Helme Maarja koguduse ja kiriku ajalugu-referaat (0)

Helme  Maarja koguduse ja kiriku ajalugu
Referaat
Sisukord
1. Tiitelleht
2. Sisukord
3.- 4. Helme kiriku ajalugu
5. Helme Maarja kiriku pildid  
6. Helme Maarja  kogudus , koguduse õpetajad
7. Kokkuvõte
8. Kasutatud kirjandus
Helme kiriku ajalugu
    Helmes on keskajal olnud kaks kirikut – Pühale Maarjale pühitsetud 
kihelkonnakirik ja Issanda Ihu kirik , mida on ka Helme Püha Ihu (Risti) kabeliks 
nimetatud. 
   Helme algkirik ehitati arvatavasti 13. sajandil, kuid täpset aega pole tänini 
teada. Ajaloolased on pakkunud hilisemat aega, 13. või 15. sajandil.
   Vene-Liivi sõja ajal (16. sajandi lõpus) sai Maarja kirik rängalt kannatada. 
Pärast sõjatorme on 1613 . aastal mõlemad kirikud varemeis, pole katust, alles on 
vaid müürid. Ilmselt püüti kirikuid taastada, kuid ehitamiseks polnud jaksu. 
1640. aastal märgitakse, et Helme Maarja kirik oli nii lagunenud, et ähvardas 
ümber kukkuda, palkidest tugedega püüti seda kindlustada.
   Kiriku ja kirikumõisa ülesehitamiseks ja parandamiseks on Helme ja paljude 
teiste mõisate omanikel tulnud taalreid anda. 1674 . aastast pärinevad teated  
kiriku restaureerimisest.
   Korras kiriku iga ei olnud aga pikk. Põhjasõja ajal (juulis 1702), pärast 
Hummuli  lahingut süütasid tsaar  Peeter I väed Helme kiriku. Tulekahju oli 
tohutu, kuumuses vajusid kokku isegi kiriku võlvlaed. Vaene ja väikesearvuline 
kogudus ei suutnud kirikut uuesti üles ehitada.
  Väiksemat Issanda Ihu kabelkirikut kasutati  1740 . aastani, mil välk selle 
põlema süütas, kirik jäigi taastamata.
Issanda Ihu kiriku varemed
Autor: Villu Männik
   Möödus paarkümmend aastat, enne kui alustati Maarja kiriku uut 
ülesehitamist. Võlvlagede asemele pandi tavaline puulagi, kirikule ehitati ka 
puidust torn.
  Arhitektuuriliselt oli Helme kirik kodakirik . (Kodakiriku kesklööv on 
külglöövidest ainult pisut kõrgem ja selle ülaosas ei ole aknaid. Suur osa Eesti 
maakirikutest on just seda tüüpi.) Kirik oli 41,3 meetrit pikk ja 19,6 meetrit lai 
ning torn 45,8 meetrit kõrge. Torn toetus esikülje müürile ja kahele sambale . 
Kirikusse mahtus  üle 2000 inimese ja istekohti oli 800. 
  1900. aastal  valati  Tallinnas C. Jürgens ja Ko ettevõttes kiriku kell, mille helin  
olnud nii võimas, et kajanud ühelt poolt Leebikuni ja teiselt  poolt Hummulini. 
Kiriku viimane altar  oli barokkstiilis lihtne puutöö, pärit 19. sajandist.
   Eestikeelset jumalateenistust hakkas õpetaja Johannes  Uustal   pidama  1918. 
aasta jõuluõhtust. Altaril oli kaks maali: « Jeesus   ristil » ja «Jeesuse 
ülestõusmine».  Altari  kohal oli ümmargune, ajahambast puretud lintklaasidega 
aken. 
  Seitse Helme koguduse meest (kindralid- ministrid Jaan Soots , Paul Lill, 
Aleksander  Jaakson , kunstimuuseumi  direktor  Peeter  Tauk , riigi statistikabüroo 
direktor Albert  Pullerits , riigikontrolöri abi Hans Ahven, tööstuse direktor H. 
Tõnisson ja gümnaasiumi direktor K. Koljo) panid kokku 1500 krooni ja 
kinkisid kirikule vitraaž klaasidega akna. Akna raamistik valmistati Rootsist 
ostetud sajast kilost  vasest . Värvilised  klaasid , tuvikujutisega keskel, saadi 
Soomest. Pidulik akende üleandmise jumalateenistus peeti 4. juunil 1939.  Sama 
aasta jõuluks jõudis kirikusse ka elekter .  
  Järgmisest aastast algas aga Helme kirikule halb aeg. Pärast 1940. aasta 
juunipööret tõsteti kiriku elektrimaks mitmekordseks. Sama aasta augustis võeti 
ära kogu kirikuarhiiv kõigi dokumentidega.
  Teise maailmasõja algus läks kiriku kui hoone jaoks  rahulikult . Suuri 
inimkaotusi   kandis  kogudus. Kuid kirikule sai saatuslikuks 1944. aasta, mil 
sõjategevus jõudis Väikese Emajõe äärde ja jäi sinna kolmeks nädalaks. Helme 
kiriku torni kasutasid nii Saksa kui Vene tulejuhtijad. 16. septembril 1944.a  sai 
kirik vigastada punaarmee mürskudest. 21. septembril, kui torn olid Vene poole 
käes, tabas kirikut Saksa kaugelaskekahuri mürsk. Mürsk lõhkes orelis, 
õhusurve liigutas alustalasid. 4. septembril kukkus torn alla, lõhkus katuse ja 
kiskus maha seina. 
  Nõukogude ajal polnud võimalik kirikut taastada ja see seisab tänini 
lagunenult.
  Alates 1944. aastast hakati jumalateenistusi pidama Helme vennastekoguduse 
palvemajas, mis on ehitatud 1847. aastal.Tänavu novembris(2012) saab 
pühakoda 165aastaseks.
  Praeguseks  on Helme vennastekoguduse palvemajast saanud Helme 
kihelkonna peakirik , kus toimuvad jumalateenistused iga pühapäev.
  
