Muusikaajalugu 20.saj (0)

Muusikaajalugu
http://klassikaraadio.err.ee/kuularhiiv?saade=83&kid=109
Uus Viini Koolkond
20nda sajandi esimestel aastakümnetel ilmus Euroopa kunstiellu ekspressionism . Erinevalt impressionismist, kus jäädvustatakse muljeid, sai oliliseks kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine.
Muusikas avaldusid esimeses ekpressionistlikud tendentsid juba Mahleri sümfooniates ja Straussi ooperites, kuid täielikult pääses ekpressionism mõjule Arnold Shönbergi loomingus. Ta on Stravinski kõrval teine helilooja , kes muutis 20nda sajandi esimese poole muusika arengulugu .
Uueks Viini Koolkonnaks kutsutakse kolme heliloojat: A. Shönberg, A. Berg ja A. Webern .
Shönberg
Looming jaotub neljaperioodi:

• Tonaalne helikeel
  
• Üleminek tonaalselt atonaalsele
  
• Seeriatehnika periood
  
• Hiline periood – mitmete stiilide koostoime ajajärk
  

I periood
Muusika lähtub veel Saksa hilisromantismist. Mõjutused Wagnerilt, Mahlerilt ja Straussilt. Kuid oma ainsas sümfoonilises poeemis “Pelleas ja Mélisande” kasutab ta esimest korda kvartharmooniat. Sellega väljub ta esimest korda funktsionaalharmoonia piiridest.
Selle ajastu sisse mahub ka tema suurteos, sümfooniline kantaat “Gurre laulud”. Ta kirjutas seda väga kaua, väga suurele koosseisule (5 solisti , jutustaja, 4 koori, suur sümfooniaorkester). Selles teoses ühendab ta Wagneri ooperite emotsionaalse pinge ja Mahleri ja Straussi sümfoonilise orkestratsiooni. Tekst on võetud Taani kirjaniku Jacobseni poeemist, mis räägib kuningas Waldemari ja neiu Tove armastusest.
II Üleminekuperiood
Shönberg loobub gigantomaaniast ja kirjutab hoopis kammerteoseid. Sellel ega ka järgmisel perioodil ei kirjutanud ta orkestri suurvorme. Küll aga vokaalseid lavalisi suurvorme.
Antud perioodil on märgatavad ekspressionistlikud tendentsid. See on vaheetapp atonaalsuseni. Dissonants , sagenevad kromatismid viisid helistikutunnetuse nõrgenemiseni ja lõpuks kadumiseni. Esimese atonaalse teose kirjutas ta 1909 “Kolm klaveripala ”.
Samal aastal kirjutas ta lühiooperi nimega “Ootus”. Naisest, kes kujutleb oma kallima tapmist või meenutab seda. Sisemonoloogist ei selgugi, kummaga on tegu. Shönberg avas selle teosega ekspressionistliku teatri uksed. Ooperi muusika lähtub monoloogilise teksti süntaksist. Orkester on suur, kuid orkestratsioon üsna hõre.
Atonaalse perioodi tippteos “Kuu- Pierrot ” (Pierrot Lunaire), tegu on melodraamaga, naishäälele ka kaheksale instrumendile. Klounist, kes oma hirme jms usaldab vaid kuule , keda ta ka kardab . Shönberg tahtis luua traagilise kabaree olustiku kus põimuvad igatsus, kuritöö, grotesk. Shönberg kasutab esimest korda vokaaltehnikana kõnelaulu. See on Shönbergi kõige ekspressionistlikum teos!
Viimane atonaalne teos “Õnnelik käsi”. Atonaalsus hakkas end ammendama, oli vaja mingit süsteemi.
III Seeriatehnika periood
Dodekafoonia – Aluseks on 12-heliline seeriua ehk rida, mis sisaldab valikulises järjestuses kromaatilise helirea kõik 12 nooti. Tingimuseks on, et ükski neist ei tohi korduda enne kui ülejäänud 11 on kõlanud. Esimene üleni seeriatehnikas teos on Klaveritüit op 25.
Seeriat võib kasutada neljal kujul: algkuju, tagurpidi, inversioon , peegelkuju tagantpoolt ettepoole mängituna. Shönbergi järgi see on vormide perekond. Seeriat saab veel transponeerida 11 erinevasse helikõrgusesse. Ehk siis võimalike tuletiste arv on 48. Kuna helikõrguste rida on fikseeritud, on tähtis koht rütmil.
