Tori sõjameeste kirik (0)

Sindi Gümnaasium
Tori Sõjameeste Mälestuskirik
Kodu-uurimistöö
Autor: Geidy Jõgiste
10a. Klass
Juhendaja : Lembit Roosimäe
Sindi 2010
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
Kiriku taastamise eesmärk 4
Mälestusplaadid 8
KOKKUVÕTE 11
12
Lisa 1 13
Lisa 2 14
Lisa 3 15
15
Lisa 4 16
Lisa 5 17
Lisa 6 18
Lisa 7 19
Lisa 8 20
20
Lisa 9 21
21
23

SISSEJUHATUS

Tori esimene kirik – orduajast pärit Püha Maarja kabel – purustati 16. sajandi lõpus. Järgmise Tori kiriku kohta on teada, et see oli puitehitis . Pärast Põhjasõda laastavaid sündmusi kirjutati kiriku 1713. aasta visitatsiooniprotokollis, et kirik on õige vana ja lagunenud, kirikla laostunud, maa tühi ja lage . Praegusele Tori kihelkonnakirikule pandi nurgakivi 1852 . aasta. Kirik ehitati Viljandi ehitusmeistri Henrich Passlacki projekti järgi, mida täiendas eksterjööri osas Liivimaa kubermanguarhitekt David Olloff. Kirik pühitseti 10. oktoobril 1854. aastal. 1861. aasta remondi käigus asendati puitpõrand tellispõrandaga ja orelikoor sai alla uued kivist posti. Ruumipuuduse tõttu ehitati aastatel 1882-1884 Riia arhitekti Sieversi projekti järgi ja ehitusmeister Jaan Liedmanni juhatusel juurde ristlööv ning aknad muudeti teravkaaarseiks. Selle remondi käigus ehitati kinni ka pikihoone ja koori vaheline sein ning endist koori hakati kasutama käärkambrina. Kirikul on kõrge torn: selle roosaknaga (nüüd asub seal kell) alaosa on ruudukujulise põhiplaaniga; kitsam, siksakilise lõpetusega ülaosa aga plügonaalne; torni katab telkkiiver. Algselt oli kirik seest võlvimata valgeks krohvitud ruum, mis oli kolmest küljest ümbritsetud vääridega. Lääneseinas paiknes preliväär, millel asus A. Martini Riias valmistatud orel . Esialgse altarimaali „Jeesuse ristilt mahavõtmine“ valmistas
1863. aastal akadeemik Gorbanov Peterburist.
1994. aasta septembris põletasid Eestit vallutava Punaarmee eest taganeva Saksa armee üksuse sõdurid Tori kiriku hoone koos sisustusega maani maha. Sõja järel püüdis kogudus kirikut taastada, kuid 1961. aastal keelasid võimud taastamistöö. Kiriku varemetesse rajati lasketiir . Kui 1980. aastal lasketiir maha jäeti, kasvasid kirikusaali puud.(Lisa 1) Kirik jäi varemetesse. Puud langetati 1989. aasta sügisel. Kriku ametlik taastamine algas 7. aprillil 1990. aastal. Tori kirik otsustati taastada mälestusmärgina kõigile Teisa maailmasõja ohvritele. 1990-1995. aastatel hoone karp suleti; 1992. sai kirik raudbetoonvöö ja katusekandjad; 1993. aastal paigaldati tornikiiver ja 02.mail 1993. pühitseti uus kirikukell(Lisa 2), mis valati Rootsis Singaturis. 1994. aastal ehitati kirikule katus ja valmis veskikividest altar (Lisa 3). 1996. aastal taastati käärkamber kahe korruselisena ning kirik sai pronksist altariristi. 1997-1998 toimusid sisetööd. 1999. sai kirik uue kella ja altarivõre põlvituspinkidega. 2000. aastal toimusid sisetööd. Jüripäeval, 23.aprillil 2001. aastal pühitseti kirik Eesti sõjameeste Mälestuskirikuks ja kogudus sai Püha Jüri pühaku nimetuse. Kõiki taastamistöid on juhtinud Tori Muinsuskaitse Seltsi esimees Jüri Kask .

