György Ligeti (1923 Transilvaania 2006 Viin) Vanemad olid ungari juudid, kodus räägiti ungari keelt. Peres muusikuid ei olnud. Lapsena kuulis Ligeti sageli ungari rahvamuusikat ja mustlasansambleid, hiljem raadiost ja plaatidelt ka klassikalist muusikat, operette ja jazzi. Õppis eraviisiliselt klaverit ja talle meeldis muusikat `ette kujutada'. Noorena vaimustus Wagneri ja R. Straussi orkestrikõlast. 194143 õppis paralleelselt Klausenbergi nn aseülikoolis matem. ja füüsikat ning kons-is teoreetilisi aineid. 194549 õppis komp. Budapesti Muusikakõrgkoolis, 195056 oli samas teooriaõppejõud
György Ligeti Looming Loomestiil Erinevalt mitmetest teistest heliloojatest polnud Ligetil kindlat kompositsioonimeetodit, selle asemel oli tal teosest nägemus ja kujutlus. Tema helikeeles võib leida elektroonilist muusikat meenutavaid tekstuure. Loometehnoloogia Mikropolüfoonia- tihe ja paljuhäälne orkestritekstuur, milles kõik hääled on omavahel polüfooniliselt seotud, ent ükski neist pole häälte rohkuse tõttu kõlamassist eristatav. Meetrumitunde kaotamine. Ligeti taotleb ajatuse ja pideva kulgemise tunnet ja saavutab selle erinevate häälte sissetulekute hajutamisega. Diatoonilisuse esiletõus kromaatilisuse asemel. Mängimine rütmi- ja meetrumitajuga. Staatilisuse taotlemine, keskendumine rütmile, polürütmika kasutamine. Loomeperioodid Paljud tema väga varased teosed olid kirjutatud koorile ja selle moodustasid enamasti lihtsamad rahvalauluseaded. Varased helitööd olid mõjutatud Béla Bartókist ning neid on
Reale kool Koostas: Simo Põldoja 11.klass Györgi Ligeti varajasest loomingust moodustasid enamasti lihtsamad rahvalauluseaded. Ungaris elades oli Ligeti sunnitud arvestama poliitilise olukorraga, ning üks tema teostest, 2-osaline Tsellosonaat, keelati algselt NSVL juhitud heliloojate liidu poolt. Varased helitööd olid mõjutatud Béla Bartókist ning neid on sageli käsitletud tema helikeele laiendustena näiteks klaveritsükkel Musica ricercata (1953), mida on võrreldud Bartóki Mikrokosmosega. NSV liidu tsensuuri tõttu jäid mitmed teosed, nende hulgas Musica ricercata ja Keelpillikvartett nr. 1
Gyögry Ligeti Suure osa Ligeti varajasest loomingust moodustasid enamasti lihtsamad rahvalauluseaded. Ungaris elades oli Ligeti sunnitud arvestama poliitilise olukorraga, ning üks tema teostest, 2-osaline Tšellosonaat, keelati algselt NSVL juhitud heliloojate liidu poolt. Varased helitööd olid mõjutatud Béla Bartókist ning neid on sageli käsitletud tema helikeele laiendustena – näiteks klaveritsükkel Musica ricercata (1953), mida on võrreldud Bartóki Mikrokosmosega. NSV liidu tsensuuri tõttu jäid mitmed teosed, nende hulgas Musica ricercata ja Keelpillikvartett nr. 1 Métamorphoses nocturnes (1953–
