AMD ja toitumine

Villem, Geity

AMD ja toitumine (0)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool - Meditsiin - Optomeetria

1 Hindamata

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
optomeetria õppetool
OP3
Geity Villem
AMD JA TOITUMINE
Referaat silmahaigustes
Juhendaja: C. Räppo
Tallinn 2018

SISUKORD

SISSEJUHATUS 2
1.AMD 4
1.1Vormid 4
1.2 Riskifaktorid 6
1.3 Sümptomid 6
2.TOITUMINE JA AMD 7
2.1 AREDS ja AREDS2 7
2.2 Toidu tarbimise mustrid 8
2.3 Vahemere dieet 8
2.4 D vitamiin 9
3.OPTOMETRISTI OSA 10
3.1 Suur risk AMD progresseerumiseks 10
3.2Kuiv AMD 10
3.3 Suguvõsas AMD 11
3.4 AMD ja suitsetamine 12
4. ARUTELU 13
KASUTATUD KIRJANDUS 14

SISSEJUHATUS

Ealine maakula degeneratsioon (AMD) on vanemas eas esinev silmahaigus, mille korral kahjustub silmapõhjas olev kollatähn. AMD on kõige suurem pimeduse põhjustaja vanemaealistel inimestel, haaratud on 30 – 50 miljonit inimest maailmas. Eestis on üle 65aastastel inimestel AMD mingil astmel ligikaudu 120 000 inimesel ning kaugelearenenud AMD 7600 inimesel. Mõlemas silmas raske nägemishäre on AMD tõttu enam kui 3200 inimesel. (Oll ja Parik 2016 ).
Uuringud näitavad, et AMD tekkimist ja arenemist on võimalik ennetada, kui patsient on võimalikult varakult teadlik riskiteguritest ning järgib tervisliku eluviisi ja toitumisharjumuse reegleid.
Käesoleva referaadi autor uuris AMD olemust, riskitegureid ning võimalusi ennetada haiguse arenemist jälgides toitumisharjumisi.

AMD

Ealine maakula degeneratsioon on silmapõhja degeneratsioon, mille korral on kahjustunud võrkkesta tsentraalne piirkond, ehk kollatähn. AMD tekitab raskusi lugemisel ja lähedale vaatamisel ning perifeerne nägemisteravus on enamasti säilinud.
AMD korral tekivad vaatevälja keskosas skotoomid ehk pimedad alad. Maakulat toitvaid rakke ei ole võimalik taastada ja seetõttu toob nende kadumine kaasa retseptorite ja nägemisfunktsiooni kadumise. (Olla ja Parik 2016).
Joonis 1. Nägemine AMD korral. (Kenney 2018).

Vormid

AMD puhul eristatakse kahte vormi: kuiv ehk mitte neovaskulaarne ning märg ehk neovaskulaarne vorm. Umbes 10%-l juhtudest areneb kuiv vorm märjaks vormiks. Veel eristatakse olenevalt arengustaadiumist varajast ja hilist vormi.
AMD kuiva vormi puhul maakul õheneb ja ei tööta enam nii nagu varem. Kuiva vormi puhul ei ole kirurgilist ega konservatiivset ravi. Abivahenditena kasutatakse suurendavaid luupe ja teleskoopilisi prille. Kuna kuiv AMD võib areneda märjaks vormiks, tuleb kontrollida nägemist ja teha Amsler-ruudustiku test. (Olla ja Parik 2016).
Joonis 2. Amsleri test. (Oll ja Parik 2016).
Märjale AMD vormile on iseloomulik uute veresoonte moodustumine (neovaskularisatsioon) maakulas. Märg AMD esineb harvemini ja selle kulg on dramaatilisem. Mittetäisväärtuslikest veresoontest lekib vedelik võrkkesta, põhjustades maakulas võrkkesta turse . Ödeem ja hemorraagia põhjustavad maakula pigmentepiteeli irdumist ja lipiidekskudaate. Ravimata neovaskularisatsioon põhjustab diskikujulist armi maakulas. (Oll ja Parik 2016).
Varajase AMD staadiumis olevatel patsientidel puuduvad sageli kaebused ning ei esine nägemisteravuse halvenemist. Oftalmoskoobiga silmapõhja uurides võib maakulis märgata väikeseid täpitaolisi kollakaid kogumikke – druuse. Need on võrkkesta pigmentrakkude degeneratsiooni produktid . (Olla ja Parik 2016).
Joonis 3. Ealise maakula degeneratsiooni vormid ja kulg (Oll ja Parik 2016).