Seeriatehnikas ooper “ Mooses ja Aaron” räägib Moosese ja Aaroni kokkupõrkest, jumalik sõna vs deemonlik jõud. Muusikaliselt väljendub vokaaltehnikas.
IV Hiline periood
Süvenes rohkem religioossetesse tekstidesse. Tähtsaim teos “Ellujäänu Varssavist ”. Tekst on kokkupandud mitmetest natsiohvrite tunnistustest. Viimane lõpetatud vokaalsümfooniline partituur .
Alban Berg
Varajane looming
Peateos ooper “Wozzeck”. Lähtub ühest juhtmotiivist, mis läbib tervet teost ja millest tuletab ülejäänud teemad. Ta kasutab emotsionaalseid seisundeid iseloomustavaid juhtkõlasid, näiteks hirmuakordid. Ooperi vokaaltehnikat on kolme sorti: tavaline ooperi vokaal, shönbergi kõnelaul ja tavaline kõne. Ta kasutab ka klassikalisi vorme, kuid need on väga peidetud kujul.
Dodekafoonilised teosed
Esimest korda kasutas “Lüürilises süidis”. Ta ei kasuta mitte ainult kromaatilise helirea noote , vaid ka kõiki võimalikke nendevahelisi intervalle.
Bergi erilisus on see, et seeria pikkus langeb enamasti kokku teema pikkusega. Võib rääkida 12-helilistest teemadest . Seeriate vahel moodustuvad tertsis või diatoonilised motiivid. Näiteks Viiulikontserdi seeria koosneb neljast meloodilisest duur ja moll kolmkõlast, mis võimaldab kasutada tonaalseid kolmkõlasid ja järgnevusi.
Ooperis “Lulu” on seeria aluseks kaks mažoorset helirida , mis on üksteisest tritoni kaugusel. Ta ei jõudnud seda lõpetada, kuid Friedrich Cerha orkestreeris selle Bergi märkmete järgi lõpuni.
Anton Webern
Loomingus 3 perioodi:
Esimene loomeperiood
Instrumentaalmuusika, ja kompositsioonid, mis lähtuvad veel tonaalsest muusikast.
Keskmine periood
Ainult vokaalteosed, peamiselt klaverisaatega laulud. Kasutas esimest korda dodekafooniat samuti vokaalmuusikas. Erilist murrangut ei toonud , sest tema atonaalne stiil oli niigi keeruline.
Kolmas loominguperiood
Žanriliselt mitmeplaanilisem periood, hõlmab nii instrumentaal - kui vokaalmuusikat . Pöördub klassikaliste vormide juurde. Hilises perioodis on omane struktuurse mõtlemise keerukus . Tähtis teos “Orkestrivariatsioonid”, kus serialism ei organiseeri ainult helikõrgusi, vaid ka teisi väljendusvahendeid nagu dünaamika.
Webern ei kirjutanud üldse lavamuusikat.
Kui Shönberg ja Berg püüdsid reakujude hulka suurendada, siis Webern oli väga lakooniline , püüdis ridade arvu vähendada. Juba tema seeria koostamine on lakooniline. Näiteks jaotas 12 nooti kolmenoodilistessse rühmadesse, mis on omavahel seoses.
Darnstadti koolkond
Mõiste "Darmstadti koolkond" formuleeris Luigi Nono. Darmstadti koolkonda kuulub kompromissitult seeriamuusika. Darmstadti koolkonda kuulub grupp komponeerimisstiile, mille lõid Darmstadti Nüüdismuusika Suvekoolis (Internationale Ferienkurse für Neue Musik, Darmstadt) 1950ndate algusest kuni 1960ndate alguseni osalenud heliloojad.
Pierre Boulez
Mõjutas oluliselt 20nda sajandi muusikat. Oli dirigent , IRCAM ( elektronmuusika stuudio) juht, algatas nüüdismuusika sarja. Tema õpetaja oli Messiaen , kellelt sai huvi rütmi vastu. Leibowitzilt huvi dodekafoonia vastu. Boulez arendas seeriatehnika edasi serialismiks. Kompromissitu modernist , sillutas tee hilisemale uuskomplekssusele.
Serialism
Ei erine dodekafooniast mitte põhimõtteliselt vaid kvalitatiivselt . Muusikakirjutamise meetod, kus seeriaks on organiseeritud peale helikõrguste ka rütm, dünaamika ja artikulatsioon .