mis ei tähenda ainult ilusat laulmist, vaid püüdis teatrivahendeid esile tuua, sõnateatrieksperimente muusikateatrisse üle kanda (nagu seda tehti ka 1920. aastatel, vt Zeitoper, Brecht+Weill või Venemaal Meyerhold jt. Niisugust lõhet tollal peegeldab protest ooperi kui institutsiooni vastu (Boulezi kuulus ütlus ühes intervjuus, et ooperiteatrid tuleks õhku lasta) ning ooperi kui žanri vastu, mis viib 1960. aastate alguses Ligeti anti-ooperiteni. 1950ndatel alustas ooperite kirjutamist Hans Werner Henze (1926-2012), kelle libretistiks mõnda aega oli kuulus saksa kirjanik, Henze põlvkonnakaaslane Ingeborg Bachmann. Protestiks saksa fašistliku mineviku vastu elas 1953-1965 Itaalias, kus ta ka praegu meelsasti peatub. Henzet iseloomustab siiani traditsioonilisem ooperikäsitlus – esineb nii neoklassitsistlikke elemente kui mõningates teostes ka Bergi ning itaalia ooperi (Puccini) mõju. Viimaseid võib märgata
(1966) ● Sümfoonia nr 2 Chicagos) „Jõulusümfoonia“ ● „Ubu Rex“ (esietendus 1991 Münchenis) ● „Utrenja“ (1970/1971) (1980) ● „Cosmogony“ (1970) Györgi Ligeti 1923-2006 • Sündis Kolosvàri lähedal Transilvaanias • muusikaõpingud katkestas II maailmasõda • Jätkas oma muusikaõpinguid Budapesti Muusikaakadeemias 1945-1949 • Pärast lõpetamist alustas seal oma pedagoogilist karjääri • 1956 põgenes Viini ning alles pärast seda sai heliloojana tuult tiibadesse • Asus tööle Kölni Raadio elektrimuusika stuudios Looming • 1959 orkestriteos • 1962 „Aventures“
dimensiooni ning tekitas palju mõtteid. Muusikaliselt oli samuti esimene osa väga põnev ja nauditav, koor oli nagu elav ja hingav asi – mets – millesse oli siis see keegi – laps, hing, publik, ... - ära eksinud. Teoses oli dramaatilisust, pingeid, rahu, erinevad hääled imiteerisid metsa hingamist ja helisid. Meeshääled tõid teosesse rahu, naishääled lisasid erinevaid kõlavärvinguid ja karakterit. Seejärel saabus valgus - György Ligeti „Igavene valgus“. See Ungari 20. sajandi avangardhelilooja on loonud väljakutsuva teose 16-häälsele segakoorile, mis räägib ilmselt küll valgusest, kuid on täidetud erinevate emotsioonide ja tundmuste virrvarriga, täis üllatusmomente ning viib publiku täiesti tundmatule ja ootamatule rännakule. Teos mõjub kohati rusuvalt, kohati õudusttekitavalt, aeg-ajalt tasakaalustab helilooja selle suure segaduse ja annab lootust valgusele, harmooniale. Teos
Aastatel 19931996 täiendõpe Pariisi Rahvuslikus Kõrgemas Muusika ja Tantsu Konservatooriumis, kus õppis gregooriuse laulu. Helena Tulve ei komponeeri palju, ent enamus tema teostest on leidnud väga sooja vastuvõtu. Tema muusikat on esitatud mitmel pool maailmas. "NYYD Ensemble'ile" loodud teos "à travers" ("Kaudu") saavutas 1998. aastal UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisis alla 30-aastaste heliloojate kategoorias teise koha. Osalenud György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel ning IRCAMi elektronmuusika kursustel Pariisis (2001) Aastast 2000 on ta Eesti Muusikakadeemia kompositsiooniõppejõud. 2006. aasta märtsis toimunud festivalil "Eesti muusika päevad" oli Helena Tulve peahelilooja, festivali raames toimus ka helilooja rahvusvaheline meistrikursus. Tulve varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas on suur rõhk kammermuusikal. Tema heliloomingus leiab tihti prantsuse spektraalmuusikat, gregorikoraali,
