Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Eesti Vabariigi eelarve mahu uuring Juhendaja: Maire Nurmet Koostajad: xxx Tartu 2010 Sissejuhatus Töö eesmärgiks on uurida Eesti Vabariigi eelarve mahu muutusi 2005-2011 aastate lõikes. Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja Vabariigi Valitsus riigile laekuvat raha erinevate poliitikate elluviimiseks. Volituse laekuva raha kasutamiseks annab Vabariigi
1. Juhan Lepsaar `` Liivatuisus.`` - Sunnitöölise hingevalu laulud. Autor kirjutab nii: Minu parimad eluaastad möödusid vangilaagris sunnitööl vaeveldes. Et mitte vaimselt murduda ja tühjast lootusetuse tundest surra, haarasin ma pliiatsist kinni, kui uppuja õlekõrrest ja hakkasin paberile oma hingevalu ridasid vedama. See tegevus andis jõudu, mis mind vee peal hoidis. Vabanesin 12.05.1956. aastal. 2. Leo Nurmet `` Värvimängud, rütmirõõmud.``(1990) - Kunstiteaduse kandidaadi, muusikateadlase Leo Normeti artiklitekogu tutvustab erinevaid suundi 20. sajandi muusikaloomingus. Autor ei piirdu ainult helikunsti käsitlemisega, vaid toob nähtavale põnevaid seoseid eri kunstiliikide vahel. 3. Valter Ojakäär `` Vaibunud viiside kaja.`` (2000) - «Vaibunud viiside kaja» on esimene katse vaadelda ajaloolise tervikuna Eesti levimuusika algusaastaid, selle arengut 1940.
kasutaksid stressi ravimiseks muusikateraapiat ning see aitab neil stressist vabaneda, kuna juba katse raames väikese testi läbiviimine rahustas neid. Tõsise stressi leevendamiseks on siiski vaja pikemat raviperioodi. Küll aga jäi kinnitamata hüpotees, et õpilaste teadlikkus muusikateraapiast on vähene, kuna üle poole vastanuist olid vähemasti juba enne kuulnud muusikateraapiast, mis on iseenesest väga positiivne. Antud tööga soovin tänada oma juhendajat Inga Nurmet ning uurimitöö aluste õpetajat Mari Tuisku. Ettepanekud edasistele uurijatele: kuna muusikateraapia on vahend stressi leevendamiseks, siis võiks uurida stressi algallikaid ning võimalusi selle ennetamiseks. KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU 1) Aldridge, David. 2009. Music therapy research: A review of references in the medical literature. University Witten Herdecke. Witten, Germany. [ Uurimistöö] 2) Kossar, K. 2012. Mida suudab muusikateraapia? Muusika, 10, lk 13-15
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja Sotsiaalteaduskond Helen Tiitson PENSIONIPOLIITIKA Uurimustöö majandusarvestus ja finantsjuhtimise erialal Juhendaja: lektor M. Nurmet Tartu 2007 SISSEJUHATUS Käesolev referaat on lühiülevaade pensionisüsteemist Eestis. Enamikus Kesk- ja Ida-Euroopa riikides algas pensionireform "kolmanda samba" vabatahtlike pensionifondide kasutuselevõtmisega. Alles seejärel viidi mõnedes riikides sisse kohustuslik "teine sammas", milles osalemine on teatavale osale elanikkonnast kohustuslik. Eesti riik võttis pensionireformi ette mitte praeguste pensionäride röövimiseks, vaid
õpetajatele ja õpilastele. Õpetajatele ja õpilastele Avati 13.11.1927 Vabadussõjas langenud Tallinna õpetajate ja õpilaste mälestusmärk otsustati püstitada Reaalkooli ja Estonia teatri vahelisele platsile. Mitmete eesti tuntumate kujurite kavandite hulgast valis mälestussamba komisjon välja Ferdi Sannamehe töö, mis kujutas põlvili langenud meest, kelle käsi on õles tõstetud. Kuju modell oli Tallinna Poeglaste Kommertsgümnaasiumi õpilane Harri Nurmet. Oma osa samba valmimisse andis ka tsaar Peeter I: valukojas läksid ümbersulatamisel käiku ka kunagi Vabaduse platsil paiknenud Peeter Suure monumendi kaks kätt ja üks saabas. Mälestusmärgi avamispäev, 13. november 1927, oli väga tormine nagu ka ''Poisi'' edasine saatus. Esimest korda saabusid uue korra pooldajad miilitsa kaitse all mälestusmärki hävitama 23. septembril 1940. aastal. Vaatamata koolilaste ja linnakodanike protestile ja meelepahale, sammas
annaabi.ee 