“Struktuurid I” – Esimene päris serialistlik teos. Radikaalselt organiseeritud kompositsoonisüsteem. Struktuuride seeria alus on võetud Messiaeni teosest. Boulez teeb seeriast 11 võimalikku transpositsiooni, paigutab tabelina. Siis teeb põhikujust peeblikuju. Selest tekib teine maatriks . Siis nummerdab 12 erinevat dünaamikaastet pppp-st ffff-ni. Siis teeb diagonaalid. Siis nummerdab artikulatsiooninüansid ja paigutab need maatriksisse. Siis vältuste nummerdamine.
Sellises muusikas ei ole inspiratsioonil kohta. Helilooja peab komponeerima parameetrite järgi. Teost on väga raske esitada.
Muu looming
Maailmakuulsuse tõi “Le Marteau sans maitre”. Veidi vähem range serialistlik teos.
“Pli selon pli” – huvitav, sest siin mängib ka löökpillide ansambel .
Karlheinz Stockhausen
Sarnasused bouleziga: mõlemad Messiaeni õpilased, tegutsenud Darmstadtis, elektronmuusika, serialism. Erinevused: Stockhausen ei ole ainult serialist. Kirjutas mitmes stiilis ja tehnikas.
Elektronmuusika
Esimene helilooja, kes suutis helitöödega tõusta elektrooniliste eksperimentide tasemelt arvestatava kunstilise tasemeni. Esimesed tähtsamad teosed: “Elektronische Studie I ja II”. Teine teos oli esimene elektrooniline teos maailmas, mis sai noodistatud ja partituurina kirja pandud. Praegu tuntuimaid elektroonilisi oopusi on “Gesang der Jünglinge” (noorukite laul). Miksis kokku poisi hääle mitmekordse salvestise. “Kontakte” kasutab kõike, mida tolle aja elektronmuusika lubas kasutada. Hiljem hakkas segamaa akustilist ja elektronmuusika.
Kammermuusika
Ta segas aleatoorilist ja serialistlikku muusikat. Näiteks teos “Zeitmasse”. Muusikud mängivad küll serialistlikult organiseeritud partiid , kuid mängivad eri taktimõõtudes ja tempodes. Teos “Zyklus” on materjal grupeeritud plokkidesse ja mängija ise valib, mis järjekorras ta mängib. Kahes kammerteoses peavad osalejad ka näitelma – klarneti teoses arlekiini kostüümis, teoses “Sirius” tulnukatena.
Orkestrimuusika
Tähelepanuväärseim teos “Gruppen” kolmele orkestrile (ja kolm dirigenti). Iga orkester mängib erinevas tempos. Muusikaline materjal liigub ühelt orkestrilt teisele. Tekib kõlaruumi liikumise efekt, kuna orkestrid on saal eri osades. Teoses “Trans” kasutab ta visuaalset efekti violetse valguse näol. Publik näeb ainult keelpillimängijaid ja ülejäänud orkester peidus.
Vokaalmuusika
Seda kirjutanud üpris vähe. Tähtsaim teos “Stimmung” kuuele lauljale. Lauljate partii koosneb vaid b noodi ülimhelide reast . mõjub hüpnootiliselt. Tekst koosneb jumalate nimedest ja autori enda luulest.
Ooper
7-osaline ooperitsükkel “Valgus: seitse nädalapäeva”. Mõeldud nii, et iga päev saaks esitada ühe tsükli.
Luciano Berio
Tema uuenduslikkus avaldub eelkõige vokaalmuusikas. Silmapaistvad ka kammerteosed ja lavamuusika . Katsetas inimhääle võimalusi, avardas vokaalmuusika piire .
Tema lähtepunktiks on seeriatehnika, kuid vabamal kujul. Ta on öelnud, et teose aluseks on süsteemi implikatsioonid, mis võivad varieeruda olenevalt olukorrast, individuaalsest käsitlusest ja orgaanilistest impulssidest. Mõnikord kasutab ka aleatoorikat.
Erinevalt Boulezist on ta vaba ja intuitiivne helilooja. Ta ei ürita minevikutraditsioone lammutada. Ta kasutab muusika aluseks strukturalismi. Muusikaline semiootika . Ta tegi ka lavateoseid, mis ei ole ei ooper ega ballett , näiteks “ opus Number Zoo”. Esinejad loomakostüümides.
