Vara valla haridusajalugu (1)

VARA VALLA HARIDUSAJALUGU
Sisukord
Sissejuhatus.................................................................................................................................3
1. Vara vald.................................................................................................................................4
2. Haridusajalugu Vara vallas 1752 – 1988................................................................................6
3. Teised kihelkonna koolid, mis jääva Vara valla territooriumile.............................................6
3.1. Haridusajalugu Koosal.........................................................................................................6
3.2. Haridusajalugu Välgis..........................................................................................................6
3.3. Haridusajalaugu Matjamal...................................................................................................7
3.4. Haridusajalugu Tähemaal ja Vanaussaial............................................................................7
4. Vara valla hariduselu aastal 2008...........................................................................................7
5. Alusharidus Vara vallas..........................................................................................................7
Kokkuvõte ..................................................................................................................................8
Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................9
Lisad..........................................................................................................................................10
Sissejuhatus
Eesti hariduseajalugu ulatub 13.sajandisse. Esimesed koolid asutati toomikirikute ja kloostrite juurde. Maarahvale jäi kooliõpetus esialgu kättesaamatuks, ainult üksikud, kõige visamad ja andekamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse. Varakult baltimaadesse jõudnud reformatsioonist sai alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. 17. sajandi lõpukümnenditel andsid Rootsi soodsad sisepoliitlised vahekorrad tõuke esimese koolmeistrite seminari asutamiseks ja hõreda koolivõrgu loomiseks. (1)
Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse aastakümneks täielikku madalseisu. Uue koolivõrgu rajamiseni jõuti 18. sajandi teisel poolel. Kõik lapsed, kes lugemist kodus selgeks ei saanud, pidid selle omandama koolis. Sajand hiljem kehtestati üldine koolikohustus , koolis pidid käima kõik lapsed. 1880ndatel aastatel muutis tsaarivõim koolid venekeelseteks.
Revolutsioonisündmused ja Eesti iseseisvumine andsid võimaluse rahvahariudse põhjalikuks ümberkorraldamiseks. Selleks ajaks oli väike Eesti ülejäänud Venemaa rahvastest kirjaoskuse poolest ligi saja aasta võrra ette jõudnud. Eesti Vabariigis algas kooli kiire areng ja kooliuuendusideede rakendamine õppe-kasvatustöös.(1)
Vara valla hariduselu kohta soovisin referaadi teha põhjusel, kuna Vara vald on minu koduvald. Olen käinud Vara Põhikoolis (1991 – 2000), seega kuulusin nende hulka, kes said esimestena alustada oma kooliteed taasiseseisvunud Eestis. Nüüd, kaheksa aastat pärast põhikooli lõpetamist olen taas jõudnud Varal pakutava hariduse juurde. Seekord siis lastaia õpetaja ametikohale Vara „Õnnetriinu“ lasteaias. Tahan lugejani tuua ülevaate Vara haridusajaloost, nii palju kui oli võimalik leida vastava sisulisi materjale.
1. Vara vald
Vara vald asub Ida-Eestis Tartu maakonna kirdeosas. Valla põhjapiir on maakonna põhjapiiriks ja idapiir ühtib Peipsi järvega. Vara vald piirneb kuue naabervallaga: põhja pool Alatskivi ja Peipsiääre vald, lõuna pool Võnnu, Mäksa, Luunja ja Tartu vald. Vara valda läbib Tartu- Kallaste maantee . Kaugus Tartust 20 km. (14)
Vara vald koos Koosa osavallaga moodustab pindalalt Tartu maakonna suurima valla – 333,04 km2. Elanike arv seisuga 01.juuni 2002 on 2113, mis moodustab kogu Tartu maakonna rahvastikust 1,36%. Asustustihedus on 5,88 in/km2. (14)
Valla territoorium jaguneb 28 külaks: Alajõe, Kargaja, Kauda , Keressaare, Koosa, Koosalaane, Kusma, Kuusiku, Matjama, Meoma, Metsakivi, Mustametsa, Papiaru, Pilpaküla, Praaga, Põdra, Põldmaa, Põrgu, Rehemetsa, Selgise, Sookalduse, Särgla, Tähemaa, Undi, Vara, Vanaussaia, Välgi, Ätte. (14)
Et lugejal oleks edaspidi kergem arusaada, siis tuleb siinkohal mainida, et teatud ajaperioodil kutsuti praegust Vara keskust nimega Kaarli . Varamõis aga on praegusest Vara keskusest umbes 2 kilomeetri kaugusel ja kuulub Vara küla territooriumile ning seal asus mõisahoone, milles tegutses kool teatud ajaperioodil.
