Nendeks on: ● Ala-Rõuge külalistemaja hüdroelektrijaam ● Hellenurme hüdroelektrijaam ● Joaveski hüdroelektrijaam ● Jägala joa hüdroelektrijaam ● Kaarli hüdroelektrijaam ● Kakkoveski hüdroelektrijaam ● Keila-Joa hüdroelektrijaam ● Kunda hüdroelektrijaam ● Leevaku hüdroelektrijaam ● Linnamäe hüdroelektrijaam ● Peri hüdroelektrijaam ● Saesaare hüdroelektrijaam ● Tudulinna hüdroelektrijaam ● Vetla hüdroelektrijaam Hüdroenergia ressursside laiemat kasutuselevõttu Eestis ei prognoosita, kuna hüdroelektrijaamade arendamisega kaasnevad keskkonnaprobleemid. Eesti Energiamajanduse Arengukava koostamisel leiti, et Eestis on võimalik saavutada kuni 15 MW-ne hüdroenergia maht. Hüdroenergia alla kuuluvad seejuures ka pumphüdroakumulatsiooni jaamad, mis on energiasalvestamise seadmed, mida Eestis on võimalik rajada sügavale maapõue reservuaaridesse.
Jõe pikkus on 98,9 km Algab Pandivere kõrgustiku läänenõlvalt Suubub Ihasalu lahte Jõe lang (82 m) on suurim alamjooksul 4,3 km kaugusel suudmest asub Jägala juga Pandivere kõrgustik Ihasalu laht Jägala jõgi suubub Muuga ehk Randvere lahte madalasse kagusoppi http://entsyklopeedia.ee/meedia/ihasalu_laht1/muuga_sadam Jägala jõgi 1975. aastast on ühendatutd Tallinna veevarustussüsteemiga Jõel asuvad Linnamäe, Jägala joa ja Vetla hüdroelektrijaam http://www.klint.envir.ee/klint/Pildid/650/36-jagalaj.jpg Jõel asuv Soodla kivisild Asub Harjumaal Anija vallas Ehitati1876. aastal Friedrich Modi projekti järgi Eestimaa rüütelkonna kulul Piibe maanteele Soodla kivisild 2015 http://et.wikipedia.org/wiki/Soodla_kivisild#/media/File:Soodla_kivisild.0.jpg Jõesuu rippsild Jägala jõe suudmes http://entsyklopeedia
Keidi Kolts Helen Meier Birgit Vana Nimi Pärit haruldaselt veelinnult järvekaurilt ehk kakerdajalt, kes pesitseb sügavatel selgeveelistel järvedel ja rabalaugastel ning sööb peamiselt kalu Asukoht Järvamaa Albu vald Paikneb Epu-Kakerdi soostikus ja jääb Kõrvemaa maastikukaitsealale Keskosas asub Kakerdi järv, mille pindala on 6,7 hektarit Suurus: 2400ha Raja algus Anija vallas Harjumaal, Jäneda-Vetla-Alavere maantee ääres Kalajärve kaldal, lõpp Albu vallas Järvamaal Napu-Mõnuvere metsatee ääres Teke: Madala vee tasemega järve soostumine umbes 8000 aastat tagasi Muld: sügavamad rabamullad, turvas tugevasti happelise reaktsiooniga ja madala küllastusastmega, paksusega 8,5m Rabamassiivi suurus: ca 1000 hektarit Puurinne Siirdesoomets: kask ja mänd Lisandub ka kuusk Puhm- ja rohurinne Puhmarinne: Sinikas Mustikas Küüvits Harilik kukemari
Ietapp(28.11-1925.12.1918)-*Eestil puudus sõjavägi ja relvastus, Punaarmee jõudis Tallinna lähistele *puudus usk sõjalistesse võimetesse*vabatahtlikeks läksid koolipoisid ja üliõpilased*Tallinnas valmistati ette kommunistide mässu*Dets algul jõudsid kohale Inglise sõjalaevad, mis tõid relvi, laskemoona, mundreid, med.abi. Mäss jäi ära. a)inglased kinkisid Eestile 2 Nõukogude sõjalaeva b)Inglise laevade abil tekkis Soome lahe rannikul dessante*24- 25.12.1918-Vetla lahing Jägala jõel, meie 1. võit, lõpeb Punaarmee pealetung*Eesti sõjaliste jõudude loomine:1.siia jõudsid Soome vabatahtlikud palgasõdurid 2.soomusrongide ehitamine 3.Eesti rahvaväe loomine*Rahvavägi:Johan Laidoner-sõjavägede ülemjuhataja, Jaan Soots- staabiülem, Andres Larka-tagala ülem,1.diviis-Narva rinne, A Tõnisson 2.diviis-Pihkva rinne, V Puskar 3.diviis-Lõuna rinne, E Põdder, Soomusrongide diviis-K Parts, Laevastik-J Pitka IIetapp(01-02.1919)-7.01