Vokaalmuusika
Uutmoodi tekstikasutus. Võtab sõnad lahti häälikuteks, mida kasutab iseseisvate struktuuriosadena. Sõnade tähendus kipub kaduma. Häälduses tugineb foneetikaalfabeedile.
Vokaalteoste loomisel kasutab esimese sammuna moodulteksti ehk mingit lühikest fraasi, millest saab foneetiline materjalipank. Näiteks “Sequenza III”. Teos on soololauljale. Laulja peab kasutaba ka ebatrasitsioonilisi hääle tekitamise viise.
Kõige eksperimentaalsem vokaalteos “Sinfoniat”. Postmodernismi tippteos. Kaheksa häält saadavad üksteisele silpe ja häälikuid, milest Marthin Luther Kingi nimi koosneb ja ainult lõpus laulavad enam vähem arusaadavalt välja.
Kammermuusika
Kõige tuntub teos “Sequenza I-XIV”. Iga osa on iseseisev kompositsioon ja eri esitajale. .
Lavamuusika
5 ooperilaadset muusikalist lavateost. Pikim ooper “La Vera storia”. Teos “ Opera ” ainus täielik läbikukkumine.
Iannis Xenakis
Hariduselt arhitekt , on ka tema muusikas konstrukstioonid ja matemaatilised protsessid. Kõige selgemalt avaldub see teoses “Metastasis”.
Tundis huvi löökpillikoosluste vastu. Kaks teost löökpilliansablile: “Pleiades” ja “Persephassa”.
Kirjutas elektronmuusikat ja mõtles ka visuaalsele küljele. Näiteks teos “hibiki-hana-ma” on režiiga valgusmuusika. Ta on ka üks esimesi, kes kasutas komponeerimisel arvutit.
Gyorgi Ligeti
Esimene maailmatuntuse pälvinud teos “apparitions”, mille kõlaliseks eriärasuseks on orkestraalsete klastrite kasutamine. Arendas välja uut tüüpi orkestrifaktuuri, mida iseloomustavad rohked divisid ja oktavis kaanonid . Selline orkestritekstuur, milles on hääli palju, kuid ükski hääl pole päriselt eristatav nimetas ta mikropolüfooniaks. Esimene teos, kus kasutas mikropolüfooniat on “Atmosphēres”.
Vokaalmuusikas, kus mikropolüfooniat kasutada ei saa, töötas ta välja teise stiili, mida iseloomustab intensiivsete koomiliste kujundite kasutamine ja ooperit meenutav väljenduslaad. Näiteks teos “Aventures”.
1960ndatel pöördub lihtsa tonaalse harmoonia poole. Näiteks “Lux aeterna”. Toob sisse ka kõrvalastmeid. Kõik stiilivõtted lasi Ligeti käiku ooperis “Le grand macarbe” (Suur vikatimees ), tüüpiline postmodernistlik ilming. Kirjutas ka klaverietüüde, mis olid tehniliselt väga keerukad ja isegi komplitseeritumad kui Liszti etüüdid.
Luigi Nono
Hariduselt jurist. Nono oli anti fašistlik helilooja. Erinevalt teistest avangardistidest nagu Tockhausen ja Boulez, oli temal selge poliitiline seotus. Abiellus Shönbergi tütrega.
Rahvusvaheline tuntus tuli teosega Il Canto Sospeso. Teda peeti Weberni järeltulijaks. See jõudis sünteesini avangardist ja emotsionaalsest, moraalsest ekspressioonist. See teos on mälestus fašismi ohvritele, sisaldab endas ka poliitiliste vangide hüvastijätu kirju enne hukkamist. Muusikaliselt tema uuendus seisneb “punktilikus” vokaalses kirjutamises, sõnad on silpide kaupa hakitud ja neid laulavad erinevad hääled. Nii tekib ujuv/liikuv efekt.
Stockhausen ütles Canto kohta, et kohati Nono peidab teksti nii, et sellest ei ole võimalik aru saada. Miks on siis teksti vaja ja miks just neid tekste ? Ta muudab arusaamatuks kohad, mille kirjutamisest on piinlik. Helilooja ei tõlgenda ega kommenteeri kirju. Ta vähendab kõne häälitsusteks ja teeb nendega muusikat.
Nono vastas, et Stockhausen eksib . Ta kirjutab, et kirjade pärandist sai tema teose ekspressioon . Väide, et semantiline sisu ei oma tähtsust, ei vasta tõele. Miks ta valis need testid ja mitte muid on sama loll küsimus kui, et miks selle asemel, et öelda sõna “loll” kasutatakse järjestikuseid tähti l-o-l-l.