2. Haridusajalugu Vara vallas 1752 - 1988
Vara valda kui sellist on esmakordselt mainitud 1496.aastal nime all Warral. Vara kooli mainimiseni ajalooürikutes on jõutud aga 250 aastat hiljem. Võimalik, et haridust pakuti ka varem, sest raamatus „Eesti kooli ajalugu13 sajandist – 1860. aastani“ kirjutatakse : Maarja- Magdaleena (praegune Maarja) kihelkonna Vara abikiriku köster oli koolipidamisvõimeline soomlane , kes oskas eesti, soome ja rootsi keeles lugeda ning soome keeles kirjutada. Samas pole mainitud, et kas köster ka Vara lapsi õpetas. (2;4)
Vara kooli on esmakordselt mainitud 1752. aastasl, kui kool asutati krahv Sieversi eestvedamisel Vara Brigitta kiriku juurde. Sel aastal käis koolis 14 last. Õppetöö toimus mardipäevast lihavõtteni, kuid osad lapsed tulid kooli alles jõuluks, osad isegi ajaks kui oli koolaja lõpp. Peale lugemise õpetati veel laulmist ja katekismust. Mõis andis raamatud. Aegade jooksul kooli asukoht muutus, vastavalt sellele, kes oli õppetöö eest vastutav . (10; 15)
23. mail 1786 .aastal kutsuti Maarja-Magdaleenasse konvendile mõisaomanikud, koolmeistrid, võõrmündrid. Varalt oli kohal parun Johann Jürgen von Wrangel ja disponent Heinrich Jakobson . Anti aru kihelkonna kõigi koolide olukorra kohta üksikult. Vara kooli kohta on järgmised teated : Vara küla koolimajaks oli rehi , mille külge oli ehitatud üks 4 sülla pikkune ja 3 sülla laiune ühe aknaga kamber . Kambris oli ahi, ruum suitsuvaba. Koolmeistriks oli Ermo Jaan. Pastor pidas teda heaks õpetajaks, kuid polnud rahul tema elukommetega.  Konvent otsustas, et lapsed peavad edaspidi tooma igaüks naela küünlaid ja kütmiseks koorma puid. Otsustati veel, et koolimajale tuleb üks aken juurde ehitada, sest aken ei anna küllaldaselt valgust. (15)
19. sajandi algul töötas Vara koolis köster - koolmeister Kristjan Masing. (15)
Koolimaja Varal ehitati 1806. aastal. Maja oli ehitatud seaduse järgi, oli ühe kambriga, akendega ja korstnaga, 15 ruutsülda (67,5 m2 ) suur. Kuid koolimaja asukoht oli halvasti valitud. Üksikud talud asusid koolist kaugel, lastel oli võimatu nii kaugelt koolis käia. Kirikuõpetaja manitsuste peale oli siiski väga hooletusse jäetud lapsi mõni nädal koolitatud. Kirikuõpetaja ettepaneku järgi jaotati lapsed kahte ossa : ühed käisid koolis ühel nädalal, teised teisel. Eksamil näitasid lapsed üles suurt teadmatust. Kirikuõpetaja sooviks oli, et mõis peaks toetaks ja hoolitseks kooli eest. (15)
1820. aastast alates oli Vara köster - koolmeistriks Johan Friedrich Masing, sündinud 1792. aastal. Ta töötas sellel kohal kuni surmani, 1862 . aastani, seega nelikümmend kaks aastat. (15)
