TARTU 2015 Sisukord 2.SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 3.AEDPORGAND......................................................................................................... 3 3.1............................................................................................... Üldiseloomustus 3 3.2.................................Karotenoidid: alfa- ja beeta-karoteen, luteiin, zeksantiin 3 3.3....................................................Karotenoide omastamist mõjutavad tegurid 4 3.4.........................................................................Silmanägemist parandav efekt 5 3.5.........................................................................Vitamiin A ja selle metabolism 5 4.MUSTIKAS..............................................................................................................
Need sisaldavad antioksüdantseid ensüüme nagu glutatioon peroksidaas, superoksiid dismutaas ja katalaas, samuti antioksüdantseid vitamiine C ja E ning karotenoide - luteiini ja zeaksantiini. Paljudes uuringutes on uuritud antioksüdantsete vitamiinide ja mineraalide võimet, et vältida nende seisundite tekkimist. (Mason 2005) 3.5. Karotenoidid Karotenoididelt on leitud antioksüdantne toime. Eriti märkimisväärsed silma seisukohast on luteiin ja selle isomeer zeaksantiin. Need on ainsad karotenoidid, mida võib leida läätselt ja reetinalt ning on peamiselt koondunud maakulas. Maakula on saanud oma kollaka värvi nende kahe karotenoidi olemasolul. Need neelavad eredat sinist valgust ja seeläbi vähendavad kahjulike vabade radikaalide moodustamist lühikese lainepikkuse tõttu. (Mason 2005) Uuringus, mis toimus USAs, Floridas, testiti 30mg luteiini mõju silma pigmendile kahel inimese 140 päevase perioodi jooksul
- LÜKOPEEN kõige pikema ahelaga karotenoid; tähtis vaheühend paljude teiste karotenoidide sünteesis Karotenoidide kaks põhigruppi: KAROTEENID KSANTOFÜLLID - Hapnikku mittesisaldavad molekulid - Hapnikku sisaldavad molekulid - Koosnevad ainult süsinikust ja ESINDAJAD: luteiin, zeaksantiin vesinikust ESINDAJAD: -,-,-, -jt isomeerid, lükopeen Ülesanded: - Põhiülesanne: valguse absorbeerimine ja klorofüllile edastamine - Kaitse roll: neelab liigset valgusenergiat; kaitseb rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest Loomstele organismidele on 4 krotenoidi, -, -, -karoteen ning -krüptoksantiin, vitamiin A eelühenditeks (provitamiinideks): - -karoteenist tekib 2 retinaali molekuli
E-AINETE ANALÜÜS Iseseisev töö Tallinn 2010 E-ainete analüüs 1. ``TUC`` Hapukoore- ja sibulamaitselised soolaküpsised E262- naatriummetanaat/ mõju pole teada E223- naatriumdisulfit/ tekitab hingamisraskusi, bronhide kokkutõmbeid, limaskesta probleeme, maoärritust. Sulfiiditundlikkus on astmahaigetel tavaline E627- dinaatrium-5-guanülaat/ mõju pole teada E500- naatriumvesinikkarbonaat/ mõju pole teada E503- ammooniumvesinikkarbonaat/ mõju pole teada E300- sidrunhape/ võib tekitada hammaste dentiinikihi defekte 2. ``Kalev Caramel`` Eukalüpti-mentoolimaitseline täidisega karamell E131- patentsinine/ negatiivne mõju allergikutele-naha punetus ja sügelemine, mis võivad ilmneda mõne minutiga. Harva võib esineda sokki, vererõhu langust ja hingamisraskusi E161b- luteiin/ mõju pole teada 3. ``Karl Fazer`` Tume sokolaad riisikrispide E322- sojaletsitiin/ mõju pole teada 4. ``Europagar`` Kirsisai E471- rasvhapete mono-...
erinevatel lainepikkustel ning on täienduvateks kiirguse retseptoriteks, aga täidavad taimedes ka kaits. Karotenoidid (>600) klassifitseeritakse kui tetraterpenoide, struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid. Lükopreen kõige pikema ahelaga karotenoid. Karotenoidide kaks põhigruppi on: karoteenid (ei sisalda O2 , lükopreen, -,-,-, -, - karoteenid, ..) ja ksantofüllid (sisaldavad O2, luteiin, zeaksantiin, ..) Loomsetele organismidele on neli karotenoidi (-,- ja -karoteen ning -krüptoksantiin) vitamiini A eelühenditeks. Vitamiin A esmaseks funktsiooniks on nägemisprotsessi tagamine, lisaks sellele on ta antioksüdant ja kaitseb silmi kahjuliku sinise ja UV-kiirguse eest. Hulkraksetes organismides lükopreen ja -karoteen mangivad tähtsad rolli rakkudevahelises suhtluses, stimuleerides valk konnektsiini ekspressiooni. Loomsed organismid omastavad karotenoide taimse toiduga.