1.2 Riskifaktorid

Maakula degeneratsiooni riskifaktorid on järgmised:

geneetiline eelsoodumus ,
suitsetamine,
hüperoopia,
kõrge vererõhk,
südame- veresoonkonna haigused,
ebatervislik toitumine.

(Maakuli degeneratsioon…2007)
Olulistemaks riskifaktoriteks mittemuudetavatest teguritest peetakse kõrgemat vanust ja geneetilist eelsoodumust. Vanuses 55 – 64 on AMD esinemissagedus 14%, 65 – 74 aasta vanustel 20% ning üle 75aastastel 37%. (Oll ja Parik 2016).
Muudetavatest teguriteks on suurim mõjutaja suitsetamine. Suitsetamine tõstab AMD riski 2 – 4 korda. Risk püsib ka peale suitsetamise lõpetamist veel mitmeid aastaid. Samuti on ohustatud passiivsed suitsetajad seega tuleks inimestele selgitada suitsetamise ja silmade tervise seotust. Silmaarstidel ja optometristidel on kohus patsiente teavitada seosest suitsetamise ja AMDga ning selgitada tagajärgi. Elektroonilisi sigarette peetakse turvalistemaks, kui tavalisi sigarette, kuid on vaja teostada rohkem uuringuid . (Narayan 2018).

1.3 Sümptomid

Maakula degeneratsioonile on iseloomulik aeglane tsentaalse nägemisteravuse langus (vahel ka järsk). Varajane AMD tunnus on skotoomide teke (pimedad alad) vaatevälja tsentraalses osas. Hea meetod varase AMD jälgimiseks on Amsleri test. Selle vaatamisel tekib AMD patsiendil moonutus ruudustikus või tume ala keskosas. (Oll ja Parik 2016).

TOITUMINE JA AMD

Kuigi toitumine on oluline faktor AMD ehk ealise maakula degeneratsiooni arenemisel, on keeruline anda soovitusi mingi kindla toiduaine vältimiseks. Aina enam uuritakse toitumisega seotud elustiili ja harjumusi ning nende seost AMD’ga. Mitmed uuringud on näidanud, et tervislik toitumine, sobiliku kehakaalu säilitamine ja füüsiline aktiivsus on tähtsad tervise hoidmiseks ning aitavad vältida vanusega seotud füüsilist ja kognitiivset degeneratsiooni.

2.1 AREDS ja AREDS2

AREDS (Age Related Eye Disease Study) oli randomiseeritud kliiniline uuring, mille käigus selgitati välja toidulisandid , mis aitavad peatada AMD progresseerumist. AREDS meeskond uuris toitainete kombinatsiooni mõju AMD patsientide peal. AREDS tõi välja kombinatsioonpreparaadi, mille sisse kuulub 500 mg C-vitamiini, 400 IU E-vitamiini, 15 mg beetakaroteeni, 80 mg tsinkoksiidi ja 2 mg vaskoksiidi.
Uuring kestis 6.3 aastat ning tulemused näitasid, et ravi ainult tsingiga või kombineerituna teiste antioksüdantidega vähendas riski AMD progresseerumiseks. AREDS uuringu tulemused viitasid sellele, et keskmise ja suurenenud riskiga AMD vormi arenemist raske vormiga Maakula degeneratsiooniks saab vähendada kuni 25% suurel hulgal antioksüdantide ja tsingi toidulisandite tarbimisega.
AREDS2 uuringus üritati välja selgitada, kas teistel toidulisanditel lisaks eelnevatele võib olla mõju AMD progressiooni vähendamisel. AREDS2 toidulisandite hulka kuulusid 500mg C-vitamiini, 400 IU E-vitamiini, 1000mg omega -3, 25mg tsinkoksiidi, 2mg vaskoksiidi, 10mg luteiini ja 2mg zeaksantiini. AREDS2 tulemused näitasid, et luteiini/zeaksantiini võib pidada beetakaroteeni asendajaks. (Narayan 2018).