Sajandi keskel - 1845. aastal toimus koolitöö ikka veel vanas majas , sajandi algul ehitatud majas. Ei ole teada, et vahepeal oleks ehitatud Varal uut koolimaja. 1855. aastast töötas Varal abiõpetajana Paul Reinvald , 1863. aastast aga õpetajana kuni 1871. aastani. 1860. aastal, kui vallad asutati, hakkas ka vald kooli ülal pidama . (15)
Alles 1868. aastal sai Vara kool uue maja. 1876. aastast alates hakati Vara koolis õpetama ka vene keelt.  Emakeele tunde oli 30, vene keele tunde 2. (15)
On teada, et Vara koolis lapsi karistati ja seda tehti vitsaga. Lapsed said koolis vitsa iga päev peale esmaspäeva. Kui koolimaja ümbruses enam vitsu ei olnud, siis pidid lapsed ise hommikuti need kaasa võtma, kes seda ei teinud, sai 5 hoopi rohkem. Trahv koolist puudumise eest oli 10 kopikat iga puudutud päeva eest. (15)
29. novembril 1921. aastal asutati Kaarli 4-klassiline Kool asukohaga Vara mõisas, kus koolijuhatajaks oli Osvald Eglit. Kooliõpetajad said palga Tartu Maakonna Valitsuselt ja kooli majanduslikud kulud kandis Vara vald. 1922 aastal töötas Kaarli 4-klassilises koolis 2 õpetajat ning õpilasi oli 72. (15)
19 sajandi lõpp ja 20 sajandi alguse paiku oli Vara vaimu ja hariduselu väga aktiivne ja seda tänu kohalikele õpetajatele, sest kool ja seltsielu olid tihedalt seotud. Koolilapsed ja hilisemad vilistlased, olid need, kes osalesid loodud seltside tegevuses aktiivselt. Köster- kooliõpetaja Kont asutas „Laulu- ja Mängu Seltsi“ Varale. Kuna kooliõpetaja Liblik ei saanud Kondiga läbi, siis asutas ta teise „Laulu- ja Mänguseltsi“ Matjamale. Köster-kooliõpetaja Konti juhatusel võttis Vara laulukoor osa ka I üldlaulupeost, 1869. Vara ja Matjama laulu- ja mänguseltsid ühendati 1879 . aastal ja selle kinnitatud põhikiri nägi ette edendada laulu, muusikat ja üleüldist muusikalist ja näitelavalist haridust Vara vallas. Koolipeod, kus esinesid õpilased näidendite, laulude ja muu sellisega, elavdasid kultuuri- ja seltsielu. (3; 7)
1926. aastal kolis kool Vara mõisast Kaarli mõisa. Koolijuhatajaks sai Johannes Kütt. 1928. aastal avati 5. klass. 1940. aastal muudeti kooli nimi, selleks sai Kaarli Mittetäielik Keskkool. 3. veebruaril 1943.a. suleti kool. Koolimaja võeti sõjaväe kasutusse. 1944. aastal avati kool taas, siis oli klassikomplekte seitse . (15)
1936.aastal valiti Tartu Õpetajate Seminari lõpetanud Aat Valgma konkursi korras Kaarli 6-klassilise kooli õpetajaks. Vara koolielus oli Aat Valgma tegev 1980.aastani. Tulles Varale asus ta juhatama segakoori ning 1937.aastast oli tema juhendada ka näitering. Suure osa oma elust pühendasa Aat Valgma Vara lastele-noortele. (4)
Puuduvad andmed, millal muudeti 5. klassiline Kaarli kool 6 klassiliseks. Samuti tekib segadusi 7 klassiliseks muutumise ajaga , sest Vara vallalehe ajalooveeru andmetel toimus muutus 1944. aastal, samas Vara Põhikooli kodulehel leiab koolilõpetajate nimekirja Kaarli 7. klassilises koolis alles 1954. aastast alates.