majoneesides, kastmetes, tomatipastades. Kõrvalmõjusid pole teada. E160e beeta-apo-8-karotenaal on oranzikaspunane toiduvärv, mida kasutatakse jäätistes, margariinides, juustukoortes, kalakonservides, maiustustes. Kõrvalmõjusid pole teada. E160f beeta-apo-8-karoteenhappe etüülester on kollakasoranz toiduvärv, mida kasutatakse margariinides, piimatoodetes, jäätistes. Kõrvalmõjusid pole teada. E 161b luteiin on looduses esinev punakas, kollakas või oranzikas toiduvärv, mida kasutatakse saiakestes, karastusjookides ning maiustustes. Kõrvalnähtusid pole teada. E162 betaniin on looduses esinev peedipunane toiduvärv, mida kasutatakse jäätistes, maitsestatud hapupiimatoodetes, saiakestes, magustoitudes, karastusjookides, maiustustes. Kõrvalmõjusid pole teada. E163 antotsüaanid on looduses esinevad toiduvärvid, mille toon on sõltuvalt pH tasemest puna-sinine
SIDRUN Triin Terepson K210 SIDRUNIPUU Ø Sidrunipuu (Citrus x limon) on tsitruse perekonda kuuluv igihaljas viljapuu. Ø Hariliku sidrunipuu vili on sidrun. Ø Sidrunimahl sisaldab 56% sidrunhapet, mis on iseloomuliku väga hapu maitsega ja selle pH on kõigest 23. Ø Ta kasvab kõigest 58 m kõrgeks. Ø Vilja hakkab kandma 23-aastaselt, täiskandeikka jõuab 1012-aastaselt ja annab siis 10001200 vilja puu kohta. Mis on sidrun? Ø Sidrun on hariliku sidrunipuu vili. Ø Sidrunid erinevad teistest puuviljadest suure sidrunhappesisalduse poolest. Ø Sidrunid sisaldavad 5...7% sidrunhapet. KOOSTIS... Ø Sidruni kogumassist moodustab koor 45 % Ø Seemned 2 % Ø Mahl 53 % VILJAD... Ø Viljad on 69cm pikad ja läbimõõduga 46 cm. Ø Viljad on ümarad, ovaalsed . Ø Vili on erekollase, raskesti era...
OPTOMETRISTI NÕUANDED KLIENDILE OP1 Nägemise uurimise alused Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 SISUKORD Sissejuhatus Optometristi külastamine Prilliraamide valimine Üldised nõuanded Nõustamine patoloogilistel teemadel Nõuanded prillide hoolduse kohta Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Optometristi igapäevaseks ülesandeks on kliendi nõustamine nägemise teemadel Klient ootab, et tema muredesse suhtutakse põhjalikult ja siiralt Teemad: raamide valimine, prillide ja kontaktläätsede hooldus, kontrolli vajaduse selgitamine, kontrolli läbiviimise seletamine, nägemishäired, silmahaigused, eluviis, toitumine jpm. OPTOMETRISTI KÜLASTAMINE Halvenenud nägemine Sõltub vanusest Lapsed iga kuue kuu tagant Vanemad inimesed ca iga 12 kuu tagant (oluline võimalike haiguste varajaseks avastamiseks) PRILLIRAAMIDE VALIMINE Optometrist on abiks ka raami prilliraami valiku...
Enamus toiduga seedekulglasse sattunud karotenoididest allub soole mikrofloora poolt produtseeritava ensüümi karoteeni oksügenaasi toimele ja neist moodustub vitamiin A. Karotenoidide kaks põhigruppi on: Karoteenid –hapnikku mittesisaldavad molekulid, koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust, esindajateks on karoteeni isomeerid, samuti lükopeen Ksantofüllid – hapnikku sisaldavad molekulid, esindajateks luteiin, zeaksantiin Karoteeni α-, β- ja γ-isomeeridest omab suurimat tähtsust β-karoteen (punakasoranž), mille molekul loomorganismis poolestub, andes 2 retinooli ehk vitamiin A1 molekuli. Kõik karotenoidid on värvilised. Mida rohkem karotenoid neelab valgust spektri nähtava osa lühematel lainepikkustel ja peegeldab pikematel lainepikkustel, seda intensiivsem on tema punane värvus. Karotenoidide võime neelata valguskiirgust spektri nähtavas osas (400-700 nm)
ja köögiviljades. · Dvitamiin kalas, munakollanes, võis, pärmis, organism sünteesib Dvitamiini päikesevalguse toimel. · E vitamiin taimeõlides, munades, mandlites, seemnetes, pähklites, oliivides. · Foolhape pärmis, maksas, kaunviljades, nisuidudes, kliides, spinatis, brokolis, lillkapsas, rohelistes taimeosades, paprikas, pähklites, maasikates. · Luteiin lehtkapsas, pinatis, sparglis, saialilles, punases pipras, kanamunades, mustikates. · Bioflavonoidid tsitruselistes, kirssides, viinamarjades, ploomides. · Karotenoidid porgandis, paprikas, oranzides ja kollastes köögiviljades. · Omegarasvhapped külmavee kalades lõhes, makrellis, forellis; rapsiõlis, linaseemneõlis. · Seleen pärmis, mereandides, munades, küüslaugus. · Tsink austrites, pähklites, kaunviljades, teraviljades.
