Impressionismi, ekspressionismi ja neoklassitsismi võrdlus. Impressionism Ekspressionism Neoklassitsism Aeg 19. saj. Lõpp 20. saj. Algus 20. saj. Levik Prantsusmaa Saksamaa, Austria Euroopa Claude Debussy Arnold Shönberg Igor Stravinski Helijoojad Maurice Ravel Anton Webern Carl Orff Alban Berg Tuntumad ,,Bolero" ,,Ellujäänu Varssavist" ,,Kuningas Oidipus" teosed ballett "Kevadpühitsus" Keskendub hetkele, ilu Ülimalt intensiivne, Huvitus antiikaegade
Erinevalt impressionismist, kus jäädvustatakse muljeid, sai oliliseks kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine. Muusikas avaldusid esimeses ekpressionistlikud tendentsid juba Mahleri sümfooniates ja Straussi ooperites, kuid täielikult pääses ekpressionism mõjule Arnold Shönbergi loomingus. Ta on Stravinski kõrval teine helilooja, kes muutis 20nda sajandi esimese poole muusika arengulugu. Uueks Viini Koolkonnaks kutsutakse kolme heliloojat: A. Shönberg, A. Berg ja A. Webern. Shönberg Looming jaotub neljaperioodi: · Tonaalne helikeel · Üleminek tonaalselt atonaalsele · Seeriatehnika periood · Hiline periood mitmete stiilide koostoime ajajärk I periood Muusika lähtub veel Saksa hilisromantismist. Mõjutused Wagnerilt, Mahlerilt ja Straussilt. Kuid oma ainsas sümfoonilises poeemis "Pelleas ja Mélisande" kasutab ta esimest korda kvartharmooniat. Sellega väljub ta esimest korda funktsionaalharmoonia piiridest.
• Sümbolistlik tekst – nõuab kujundlikku lavastust. 4. Schönberg ja ekspressionistlik muusikateater (“Ootus”, “Õnnelik käsi”). Schönberg ja Kandinsky. Arnold Schönberg (1874–1951) Juudi soost Austria helilooja. 1908. a. jõudis atonaalsuseni. Esimene tõeline modernist. Sõna atonaalsuse asemel soovitas Schönberg kasutada sõna: „dissonantsi emantsipatsioon“ (dissonantsi iseseisvumine) Ajavahemikus 1908-10 maalis Shönberg ligi 70 pilti, üheks ajendiks pinged isiklikus elus. Suhtles ekspressionistlike kunstnikega. Nt Vassili Kandinsky (vene päritolu) Abstrakste maalikunsti rajaja. Kirjutas filosoofilisi töid. Oli Schönbergiga kirjavahetuses. Kandinsky hindab väga Shönbergi maale. (K. oli rühmituse „Sinine ratsanik“ liige.) Schönbergi esteetika üks põhiväiteid on, et muusikas on tähtis struktuur, mitte dekoratsiooon (või ornament); idee, mitte stiil. Monodraama „Ootus“