1951. aastal toimus koolielus suur muudatus - lastele hakati andma sooja sööki. Varem sai kodunt kaasavõetud leibadele ainult kuuma suhkruta teevett kõrvale. Kui Kaarli 7-klassilises koolis sai sooja sööki, siis Matjama 4-klassilises algkoolis ei saanud õpilased kuni kooli sulgemiseni, 1971 aastal, sooja sööki vaid pidid leppima kuuma teeveega. (15)
1973. aastal alustati Varal uue koolimaja ehitamist, mis samal aastal ka valmis sai. Vana koolimaja on ka praegu alles ning seda kutsutake kohalike seas õpetajate majaks, sest mitmed õpetajad on saanud endale sinna elamispinna ja nii juba aastakümneid. Praegu tegutseb ühes korteris ka laste päevahoid.(15)
Seoses kuueaastaste laste koolitulekuga muutus kool 1988.aaastast 9-klassiliseks ja praegu kannab kool Vara Põhikooli nime. (15)
3. Teised kihelkonna koolid, mis jäid praegusele Vara valla territooriumile
Maarja-Magdaleena kihelkonnas moodustas Vara suure territoorimi, mis on tinginud väikeste koolide olemasolu. Kuna need algkoolid on andnud Vara haridusellu oma panuse siis tahan ka neile tähelepanu pöörata.
3.1. Haridusajalugu Koosal
Koosa kooli asutamise tähtajaks peetakse 1785 aastat. Esialgu oli kool ühe komplektiline. Koolimajaks oli väike hoone kahe toa ja köögiga (õpetajale) ja ühe klassitoaga.1919 muudeti kool 4 klassiliseks. 1926/1927 avati 5 klass. 1927 tegi koolijuhatja valla volikogule ettepaneku moodutsada ka 6 klass, otsus tuli eitav . Peale kolmandat ettepanekut avati 1927/1928 õppeaastal Koosa kool 6 klassilisena, kus 3 õpetajat andsid teadmisi 99 õpilasele. 1944 nimetati kool Koosa Mittetäielikuks Keskkooliks. 1962/1963 töötas kool kaheksa klassilisena ning 1963 aastal muudeti kool algkooliks. 1995 aastal õppis Koosa koolis veel 75 õpilast. Aastal 2000 suleti kool ning lapsed asusid õppima kas Juhan Liivi nim. Altsikivi Keskkooli või Vara Põhikooli. 2006/2007 moodustati Koosa lasteaia juures 4 õpilasega Vara kooli 1 klassi paraleelklass ning õppeaastal 2008/2009 on Koosal taas 3 klassiline algkool . (10; 11)
3.2. Haridusajalugu Välgis
Eesti Ajalooarhiivi säilikute hulgas on Riia vaimuliku Konsistooriumi fond 1655, mille fondi teise nimistu toimik 1292 räägib krahvinna Ungern-Štenbergi maa kinkimisest Saaremõisa kogudusele kooli ja kiriku ehitamiseks Välgi külas. Toimik on alustatud 1904 veebruaris ja lõpetatud 1904 aprillis . Kinkeaktis kinnitab Elistvere pärusmõisaomanik, et ta on nõus kinkima Välgis õigeusu kirikule ja selle juhtkonnale oma mõisast 2 tükki mõisamaad kogusuurusega 1 tiin (vana vene pindalaühik, mis ruutmeetrites teeb 10 925). Välgi kihelkonna tee ääres pidi suuremale maatükile ehitatama kool ja teised hooned ning väiksemale uus õigeusu kirik . Tingimustena oli lisatud, et kingitus kuulub tühistamisele, kui püstitatud ehitised peaksid hakkama teenima muid eesmärke peale õppe ja kiriklike ning kõik kinnistamisega seotud kulutused peab kandma kingisaaja . Kooli ja uue kiriku ehitamine lükkusid aga edasi, sest vajalike rahasid polnud. (7)
Välgi külas, kus enamuses olevat elanud venelased , oli vene õigeusu kiriku juures õigeusuliste kool, mis põles maha. Kooli hävimise tõttu hakkas kooliõpetaja Reisenbuck eesti kooli ka vene lapsi vastu võtma. Apostliku õigeusu vallakool asutati Välgis 1859 .(8)
1922. aastal oli Välgi algkoolis 2 õpetajat, kes jagasid teadmisi 69 õpilasele. (8)
3.3. Haridusajalaugu Matjamal
1922. aastal oli kihelkonnas kõrvuti Kaarli 4-klassilise algkooliga ka Matjama 4-klassiline algkool. Selles koolis jagas 2 õpetajat tarkust 68 õpilasele. Matjama algkooli kohta on teada, et algselt asus see Kusma külas, Paju ja Paavli talu piirimail. Eesti ajal aga juba Matjamal, seltsimaja ja vallavalitusese kõrval asuvas kahe suure klassitoaga puumajas. (8)
Linda Valgma, kes ise ka Matjama algkoolis õppinud, meenutuste kohaselt Matjama algkool suleti ja õpetajad tulid üle Vara kooli 19 sajandi kahekümnendatel aastatel. 1940 aastal kasutati hoonet sakslaste välihaigla koosseisus . Samas Viive Võimre (Kuustemäe) mälestuste põhjal tegutses Matjama 4-klassiline algkool kuni 1971. aastani, kooli läks tema 1967. aastal. Järelikult avati kool mingil ajahetkel taas. Seda täpsemalt ei olnud mul võimalik leida. (10)
Tänapäeval on maja eraisiku valduses. Tänu Matjama 4-klassilisele koolile ja õpetajatele sai alguse raamatukogu loomine. (3; 8).