SILMADE TERVISHOID Rahvatarkus ütleb, et porgandite söömine tagab hea nägemise. Kuigi porgandid tegelikult meie nägemisteravust parandada ei suuda, peitub tarkuseteras siiski tõde. Porgandid sisaldavad palju A-vitamiini, millel koos C-ja E-vitamiinidega on tõestatud positiivne toime katarakti ja AMD patsientide silmadele. Sinu silmade tervise jaoks on oluline, et sööksid mitmekesist toitu – rohkelt puu- ja juurvilju ning vähe küllastunud rasvu ja suhkrut sisaldavat. Lisaks vitamiinidele on organismi jaoks olulised mineraalid – silmadele just tsink ja seleen – mis kaitsevad võrkkesta. Ka rasvhapped on tähtsad, sest tagavad silmade piisava niisutuse. Toon esile toiduained, mis silmadele vajalikke aineid sisaldavad. Igast grupist peaks midagi sööma vähemalt 3 korda nädalas: A-vitamiin – porgandid, lehtkapsas, spinat, piimatooted, munakollane; C-vitamiin – tsitruselised ja nende mahlad, roheline paprika, brokkol...
mis jagunevad karoteenideks ja ksantofüllideks. Need annavad puu- ja köögiviljadele kollase, oranzi ja punase värvuse. Enamiku karotenoide saame toiduga puu- ja köögiviljadest. -karoteenist, -karoteenist ja -krüptoksantiinist suudab organism toota A-vitamiini. Parimad allikad: · Karoteen peamiselt oranzi värvi viljad, näiteks porgand ja erinevad puuviljad. · Lükopeen, astaksantiin peamiselt punased viljad, nagu paprika, tomat jt. · Luteiin, zeaksantiin peamiselt kollased või rohelised viljad, näiteks lehtkapsas, spinat, mais, tsitruselised jt. Kuumtöötlemine vähendab karotenoidide hulka, kuid muudab nad paremini omastuvateks. Uuringud on näidanud, et karoteenid, lükopeen ja luteiin kaitsevad kopsu-, emaka-, rinna-, soole- ja eesnäärmevähi eest. Zeaksantiin ja luteiin võivad olla abiks üle 50- aastaste inimeste nägemise kaotuse ennetamiseks
tetraterpenoide. Struktuurilt on karotenoidid polüeensed ahelad, milles ühes või mõlemas otsas on tavaliselt 6-liikmelised ionoontsüklid. Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen. Karotenoidid jagunevad karoteenideks ja ksantofüllideks. Karoteenid on hapnikku mittesisaldavad molekulid (nt karoteeni -, -, -, -, - jt isomeerid, lükopeen), ksantofüllid sisaldavad lisaks süsinikule ja vesinikule ka hapnikku (nt luteiin, zeaksantiin jt). Lisaks valguse absorbeerimisele ja klorofülli edastamisele, täidavad karotenoidid taimedes ka kaistvat rolli. Nad neelavad liigset valgusenergiat ja kaitsevad rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. -, - ja -karoteen ning -krüptoksantiin on loomsetele organismidele vitamiin A eelühendiks. Karotenoidide muutumine retinaaliks toimub soole mikrofloora poolt toodetava karoteeni oksügenaasi toimel. Lisaks retinaalile omavad vitamiin A-aktiivsust ka retinool,
tetraterpenoide. Struktuurilt on karotenoidid polüeensed ahelad, milles ühes või mõlemas otsas on tavaliselt 6-liikmelised ionoontsüklid. Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen. Karotenoidid jagunevad Karoteenideks.( Karoteenid on hapnikku mittesisaldavad molekulid (nt karoteeni -, -, -, -, - jt isomeerid, lükopeen) Ksantofüllideks. (Ksantofüllid sisaldavad lisaks süsinikule ja vesinikule ka hapnikku (nt luteiin, zeaksantiin jt). Lisaks valguse absorbeerimisele ja klorofülli edastamisele, täidavad karotenoidid taimedes ka kaistvat rolli. Nad neelavad liigset valgusenergiat ja kaitsevad rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. -, - ja -karoteen ning -krüptoksantiin on loomsetele organismidele vitamiin A eelühendiks. Karotenoidide muutumine retinaaliks toimub soole mikrofloora poolt toodetava karoteeni oksügenaasi toimel. Lisaks retinaalile omavad vitamiin A-