Kiriku taastamise eesmärk

Tori kiriku taastamine toimub deviisi all: "Euroopa humanismi nimel - Teise maailmasõja ohvrite mälestuseks." Kiriku taastajate sooviks on: jätta Tori kiriku näol tulevastele põlvedele läbi aegade ulatuv mälestusmärk. Kirikusse rajatakse Teise maailmasõja ohvrite memoriaal . Taastatud kirikust saab kurjuse ja ülekohtu üle saavutatud võidu märk.
Teadaolevalt on Euroopas kaks sõjameeste mälestuskirikut. Neist üks on Prantsusmaa pealinnas Pariisis ja teine Eestis, Pärnumaal Tori alevis.
Tori taastatud Eesti sõjameeste mälestus- kirik täidab mitmeid funktsioone:
* siin toimub eesti sõdurite ja ohvitseride ning noorteorganisatsioonide liikmete vande- tõotuse andmine;
* kirikus tähistatakse eesti ajaloo täht- samaid tähtpäevi, nagu Tartu rahulepingu sõlmimist, vabariigi aastapäeva ja taasise - seisvumisepäeva. Jätkuvad sõjameeste kokkutulekud;
* kirikus toimuvad teenistused Jüripäeval ning Võidupühal. Toimub võidutule viimine Torist Võidupühal toimuvale paraadile, mida kannavad kindral Joh. Laidoneri seltsi ja kaitseliidu malevate liikmed, kust see presidendi tõrvikust süüdatuna jõuab igasse maakonda .  Võidupühal peetaval jumalateenistusel antakse Eesti reservohvitseride kogu poolt pidulikult üle teeneteristid ning viiakse pärjad Vabadussõjas langenutele Tori kalmistul .
* ohvrite mälestuskirikus meenutatakse küüditatuid, kes 1941. ja 1949. aastal Eestis välja saadeti ning mälestatakse kõiki vangilaagrites hukkunuid.
Eesti sõjameeste mälestuskirik on paik, kus endised sõjamehed mälestavad oma langenud võitluskaaslasi ja hukkunute omaksed mälestavad oma teadmata kadunud lähedasi.
Tori kiriku taastamine
Tori kiriku taastamine sai alguse Eesti rahva omaalgatuse korras, kui 1989. aasta sügisel Tori kihelkonna Muinsuskaitse seltsi algatusel taasavati Tori kalmistul Vabadussõja mälestussammas. Järgmisena otsustati üles ehitada varemeis olev Tori kirik. Kirik, mis ka ise on sõjaohver, otsustati taastada mälestusmärgina kõigi Teise maailmasõja, kui 20. sajandi kõige jubedama ajaloosündmuse, ohvritele. Kiriku taastamise ametlikuks alguseks võib pidada 7. aprilli 1990, mil Tori Kihelkonna Muinsuskaitse Seltsi esimehe Jüri Kask'i eestvedamisel toimusid seal esimesed suured talgud .(Lisa4) Suigu kolhoosi metsamehed eesotsas Harry Veskimägiga rajusid maha varemeis kasvanud suured puud. Kiriku taastamise sisseõnnistamine ja esimene eesti sõjameeste kokkutulek oli kavandatu 7.-8. juulile 1990. Kuid kokkutulek jäeti ära, kuna 4. juulil saabus Tori alevisse 13 nõukogude soomustransportööri ja 28 kergetanki ning Pärnu lennuväljale maandus 9 eriüksuste lahingkopterit. Eesti sõjamehed, kes ligi pool sajandit tagasi olid Eesti idapiiril Punaarmee vastu võidelnud, olid nõukogude režiimile ikka veel ohtlikud...
Sama aasta 30. septembril õnnistas Pärnu praost Andres Põder sisse Tori kiriku taastamise alguse ning avati mõlemale poole kiriku peasissekäigu ust seinale paigaldatud mälestustahvlid. (Lisa 5)
Esimese toetusraha kiriku taastamiseks kogusid Austraalias elavad eesti sõjaveteranid. Ekspertiisi hinnangul oli pühakoja taastamiseks vaja 18,7 miljonit Eesti krooni.
1991. aastal taastas siseministeeriumi Remondi- ja Ehitusvalitsuse ehitusbrigaad kiriku müürid, millele nüüd sai toestada katuse konstruktsioonid . Järgmisel, 1992. aastal valmistas tollane Vändra katsesovhoosi ehitusbrigaad hoonele katusekandjad. 1993. aastal tõsteti paika tornikiiver ja kaeti katus vaskplekiga ning pandi ette aknad ja uksed.
Sama aasta 1. ja 2. mail peeti Tori kiriku päevi, kuhu saabunud Rootsi Uppsala Eesti kogudus tõi kingituseks korjanduse teel saadud raha eest Sigtunas valatud 150 kg kaalunud tornikella, millel oli eestikeelne tekst "Õdedelt ja vendadelt". Selle kella õnnistas Välis Eesti kiriku peapiiskop Udo Petersoo Torontost. 1994. aastal kindlustati kiriku käärkambri varisemisohtlikud seinad. Kiriku põrand kaeti graniidipuruga ja püstitati veskikividest altar. Altari õnnistasid Välis Eesti kiriku peapiiskopid Udo Petersoo ja Konrad Veem. Sama aasta 20. mail külastas taastatavat kirikut president Lennart Meri.