3.4. Haridusajalugu Tähemaal ja Vanaussaial
Tähemaa ja Vanaussaia kohta leidsin väga vähe materjale. Tähemaa Algkool kandis 1945. aastast nime Tähemaa Mittetäielik Keskkool, mis 1948 aasta reorganiseeriti Tähemaa Algkooliks. Vanaussaia Algkool likvideeriti 1973 ja Tähemaa Algkool 1974. aastal. (9)
4. Vara valla hariduselu aastal 2008
Tänase seisuga tegutseb vallas Vara Põhikool. Kuue aasta jooksul on õpilaste arv pidevalt vähenenud. Kui 2006/2007 alustas Varal 1 klassis 20 last ja koolis üldse oli kokku 117 õpilast, siis 2007/2008 õppis koolis 108 õpilast ja 2008/2009 õppeaastal alustas 1 klassis 9 õpilast ja koolis kokku omandab teadmisi 99 last, 62 poissi ja 37 tüdrukut(12)
. Võõrkeelte oskust arendatakse suheldes sõpruskoolidega Soomest ja Saksamaalt. Koolis töötavad erinevad ringid – mudilaskoor, kergejõustik, kunsti-, arvuti-, näite-, loodus-, tööõpetus-, tantsuring. Koolis töötab 20 õpetajat. (12;15)
1973. aastal valminud hoone läbis 2006 suvel korraliku uuenduskuuri. Üle 7 miljoni maksma läinud ehtiustööde käigus renoveeriti klasside osa täielikult. Lisaks remonditi poiste tööõpetuse klass ja kokanduse/kohviku klass. (11)
Koosa külas, kus elab ligi 600 inimest on koht 3 klassiga algkoolile, mis tegutseb lasteaiaga ühe katuse all. Nii ei pea aga oma kooliteed alustavad inimesed käima 10 või enama kilomeetri taha. (11)
5. Alusharidus Vara vallas
Vara Lasteaed „Õnnetriinu“ avati 1992. aastal ja see asub Vara külas, valla keskuses. Lasteaed on ehitatud tüüpprojekti järgi. Samas majas asub ka Vara vallavalitsus ja raamatukogu. Algselt oli kogu maja planeeritud lasteaiale aga maja ehitamisele kulus kauem aega kui ettenähtud ning hoone valmimisel polnud enam nõudlust kohtade järele, seega said lasteaiale ainult osad ruumid. Lasteaia kasutada on 2 rühmaruumi, 2 magamistuba, saal , toiduplokk ja muud abiruumid. Alates 2008. aasta detsembrist on valmis ka lasteaia juurdeehitus , kus hakkab tegutsema lasteaia kolmas rühm, „ Lepatriinud “. Kaks esimest rühma, „Mõmmikud“ ja „Naerupallid“ on liitrühmad, kus lapse vanuses 3-7. Lepatriinude rühmas on hetkel ainult 3-4 aastatsed, laste kasvades saab sellestki liitrühm. Lepatriinude rühma tulevad üle need lapsed kes hetkel on käinud 2006. aastast tegutsenud päevahoius, sest lasteaia uue osa valmimisega päevahoid enam tegutsemist ei jätka. Vara lasteaeda hakkatakse lapsi vastu võtma 2.5 aastastena. Lasteaed on avatud hommikul 7 õhtul 6. „Mõmmikute“ ja „Naerupallide“ kummaski rühmas on 20 last. „Lepatriinude“ rühmas hakkab detsembrist käima esialgu 11 last. „Mõmmikute“ rühmas on 1, „Naerupallide“ rühmas 2 ja „Lepatriinude“ rühmas 1 laps vene keelsest perekonnast. Vara lasteaial on tihe side Vara Põhikooliga (teatrietenduste külastamine, ühised üritused jne). Seda juba põhjusel, et paljud Vara lasteaia lõpetajad hakkavad käima Vara Põhikoolis. (5)
