Kindralmajor-Aleksander Tõnisson (0)

Kindralmajor 
Aleksander Tõnisson
Erko Tölpt
Vanalinna Hariduskolleegium
10.10.2016
Aleksander Tõnisson
Aleksander Tõnisson sündis 17. aprill 1875 Tartumaal                                                                                 
ja suri 30. juuni 1941 Tallinnas.                                                                                                                 
A.Tõnisson oli Eesti sõjaväelane kelle auastmeks oli                                                                                   
kindralmajor mille ta sai 1918 ja 1934-1939 oli ta Tartu linnapea                                                                           
ning 1939-1940 oli ta Tallinna ülemlinnapea.
Tõnisson õppis Eesti Aleksandri linnakoolis Põltsamaal                                                                                      
ja 1897 -1899 Vilno sõjakoolis.                                                     
Sõjaväeline teenistuskäik
Teenistuskäik vene sõjaväes -                                                                                
Sõjaväeteenistusse astus A. Tõnisson 30.august 1896 teise järgu vabatahtlikuna.  
29.oktoober 1899 ülendati ta alamleitnandiks, misjärel teenis kuni                            
30. augustini 1900  113. jalaväepolgus nooremohvitserina, 1904 .aasta sügiseni pataljoni 
adjutandina. 1905.aastal võttis A. Tõnisson 1. kütipolgu koosseisus rooduülemana osa 
Vene-Jaapani   sõjast. Seejärel teenis kuni 1909. aasta sügiseni Riia õppepataljonis ning 
24.juulini 1914 113. jalaväepolgus õppekomando ülemana ja rooduülemana. 
Esimeses maailmasõjas osales A. Tõnisson algul pataljoniülemana ja siis polguülema abina. 
Lahinguväljal ülesnäidatud vahvuse ja osutatud teenete eest autasustati teda 6 aumärgi ja 
mõõkadega, teiste hulgas 4. järgu Püha Vladimiri ordeniga koos mõõkade ja lindiga. 1916 
ülendati Tõnisson polkovnikuks. Venemaal 1856. aastast kehtetestatud isikliku aadliõiguse 
saamise statuudi kohaselt tähendas see pärilikku aadlistaatust – seega olid ka Aleksander 
Tõnissoni järeltulijad aadlikud.
Teenistuskäik Eesti rahvuslikes väeosades ja Eesti Vabariigi sõjaväes -           
9. mai 1917. aasta kevadel sai A. Tõnisson 1. Eesti polgu ülemaks. Sama aasta 6. 
detsembril nimetati ta 1. Eesti Diviisi brigaadiülemaks. Võttis 1. Eesti polgu ülemana osa 
lahingutegevusest Riia rindel, Muhumaal ja Haapsalu piirkonnas Lääne-Eesti rannikul 
Pärnust Paldiskini. Oli formaalselt kõikide Vene sõjavägede juhataja selles piirkonnas.                                                                                                                                                           
A.Tõnisson, 1. Eesti jalaväepolgu ülemana takistas Haapsalus sõja-revolutsioonikomitee ja 
tööliste ja soldatite saadikute nõukogu moodustamist ja vahistas agitaatorid. Viimaks võeti 
Tõnisson, Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee otsuse alusel enamlaste poolt vangi.
 
                                                        
Saksa okupatsiooni ajal võttis Tõnisson Eesti põrandaalusest omakaitse loomisest elavalt  
 
osa. Pärast Saksa vägede lahkumist 1918 ülendas Eesti Ajutine Valitsus ta kindralmajoriks 
ja nimetas Eesti sõjaväe (1. diviisi) ülemjuhatajaks. Kui pärast kindral Johan Laidoneri 
Tallinna jõudmist detsembris 1918 vägede ülemjuhatus tema kätte usaldati, juhtis 
kindralmajor A. Tõnisson Vabadussõjas 1. diviisi ülemana sõjategevust Viru rindel, kus oma 
kõige suuremad võidud võitis – Rakvere ja iseäranis Narva said tagasivõetud kuulmata 
lühikese aja jooksul. 1919. aasta detsembris määrati Viru rinde ülemaks. Desarmeeris ja 
interneeris edukalt taudidest nakatatud Loodearmeed. 
 