Nono lõi väljendi “Darmstadti koolkond”, et kirjeldada muusikat, mida loodi 50ndatel .
Lavateos (ja MITTE ooper) “Intolleranza” kasutab suurt orkestrit, koori, linti, kõlareid. Poliitilise sisuga. Pühendatud Shönbergile.
Teos “Prometeo” peetakse 20nda sajandi üheks parimaks teoseks. Ta hakkas mõtlema muusikale draama pärast või siis draamale muusikas. Teisisõnu “kuulamise tragöögiale”.
Avangardne muusika oli maailma kultuuride integreerumise üheks esimeseks muusikaliseks ilminguks.
Poola
Krystof Penderecki
Looming
1960ndatel loodud muusika kuuluvad avangardistlikku perioodi. Ta eksperimenteerib uudsete keelpilli võtetega nagu senza arco, legno battuto, koputused jms. Tema töid nimetati ka sonoristlikeks – helivärve võib võrrelda mõne abstraktsionistliku maaliga . Ta kasutab ka heli klastreid. Ta kasutab ka “instrumente” nagu kirjutusmasin, sireenid jms. Näiteks “Fluorescnenes”.
Koori ja vokaalsümfooniline muusika
Pöördub sageli kantaadi ja oratooriumižanri poole. Näiteks teos “Stabat Mater ”. “Luuka passioon ” suurem teos, mille kolmas osa tervenisti Stabat Mater. Koosneb 24 muusikalisest numbrist.
Instrumentaalmuusika
Silmapaistvad teosed nii sümfoonilises kui kammermuusikas. Viiulikontsretiga, mis on pühendatud Isaac Sternile algab tema uus periood, neoromantiline periood. Enim esitatud neoromantiline teos on sümfoonia nr 2, “Jõulusümfoonia”.!!!
Ooper
Esimene ooper “The Devil ’s Loudun”, põhineb A. Huxley teosel. Kust saab alguse pime fanatism ja kurjus ?
Suur koosseis, lisaks orkestrile ka 5 saksofoni, hulgaliselt löökpille jm. Põhjus on selles, et ooperi pildid vahetuvad peaaegu sama kiiresti kui filmi kaadrid. Selle jaoks pevad olema instrumendid ,mis eelmistest erinevad. Kõik pillid koos ei mängi kordagi .
Ainus koomiline ooper “Kuningas Ubu”. Ajaloolise opera buffa ümbermõtestamine.
Henryk Gorecki
Alguses serialistlikud teosed.
Hiljem uustonaalne helilooja. Uustonaalsus on rõhutatult askeetlik, lihtne ja heakõlaline. Peamine erinevus on selles, et uustonaalsuse puhul ei kasutata tavaliselt muusikalise materjali kordamist. Tihti religioosne ja seostub keskaja ja renessansi pärandiga.
Suur edu “kolmas sümfoonia” , Kurbade laulude sümfoonia holokausti ohvrite mälestuseks. Sai ülemaailmse edu.
Witold Lutoslawski
Varajane muusika on poola rahvamuusikast mõjutatud. Näiteks “Tantsu prelüüdid” on nii harmooniliselt kui meloodiliselt rahvamuusikast mõjutatud. Mõningatel juhtudel ei ole folk muusika ära tutnav, näiteks Concierto for Orchestra. Ta ise ütles, et neil päevil ei osanud ta kirjutada sellist muusikat, millist soovis, vaid kirjutas sellist nagu oskas.
Viies loos tutvustas ta oma enda 12 tooni muusikat. Ta ehitas harmoonia ja meloodia üles kindlatest intervallidest. See lubas tal kirjutada akkorde, mis ei viinud klastriteni. Tema 12-tooni süsteem oli Shönbergi omast erinev. “Musyka zalobna”.
Aleatoorne tehnika
Uigi tema Muzyka zalobna oli tunnustatud teos, jäi ta oma harmoonia arendamisega kuidagi jänni. Mõtted tekkisid kui ta kuulis raadio vahendusel Cage teost “ Kontsert klaverile ja orkestrile”. Kuigi teda ei mõjutanud helikeel ega filosoofia, andis talle mõtteid Cage’i lõpetamatus muusikas. Nii sai ta ühendada struktuuri vabadusega , mida otsis. Teos “ Jeux vénitiens” kirjutas ta pikki lõike, milles koosseisu partiisid ei saanud täpselt sünkroniseerida. Iga instrumentalist saab juhised dirigendi käest, kas minna kohe järgmise osani, lõpetada praegune osa vms.