Koosa Lasteaed „Tipp ja Täpp“ asub Koosa külas Vara vallas. Lasteaed avati 20. veebruaril 1975 aastal, Koosa sovhoosi lastepäevakoduna. Maja ehitati algselt 4-rühmaliseks. Lasteaia algusaegadel oli lapsi lasteaias üle 80, töötasid ka ööpäevased rühmad. Praeguseks on lasteaias 2-liitrühma, lapsi lasteaias 40. Nooremas liitrühmas, Niksi ja Naksi käivad lapsed vanuses 2- 4 aastat. Vanemas liitrühmas, Triksi ja Traksi käivad lapsed vanuses 5- 7 aastat. Teeninduspiirkonna kehtestab vallavolikogu. 01.09.2008.a. muudeti Koosa Tipi ja Täpi lasteaed Vara Vallavolikogu määrusega ümber Koosa Lasteaed- Algkooliks, mis on Vara valla omandis olev haridusasutus. Kummaski rühmas tegeleb lastega 2 lasteaiaõpetajat ja õpetaja abi. Muusika - ja liikumisõpetaja töötab 0,5 kohaga. Logopeedi 0,5 kohta on hetkel täitmata, 0,25 kohaga töötab tervishoiutöötaja. 2009. aastal on plaanis avada lasteaias kolmas rühm, praegusesse raamatukogu ruumidesse. Lapsed käivad lasteaeda valdavalt külast, kuid on ka ümberkaudsetest küladest üksikuid lapsi. Koostöö lasteaia ja algkooli vahel toimib hästi. Klassiõpetajad nõustavad lasteaiaõpetajaid vajadusel koolivalmiduse küsimustes. Kuna lasteaialõpetajad on koolikeskkonnaga ja õpetajatega tuttavad, siis on üleminek lasteaiast samas majas asuvasse algkooli kergem, kui päris uude kooli minnes.(6)
Kokkuvõte
Vara vald on Tartumaa suurim vald, mida esmakordselt on mainitud nime alla Warral 1496. aastal. Haridust on Vara lastele võimaldama hakkatud 1752. aastast. Vara kooli asukoht on olnud aegade jooksul erinev. Algselt oli kool Vara kiriku juures, 1806 ehitati koolile oma maja, asukoha kohta on ainult niiapalju öeldud, et see asus kodudest kaugel ja lastel oli sinna kauge käia. 1868. aasta sai kool uue maja, asukohta ei ole tea. 1921. aasta avati kool Vara mõisahoones, mis kolis 1926 aasta Kaarlisse, Vara mõis karjamõisasse. Kaarli kool oli alguses 4-klassiline, järjepanu tuli klasse juurde. 1973. aastal alusati uue koolihoone ehitamist, mis senisest majast vaid paarisaja meetri kaugusel. 1988. aastal, seoses kuue aastaste laste kooli tulekuga, muudeti kool Vara 9-klassiliseks kooliks. Alates ? aastast kannab kool Vara Põhikooli nime, kus aastal 2008 õpib 99 õpilast.
Kuna kihelkond oli suur ja ammustel aegadel polnud võimalik lapsi tranportida autodega punktist A punkti B, siis oli pisikesi külakoole praegusel Vara valla territooriumil, peale keskuses asuva teisigi. Koolid asusid Koosa, Välgi, Matjama, Tähemaa ja Vanaussaia külades.