tetraterpenoide. Struktuurilt on karotenoidid polüeensed ahelad, milles ühes või mõlemas otsas on tavaliselt 6-liikmelised ionoontsüklid. Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen. Karotenoidid jagunevad karoteenideks ja ksantofüllideks. Karoteenid on hapnikku mittesisaldavad molekulid (nt karoteeni -, -, -, -, - jt isomeerid, lükopeen), ksantofüllid sisaldavad lisaks süsinikule ja vesinikule ka hapnikku (nt luteiin, zeaksantiin jt). Lisaks valguse absorbeerimisele ja klorofülli edastamisele, täidavad karotenoidid taimedes ka kaistvat rolli. Nad neelavad liigset valgusenergiat ja kaitsevad rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. -, - ja -karoteen ning -krüptoksantiin on loomsetele organismidele vitamiin A eelühendiks. Karotenoidide muutumine retinaaliks toimub soole mikrofloora poolt toodetava karoteeni oksügenaasi toimel. Lisaks retinaalile omavad vitamiin A-aktiivsust ka retinool,
TÖÖ 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID TÖÖ 2.2 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Juhendajad: Kaia Kukk Priit Eek 1.3 Lipiidide reaktsioonid Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersideme(te) esinemine. Reeglina ei lahustu lipiidid vees ja vesilahustes, vaid apolaarsetes orgaanilistes solventides, nagu triklorometaan (kloroform), tetraklorometaan, benseen, eeter jt. Lipiidide lahustumatus vees ja vesilahustes on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesikinradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiidid on organismides rakumembraanide põhiliseks koostiskomponendiks, loomsetes organismides, aga ka mitmetes taimsetes kudedes peamiseks energeetiliseks varuaineks. Lisaks sellele o...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS HOTELLITEENINDAJA Älis Saadjärv VIRSIK, NEKTARIIN JA PASSION Referaat Toiduaineõpetuses Pärnu 2010 VIRSIK ladina keeles: Prunus persica inglise keeles: peaches vene keeles: itaalia keeles: pesco prantsuse keeles: pêcher soome keeles: persikka rootsi keeles: persika saksa keeles: Pfirsich Kirjeldus Virsik on väga hinnatud puuvili nii kauni välimuse kui mahlase viljaliha meeldiva maitse tõttu. Virsiku pind on karvane, ühel küljel on madalam või sügavam vagu ja varrepoolses otsas süvend. Enamasti on koor rohekaskollane, erkkollane kuni punane, päikesepoolsel küljel on tavaliselt punane laik. Virsiku viljaliha on valge kuni kollane, mõnedel sortidel ka punane, mahlane, magus ja aromaatne. Luuseeme on 34 cm pikk, ovaalne, rõmeline, väga kõva kestaga ja sisaldab palju Nende jaoks, kelles virsiku karvane pind külmajudinaid tekitab, püütakse aretad...
2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Teooria Taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides, aga ka mõningates teistes fotosünteesivates organismides sisalduvad fotosünteesi abipigmentidena karotenoidid, mis absorbeerivad valgust klorofüllist mõnevõrra erinevatel lainepikkustel ning on seetõttu täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Keemilise ehituse pooleks klassifitseeritakse karotenoide kui tetraterpenoide (40 süsiniku aatomit). Karotenoidide kaks põhigruppi on: Karoteenid koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust, ei sisalda hapnikku (-, -, -, -, - jt isomeerid, lükopeen) Ksantofüllid sisaldavad hapnikku (luteiin, zeaksantiin jne) Taimedes on karotenoididel ka kaitsefunktsioon nad neelavad liigset valgusenergiat ja kaitsevad rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. Karotenoidid on loomsetes organismides vitamiin A provitamiiniks (eelühendiks). Enamus toiduga seedekulg...
Karotenoidid on arvukas ühendite rühm, millised keemiliste ehituse poolest klassifitseeritakse kui tetraterpenoide. Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on ionoontsüklid. Pikima ahelaga karotenoid on lükopeen, mis on tähtsaks vaheühendiks paljude teiste karotenoidide sünteesis. Karotenoidide kaks põhigruppi on karoteenid (hapnikku mittesisaldavad, koosnevad ainult süsinikust ja hapnikust, nt lükopeen) ja ksantofüllid (hapnikku sisaldavad, nt luteiin, zeaksantiin). Lisaks valguse absorbeerimisele on karotenoididel taimedes ka kaitsev roll, neelates liigset valgusenergiat ning kaitstes rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. Loomsetele organismidele on -karoteen ning -krüptoksantiin vitamiin-A eelühendiks. A- vitamiini põhiliseks funktsiooniks on nägemisprotsessi tagamine, luues selleks fotokeemilise aluse, lisaks on ta ka antioksüdant.