Helena tulve Koostaja: Jaagup Pung Sisukord 1. Elust 2. Tegevus 3. Looming 4. Tunnustused 5. Kuulamine Elust Helena Tulve sündis 1972. aastal Tallinnas. Heliloomingut õppis ta Tallinna Muusikakeskkoolis Alo Põldmäe, Tallinna konservatooriumis ErkkiSven Tüüri (19891992) ning Pariisi Rahvuslikus Regionaalkonservatooriumis Jacques Charpentier' juures. Ta on osalenud ka György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel ning Läänemere riikide noorte heliloojate kogunemisel Rootsis Gotlandil (1997). 2001. aastal võttis ta osa Pariisis toimuvatest IRCAMi elektronmuusika kursustest. TEgevus Aastast 2000 on ta Eesti Muusikakadeemia kompositsiooniõppejõud. 2006. aasta märtsis toimunud festivalil "Eesti muusika päevad" oli Helena Tulve peahelilooja, festivali raames toimus ka helilooja rahvusvaheline meistrikursus. 2008
kallata, puhuda kindlal hetkel vilet, raadiovastuvõtjat sisse ja välja lülitada, mängukaarte avatud klaveri keeltele visata jms. ,,4´33´´"- pole tähtis, missugune solist millisel pillil seda esitab, kuna teost ei esitatagi; interpreet tuleb lavale, seisab publiku ees või istub klaveri taga täpselt 4 minutit ja 33 sekundit täielikus vaikuses ning lahkub siis. 5. Avangardistliku suuna heliloojad on John Cage, Pierre Boulez, György Ligeti. 6. Minimalism tekkis USAs, 60ndate aastate keskel. Iseloomulikud tunnused: Algmaterjali nappus. Heakõlaline helikeel, mis oli suureks kontrastiks dissoneeruvale avangardismile ja modernismile. Muusikalis-dramaturgilise arenduse puudus. 7. Arvo Pärdi tintinnabuli-stiil ehk kellukestestiil. Põhineb kolmkõladel, diatoonilistel helilaadidel. On endasse süvenenud stiil. On modernistlikus kontekstis revolutsioonile stiilipööre
Aprillil 1972 Tartus. Ta on Eesti helilooja. Helena Tulve õppis kompositsiooni Alo Põldmäe juures Tallinna Muusikakeskkoolis ning 19891992 Eesti Muusikaakadeemias, olles Erkki-Sven Tüüri seni ainus õpilane. Seejärel jätkas ta kompositsiooniõpinguid Pariisi Kõrgemas Konservatooriumis Jacques Charpentier´ juures, mille lõpetas 1994. aastal Premier Prix´ga. 19931996 täiendas ta end samas ka gregooriuse laulu ja traditsioonilise muusika alal. Ta on osalenud György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel ning IRCAMi elektronmuusika kursustel Pariisis (2001). Aastast 2000 on Helena Tulve Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kompositsiooniõppejõud. Helena Tulve teoseid on esitatud paljudes Euroopa maades, USAs ja Kanadas ning mitmetel festivalidel nagu BIG Torino (2000, "Öö"), Vancouver New Music, Les Boréales (Caen, 2002), MaerzMusik (Berliin, 2003, "à travers"), Klangspuren (Schwaz, 2003, "à travers"),