Alushariduse ajalugu ei ulatu eriti paljude aastate taha. Vara Lasteaed „Õnnetriinu“ sai valmis 1992. aastal kahe rühamlisena, 2008 aasta leiab endale juurdeehituse näol kodu ka kolmas rühm. Koosal on alusharidust pakutud varasemast ajast.
Vara valla haridusajalugu ei ulatu just 13. sajandisse aga üle 250 aasta haridust on ka juba midagi. Väikese koha süda on kool. 20 sajandi alguses tähendas kool Vara jaoks ka väga aktiivset seltsielu, sest tänu koolile arenes kirja- ja lugemisoskus , toimusid kontserdid, loodi laulu- ja mänguseltse. Koolist saavad alguse kõik teed. Väikesel maailmakodanikul on vaja kohaneda paljude asjadega, mis koolis käimine kaasa toob ja kui kodukülas asuv kool suudab leevendada raskusi, siis on juba see on plussiks väikese kooli eksisteerimise vajadusele.
Kasutatud kirjandus
1. Andersen , L „Eesti kooli ajalugu. Algusest kuni 1940.aastani“ Tallinn “ Avita “1995/2003, lk7
2. Eisen , F; Elango, A; Kahk , J jt „Eesti kooli ajalugu 13 sajand – 1860. aastani“1KD, Tallinn „Valgus“1989, lk 153
3. Haljaste, O seminaritöö“Vara raamatukogu ja kohalik seltsielu aastatel 1918-1940 ning 1990-2004“, Viljandi Kultuuriakadeemina, 2004
4. Võimre, A uurimistöö „Vara valla kuulsad inimesed“, Tartu Descartes ´Lütseum, 2002
5. Vara Lasteaed „Õnnetriinu“ ajaoost juhataja Silvi Sarapuu
6. Koosa Lastead „Tipp ja Täpp“ ajaloost juhataja Inga Edela
7. Vara valla infoleht nr. 35 veebruar 2004, lk 7
8. Vara valla infoleht nr 45 märts-mai 2005, lk 16
9. Vara valla infoleht nr. 46 juuni-august 2005, lk 6-7
10. Vara valla infoleht nr. 50 märts-aprll-mai 2006, lk 9
11. Vara valla infoleht nr. 52 august-september 2006, lk 1-2, 12
12. Vara valla infoleht nr. 67 august-septmeber 2008, lk 1-3
13. http://atlas.ibs.ee/index.cgi.et?koht=vara&seletus=Vara,+Tartumaa&uid=ca93c969199251a8bd16e02bf04462257d480ab82f65a86b4c10a551dd9116cac2888566c55961854cc6395ba8f58694b4235fd039a9c51f
14. http://www.varavald.ee
15. http://www.varakool.ee
Lisa 1
Tartumaa
Vara vald
Lisa 2
Vara Põhikool, Vara külas asuv koolihoone sai valmis 1973. aastal.(14)
Vara Põhikooli arvutiklass aastal 2008.
Vara Põhikooli eesti keele klass aastal 2008
Vara Brigitta kirik, mille juurde asutati 1752.aastal esimeneteadaolev kool Varal.
Lisa 3
Koolijuhatajad – direktorid Vara koolis
Jaan Ermo
1765
Kristjan Masing
19. saj. algus
Johan Friedrich Masing
1820-1862
Paul Reinvald
1855-1871
Juhkam Kont
1872-1887
Jaan Mälson
1872-1887
Osvald Eglit
1921-1924
August Räpin
1924-1925
Johannes Kütt
1026-1946
 Efstav Saare
 1947
 Ain Reinla
 1948-1949
 Laine Päll
 1950
  Richard Tõnspoeg
 1951-1953
 Ain Reinla
 1953- 1959
 Lembit Vaino
 1959-1986
 Benno Malberg
 1986-1988
 Maie Kitsing
 1988-1994
 Annela Liivat
 1994-1995
 Uuno Kärema
 1995-1997
  Rein Lepik
 alates 1997.a.
12