Alumiinium, kaadmium, elvahõbe, plii · mikroelemendid · ohtlikud · Al reageerib väga kergesti teiste ainetega, kasutatakse paljude nõude valmistamiseks · kahjulikud närvisüsteemile · luudes asendab kaadmium kaltsiumi · Hg mürgitus võib tekkida aurude sissehingamisel ja toidust omastades (kalade kaudu) Fütokemikaalid · leidumine: raviomaduste poolest tuntud taimedes · tähtsus: vähivastane ja antiosküdatiivne toime · karotenoidid: -karoteen, lükopeen, luteiin · limonoide leidub tsitruseliste koores ja söödavas valges osas, küüslaugus, õlides · isofalvoone leidub sojaubades ja toodetes, kaunviljades; liigtarbimine: sigimatus, arenguprobleemid · resveratroole leidub viinamarjades, punases veinis, maapähklites; aitab ära hoida veresoonte lupjumist, vältida trombide teket, hea ja halva kolesterooli tase · tioole leidub küüslaugus, sibulas, laugulistes; võib parandada ebasoovitavate ainete
liikmelised ionoontsüklid. Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen, milline on ka tähtsaks vaheühendiks paljude teiste karotenoidide sünteesis.Karotenoidide kaks põhigruppi on · karoteenid hapnikku mittesisaldavad molekulid, koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust; esindajateks on karoteeni -, -, -, -, - jt isomeerid, samuti lükopeen, · ksantofüllid hapnikku sisaldavad molekulid; esindajateks luteiin, zeaksantiin jt. Karotenoidid on abipigmentidena fotosünteesis, kuna nad adsorbeerivad valgust parem, kui klorofüll, kuna nad adsorbeerivad valgust erinevatel lainepikkusel. Taimedes on neil aga teine ülesanne kaitsmine, kuna nad neelavad liigset valgusenergiat ja seega kaitsevad rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. Loomsetele organismidele on neli karotenoidi, -, - ja -karoteen ning -krüptoksantiin,
Rahvuslik toidukultuur Koostaja : Kristina Tepper PA 11 KAER Kaera botaanilised tunnused Kaer ehk harilik kaer on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili. Harilik kaer kasvab tavaliselt 60100 (150) cm kõrguseks. Leht pöördub vasakule, mitte paremale nagu teistel teraviljadel. Pähikutelg, välissõkal ja alumised lehetuped on paljad. Lehelaba on kare ning selle laius on kuni 15 mm. Keeleke on 23 mm pikkune, tipuosas kolmnurgakujuliste hammastega. Pähikud tavaliselt kahe, harva kuni kolme õiega. Pööris on 1525 cm pikkune, küllaltki hõre ja laiuv. Kaera ajalugu Harilik kaer pärineb arvatavalt Lähis-Idas kasvavast viljatust kaerast, mis levis algselt umbrohutaimena nisu - ja odrapõldude...
51. kulebjaaka - piklik, pealt lahtine või kinnine, erinevate täidistega pirukas. Pärineb Vene köögist 52. lasanje - Itaaliast pärit vormiroog. Põhikomponentideks on pastataignast valmistatud plaadid, mis laotakse hakklihasegu ja juustukastmega kihiti vormi. Hakklihasegule võib lisada erinevaid köögivilju ja muid meelepäraseid toiduaineid 53. loputamine - lahtise mustuse ja pesuainejääkide eemaldamine koristustöövahendiga, voolikuga või masinaga 54. luteiin - toiduvärv 55. maitsesool - pipra, maitsetaimede ja vürtsidega maitsestatud sool. Võib kasutada nii laua- kui köögisoolana 56. menüü - söögisedel, kus on kirjas pakutavad toidud ja nende hinnad. 57. moorimine - rasvas pruunistamine, mille järel valatakse peale veidi vedelikku ja keedetakse tihedalt suletud kaane all. Algtemperatuur u. 180°C, vedeliku lisamise järel alandatakse temperatuuri kuni 100°C-ni 58
ionoontsüklid.Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen, milline on ka tähtsaks vaheühendiks paljude teiste karotenoidide sünteesis. Karotenoidide on kaks põhigruppi : · karoteenid hapnikku mittesisaldavad molekulid, koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust; esindajateks on karoteeni -, -, -, -, - jt isomeerid, samuti lükopeen, · ksantofüllid hapnikku sisaldavad molekulid; esindajateks luteiin, zeaksantiin jt. Karotenoidide ülesanned: · Valguse absorbeerimine ja klorofüllide edastamine. · Kaitsev roll: neelavad liigsed valgusenergiat, kaitsevad rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. Karotenoidid on loomsetes organismides vitamiin A provitamiiniks (eelühendiks). Enamus toiduga seedekulglasse sattunud karotenoididest allub soole mikrofloora poolt produtseeritava ensüümi karoteeni oksügenaasi toimele ja neist moodustub vitamiin A.