Kunagi tekib XX sajandil toimunud protsessidest kindlasti üldistatum pilt, kas või sel lihtsal põhjusel, et liiga palju detaile minevikust ei viitsi keegi endaga kaasa tassida. Oluliseks muutuvad teosed, milles sisalduv osutub vajalikuks ka tulevikus. Mulle tundub, et selliste teoste autoriteks on Stravinski, Mahler, Rahmaninov, Prokofjev, Šostakovitš, Orff, Gershwin, Sibelius, Ravel, Debussy (kui nimetada mulle eriti sümpaatseid), aga kindlasti ka Boulez, Penderecki, Lutoslawski, Ligeti, Xenakis. Aga võib-olla hoopis terve plejaad siin praegu mitte nimetatuid. Eesti autoritest jätaksin diskreetselt taolise loetelu tegemata, sest valdav osa eesti senisest heliloomingust kuulub XX sajandisse, kus meie õnneks on loodud palju häid teoseid, mis – ma loodan –pakuvad huvi ka tulevikus. XX sajandi muusikale veidi sotsioloogilisema nurga alt vaadates tundub mulle oluline afroameerika muusika levik ning selle protsessi tulemusena pop- ja rockmuusika teke, mille
Graafiline muusika Absurdikunst Arvo Pärt Mikropolüfoonia Pointilism Giorgy Ligeti MINIMALISM 1960-ndad Ameerikas Heakõlalisus, Philip Glass Glassworks Ehk kordustemuusika, Steve Reich Opposite trains UUSTONAALSUS minimaalne muusikaline John Adams Ooper ,,Nixon in China"
-is, uuris elektronmuusika võimalusi ja lõi oma arvutiprogrammi, mis võimaldaks ta ideid realiseerida, teda huvitas heli füüsikaline olemus. Reisis Jaapanisse, sai sealsest muusikast kinnitust oma muusikalistele ideedele. Tema tegevuse teljeks oli muusika, füüsika, matemaatika ja arhitektuuri seoste uurimine ja oma muusikas ühendamine, tema täiesti teistsugune lähenemine muusikale oli 1960ndail aastail Euroopas originaalne, kuid ei leidnud järgijaid nagu Boulez, Ligeti jt, ta jäi elu lõpuni teisitimõtlejaks. Tema helikeel on kordumatu, jäljendamatu. Kohati võib seda liigitada 1960ndate sonorismi hulka, st erilised mänguvõtted ja tämbrinüansid on esiplaanil, kuid Xenakis lõi kõla ja muusikalise materjali organiseerimiseks ülikeeruka süsteemi, mis põhineb matemaatika ja arhitektuuri seaduspäradel. Ise on seda nim stohhastiliseks printsiibiks (kr.k. vastupandamatult eesmärgi poole püüdlev). Komponeerimisel kasutab millimeetripaberit
Aprillil 1972 Tartus ) on eesti helilooja. Aastal 1990 lõpetas ta Tallinna Muusikakeskkooli kompositsiooni erialal, juhendajaks Alo Põldmäe. 19901992 õppis Erkki-Sven Tüüri klassis heliloomingut, hiljem täiendas end Pariisi Rahvuslikus Regionaalkonservatooriumis, õppides Jacques Charpentier' kompositsiooniklassis, mille lõpetas 1994. Aastatel 19931996 täiendõpe Pariisi Rahvuslikus Kõrgemas Muusika ja Tantsu Konservatooriumis, kus õppis gregooriuse laulu. Osalenud György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel ning IRCAMi elektronmuusika kursustel Pariisis (2001). Aastast 2000 on ta Eesti Muusikakadeemia kompositsiooniõppejõud. 2006. aasta märtsis toimunud festivalil "Eesti muusika päevad" oli Helena Tulve peahelilooja, festivali raames toimus ka helilooja rahvusvaheline meistrikursus. Tulve on impulsse saanudgregooriuse laulustja lähis-ida muusikast. Klassikaline euroopa