 Autor: Katrin Priilaht 
        
  
                          
   Helme Maarja kirik
   Allikas: Eesti Rahva Muuseum 
   2839-101 www. muis .ee    
Helme Maarja kiriku varemed
Autor: Katrin Priilaht
Helme Maarja kogudus
   Helme Maarja kogudus on luterlik kogudus Tõrvas. Kogudus kuulub Viljandi 
praostkonda. Koguduse õpetaja on Arvo Lasting, organist  Thea Leitmaa. 
Juhatuse esimees on  Vaiko  Püttsepp. Jumalateenistused on igal pühapäeval 
algusega kell 11.00 Helme vennastekoguduse palvemajas.
  Helme koguduse õpetajad:
1. Christoph Detri 1629                      
2. Mag. Ludolph Holler 1630–1665?             
3. Christoffer Kleinschmidt  1666 –1668     
4. Caspar  Eggerdes 1680–1689
5. Mag. Erasmus  Pegau 1689– 1711    
6. Heinrich Herz 1711–1713                      
7. Mag. Heinrich Frost 1714–1731                
8. Mag. Christian   Gottfried Helwig 1732 –1747
9. Johann Friedrich  Körber  1748 –1767   
10. Gottfried Schnabel 1767–176               
11. Johann Adam Andreae 1788–1796        
12. Gottfried Ludwig Postels 1797–1810
13. Karl Johan Schubbe 1810–1857      
14. Ernst Behse 1857– 1897                  
15. Georg Koik 1900–1914                     
16. Johannes Uustal 1915–1948
17. Valter  Vaasa  1948–1998                
18. Ivo Pill 1998–1999           
19. Arvo Lasting 1999–          
Kokkuvõte
  Helme kirik on ehitatud 1905. a tsaari  venestamispoliitika ajal  Mulgimaa  
kauneimaks õigeusu kirikuks. Helme-Tõrva apostliku õigeusu Kristuse 
sündimise kogudus loodi 19. saj. Kogudus hakkas 20. saj kiiresti kahanema. 
1944. a sai kirik kannatada ja kogudus lõpetas oma tegevuse.  Kirikuhoone  
taastati  1986–1990.a . Nüüd toimuvad seal üritused ja jumalateenistused 
koostöös linnaga.
 Tänane Helme kirik, endine vennastekoguduse  palvemaja , on ehitatud 1847.a . 
Hoone sai 1918.–1919. a kannatada, tehti korda ja taaspühitseti 1928. a. 1944. 
aastast toimuvad  Helme kirikus igapühapäevased luterlikud jumalateenistused 
ja seal asub ka Helme koguduse kantselei .
Kasutatud kirjandus
1.   https://sites.google.com/site/katrinitunnid/helme-kiriku-ajalugu
2.   http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Helme_kiriku_varemed.jpg
3.   http://entsyklopeedia.ee/artikkel/helme_maarja_kirik
4.   http://www.sakraalfoto.eu/galleri.hidden/index.php?showimage=65
5.   http://et.wikipedia.org/wiki/Helme_Maarja_kogudus
6.  http://helmemuuseum.edicypages.com/helme-kihelkond/kirikud/helme -
maarja-kirik
7. http://helmemuuseum.edicypages.com/helme-kihelkond/kirikud