Cochineal Red A (16 255) E E 142 124 Toiduvärvid (järg) · Karamell, karamell I E 150a · ß-apo-8´-karotenaal (C 30) (40 820) E · Sulfitkaramell, karamell II E 150b 160e · Ammooniumkaramell, karamell III E 150c · ß-apo-8´-karoteenhappe etüülester (40 · Ammooniumsulfitkaramell, karamell IV E 825) E 160f 150d · Luteiin E 161b · Briljantmust BN, Brilliant Black BN, must · Kantaksantiin4 E 161g PN, Black PN (28 440) E 151 · Betaniin, peedipunane E 162 · Taimne süsi E 153 · Antotsüaanid E 163 · Pruun FK4 E 154 · Kaltsiumkarbonaat (77 220) E 170 · Pruun HT, Brown HT (20 285) E 155 · pinnatoiduvärv, paakumisvastane aine, · Karoteenid: stabilisaator
2.2 ja 1.3) Tabel 1. Neeldumismaksimumid ja optilised tihedused saadud lahusest Neeldumismaksimum (nm) Optiline tihedus (ABS) 477,0 0,1932 451,5 0,2214 427,0 0,1641 Tabel 2. Ligilähedased abipigmendid uuritavas lahuses Luteiin -karoteen Krüptoksantiin Zeaksantiin -karoteen Neeldumismaksimumid 42 44 47 42 45 48 42 45 48 42 45 48 42 44 475 (nm) 0 7 7 5 1 2 5 1 3 3 1 3 0 5 Kuna porgandis ei ole ainult üks abipigment, siis pidin otsima ka teisi abipigmendi neeldumismaksimume mis on ligilähedased saadud neeldumismaksumil.
teistes organismides sisalduvad fotosünteesi abipigmendid. Nad absorbeerivad valgust klorofüllist pisut erineval lainepikkusel ja on niimoodi täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen. Karotenoidide kaks põhigruppi on: ·karoteenid hapnikku mittesisaldavad molekulid, koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust; Nt: karoteeni -, -, -, -, - jt isomeerid, samuti lükopeen, ·ksantofüllid hapnikku sisaldavad molekulid; Nt: luteiin, zeaksantiin jt. Karotenoidid ka kaitsevad taimi liigse valguseenergia, taimerakke fotokahjustuse ja vabade hapnikuradikaalide eest. Loomsetes organismides leidub neli karotenoidi: -, - ja -karoteen ning -krüptoksantiin. Vitamiin A loob fotokeemilise aluse nägemisprotsessile. Lisaks sellele on ta ka antioksüdant ning kaitseb silmi sinise ja UV kiirguse eest. Eukarüootides omavad karotenoidid olulist rolli rakkudevahelises suhtluses, stimuleerides valk konnektsiini ekspressiooni
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laohoidja LH31 Referaat BANAAN Agnes Sääsk Juhendaja: Mare Teesalu Järvamaa 2014 SISSEJUHATUS Teemaks sain õpetajalt banaan. Järgnevalt uurin referaadis selle kasvu piirkonnast, ajaloost, keemilisest koostisest, toiteväärtusest ja ravim toimest. Referaadis on kirjas veel banaani kasutamine värskelt ning toodetena. 1. BANAANI KASVATAMINE, SAAMINE JA KASVATUS PIIRKONNAD Banaanid on pärit Kagu-Aasiast. Tänapäeval kasvatatakse neid ohtralt igal pool troopikas, näiteks Kariibi piirkonnas ja Kesk-Ameerikas, kus keskmine temperatuur on 27 °C ja aastane sademete hulk 198249 cm. Banaane on u 400 sorti. Eurooplastele on kõige tuntum Cavendishi banaan. Banaanid ei ole hooajakaup. Küpseid banaane saab igal aastaajal. 2. AJALUGU Paapua Uus-Guineas läbi viidud arheoloogilised ja palentoloogilised uuringud on näida...
Keemilise ehituse poolest klassifitseeritakse kui tetraterpenoide (sisaldavad 40 süsiniku aatomit). Kujutavad endast polüeenseid aheldaid, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid. Pikima ahelaga on lükopeen, mis on tähtsaks vaheühendiks paljude karotenidide sünteesis. Kaheks karotenoidide põhigrupiks on karoteenid (Sisaldavad vaid C ja H, hapnikku mitte. Nt karoteeni -, -, -, -, - isomeerid, samuti lükopeen) ja ksantofüllid (sisaldavad hapnikku, nt luteiin, zeaksantiin jt). Karotenoidid täidavad lisaks valguse absorbeerimisele ja klorofüllile edastamisele ka kaitsvat rolli, mis kujutab endast liigse valgusenergia neelamist ning rakkude fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest kaitsemist. Loomsetele organismidele on neli karotenoidi vitamiin A eelühenditeks ehk provitamiinideks ( -, -, -karoteen ja -krüptoksantiin). -karoteenist tekib kaks, - ja - karoteenist ning -krüptoksantiinist üks retinaali molekul
on seega täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoidid klassifitseeritakse tetraterpe- noidideks (40 C-aatomit). Struktuurilt on polüeensed, mille ühes või mõlemas otsas on 6- liikmelised ionoontsüklid. Karotenoide jaotatakse: · karoteenid O mittesisaldavad molekulid, koosnevad ainult C-st ja H-st, esindajateks on -, -, -, -, jt isomeerid, samuti pikima ahelaga lükopeen · ksantofüllid O sisaldavadmolekulid, esindajateks luteiin, zeaksantiin jt Karotenoidid täidavad kaitserolli neelavad liigset valgusenergiat ja kaitsevad rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. Loomsetele organismidele on -, -, karoteen ning -krüptoksantiin vitamiin A eeldusühendiks. Vitamiin A tagab nägemise, luues selleks fotokeemiline aluse; toimib antioksüdandina; kaitseb UV-ja sinise kiirguse eest; osaleb rakkudevahelises suhtluses. Loomorganismid saavad karotenoide taimedelt.