Pärast Vabadussõda oli A. Tõnisson vaheldumisi 3. ja 1. ddiviisi ülem, ühtlasi ka 
Sõjanõukogu liige. 1920 juulist oktoobrini sõjaminister. 1932. aasta novembrist 1933. aasta 
maini kaitseminister, määrati 1933 kaitseministri nõukogu alaliseks liikmeks. 21. novembril 
1933 avaldati talle Vabariigi Valitsuse otsusega tänu 15-aastase teenistusjuubeli puhul. A. 
Tõnisson läks erru 1934. aasta
Isiklikku informatsiooni
1917 sügisel sattus teravasse vastuollu kohaliku enamliku vooluga, vangistati ja saadeti 
Petrogradi, kus mõisteti surma. Pääses aga õnneliku juhuse läbi. 1918 kevadel naasis 
kodumaale . Sama aasta suvel varjas ta end Saksa okupatsioonivõimude eest Soomes.
1940 arreteeriti Nõukogude okupatsioonivõimude poolt. Lasti Patarei vanglas maha. 
Abikaasa ja noorem poeg Leo küüditati 1941. aastal Kirovi oblastisse, vanemale pojale 
Aleksandrile (Leksile) määrati karistuseks 25+5 aastat.
Aleksander Tõnisson oli abielus Selma Tõnissoniga, kes suri 22. detsembril 1981 Tallinnas. 
Tõnisson kuulus korp sakalasse
Mälestus jäädvustused A.Tõnissost
Jõhvi keskväljaku haljasalal on Aleksander Tõnissoni monument . 14. augustil 2002 avati 
Aleksander Tõnissoni sünnitalus tema mälestuskivi .
2009. aastal paigaldati Tõnissoni kunagisele eluasemele Tartus Magasini tänav 12a 
mälestustahvel.
Kindralmajor Aleksander Tõnissoni tunnustused
 Eesti vabariigis:
●
Vabadusrist, I liik 1. järk, 23.02.1920
●
Eesti Punase Risti teenetemärk , III klass, 22.02.1921
●
Eesti Vabadussõja mälestusmärk
●
Eesti Punase Risti teenetemärk, I järk II aste, 19.02.1927
●
Eesti Tuletõrje kuldrist, I järk, 14.09.1928
●
Kotkaristi I klassi teenetemärk mõõkadega, 06.06.1930
●
Valgerist, III klass, 01.02.1932
●
Eesti Punase Risti teenetemärk, I järk I aste, 20.02.1933
●
Narva Eesti Vabadussõjalaste Liidu auliige
●
Eesti Vabadussõjalaste Liidu auliige, 17. detsember 1933
●
Tartu VTÜ kuldrist, I järk, 26.05.1935
●
Eesti Tuletõrje kõrgem hoolsusmärk, 06.06.1935
●
Uue Põhiseaduse mälestusmärk, I järk, 14.08.1937
●
Eesti Skautide Maleva Svastika, I ja II järk
●
Eesti Loomakaitse Liidu Roheline Rist
●
Looduskaitsemärgi II järk, 1940
Vene keisririigilt: 
●
Vene-Jaapani sõja mälestusmedal (1904–1905)
●
Romanovite koja 300. aastapäeva mälestusmedal ( 1613 –1913)
●
Püha Anna orden , IV järk
●
Püha Stanislavi orden, III järk
●
Mõõgad ja lehv Püha Stanislavi ordeni juurde
●
Püha Anna orden, III järk mõõkade ja lehviga
●
Püha Stanislavi orden, II järk mõõkadega
●
Püha Anna orden, II järk mõõkadega
●
Püha Vladimiri orden, IV järk mõõkade ja lehviga
●
Keiser Nikolai II nimeline tänu
Välisriikidelt:
●
Poola Sõjarist (Vaprate Rist), 03.04.1922
●
Läti Kolme Tähe orden, II klass, 16.02.1928
●
Poola Taassünni orden, II klass, 03.12.1930
●
Rootsi Mõõgaorden (komandöri rist), I klass, 28.06.1932
●
Soome Valge Roos (komandöri rist), I klass, 02.08.1932
●
Läti Kolme Tähe orden, I klass, 16.11.1932
●
Tšehhoslovakkia Valge Lõvi ordeni suurrist, 23.12.1932
●
Belgia Krooniordeni suurrist, 01.04.1933
●
Ungari Teeneteordeni suurrist, 31.12.1933
 
Kasutatud materjal 
https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_T%C3%B5nisson
http://tartu.postimees.ee/108803/kunagise-linnapea-kodumaja-sai-maelestustahvl i
https://www.geni.com/people/Aleksander-T%C3%B5nisson-Sr/6000000007644809964