2.2 Toidu tarbimise mustrid

Toitumisharjumuste arengut on uuritud aastaid ning AREDS (Vanusega seotud silmahaiguste uuring) tuvastas kolme erinevat toidu tarbimise mustrit:

Läänelik toitumine: Rohke praetud toitude tarbimine, soolased suupisted, munad ja punane liha.
Idamaine toitumine: Rohke tofu , soya ja teiste kastmete tarbimine.
Mõistlik toitumine: Rohkelt puu- ja köögivilju, vahemere dieediga palju sarnasusi .

Uuring leidis, et Läänelik toitumine suurendas ohtu ägeda müokardilise infarkti ja insuldi tekkeks umbes 30%. Mõistlik toitumine vähendas sama riski 30% ja Idamaine toitumine jäi võrdluses neutraalseks, kuna rohke puuviljade, kala ja köögiviljade tarbimine oli koos suure hulga soola ja teiste faktoritega.
On leitud, et Idamaise toitumisel ning puuviljade, köögiviljade, pähklite ja kana (punase liha asemel) rikkal toitumisel on seos AMD tekke võimaluse vähenemisega. Läänelik toitumine vastupidiselt suurendas võimalust AMD tekkeks. (Narayan 2018).

2.3 Vahemere dieet

Vahemere dieet on üks enim uuritavaim tervislik toidu tarbimise harjumus. See dieet on köögi- ja puuviljade rikas, seega sisaldab kõrgel hulgal bioaktiivsete antioksüdantide ühendeid. Samuti on Vahemere dieedis esindatud oliivi õli ja rasvane oomega-3-rasvhappe rikas kala. Vahemere dieedile on veel omane:

Rohke puuviljade, kaunviljade ja teiste köögiviljade tarbimine. Leib ja teised teraviljad, kartul , oad, pähklid ja seemned.
Oliivi õli on peamine monoküllastumata rasvade allikas.
Piimatooteid , kala ja kana tarbitakse vähe kuni mõõdukalt ning punast ja töödeldud liha vähe.
Veini tarbitakse toidukordade ajal väikeses kuni mõõdukas koguses. (Narayan 2018).

AREDS uuringu põhjal leiti, et kala ja köögiviljade tarbimine vähendab riski AMD arenguks, kuna köögiviljades leidub luteiini ja zeaksantiin kartenoide. Oliivi õlis on palju antioksüdante ja põletikuvastaseid omadusi. Uuringutes väidetakse, et ollivi õlil on kaitsev effekt hilises staadiumis olevatele AMD patsientidele, kuid täpsema informatsiooni saamiseks on vaja teostada rohkem uuringuid. (Narayan 2018).

2.4 D vitamiin

Üha rohkem otsitakse seost D vitamiini ja AMD arengu peatamise vahel. Uuringud näitavad, et kõrgem D vitamiini tarbimine aitab ennetada AMD edasiarengut kaugelearenenud AMD’ks. D vitamiini toodetakse naha poolt peale kokkupuudet päikesevalgusega ning samuti saab seda toidust.
D vitamiinil on erinevaid funktsioone, mis on reetinale kasulikud. See alandab oksüdatiivset stressi, kroonilisi põletikulisi teid ja vähendab angiogeneesi tekke ohtu. D vitamiini võimalikku kasu uuritakse enamasti vaatluslikes uuringutes. Need uuringud näitavad seost D vitamiini puuduse ja kõrgenenud riski vahel haigestuda AMD’sse. Tänase päevani ei ole uuringutes antud kindlaid päevaseid D vitamiini koguseid, mis aitaks leevendada riski haigestuda AMD’sse või seda ennetada. (Narayan 2018).