astus vaenlasele vastu 2. jaan. 1919 Kalevlaste Maleva.'' 1941. aasta juunil lasti kivi õhku ja mälestustamm raiuti maha. Kuid nii nagu ei suudetud murda eesti rahvast, ei murdunud lõplikult ka Kalevlaste Maleva tamm. Kännust hakkas kasvama uus võrse , millest tänaseks on sirgunud puuhiiglane. Valka lahingu mälestusmärk, milleks oli taas kivirahn, taastati ning taasavati 10. augustil 1989. aastal. Lahingu aastapäeval korraldatakse kivi juures suusavõistlusi. Vetla lahing Avati 26. 06. 1932 Vetla lahingut tähistav mälestusmärk asus Jägala jõe kaldal Vetla silla lähedal. 2,52 meetri kõrgune graniidist obelisk avati 26. juunil 1932. aastal. Avapidustustel viibisid teiste seas ka riigivanem Jaan Teemant ja kindralmajor Aleksander Tõnisson. Mälestusmärgi purustasid 16. oktoobril 1940. aastal kohalikud kommunistid. Enamik lõhutud samba tükke visati mäenõlvalt alla jõkke. 25. oktoobril 1941. aastal avasid kohaliku omakaitse mehed samba uuesti
detsember Kokskäri tuletorni lähedal toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Avtroil". Inglased kinkisid selle Eesti mereväele ja see sai nimeks "Lennuk". · 30. detsember Karl Parts määrati Eesti soomusrongide üldjuhiks. · 31. detsember Tallinna saabuvad esimesed soome vabatahtlikud major Mattias Ekströmi juhtimisel Sõja kulg 1919 · 3.4. jaanuar eesti väeosad alustasid pealetungi Vetla veski, Priske saeveski ja Valkla mõisa juures. · 4. jaanuar Eesti soomusrong nr. 1 purustas Kehra jaama juures Punaarmee Tartu kommunistliku polgu roodud . · 5. jaanuar Eesti väed vallutasid tagasi Aegviidu. · 5.6. jaanuar PõhjaEesti rindele saabus kaks Soome kompaniid Hans Kalmi ja Mattias Ekströmi juhtimisel. · 6. jaanuar enamlaste pealetung Paide suunal peatati. Viimase eduna vallutsaid punased samal päeval Tõrva. · 7
Pärast remonti kandis miiniristleja nime "Vambola". · 27. detsember Kokskäri tuletorni lähedal toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Avtroil". Inglased kinkisid selle Eesti mereväele ja see sai nimeks "Lennuk". · 30. detsember Karl Parts määrati Eesti soomusrongide üldjuhiks. 11 1919 · 3.4. jaanuar eesti väeosad alustasid pealetungi Vetla veski, Priske saeveski ja Valkla mõisa juures. · 4. jaanuar Eesti soomusrong nr. 1 purustas Kehra jaama juures ühe Nõukogude jalaväepataljoni. · 5. jaanuar Eesti väed vallutsaid tagasi Aegviidu. · 5.6. jaanuar Põhja-Eesti rindele saabus kaks Soome kompaniid Hans Kalmi ja Mattias Ekströmi juhtimisel. · 6. jaanuar enamlaste pealetung Paide suunal peatati. Viimase eduna vallutsaid punased samal päeval Tõrva. · 7
· 27. detsember Kokskäri tuletorni lähedal toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Avtroil". Inglased kinkisid selle Eesti mereväele ja see sai nimeks "Lennuk". · 30. detsember Karl Parts määrati Eesti soomusrongide üldjuhiks. · 31. detsember - Tallinna saabuvad esimesed soome vabatahtlikud major Mattias Ekströmi juhtimisel 1919 · 3.4. jaanuar eesti väeosad alustasid pealetungi Vetla veski, Priske saeveski ja Valkla mõisa juures. · 4. jaanuar Eesti soomusrong nr. 1 purustas Kehra jaama juures Punaarmee Tartu kommunistliku polgu roodud . · 5. jaanuar Eesti väed vallutasid tagasi Aegviidu. · 5.6. jaanuar Põhja-Eesti rindele saabus kaks Soome kompaniid Hans Kalmi ja Mattias Ekströmi juhtimisel. · 6. jaanuar enamlaste pealetung Paide suunal peatati. Viimase eduna vallutsaid punased samal päeval Tõrva.