8. juunil 1994 toimus Toris eesti sõjameeste teine kokkutulek. Sel puhul istutas kindral Aleksander Einseln rajatavale tammede alleele tamme(Lisa 6). Sama aasta sügisel õnnistati kiriku sisetööd ja hakati pidama jumalateenistusi . 1995. aastal suleti kiriku hoonekarp ning 1996. aastal ehitati kirikule kahekorruseline käärkamber. Altariristi ja käärkambri õnnistas 13. juulil, eesti sõjameeste kolmanda kokkutuleku ajal piiskop Einar Soone (Lisa 7). Sellest kokkutulekust võtsid osa Riigikogu esimees Toomas Savi, kaitseminister Andrus Höövel ja kaitseväe juhataja Johannes Kert.
1997. aastal moodustati Tori kiriku taastajate ühendus, kuhu kuuluvad Eesti reservohvitseride kogu Pärnu osakond , Tori kihelkonna Muinsuskaitse selts(Lisa 8), Eesti sõjameese Pärnu Ühendus ning üksikisikud. Juhatuse esimesheks valiti Jüri Kask ja liikmeteks ettevõtja Väino Pruuli ja Eesti kaitseväe erukapten Harald Nugiseks. Samal ajal jätkusid kirikus sisetööd. Käärkamber sai E. Tuksami vitraaži "Maarja Jeesulapsukesega"
1998. aastal valmis kiriku sanitaarsõlm. 1999. aastal paigutati teenistussaali altarivõre ja põlvitus- pingid. Kilingi -Nõmmest toodi pool tonni kaaluv tornikell ja paigutati 22. mail torni. 2000. aastal krohviti torni sisemised seinad, ehitati vahelaed ning rajati kooripealse postid. Sama aasta suvel paigaldati kiriku roosakna asemele suure sihverplaadiga kell. Ajanäitaja tellis Tori kihelkonna Muinsuskaitse selts. Rahaliselt toetas kodu-uurija ja ettevõtja Vello Saal .
2000. aasta juulis toimus Toris neljandat korda eesti sõjameeste kokkutulek, mille puhul pidas kirikus teenistuse peapiiskop Jaan Kiivit(Lisa9). Juhatuse otsusega asutati Tori Kiriku Taastajate Ühenduse teeneterist. Aumärgi kujundas Eesti Muinsuskaitse Seltsi heraldikakol- leegiumi esimees Priit Herodes. Teeneteristil on kaks varianti : taassünnimärgi südamikuga teeneterist antakse tsiviilisikutele ja Vabadusristi südamiku kujutisega aumärk kaitseväe ja vabadusvõitlusega seotud isikutele. (Lisa 10 )
Teeneteristi on pälvinud: Välis-Eesti peapiiskop Udo Petersoo ja konsistooriumi asepresident Rein Puusepp , Pärnu maavanem Toomas Kivimägi, ettevõtjad Vello Saal, Jüri Kask ja Väino Ruul. OÜ Arcus Projekt peainsener Ludvig Tamman, kaitseväe erukapten Harald Nugiseks, kaitseväe peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik, väliseestlane Gunnar Hiis, Jüriöö pargi rajaja Jüri Uppin, Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Priit Herodes, peaminister Mart Laar, Soomega sõprussuhted rajanud Eero- Juhani Hankala, Memento Pärnu ühenduse aseesimees Juhan Lumiste ja Gruusia president Mikheil Saakašvili.
2001. aastal, Eesti Vabariigi 83. aastapäeval autasustas Vabariigi president Jüri Kaske teenete eest Tori kiriku taastamisel Valgetähe viienda klassi ordeniga.
Tekstiilikunstnik Lea Valter kinkis pühakojale vaiba, millel on kujutatud okaskroon ja selle keskel tikitud kristliku sümbolina rist .
Võidupüha eelsel jmalateenistusel, 17. juunil 2001 kinkis Naiskodukaitse kogudusele lipu, mille andis üle Naiskodukaitse ülem Dagmar Mattiisen. Lipp valmistati heraldika - kunstnik Priit Herodese kingitud kavandi järgi Tallinna lipuvabrikus. Lipu valgel kangal on punane mantova rist ja selle peal kuldkollase äärisega mustal sõõril heraldiliselt vasakule suunatud mõõka hoidev hõbehall soomusvarrukas käsi ning kaarjas E täht. Lipu vardapoolses ülemises nurgas on Tori valla vapp . Vardaehiseks on kuldne rist, mille peal punane heraldiline roos, mille süda- mikuks kuldne süda ja sellel must rist. Vardaehise valmistas ja kinkis OÜ Miniplast Pluss. Eesti sõjameeste mälestuskirikus tegutsev kogudus on nimetatud Püha Jüri, kui rüütellikkuse sümboli, ustavate ja väärikate sõjameeste kaitsja järgi.