teostega, uue repertuaariga, uue suhtumisega ooperisse, mis ei tähenda ainult ilusat laulmist, vaid püüdis teatrivahendeid esile tuua, sõnateatrieksperimente muusikateatrisse üle kanda (nagu seda tehti ka 1920. aastatel, vt Zeitoper, Brecht+Weill või Venemaal Meyerhold jt. Niisugust lõhet tollal peegeldab protest ooperi kui institutsiooni vastu (Boulezi kuulus ütlus ühes intervjuus, et ooperiteatrid tuleks õhku lasta) ning ooperi kui žanri vastu, mis viib 1960. aastate alguses Ligeti anti-ooperiteni. 1950ndatel alustas ooperite kirjutamist Hans Werner Henze (1926-2012), kelle libretistiks mõnda aega oli kuulus saksa kirjanik Ingeborg Bachmann. Protestiks saksa fašistliku mineviku vastu elas ta 1953-1965 Itaalias. Henzet iseloomustab siiani traditsioonilisem ooperikäsitlus – esineb nii neoklassitsistlikke elemente kui mõningates teostes ka Bergi ning itaalia ooperi (Puccini) mõju. Viimaseid võib märgata näiteks ooperis „Homburgi prints“
Schnittke, John Cage, Krzysztof Penderecki, süstemaatilise turunduse põhimõtetele. süntesaator kombineeritud arvutiga, Operett kujuneb ümber tirazeeritud Luciano Berio, György Ligeti, Steve Reich, Salvestustehnolooga sund tõstab esile multimeedivahendid. Avastatakse muusikalitööstuseks. Philip Glass jt. autoriõiguse ja kaitse probleemid. löökpillide võimaluste laiem dimensioon
aastal. Seejärel täiendas ta end Pariisi Rahvuslikus Kõrgemas Muusika ja Tantsu Konservatooriumis gregooriuse laulu ja traditsioonilise muusika alal. Helena Tulve ei komponeeri palju, ent enamus tema teostest on leidnud väga sooja vastuvõtu. Tema muusikat on esitatud mitmel pool maailmas. "NYYD Ensemble'ile" loodud teos "à travers" ("Kaudu") saavutas 1998. aastal UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisis alla 30-aastaste heliloojate kategoorias teise koha. Osalenud György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel ning IRCAMi elektronmuusika kursustel Pariisis (2001) Aastast 2000 on ta Eesti Muusikakadeemia kompositsiooniõppejõud. Helena Tulve oli juba 1990. aastate algul, oma esimeste teoste loomise ajal, hämmastavalt küps helilooja. Ta on tunnistanud, et muusikat kirjutama hakates protestis ta tollase eesti muusika vastu ning minek Prantsusmaale aitas tal siinsest taustast eemalduda. Tänaseks on ta nooruslik mässumeelus
täielikult seeriatehnikas heliteos. ,,Philomel" 1964, luuletus John Hollander ,,Ensembles for Synthesizer" 1964 ,,Composition for 12 instruments" 1948; flööt,oboe, klarnet, trompet, viiul, vioola, tseloo jne. ,,Reflections" 1975, piano and synthesized tape ,,Lagniappe" 1985, klaver Kontrolltöö: 1.) Avangardlistlikud heliloojad Euroopast on Karlheinz Stockhausen, Pierre Boulez,Liget ;USAst on John Cage 2.) Ligeti teos ,,Atmosfäärid" 1961, orkestri koosseisus (keelpillid, puhkpillid), mikropolüfoonia, segane kuna stiile tihedalt, erinevad pinnad ja palju detaile, mittekorduv. Enda mulje- segane, tormine, rütmid/meetrium eri aegadel, muusika kõlab ähmselt nagu läbi udu. 3.) Arvo Pärt -Kriisiaastad. 1968-1976. Varane looming oli modernismi ja avangardi stiilis. Kollaazitehnika. Õpingu aastad, kus oli veel loomingus segadus. -Tintinnabuli sünd