Ta ise kutsus seda tehnikat limiteeritud aleatoorika .
Muusikaline kompositsioon tema jaoks on kuulajate otsimine kes tunnevad sama moodi. Ta kutsus seda hingede otsimiseks.
Tema aleatooriline tehnika ja harmoonilised avastused lasid tal üles ehitada keerulisi muusikalisi tekstuure. Hilisemad tööd olid veidi lihtsamat harmoonia poolest.
Olivier Messiaen
Looming on tihedalt seotud kristlusega. Tunnustus heliloojana ei tulnud kohe. Maailmakuulsuse saavutas teosega kammeransamblile “ kvartett aegade lõpust”. See kanti esimest korda ette Saksa konsentratsioonilaagris. Teoses on oluline roll rütmi ja akordikorduste süsteemil. Kuna nende piirid ei lange kokku, tekib avatud vorm, millal puudub konkreetne lõpp.
Ta kirjutas muusikateoreetilise traktaadi: “Minu helikeele tehnika”. Rütmikäsitlus tugineb India muusikale, tema muusikas ka vahelduvad taktimõõdud. Tema kompositsioonitehnikast ei kujunenud aga üldlevimud meetodit.
Ta kasutab ka sümmeetrilisi rütmifiguure. Laadid põhinevad pool-täistoonidel.
Orkestrimuusika
Sümfoonilistest suurteostest tuntuim “Turangalila-sümfoonia”!. See oli tellimus Bostoni sümfooniaorkestrile. Orkestrikoosseisu rikastab martenot’ kasutamine Kuigi filosoofia on india oma, ei kasuta ta india helilaade ega rütme. Teemadest selguvad neli, mida helilooja pidevalt kasutab.
Veel monumentaalsemaks kujunes “Kanjonist tähtede poole”, kirjutatud USA 200. Aastapäevaks.
Messiaeni jaoks on sümfoonia suurvorm, mis võimaldab teha filosoofilisi ja religioosseid üldistusi. Panteistlik maailmavaade avaldub teoses “lindude ärkamine”. Ta õppis ornitoloogiga kõigepealt erinevate lindude häälitsusi.
Ainus ooper “püha Fransiscus Assisis” – ta ise oli ka libretist , lavastaja ja dekoratsioonide autor.
Messiaen polnud radikaalne uuendaja . Tema uuendused seisnevad pigem rütmis.
Nõukogude Liit
Alfred Schnittke
Vene helilooja. Varajases muusikas šostakovitši mõju. Hiljem katsetas serialismi ja aleatoorikaga. Uus stiil tema loomingus on polüstilism. Ta pani kõrvuti mineviku ja oleviku muusikastiile. Ta kirjutas kunagi, et tema eesmärgiks on ühendada tõsine ja kerge muusika. Näiteks “Esimene sümfoonia” ja Concierto grosso nr 1, mille esiettekanne toimus Tallinnas.
Muusikaline üldpilt kirev , stiilipilt kirju. III periood sünteesiperiood, üritas stiile üldistada.
Välismaal sai tuntuks keelpilli kvarteti ja trioga. Kirjutas balleti “ Peer Gynt”,
Kirjutas 2 ooperit ja palju filmimuusikat.
Valeri Silvestrov
Ukraina helilooja, enim tuntud oma postmodernistliku stiiliga. Ta kasutab traditsionaalseid tonaalseid ja modaalseid tehnikaid ja loob dramaatilised ja emotsionaalsed tekstuurid. Ta ütles ise, et ta ei kirjuta uut muusikat, vaid muusika on kaja sellele, mis on juba olemas.
Pingete pärast taandus ta oma modernistlikust stiilist ja kirjutas tsükli “ Vaiksed laulud”, mis on mõeldud mängimiseks omaette .
Üks põhilisi teoseid, sümfoonia nr 5!. Seda võib vaadata kui epiloogi või koodat, mis on inspireeritud romantikutest nagu Mahler.
Põhilised teosed on 7 sümfooniat, poeemid klaverile ja orkestrile, kammeransambli teosed, laulud.
Ameerika
John Cage
Avangardismi üks tähtsamaid esindajaid. Suur uuendaja, avaldas mõju nii muusikale kui kunstile.