OPTOMETRISTI OSA

Parimate toitumisega seotud soovituste jagamiseks patsientidele, on riskifaktorid jagatud viite rühma:

need, kellel on suur risk AMD progresseerumiseks;
varajase maakula degeneratsiooniga patsiendid (kuiv AMD);
need kellel esineb suguvõsas/perekonnas maakula degeneratsiooni;
suitsetajad;
ainuke risk vanus. (Narayan 2018).

3.1 Suur risk AMD progresseerumiseks

Need patsiendid, kellel on suur risk AMD progressiooniks ja nägemise kaotuseks, moodustavad väikese osa AMD patsientidest. Toitumisega seotud soovitusi peaks optometrist või silmaarst andma ka väikese riski korral. Hiljutine uuring näitas, et lehtköögiviljade rikkal toitumisel, milles esineb palju zeaksantiini, on kasulikud omadused AMD progressiooni riski suurenemise vältimiseks. Samuti on kasulikud luteiin , mida leidub ka lehtköögiviljades ja oomega-3 rasvhapped , mida leidub kalas. Kui ainuüksi läbi toitumise ei ole võimalik saada vajalikke toitaineid, siis on soovituslik tarbida lisaks ka toidulisandeid – need ei asenda siiski tervislikku toitumist. (Narayan 2018.)
Algses AREDS ja AREDS2 uuringus selgus, et antioksüdantide vitamiinidest ja mineraalsetest toidulisanditest said abi need patsiendid, kellel oli intermiteeruv või progresseerunud AMD ühes silmas. Viie aasta jooksul vähendati progresseerunud AMD edasist edasiarengut 25% võrra uuringust osavõtjatel, kellel oli progresseerunud AMD ning, kes kasutasid kombineeritud ravimitena suurel hulgas antioksüdantide vitamiine koos tsingi ja vasega.
AREDS uuringus ei saadud tõendeid, et see vitamiinide ja mineraal toidulisandite kooslus oleks abiks patsientidele, kellel on väiksem kui intermiteeruv AMD. See on tähtis leid, mida tihtipeale paljud tervishoiu töötajad jätavad mainimata andes igapäeva töös soovitusi. (Narayan 2018).

Kuiv AMD

AREDS uuringus ainult 1,3% osalejatel, kellel oli varajases staadiumis AMD (kuiv AMD), progresseerus viie aasta jooksul AMD hiliseks (progresseerunuks) maakula degeneratsiooniks. Uuringus selgus, et ei olnud statistiliselt olulist tõendit kasust antioksüdantide ja tsingi toidulisandite kasutamisel varajase AMD korral. Kuid tuleb arvestada, et järeldused olid tehtud väheste uuringute põhjal ning selle järelduse kindlaks tegemiseks on vaja teostada edasisi uuringuid.
Hiljutisemates soovitustes, mida koostati 14 uuringu põhjal, pannakse rõhku üldisele tervislikule toitumisele, kehamassiindeksile, füüsilisele aktiivsusele ja stressi vähendamisele. Erinevaid toidu tarbimise mustreid vaadati üle ning soovitati vahemere dieeti , mis vähendab oksüdatiivset stressi. (Narayan 2018.)

3.3 Suguvõsas AMD

Geneetiline eelsoodumus on teada olevalt väga suureks AMD riskiks. Suurimaks põhjuseks, miks geneetilise eelsoodumusega Maakula degeneratsioon areneb AMD hilisemaks vormiks on soonkesta neovaskularisatsioon. Need leiud on olulised optometristile või silmaarstile edasiste otsuste tegemiseks. Samuti peavad patsiendid olema hoiatatud suurenenud riskist nende lastele või sugulastele ning määrama neile silmakontroll. (Narayan 2018).
Rotterdami uuringus uuriti, kas toitumise muutmisega saab mõjutada AMD tekke riski patsientidel, kellel ainukeseks riskifaktoriks oli geneetiline eelsoodumus. Uuringus osales 2000 inimest kellel oli geneetiline risk AMD tekkeks, kuid olid uuringu alguse ajal AMD vabad.
Uuringu tulemustest selgus, et antioksüdantide, tsingi ja oomega-3 rasvhapete tarbimine võib vähendada riski varajase AMD tekkeks inimestel, kellel on kõrge geneetiline eelsoodumus. (Narayan 2018).