peergynt-opera.net/) Helena Tulve (1972) Helena Tulve õppis kompositsiooni Alo Põldmäe juures Tallinna Muusikakeskkoolis ning 1989-1992 Eesti Muusikaakadeemias, olles Erkki-Sven Tüüri seni ainus õpilane. Seejärel jätkas ta kompositsiooniõpinguid Pariisi Kõrgemas Konservatooriumis Jacques Charpentier´ juures, mille lõpetas 1994. aastal Premier Prix´ga. 1993-1996 täiendas ta end samas ka gregooriuse laulu ja traditsioonilise muusika alal. Ta on osalenud György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel ning IRCAMi elektronmuusika kursustel Pariisis (2001). Helena Tulve on keskendunud kõlakeskse muusika loomisele. Teda köidab spektraalmuusika kõla ja esteetika süüvimine heli nüanssidesse, heli sisemusse. Samas on tema teostes aimatav rikas kultuurikogemus: prantsuse kultuuri, IRCAM'i eksperimentide, Saariaho ja Scelsi, gregooriuse laulu (,,See on mu muusikaline emakeel") ja ida muusika kajastused. Tulve kasutab palju ebatraditsioonilisi
aprillil 1972 Tartus. Ta on eesti helilooja. 1. Õpingud Helena Tulve õppis kompositsiooni Alo Põldmäe juures Tallinna Muusikakeskkoolis ning 19891992 Eesti Muusikaakadeemias, olles Erkki-Sven Tüüri seni ainus õpilane. Seejärel jätkas ta kompositsiooniõpinguid Pariisi Kõrgemas Konservatooriumis Jacques Charpentier´ juures, mille lõpetas 1994. aastal Premier Prix´ga. 19931996 täiendas ta end samas ka gregooriuse laulu ja traditsioonilise muusika alal. Ta on osalenud György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel ning IRCAMi elektronmuusika kursustel Pariisis (2001). 2. Tegevus Helena Tulve oli juba 1990. aastate algul, oma esimeste teoste loomise ajal, hämmastavalt küps helilooja. Ta on tunnistanud, et muusikat kirjutama hakates protestis ta tollase eesti muusika vastu ning minek Prantsusmaale aitas tal siinsest taustast eemalduda. Tänaseks on ta nooruslik mässumeelus vaibunud, ent endiselt püüab ta luua talle ainuomast kõlamaailma
Teos "Opera" ainus täielik läbikukkumine. Iannis Xenakis Hariduselt arhitekt, on ka tema muusikas konstrukstioonid ja matemaatilised protsessid. Kõige selgemalt avaldub see teoses "Metastasis". Tundis huvi löökpillikoosluste vastu. Kaks teost löökpilliansablile: "Pleiades" ja "Persephassa". Kirjutas elektronmuusikat ja mõtles ka visuaalsele küljele. Näiteks teos "hibiki-hana- ma" on reziiga valgusmuusika. Ta on ka üks esimesi, kes kasutas komponeerimisel arvutit. Gyorgi Ligeti Esimene maailmatuntuse pälvinud teos "apparitions", mille kõlaliseks eriärasuseks on orkestraalsete klastrite kasutamine. Arendas välja uut tüüpi orkestrifaktuuri, mida iseloomustavad rohked divisid ja oktavis kaanonid. Selline orkestritekstuur, milles on hääli palju, kuid ükski hääl pole päriselt eristatav nimetas ta mikropolüfooniaks. Esimene teos, kus kasutas mikropolüfooniat on "Atmosphres".