Varajane periood
Kirjutas küll atonaalseid teoseid, kuid dodekafoonia valmistas talle pettumuse. Töötas tantsijatele klaverisaatjana, lõi löökpilliorkestri.
Cage leiutis on ettevalmistatud klaver – see tähendab pilli kõlavõimaluste muutmist keele või keeltele asetatud esemetega.
Sõjajärgne eksperimentaalmuusika
Laiema tuntuse saavutas pärast sõda. Uudne aja ja ruumi käsitus. Aleatoorika puhul eelistas sõna indeterminacy ehk määratlematus. Aleatoorikat võib rakendada teose kirjutamisel või mängimisel.
Cage’i klaverikontsertil graafiline partituur.
Ebatraditsioonilised instrumendid
Muusikat saab teha kõikvõimalike “instrumentidega”, näiteks teos Credo in Us kasutab konservikarpe, elektrikella ja raadiovastuvõtjat.
Performance ’id ja häppeningid – üks esimesi, kes jakkas neid tegema. Näiteks “lecture of nothing ”. Tema teostes ei ole selget piiri performance’i ja ettekande vahel. Näiteks teoses “Water music” tuleb pianistil peale klaverimängu teha palju muud: kallata vett kaussi, puhuda vilet jms. Tegevus on teatraliseeritud. Kõige radikaalsem teos 4.33. täiuslikku vaikust polegi olemas.
Steve Reich
Minimalismi teerajajaid ja olulisimaid esindajaid. Esimestes teostes kasutas lindimuusika võtteid. Kleepis makilindid kokku, nii et lint liikus korraga kahel pool. Pani need korraga mängima. Nii kordus üks ja sama materjal. Siis viis ta lindid sünkroonist välja. Nii avastas ta faasinihke tehnika. Näiteks “Violin phase”. Teos on viiukile ja kolmele samaaegsele salvestisele. Siis mängib sama, aga tuleb varem sisse.
1980ndatel loobub ülinapist temaatilisest materjalist. Teosed muutuvad pikemaks, koosseisud suuremaks . Näiteks teos “ Different Trains ”. Teos räägib holokausti ohvritest.
Lavamuusika
Dokumentaalsed video-ooperid, koostöös tema naisega. Näiteks “The Cave ”. Video koosneb dokumentaalkaadritest, kus intervjueeritakse erinevate religioonide inimesi, kes ärägivad usu figuuride tähendusest tänapäeval. Muusikaline koosseis kammerlik. Siis ilmub video-ooperite triloogia , mis käsitleb tehnika võidukäigu teemat.
Philip Glass
Reichiga võrreldes veidi kommertsim ja lihtsam. Tänapäeva enamestitatav helilooja. Glass käis Juilliardis, õppejõud D. Milhaud. Ta võeti vastu ka kui filmihelilooja. Ka Martin Scorsese filmile “Kundun”.
Tuntuim minimalistliku ooperi viljelejaid maailmas. Komponeerib muusikaliste piltidena . Kuulsamaid teosed moodustavad nn portreee-ooperite triloogia. Esimene ooper “Einstein on the beach ” tõi kohe ülemaailmse tuntuse. Antud teoses puuduvad solistid, isegi peategelast mängib hoopis viiuldaja . Laulab 16-liikmeline segakoor, kuid mitte kindlaid sõnu, vaid vokaliisi. Näitlejad ei räägi niiväga Einsteinist kui teadusest üldisemalt. Tegelikult ei meeldinud Einsteinile üldse rannas käia. Koosseis on väike ansambel: viiul, flööt, saksofon , bassklarnet ja 2 elektriorelit.
Ooper “ Satyagraha ” räägib Gandhi elust. Satyagraha tähendab tõe jõudu. Võrreldes esimese ooperiga on ta pisut konventsionaalsem – on olemas libreto ja tegelased. Kuid muusik on endiselt minimalistli. Koosseis on suurem – kõik puhkpillid ja keelpillid ja elektriorel/süntesaator. Ooper on sanskriti keeles.
Kõige võimsasm ooper on “ Ehnaton ”. Räägib egiptuse vaaraost, kes tahab teha usupuhastust. Mängib orkestri täiskoosseis, va viiulid.
Sünteesis ooperit ja filmikunsti: esialgu võttis aluseks Jean Cocteau filmid. Filmi esitatakse ooperiga samal ajal, repliikide asemel lauljad. Näiteks “La Belle et la bete”.