· 27. detsember langes pele Kokskäri tuletorni lähedal toimunud merelahingut inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Avtroil". Inglased kinkisid selle Eesti mereväele ja see sai nimeks miiniristleja "Lennuk". · 30. detsember Karl Parts määrati Eesti Soomusrongide üldjuhiks. 17 1919 · 3. jaanuar 4. jaanuar eesti väeosad alustasid pealetungi Vetla veski, Priske saeveski ja Valkla mõisa juures. · 4. jaanuar Eesti soomusrong nr. 1 purustas Kehra jaama juures ühe Nõukogude jalaväepataljoni. · 5. jaanuar 6. jaanuar Põhja-Eesti rindele saabus kaks Soome kompaniid. · 7. jaanuar Eesti väed asusid üldisele pealetungile. · 20. jaanuar Johan Laidoner ülendati kindralmajoriks. · 1. veebruar Andres Larka sai sõjaminstri abiks ja tagavaravägede ülemaks. · 24
· 1936 Rabindranath Tagore, "Gitandzali; Aednik". Inglise keelest tõlkinud ja eessõna: Hugo (= Uku) Masing. (Sari Nobeli laureaadid.) Tartu: Loodus, 304 lk; 2. trükk 1940, lisatud William Butler Yeatsi eessõna · 1953 Rabindranath Tagore "Laulupalvelus = Gitandzali". Toronto: Orto. 13 · 1956 Rabindranath Tagore, "Aednik". Toronto: Orto. · 1969 "Vetla kakskümmend viis juttu". Sanskriti keelest Uku Masing (värsside tõlge ja kommentaar) ja Linnart Mäll. Tallinn. · 1971 Lucretius Carus, "Asjade loomusest". "Rooma kirjanduse anatoloogias", Tallinn. · 1974 Rabindranath Tagore, "Aednik". Eessõna: Ain Kaalep. LR nr 45/46. · 1976 Rabindranath Tagore, "Gitandzali". LR nr 3/4. · 1984 Tõlkeid "Renessansi kirjanduse anataloogias", Tallinn. · 1986 Evangeelium Tooma järgi ja evangeelium Philippose järgi. Tõlgitud kopti
Kaunissaare Jägala 250 Kunda-Silla Kunda 336 Lauküla Väike-Emajõgi 20 Räpina Võhandu 75 Tõrva Õhne 92 Tõrve Pedja 60 Vetla Jägala 80 Orajõe Orajõgi 10 Paidra Veski Võhandu 52 Põlva Ahja 30 Räpina 2 Võhandu 365 Saarlasõ Pärlijõgi 30 Tammiku Jägala 60
miiniristleja "Avtroil". Inglased kinkisid selle Eesti mereväele ja see sai nimeks "Lennuk". 30. detsember Karl Parts määrati Eesti soomusrongide üldjuhiks. 31. detsember - Punaarmee on vallutanud ja okupeerinud ligi kaks kolmandikku Eesti territooriumist ja ähvardavad vallutada Tallinnat, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut. 31. detsember - Tallinna saabuvad esimesed soome vabatahtlikud major Martin Ekströmi juhtimisel 1919 3.4. jaanuar eesti väeosad alustasid pealetungi Vetla veski, Priske saeveski ja Valkla mõisa juures. 4. jaanuar Eesti soomusrong nr. 1 purustas Kehra jaama juures Punaarmee 3. Tartu kommunistliku polgu roodud . 5. jaanuar Eesti väed vallutasid tagasi Aegviidu. 5.6. jaanuar Põhja-Eesti rindele saabus kaks Soome kompaniid Hans Kalmi ja Martin Ekströmi juhtimisel. 6. jaanuar algab Eesti vägede ja Vene Loodearmee vastupealetung Narva ja Paide suunal. 6. jaanuar enamlaste pealetung Paide suunal peatati
20864 4420183-1Veteranid s59.35228628.069858 20864 Narva linn 24383 4420182-1Veteranid s59.36275428.091994 24383 Narva linn 32592 5900932-1Vetiku 59.32156726.433934 32592 Vinni vald 32593 5900931-1Vetiku 59.32133026.433911 32593 Vinni vald 5039 23254-1 Vetka 59.28872324.739405 5039 Saku vald 5040 23253-1 Vetka 59.29044124.738793 5040 Saku vald 5242 21452-1 Vetla 59.22136025.443020 5242 Anija vald 5243 21451-1 Vetla 59.22114025.443466 5243 Anija vald 127734 23926-1 Via3L Kalma 59.39411224.924241 127734 Rae vald 127746 23927-1 Via3L Siniki59.36850424.875112 127746 Rae vald 26568 5900933-1Viadukti 59.36231926.415731 26568 Sõmeru vald 32594 5900934-1Viadukti 59.36242626.416528 32594 Sõmeru vald 32865 8401078-1Viadukti 58.56197525
annaabi.ee 