ainuke risk vanus. (Narayan 2018). 3.1 Suur risk AMD progresseerumiseks Need patsiendid, kellel on suur risk AMD progressiooniks ja nägemise kaotuseks, moodustavad väikese osa AMD patsientidest. Toitumisega seotud soovitusi peaks optometrist või silmaarst andma ka väikese riski korral. Hiljutine uuring näitas, et lehtköögiviljade rikkal toitumisel, milles esineb palju zeaksantiini, on kasulikud omadused AMD progressiooni riski suurenemise vältimiseks. Samuti on kasulikud luteiin, mida leidub ka lehtköögiviljades ja oomega-3 rasvhapped, mida leidub kalas. Kui ainuüksi läbi toitumise ei ole võimalik saada vajalikke toitaineid, siis on soovituslik tarbida lisaks ka toidulisandeid need ei asenda siiski tervislikku toitumist. (Narayan 2018.) Algses AREDS ja AREDS2 uuringus selgus, et antioksüdantide vitamiinidest ja mineraalsetest toidulisanditest said abi need patsiendid, kellel oli intermiteeruv või progresseerunud AMD ühes silmas
LISAAINE E-kood Kurkumiin (75 300)3 E 100 Riboflaviin, riboflaviin-5´-fosfaat E 101 Tartrasiin (19 140) E 102 Kinoliinkollane, Quinoline Yellow (47 005) E 104 Päikeseloojangukollane, Sunset Yellow FCF, oranzkollane S (15 985) E 110 Karmiin, karmiinhape, Cochineal (75 470) E 120 Asorubiin, karmoisiin (14 720) E 122 Amarant (16 185)4 E 123 Erkpunane 4R, Ponceau 4R, Cochineal Red A (16 255) E 124 Erütrosiin (45 430)4 E 127 Võlupunane AC, Allura Red AC(16 035) E 129 Patentsinine V, Patent Blue V (42 05...
1. Nimetage, millised toodud valkude reaktsioonidest on üld-, millised erireaktsioonid ja põhjendage sellist jaotust. Üldreaktsioonid ( biureedireaktsioon ) on omased kõikidele valkudele, erireaktsioonid (Mulderi, Milloni, tiooli) on iseloomulikud ainult teatud aminohappeid sisaldavatele valkudele. 2. Kirjutage aminohappe molekuli üldistatud struktuurivalem. Kuidas aminohappeid klassifitseeritakse radikaali keemilise ehituse järgi? Polaarsed mitteionogeensed radikaalid, ionogeensed radikaalid (happelised ja aluselised), apolaarsed radikaalid. 3. Kuidas tekib peptiidside? Kirjutage reaktsioonivõrrand, kasutades vabalt valitud aminohappeid. 4. Kirjutage 2 polüpeptiidahela fragmenti ja näidake, kuidas tekib biureetkompleks valguga. 5. Milliste aminohapete esinemist valgus näitab positiivne a) tioolireaktsioon Tsüsteiin - Cys b) ksantoproteiinireaktsioon Aromaatset tuuma omavad Tyr, Phe, Trp c) Milloni reaktsioon Fenoolse r...
Anne Vahtramäe + õpik. AINEVAHETUSE REGULATSIOON 1) Rakud on üksteisega ühenduses MEDIAATORITE e SIGNAALAINETE kaudu ● HORMOONID: levivad vereringe kaudu - Hormoone eritavad elundid: sisesekretoorsed e endokriinsed ● KOEHORMOONID: levivad koevedeliku abil ● NEUROMEDIAATORID: erituvad närvilõpmetest 2) Hormoonid mõjutavad rakkude RETSEPTOREID ● need võivad olla rakumembraanis või raku sees ● rakumembraanis paiknevaid retseptoreid mõjutavad hormoonid sageli nii, et tekivad sekundaarsed ülekandjad (nt tsükliline AMP) 3) Veetasakaalu reguleerivad: ● neerude vee-eritumist mõjutavad hormoonid: antidiureetiline hormoon ● janu ● organismi veesisaldust jälgivad VAHEAJU OSMORETSEPTORID ● Na- ja K-tasakaalu mõjutab eelkõige aldosteroon, mille eritumist reguleerib angiotensiin II 4) Happe-leelistasak...