Mälestusplaadid

2002. aastal avasid Tori kiriku taastajate ühendus, Eesti sõjameeste Pärnu Ühendus ja Pärnumaa Tšernobõli ühendus Gamma Eesti sõjameeste mälestuskirikus esimesed kolm mälestustahvlit. ( Lisa 5)
Tori kiriku taastajate ühenduse mustast marmorist tahvlil on raiutud tekst: 1944. aastal Eesti riikliku iseseisvuse taastamise eest langenuile.
Eesti sõjameeste Pärnu ühenduse poolt pandud mälestusplaadil on tekst: Kommunismivastases võitluses langenute ja represseeritute mälestuseks 1940-1991.
Pärnumaa Tšernabõli ühenduse Gamma plaadil on kirjutatud: 1986. aasta Tšernabõli tuumaõnnetuse ohvritele
Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 2003 avati kiriku seinal Eesti Vabadusristi kavaleridele ja Teise maailmasõja ohvritele pühendatud mälestustahvel. Sellele on kantud tähestiku järjekorras 28 nime. Võidupühal, 23. juunil avati järgmised kolm mustast graniidist tahvlit neile kantud nimedega. Nimekirjad ja tekstid on koostanud Eesti Muinsuskaitse Seltsi liikmed Jüri Kask, Ain Krillo, Jaak Pihlak ja Mati Staruss, kujundas kiviraidur Ülo Kirt.
20. augustil 2004 Eesti taasiseseisvumise päevale pühendatud jumalateenistusel avati ja pühitseti kaks mälestusplaati. Ühel neist on tekst: Venemaa vangilaagrites 1940-1991 hukkunud Eesti ohvitseride mälestuseks. 20.08.2004. Teisel plaadil on Eesti Vabdusristi kavaleride nimed, nende hulgas riigivanem ja Eesti esimene president Konstantin Päts ( 1874 -1956).
Kokku on Eesti sõjameeste mälestuskirikus kavandatud paigaldada 18 mälestustahvlit, milledele kantakse poole tuhande Vabadusristi kavaleri nimi, sünni- ja surmadaatum ning teadaolev hukkamise või mõrvamise koht.
TORI KALMISTU
Ajastu tüüpiline, hästi säilinud 19.-20.s. pärinevate hauatähiste ning jälgitavate piiridega ja järjepidevalt hooldatud kalmistu.
Asetseb PärnumaalTori vallas, Tori kiriku lähedal. Üldpindala 4,05 ha.
Kalmistu kooseneb kahest osastluterlaste ja õigeusuliste kalmistutest.
Kalmistu välispiirdeks on maakivikuhjatis, kõrgusega valdavalt 0,4-0,6 m. Kalmistu väravaehitis on tellistest neljapostiline ja moodustatud kahes tasapinnas ning suletavad sepisvõredega. Kalmistul on krohvitud ja värvitud kivikabel (6*8*5,5 m). Kabelisse on viidud elekter . Kalmistul on betoonist välikantsel. Kalmistul asub Vabadussõjas langenud torilaste mälestussammas.(Lisa 11)
Vanemad kui II maailmasõja lõpphauatähised ja piirded: metallhauatähised -571, sh sepised -282; sepisaiad -35; kivist hauatähised -139.
Kirikut ümbritses varem kirikuaed, kuhu ka surnuid maeti, kuid aastal 1773 see suleti ning kiriku lähedale rajati uus planktaraga piiratud kalmistu. Ligikaudu samal kohal asub mitmel korral laiendatud surnuaed praegugi. Dokument kalmistule maa eraldamise kohta näitab aastat 1823. Esimene matus toimus aastal 1824.
1854 aastal liideti õigeusklike matmispaigaks piklik jõeäärne maariba.
Kalmistule viib neogooti stiilis värav, millele kuhjatud detailid sarnanevad nendega, mis ehitusmeister Paslack kavandas kirikule. Võimalik, et värava autor oligi Paslack.
Kalmistu keskosas asub väike, kõrge kelpkatusega kabel, tuntud nn. luumajana. Maja esiseina on müüritud graniidist kivid ehitusaastatega 1823 ja 1848 . Algselt võis see olla matusekabel. 1848.a tehti suurem ümberehitus.
PÜHA JÜRI MONUMENT
Eesti sõjameeste kirikus tegutsev kogudus on nimetatud Püha Jüri, kui rüütellikkuse sümboli, ustavate ja väärikate sõjameeste kaitsja järgi.
Aastal 303 suri märtrisurma Rooma ohvitser Georios, keda nimetatakse rüütel Georgiks ja tema mälestuspäeva peetakse 23. aprillil, rahvakalendri järgi jüripäeval.
Georgios kui pühak on nii maaharijate, sõjaväelaste kui süütute neitsite kaitsepatroon, mis sümboliseerivad elu kolme põhialust. Need on: maaharimine - kui oma rahva toitmine, sõjamehed - kui selle maa kaitsjad ning neitsite puhtus kui emaduse ja elu jätkamise alus.
See tuletab meelde meie Kalevipoega põldu kündmas, mõõk vööl - vaba mees vabal maal, peremees omas kodus. Vabal mehel on õigus kanda oma maa kaitseks relva. Kui Kalevipoeg on meie rahvusliku kangelase kehastus, siis Püha Jüri on kogu kultuurimaailma ühendav kurjusevastase võitluse sümbol.
Võitlus kurjusega ei lõpe kunagi. Kurjuse relvad on laiskus, rumalus , ahnus ja autus. Kõige ohtlikum neist on aga orjameelsus. Ori on see, kes on loobunud oma vabast tahtest.
Legendi järgi tappis Kapadookia prints Georgios, elurõõmus ja ilus noormees kimlil ratsutades piigiga lohe ja päästis kuningatütre. Lohe sümboliseerib kurjust ja Püha Jüri, kui lohe tapja, on kristlikus kultuuriruumis levinud kurjuse vastase sümbolina.
Kujutavas kunstis kujutatakse Püga Georgi seismas soomusrüüs, paremas käes ristilipp ja vaskus ristiga kilp, aga ka ratsanikuna hobuse seljas piigiga lohet tapmas. Püha Georgi motiivi on kujutatud Inglismaa, Gruusia ja Malta riigilipul ning Jamaica ja Fridži saarte vapil. Georgi risti antakse ka sõjalise autasuna.
20. augustil 2003 avati Toris, Eesti sõjameeste mälestuskiriku juures professor Mati Karmini loodud ratsamonument Püha Jüri võitlus lohega (Lisa 12). Monument on püsitatud Eesti Vabadussõja võidu ja Eesti taasiseseisvumise tähistamiseks.