Sama edukas kui ooperis, on ta ka sümfoonilises muusikas. Vokaalsümfoonilistest suurteistest tuntuim on eepiline “Itaipu” ! Lõuna-Ameerika indiaanlaste maailma loomise müüdist. Samuti komponeeritud nö piltide kaupa. Erinevad pildid vahelduvad.
Briti uuslihtsuse kolmik :
Inglaste kaudu segunes euroopa muusika minimalismiga.
Mis on uuslihtsus ?
John Tavener – elu ja looming tihedalt kirikuga seotud. Muusika on sügavalt religioosne. Muusikaline kreedo : “Muusika on värav Jumalani”. Teda võrreldakse Gorecki ja Pärdiga. Kuulsaim teos on “The Protecting Veil”!. See oli Inglismaal väga müdav plaat. Pidi olema täiesti isetu , egost vana teos.
Veel kirjutanud 7 tunnise kooriteose “Templiloor”.
Loomingu algul mõjutatud popmuusikast. Siis aga kuulis Stravinskit ja tahtis saada heliloojaks, kes suudaks luua sama intensiivset ja religioosset miuusikat. Teda on mõjutanud ka nt Messiaen.
Gavin Bryars
Väldib dramatismi, eelistab staatikat. Aeglased tempod , hõre faktuur. Lihtsus aga ainult pinnapealne. Seestpoolt on hoolikalt viimistletud . Algimpulss näeb sageli olevat muusikaväline idee. Oluline on improviseerimine.
Peateosed: “The Sinking of the Titanic ”!, kirjutanud ka oopereid: “Medea”. Kõige tuntub teos “ Jesus Blood Never Failed me yet”.
Michael Nyman
Mängis bändides, helilooja amet tuli vajadusest kirjutada seadeid. Esialgu tundub nagu popmuusika, süvenedes leiab sügavamaid tahke. Oluline osa loomingust on filmimuusika . Kokku on kirjutanud muusikat rohkem kui 30 filmile. Kuulsaim filmimuusika “The Piano ” !
Ta on kirjutanud ka instrumentaal-kontserte. Veel on ilmunud 13 teatrile loodud teost. “Mees, kes ajas oma naise segi kübaraga”. On kirjutanud ka albumitäie muusikat jalgpallist.
Soome
Soome muusika sarnane Eestiga, kuid märksa avatun. Kaks sooem märksõna on ooperižanr ja sümfonism.
Einojuhani Rautavaara
Rahvusvaheliselt üks enim mängitud soome heliloojaid. On loomult romantik , isegi müstik. See avaldub teoste pealkirjades. Väga keeruline, vastuoluline ja stiilikirev helilooja. Varasemad tööd järgivad üsna äärmuslikku avangarsdismi. Siis aga hüper-romantiline suund. Lõpuks müstika. 80ndatest post-modernist, segab traditsioonilisi ja uudseid võtteid kokku. Üks lummavamaid ja kuulsamaid töid on “ Cantus arcticus” !– kontsert lindudele ja orkestrile.
Kirjutanud 8 ooperit, sh kammerooperid. Näiteks “ Kaevandus ”, “Päikese maja”. Libretode aluseks tihti Kalevala. Mitte rahvuslikkuse pärast, vaid müstika allikana.
8 sümfooniat, instrumentaalkontserte. Ulatuslik kooriteos “ Eluraamat ”, kus tekstid on viies keeles. Tekst on kõlaline omapära.
Vastaneid tuleb segada. Kõike kunagi olnut võib kasutada ka praegu. Kaose vastu kaitseb dodekafoonia. Struktuur ei ole põhiline. Kui tahad , võid struktuuri selgeks teha ka koerale .
Kaia Saariaho
Üks tuntumaid naisheliloojaid tänapäeval. Tema muusikat kirjeldatakse sõnadega variatsioonitehnika, hellus , aeglus. Ta ise arvab , et aeglus võib tulla soomlusest. Kasutab loomingus palju arvutit. Teos nimega “ Vaikelu ”! tehtud algusest lõpuni stuudios .
Huvitav teos “Kristall” ja “Suits” – mõlemas on sama materjal. Ühes on paremad osad, teises on väljavisatud praak esimesest. Ta kavatseb hakata ooperit kirjutama. Tema esikooper etendati 2000. Aastal. Nimega “ Kauge armastus”.