Toidu lisaained Toiduainete valik kauplustes on viimastel aastatel suurenenud. Eestlane tunneb üha rohkem huvi selle vastu, mida ta sööb. Paljud pakendatud toiduained sisaldavad lisaaineid, mis peavad olema ka pakendil toodud kas rühma- ja lisaaine nimetusega või Euroopa Liidus kehtiva E- koodi abil. Mis on lisaained? Toiduainete lisaained on ained, mida lisatakse toiduainetesse tahtlikult toiduainete töötlemisel eesmärgiga pidurdada riknemist, parandada välimust, struktuuri, maitset, aroomi või mõnda muud omadust. Lisaained on mitmesuguse päritoluga. Esimeses rühma moodustavad ained, mis on eraldatud toiduainetest või muust elusast ainest. Siia kuuluvad agar-agar /E 406/ ja karragenaan /E 407/ merevetikatest, letsitiin /E 322/ sojaubadest, pektiin /E 440/ puuviljadest, naatriumkaseinaat piimast jne. Teise rühma moodustavad ained, mis esinevad küll toiduainetes, kuid on saadud sünteesi teel. Neid aineid nimetatakse ka loodusidentsete...
TOIDUAINETE KOOSTISE ANALÜÜS E-AINED HANNES JAAGO, BIANKA KARLSON JA JANNE KAARNEEM XII ÕA SISUKORD 1) FIZZ RASBERRY LK 3 2) KEELETARREND Atria LK 4 3) TÄISSUITSU PÕDRAVORST Linnamäe Lihatööstus LK 5 4) PANDA SOKOLAADIKOMMIDE SEGU 250G LK 6 5) FELIX LIHAPALLISUPP LK 8 6) FELIX KARTULIPUDER LK 9 7) FELIX KANA-KARRI RIISIROOG LK 10 8) FUN LIGHT VAARIKA LK 11 9) KÜÜSLAUGU MARINAAD Santa Maria LK 13 10) LU PIMS LK 15 11) LISAAINETE LOETELU LK 17 12) E-AINED MEIE TOIDULAUAL LK 32 2 FIZZ RASBERRY Koostis: Valmistatud õunaveinist ning vaarika-tähtvilja ...
sõltuvust nimetatakse kromatogrammiks 2.2 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE 1. Millistesse gruppidesse võib karotenoidid jaotada ja mille poolest need grupid erinevad? Karoteenid - hapnikku mittesisaldavad molekulid, koosnevad süsinikust ja vesinikust; esindajateks on karoteeni -, -, -, -, - jt isomeerid, samuti lükopeen, Ksantofüllid hapnikku sisaldavad molekulid; esindajateks luteiin, zeaksantiin jt. 2. Iseloomustage karotenoidide molekuli ehitust ja sellest tulenevaid omadusi. Karotenoidid keemilise ehituse poolest klassifitseeritakse kui tetraterpenoide (sisaldavad 40 süsiniku aatomit). Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid. 17 3
mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid. Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen, milline on ka tähtsaks vaheühendiks paljude teiste karotenoidide sünteesis.Karotenoidide kaks põhigruppi on: · karoteenid hapnikku mittesisaldavad molekulid, koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust; esindajateks on karoteeni -, -, -, -, - jt isomeerid, samuti lükopeen, · ksantofüllid hapnikku sisaldavad molekulid; esindajateks luteiin, zeaksantiin jt. Taimedes täidavad kaotenoidid lisaks põhiülesandele valguse absorbeerimisele ja klorofüllile edastamisele ka kaitsvat rolli, neelates liigset valgusenergiat ning kaitstes rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. Steroidid Steroidideks nimetatakse gruppi triterpenoide, mis sisaldavad steraani skeletti. Steroolide esindajad on: · steroolid · sapphapped · suguhormoonid · D-rühma vitamiinid · südameglükosiidid
tsüklid. Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen, milline on ka tähtsaks vaheühendiks paljude teiste karotenoidide sünteesis.Karotenoidide kaks põhigruppi on · karoteenid hapnikku mittesisaldavad molekulid, koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust; esindajateks on karoteeni -, -, -, -, - jt isomeerid, samuti lükopeen, · ksantofüllid hapnikku sisaldavad molekulid; esindajateks luteiin, zeaksantiin jt. Taimedes täidavad kaotenoidid lisaks põhiülesandele valguse absorbeerimisele ja klorofüllile edastamisele ka kaitsvat rolli, neelates liigset valgusenergiat ning kaitstes rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. 58 Loomsetele organismidele on neli karotenoidi, -, - ja -karoteen ning -krüptoksantiin, vitamiin A eelühenditeks (= provitamiinideks). -karoteenist tekib kaks, - ja - karoteenist