3.4 AMD ja suitsetamine

AREDS uuringus selgus, et suitsetamine suurendab AMD tekke riski ning risk jääb püsima ka aastaid peale suitsetamise lõpetamist. Samuti suurendab AMD riski passiivne suitsetamine, seega on oluline avalikus kohas mitte suitsetada ning hoiduda passiivsest suitsetamisest. Elektroonilisi sigarette peetakse turvalistemaks alternatiivideks, kuid selle mõju on veel vaja uurida.
Optometristidel ja silmaarstidel on kohustus teavitada patsiente suitsetamise ja AMD seosest ning tagajärgedeks. (Narayan 2018).

4. ARUTELU

Kuna rahvastik aina vananaeb, pöördub AMDga patsiente aina enam arsti või optometristi poole. Suuremal osal populatsioonist ongi just vanus ainsaks AMD riskifaktoriks. Soovituste andmiseks , AMD tekke vältimiseks ja AMD progresseerumise peatamiseks on läbi viidud mitmeid uuringuid.
Uuringud näitasid, et toitumisharjumuste muutmine ja tervislik eluviis mõjutavad AMD tekkimise riski ja AMD arenemist. 14 uuringu põhjal leiti, et Vahemere dieet on kõige tervislikum erinevatest toidu tarbimise mustritest. See sisaldab rohkelt juurviljade, oliivi õli ja rasvase kale tarbimist, mis vähendab riski AMD arenguks. Samuti soovitati mitte suitsetada ja olla regulaarselt füüsiliselt aktiivne.
Tervislik toitumine üksi juba välja arenenud AMD korral ei mõjuta tugevalt haiguse edasiarenemist, seega tuleb soovitada AREDS ja AREDS2 preparaate intermiteeruva ja progresseerunud AMD korral.
Patsientide jaoks ei ole informatsioon maakula degeneratsiooni korral selgelt välja toodud, seetõttu peaksid optometristid või silmaarstid jagama soovitusi toitumisharjumuste ja tervisliku eluviisi kohta. Seda tuleks teha ka patsientidele, kellel on väike risk AMD tekkeks.

KASUTATUD KIRJANDUS

Oll, M., Parik, M.. (2016). Ealine maakuli degeneratsioon. Eesti Arst, 95(2):112–119.
http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/viewFile/12615/7703 (22.12.2018).
Maakuli degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine. (2007). Ida-Tallinna Keskhaigla. https://www.itk.ee/upload/files/Patsiendi-infomaterjal/ITK414_Maakuli_degeneratsioon_ehk_kollatahni_karbumine.pdf
Narayan, R., (2018). AMD and nutrition. Optician, 258 (6662), 25-32.
Narayan, R. (2018). Getting older. Optician, 258 (6665), 30-33.
Kenney, C. (2018). What Is AMD?
https://discoveryeye.org/what-is-amd/ (28.12.2018).

.DOCX Laadi alla originaalfail 14 lk · .docx · 7 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2019-04-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Geity Villem Õppematerjali autor

Maakula degeneratsioon ja toitumine. Referaat silmahaigustes.

Ealine maakula degeneratsioon (AMD) on vanemas eas esinev silmahaigus, mille korral kahjustub silmapõhjas olev kollatähn. AMD on kõige suurem pimeduse põhjustaja vanemaealistel inimestel, haaratud on 30 - 50 miljonit inimest maailmas. Eestis on üle 65aastastel inimestel AMD mingil astmel ligikaudu 120 000 inimesel ning kaugelearenenud AMD 7600 inimesel. (Olla ja Parik 2016).

maakul kollatähn AMD maakula degeneratsioon silmahaigused optometrist optomeetria