KOKKUVÕTE

Antud uurimus oli mulle esimeseks tööks ja andis mulle kindlasti kogemusi. Kindlasti on selles töös puudujääke, mis on seotud koguemuste puudumistega.
Sain aga tööd tehes paljugi uut Tori kiriku kohta teada. Vaatamata sõdadele, purustustele taastati kirik ikka ja uuesti. Ta on sümboliks mitte ainult Tori rahvale vaid kogu Eesti elanikele, kui rahva vastupanu sümbol ja sõjameeste kirik.
Valisin selle teema, kuna olen ise sündinud Toris ja kasvanud kiriku läheduses. Ning olen palju huvitavat ka vanaisa käest kuulnud , kuid kahjuks polnud mul võimalust enam tema kogemusi seal korrastustöid tehes kirja panna.
Kui lugejatele antud töö meeldis, olen ma oma ülessande täitnud ning loodan ka, et töö oli küllaltki huvitav.
KASUTATUD KIRJANDUS
Pärnumaa kirikud/Koostanud:Viilma U, Tamm E. /Tallinn/ 2001
Rännates mööda Pärnumaad/Koostanud: Lekk U. / Tallinn / 2005
Igal kohal oma lugu/ Kaastanud: Heino G. / Tallinn / 1981

Lisa 1

Tori kiriku varemed 1988. aastal.

Lisa 2

Tori kiriku uus kell aastast 1993.

Lisa 3

Tori kiriku Veskikividest altar, aastast 1994.

Lisa 4

Tori kiriku taastamise talgud 1990. aastal.

Lisa 5

Mälestustahvlid.

Lisa 6

Tori kirik 20.sajandi algul kui oli säilinud tammede allee .

Lisa 7

Piiskop Einar Soone.

Lisa 8

Tori kihelkonna Muinuskaitse selts.

Lisa 9

Peapiiskop Jaan Kiivit.
Lisa 10
Teeneterist tsiviilisikutele.
Teeneterist kaitseväe ja vabadusvõitlusega seotud isikutele.
Lisa 11

Vabadussõjas langenud torilaste mälestussammas.
Lisa 12
Püha Jüri monument 2010.
24