6. Kuulmisillusioonid e -paradoksid. Kas paradoksid on ,,tajuvead" või on nad vaadeldavad objektiivsetes kategooriates nn positivistlikult aluselt? Kuulmis- ja nägemisparadokside vahelised paralleelid. Nägemisparadoksid Hollandi graafiku Maurits Cornelis Escheri (1898-1972) loomingus. Näiteid kuulmisparadoksidest: lõpmatult tõusva või laskuva kõrgusega helid; helid, kus võnkesagedus(t)e kasv toob kaasa helikõrguse kahanemise ja vastupidi; mitme samaaegse kõrgusega helid. György Ligeti etüüd ,,Vertige" kui näide kuulmisparadoksi kasutamisest kompositsioonitehnilise võttena heliloomingus. Nägemisillusioonile leidub ekvivalent kuulmisillusioonina. Rubini vaas-valgel taustal 2 profiili-mustal taustal valge vaas; kahe-ja kolmeharuline asi.Maurits Cornelis Escher - 20.saj hollandi graafik, kes loomingus teadlikult rakendas illusoorseid pilte. (võimatud pildid-impossible objects) Penrose'i trepp. Muus analoog Roger Shepardil. Pitch judgement -
Poliitiline, moraalne ja majanduslik uuestisünd pärast II maailmasõda Muusika ja teiste kunstiliikide esteetilise käsitluse avardumine. Laienevad ettekujutused muusikalisest helist, rütmist, vormist. Stiililiselt neoklassitsismi lõpp ja seriaalse mõtlemise algus (Messiaen) Elektroonilise muusika teke ja sellega seotud uus kõlamaailm (Karlheinz Stockhausen) Messiaen ja Luigi Dallapiccola esindasid mõõdukat modernismi. Avangardistid (Boulez, Ligeti) otsisid uusi teid. Esimesed moodsa muusika festivalid olid: Donaueschingenis (alates1921 ja 50) Darmstadtis (1946). "Varssavi sügis" (alates 1956), mis mõjutas eesti noori heliloojaid. John Cage (1912-92) Pärineb Los Angeles´ist.Tema muusika omab suurt tähtsust eelkõige helikunsti piiride enneolematu laiendamise tõttu. Võttes aluseks Cowelli teose "Uued muusikaressursid"1930 ja Schönbergi dodekafooniatehnika meetodi, arendas ta siit edasi oma lähtekoha:"kõik on muusika"
Poliitiline, moraalne ja majanduslik uuestisünd pärast II maailmasõda Muusika ja teiste kunstiliikide esteetilise käsitluse avardumine. Laienevad ettekujutused muusikalisest helist, rütmist, vormist. Stiililiselt neoklassitsismi lõpp ja seriaalse mõtlemise algus (Messiaen) Elektroonilise muusika teke ja sellega seotud uus kõlamaailm (Karlheinz Stockhausen) Messiaen ja Luigi Dallapiccola esindasid mõõdukat modernismi. Avangardistid (Boulez, Ligeti) otsisid uusi teid. Esimesed moodsa muusika festivalid olid: Donaueschingenis (alates1921 ja 50) Darmstadtis (1946). "Varssavi sügis" (alates 1956), mis mõjutas eesti noori heliloojaid. John Cage (1912-92) Pärineb Los Angeles´ist.Tema muusika omab suurt tähtsust eelkõige helikunsti piiride enneolematu laiendamise tõttu. Võttes aluseks Cowelli teose "Uued muusikaressursid"1930 ja Schönbergi dodekafooniatehnika meetodi, arendas ta siit edasi oma lähtekoha:"kõik on muusika"
· Muusika ja teiste kunstiliikide esteetilise käsitluse avardumine. Laienevad ettekujutused muusikalisest helist, rütmist, vormist. · Stiililiselt neoklassitsismi lõpp ja seriaalse mõtlemise algus (Messiaen) · Elektroonilise muusika teke ja sellega seotud uus kõlamaailm (Karlheinz Stockhausen) · Eeskujud pärast II maailmasõda: Bartok, Stravinski, Hindemith. · Messiaen ja Luigi Dallapiccola esindasid mõõdukat modernismi. · Avangardistid (Boulez, Ligeti) otsisid uusi teid. Muusika jagunes: kontserdisaalide muusikaks ja festivalide muusikaks. Esimesele oli omane laiem kuulajaskond, traditsioonilised zanrid ja vormid, mõõdukas modernism. Festivalidel kõlas kitsamale spetsialistide ringile mõeldud avangardistlik muusika. Esimesed moodsa muusika festivalid olid: Donaueschingenis (alates1921 ja 50)Darmstadtis (1946). "Varssavi sügis" (alates 1956), mis mõjutas eesti noori heliloojaid. Pierre Boulez (1925)
annaabi.ee 