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Nimetu

tõendeid, et tsink siis ilma või koos antioksüdantidega võib kaitsta kaugelearenenud AMDga patsiente AMD edasise arengu eest. Retrospektiivsed uuringud on tõendanud, et 10 aasta või pikema perioodi C vitamiini kasutamine vähendab katarakti riski. Optometristid peaksid soovitama kõigile patsientidele süüa vähemalt viis portsionit puuvilju ja köögivilju päevas. Rõhk tuleks panna rohelistele lehtköögiviljadele nagu lehtkapsas ja spinat. Neile, kes on mures, et nende toitumine ei ole piisavalt rikkalik, võivad tulla kasuks multivitamiinide ja mineraalidega toidulisandid tagamaks 100%liselt päevase vajaduse. Inimesed, kes on eriti mures oma silmahaiguse riskiga, neile tuleks kasuks toidulisandid, mis sisaldavad karoteeni nagu luteiin. Patsientidele, kellel on arenev või kaugelearenenud AMD, võiks kaaluda toidulisandite üle, mis sisaldavad antioksüdante ja tsinki, mida kasutati ka AREDS uuringus

Inimese füsioloogia

210

pdf

1 Tervisekäitumine II loeng 2017 Moodle

meesarstiga. C-ja E-vitamiini manustamine ei vähendanud vereringehaiguste riski ega vähiriski. Edukaim programm arenenud maades  Põhja- Karjala projekt Pekka Puska (Helsingi KTL Instituudi direktor, WHO mittenakkuslike haiguste ennetamise ja tervise edendamise osakonna juhataja, hetkel maailma Südametervise Föderatsiooni President)  Algas 1972 Kompleks tegevusi - inimeste harimine, tervislikku valikut soodustava keskkonna loomine (keh. aktiivsus, toitumine, s.h. koolide ja asutuste toitlustamine + toitumisharidus koolis), koostöö toiduainetööstusega, teadustöö, individuaalne nõustamine, riskifaktorite mõõtmine jne Põhja-Karjala projekti tulemused 5 a day liikumine – Ameerika Vähiliit Puu- ja köögiviljade tarbimine aitab vähendada krooniliste haiguste riske, osteoporoosi ennetamiseks. 1991-1997 – inimeste teadlikkuse tõus 1/5 rahvast, 12% muutsid toitumisharjumusi, 3% suurenes üle 5 x päevas tarbijate hulk

Psühholoogia

doc

Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused

kogu pere elustiilis ja toitumises. Motivatsioon terviseteabe saamiseks ja rakendamiseks on kõrge ning seda tuleks kasutada ära tervislike eluviiside sh toitumisharjumuste kujundamisel. Positiivsed muutused noore pere toidulaual mõjutavad sündivate laste toitumisharjumusi ning seeläbi tulevikus kogu rahva tervist. Rasedate ja imetavate emade toitumise eripärad Toitumine on üks kõige olulisemaid faktoreid, mis mõjutab loote arengut ja kasvu. Ema toitumine raseduse ajal on eriti märkimisväärne faktor seetõttu, et toitumisharjumused on muudetavad ning seepärast, et nii enne rasedust kui raseduse ajal on toitumine oluliseks ennetavaks meetmeks mitmesugustele probleemidele. Eelpool mainitud probleemide hulka kuuluvad näiteks vastsündinu madal sünnikaal, enneaegne vastsündinu jm. On oluline, et hea toitumise põhimõtted leiaksid laiemat kõlapinda just rasedate seas.

Bioloogia

docx

Toitumisõpetuse eksami küsimuste vastused

in,türosiin,selenotsüsteiin 4. Kuidas lagundatakse organismis toiduga saadud valgud, seedesüsteemis, energia saamiseks? valke lagundavad peptidaasid (pepsiin + kõhunäärme ensüüm trüpsiin) ning valgud lagundatakse aminohapeteks. need imenduvad maos ja kaksteistsõrmiksooles 5. Milliseid funktsioone on valkudel inimese organismis? Valkudele kuulub tähtis roll organismi ehituses ja talituses Valkudega on seotud kõik organismi elutähtsad funktsioonid: toitumine, hingamine, kasvamine, pärilikkus, paljunemine jne. · vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks, · peaaegu kõik ensüümid ning osad hormoonid on valgulise koostisega, · osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuunsüsteemi, · osalevad paljude ühendite transpordis, 6. Mitu kcal energiat saab 1g valkude lõpuni lagundamisest mitokondrites? 4,2 kcal Toidulipiidid: 1

