtivusmõõtja juhtivus...
manustamisega. (Muchnick 2004: 346) Suukaudsed toidulisandid kuiva silma puhul Linaseemneõli on kasutatud LASIKU järgse kuiva silma korral. Patsiendid on ise täheldanud kuiva silma sümptomite leevendumist. Tihti kirjutatakse peale LASIKU protseduuri välja üks kapsel kaks korda päevas söögiga. Kuiva silma raviks on kasutatud ka kalaõli kapsleid, mis on tihtipeale kombineeritud linaseemneõliga. (Muchnick 2004: 346) Kõik vitamiinid ei pruugi olla nägemisele kasulikud. Rando Allikmets Rando Allikmetsa suurim panus geeniteadusesse on olnud seotud geenidega, mille mutatsioonid põhjustavad silmahaigusi Silma geenid on väga mitmesugused. Silmas on mitu väga tähtsat protsessi, milles igaühes osaleb mitukümmend geeni. Üldiselt, kui geen või valk, mida see geen toodab, on muteerunud, siis see protsess on pärsitud või ei toimi korralikult ja alati on selle tulemuseks mingisugune haigusnähe. ABCR geen on silma võrkkestas üks tähtsamaid
vallutanud. 31.augustil 2007 esitles ansambel Terminaator klubis Hollywood plaati, millele on koondatud kahekümne tegutsemisaasta jooksul ilmunud tuntuimad lood. Plaadi nimi on "20", sest täpselt nii mitu aastat on Terminaator eksisteerinud. Plaadil on kokku 30 lugu, nende hulgas ka neli kontsertsalvestust ja neli uusversiooni. Koos plaadi ilumisega esitleb Terminaator ka muusikavideot oma tuntuimale loole "Juulikuu Lumi" (režissöör Rando Pettai). Plaadil ilmus ka kaks täiesti uut ja varem esitamata lugu, mis on nagu sümboolseks sillaks Terminaatori liikumisel uude aastakümnesse ning on põgus pilguheit järgmise stuudioplaadi loomingusse. Kuna "20" on piltlikult öeldes "elutöö" plaat, siis saabub ta müügile ainult stiilse erikujundusega ehk välismaakeeli "special edition" või collection edition" versioonidena. Tavalise plastkarbiga ja õhukese vahelehega varianti ei toodetagi.
Jakob Westholmi Gümnaasium 9. b Hannastiina Villand Inimese seksuaalsus Referaat Õpetaja Rando Kuustik Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 Seksuaalsuse mitu palet........................................................................................................................3 Mis on seksuaalsus?.............................................................................................................................3 Avameelsus.
Jakob Westholmi Gümnaasium 9. b Hannastiina Villand Inimese seksuaalsus Referaat Õpetaja Rando Kuustik Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 Seksuaalsuse mitu palet........................................................................................................................3 Mis on seksuaalsus?.............................................................................................................................3 Avameelsus.
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ja keskkonnainstituut Maastikukaitse ja- hooldus Kati Zoobel Põllumajandusmaa kasutamise muutused ja seda mõjutavad tegurid Referaat aines Loodusvarade majandamise ökonoomika Juhendajad: Risto Sirgmets, Paavo Kaimre Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Põllumajanduse areng............................................................................................ 4 Tegurid ja arutelu.................................................................................................... 5 Kokkuvõte..........................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