Toitumisõpetus

docx

Eritoitumine diabeetikule

kasutavad tabletikujul doseeritavad ravimid on DPP-4-inhibiitorid (gliptiinid), sulfonüüluuread, gliniidid, SGLT-2-inhibiitorid ja glitasoonid. 7 Diabeedi ravi eesmärgiks on ennetada diabeediga kaasnevaid haigusi ning tagada patsiendi haigusnähtude taandumine ja hea elukvaliteet. II tüübi ravi aluseks on alati eluviisi muutus: tervislik ja mitmekesine toitumine ning füüsiline aktiivsus II.tüüpi diabeet Diabeetiku menüüs pööratakse tähelepanu toidu süsivesikute, rasva ja energia sisaldusele. Diabeetikutele soovitatakse sarnast dieeti nagu tervetele inimestele: rohkesti köögivilju ja täisteratooteid, võimalikult vähe suhkrut ja valget jahu, vähesel määral kõva ja mõõdukalt pehmet rasva ning vähe soola ja minimaalselt alkoholi. Proteiiniallikatena on soovitatav süüa kala, kaunvilju ja väherasvaseid piimatooteid

Toit ja toitumine

odt

Uurimistöö - Diabeet

.......................................................................27 11.6 Südame isheemiatõbi..................................................................................................................27 11.7 Jala veresoonte ahenemine.........................................................................................................27 11.8 Muud probleemid.......................................................................................................................28 12. Toitumine......................................................................................................................................29 12.1 Valgud.........................................................................................................................................29 12.2 Rasvad........................................................................................................................................30 12.3 Süsivesikud..............................................

Bioloogia

doc

Toit

Esimesed on võimelised ise sünteesima kõiki oma elutegevuseks vajalikke aminohappeid. Auksotroofid (ka meie) on evolutsiooni käigus minetanud teatud aminohapete sünteesivõime. Neid asendamatuid aminohappeid peab meie organism kindlasti toiduga saama. Siin pole tegemist organismi puudujäägiga! Selline kohastumus võimaldab inimorganismil vastavate sünteesiradade arvelt ensüümide ja energia tuntavat kokkuhoidu. Normaalne toitumine eeldab seda, et asendamatud aminohapped on igapäevases toidus olemas. Seega ei sobi normaalse metabolismi jaoks toitumisäärmused. Samas tõuseb esiplaanile inimorganismi sõltuvus toidu kvaliteedist. On teada, et ööpäevas lammutub inimorganismis umbes 400 g kehavalke. Samapalju ka sünteesitakse, et säiliks tasakaal. Järelikult valgud uuenevad pidevalt. Kõige kiiremini uuenevad soole limaskesta valgud, samuti maksa, pankrease, neerude ja vereplasma valgud.

Keemia

doc

ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS

Lomi Lomi massaaz Hawaii Lomi Lomi väelist ja tervendava toimega massaazi tuntakse kui pühade ja auväärsete traditsioonide kandjat läbi sajandite ning antakse edasi põlvest põlve. Pealaest jalataldadeni ulatuvate rütmilised puudutused juhatavad energiavoogu sinu kehas leidmaks parimat teed sinu omaenese energiavoolus läbi tsakrate ja meridiaanide. Energia õrn vaba voog ühendab sind kõrgemate, tervendavate vibratsioonidega leidmaks loomulikku tasakaalu. Vabanemine vanast energiast, toitumine uuenenud energiast ja motivatsioon minna 11 kaasa küllusliku rahu ja vaikuse voogamisega sinus. Me kõik ihkame leevendust ja vabanemist nii tüütust füüsilisest, mentaalsest kui ka emotsionaalsest valust ning pingetest. Soovime tunda end noorenenuna, täis inspiratsiooni ja püsida kõrgendatud meeleolus. Seda kõike pakub Lomi Lomi massaaz, sest ta on sügavalt

Esmaabi

Rohkem sarnaseid

Meedia

Joonis 2. Amsleri test. (Oll ja Parik 2016).

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 14 lk