jalanõud jalast ära Mošeede külastamisel peavad mehed kandma peakatet Toitu süüakse parema käega Jumalateenistus on individuaalne Igal templil on aastapäevapidu Austatakse loodusnähtusi, taimi, loomi Templid Pühakoja seinu kaunistavad skulptuuride read Jumalateenistusi viivad läbi braahmanid Ei ole kohustuslik käia jumalateenistustel Igaüks sooritab oma rituaalid eraldi Taj Mahal Khajuraho tempel Lisa http://stud.sisekaitse.ee/teppan /Suuremad%20usundid/india_lbi_f lmikaamera.html Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/referaadi d/india_kadry.htm http://et.wikipedia.org/wiki/India http://www.estoniannyingmaencyclo pedia.com/index.php?option=com_mt ree&task=viewlink&link_id=466&Ite mid=2 http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Su uremad%20usundid/index.html
PÜHAKIRJAD Muhameedlaste püha raamat Koraan (pilt 3), mille vastu näidatakse ülimat austust käsitledes ja hoides seda suure hoolega. Koraan sai tänapäevase kuju 7. sajandil. Sagedase Koraani lugemise tulemusena jõuab moslem Jumalale lähemale. Igaüks, kes teab Koraani teksti peast on väga lugupeetud inimene. Koraan on kirjutatud araabia keeles ning teistesse keelde tõlgitud Koraani peetakse Koraani kommentaariks, mitte aga Koraaniks endaks. (http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/islam.html) Koraan koosneb 114 peatükist ehk suutrast. Muhamedile ilmutuse aja järgi jaotatakse Koraani peatükid kaheks: Mediina periood ning Meka periood. Peatükid ei ole järjestatud kronoloogiliselt vaid pikkuse järjekorras. Alguses on pikemad peatükid ning ühtlasi ka hilisemad. Igal peatükil on oma number ja pealkiri, mis on võtmesõnaks, näiteks "Naine" (4), "Kuu" (54). Peatükid koosnevad omakorda salmidest. Kokku on Koraanis 6200 salmi
PÜHAKIRJAD Muhameedlaste püha raamat Koraan (pilt 3), mille vastu näidatakse ülimat austust käsitledes ja hoides seda suure hoolega. Koraan sai tänapäevase kuju 7. sajandil. Sagedase Koraani lugemise tulemusena jõuab moslem Jumalale lähemale. Igaüks, kes teab Koraani teksti peast on väga lugupeetud inimene. Koraan on kirjutatud araabia keeles ning teistesse keelde tõlgitud Koraani peetakse Koraani kommentaariks, mitte aga Koraaniks endaks. (http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/islam.html) Koraan koosneb 114 peatükist ehk suutrast. Muhamedile ilmutuse aja järgi jaotatakse Koraani peatükid kaheks: Mediina periood ning Meka periood. Peatükid ei ole järjestatud kronoloogiliselt vaid pikkuse järjekorras. Alguses on pikemad peatükid ning ühtlasi ka hilisemad. Igal peatükil on oma number ja pealkiri, mis on võtmesõnaks, näiteks "Naine" (4), "Kuu" (54). Peatükid koosnevad omakorda salmidest. Kokku on Koraanis 6200 salmi
Jaak Mae, Tatjana Mannima, Priit Narusk, Piret Niglas, Tõnu Odamus, Triin Ojaste, Raul Olle, Aino Paal, Feliks Parre, Triin Peips, Juku Pent, Eveli Peterson, Piret Pormeister, Heidi Raju, Pavo Raudsepp, Aivar Rehemaa, Raido Ränkel, Anti Saarepuu, Siim Sellis, Edgar Siitan, Timo Simonlatser, Kaili Sirge, Silja Suija, Anatoli Smigun, Katrin Smigun, Kristina Smigun-Vähi, Rutt Smigun, Karel Tammjärv, Jaanus Teppan, Vahur Teppan, Cristel Vahtra, Eeri Vahtra, Kaija Vahtra, Andreas Veerpalu, Andrus Veerpalu, Anette Veerpalu ja Urmas Välbe.
............................................... 15 Kasutatud kirjandus .................................................................................................................. 16 2 Sissejuhatus Konstruktivism on kognitiivsete teooriate 1980 - 1990. aastate kasvandik ning seda peetakse õppimise tulemuslikkuse seisukohast kõige tõhusamaks (Teppan, s.a.). Konstruktivistlikud õppimiskäsitlused on kasvanud välja õppimise kognitiivsetest käsitlustest. Erinevalt traditsioonilistest kognitiivsetest käsitlustest on konstruktivistlikud teooriad koondanud oma tähelepanu tunnetusprotsessi ainulaadsusele ning õpitulemuste unikaalsuse respekteerimisele. (Krull, 2000) Käesolev referaat on valminud õppeaine „Õppe kavandamine“ raames ja käsitleb konstruktivistlikuid õppimiskäsitlusi.
Vassiljevna Kartševskaja) • Abiellusid 1881. a • 4 poega ja tütar Refleksiteooria • Tingimatud refleksid ja tingitud refleksid. • Kui kaks sündmust toimuvad koos ja neid seostatakse omavahel, tekib klassikaline tingitud refleks. • Pavlov arvas,et kogu närvisüsteemi tegevust on võimalik kirjeldada ka erutuse ja pidurduse kaudu. • https://www.youtube.com/watch? feature=player_embedded&v=W6R5Ksyoy9k Kasutatud materjalid: • http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteo oriad/ ivan_pavlov.html • https://et.wikipedia.org/wiki/ Ivan_Pavlov • Psühholoogia Sinule 2012 11
Häälepaelte võngete resonaatoriks on rindkere ja pea. Pildid Häälemurre Poistel algab häälemurre keskmiselt 1314 aasta vanuselt ja mehe hääl kujuneb välja paari aasta jooksul. Häälemurre on tingitud häälepaelte mõõtmete suurenemisest ja kõrikõhrede arengust meessuguhormoonide toimel Häälemurde ajal läheb hääl madalamaks ja häälepaelad pikenevad. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%A4%C3%A4l http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Esinemine/kuidas_hl_tekib.html http://www.annaabi.ee/H%C3%A4%C3%A4lkuidasseetekibjamisonh%C3%A4% TÄNAME KUULAMAST!
o-kiisel-juutlus-ja-vabamuurlus.html Holokaust (1933-1945) · Esimene koonduslaager (1933) · Nürnbergi seadus (1935) · Kristallöö (1938) · Auschwitzi-Birkenau massitapmine (1942) http://en.wikipedia.org/wiki/Kristallnacht Holokaust Mida tehti juutidega? · Eksperimendid · Orjatöö-, koondus-ja surmalaagrid · Tagakiusamine http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad %20usundid/juutide_tagakiusamine.html Holokausti lõpuaastad · Sakslaste hirm kättemaksu ees (1944) · Holokausti lõpp (1945) http://www.xtimeline.com/evt/view.aspx?id=503946 Pildid holokaustist http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/aid-3446/Täna-on-Holokausti- ohvrite-rahvusvaheline-mälestuspäev Pildid holokaustist http://www.camo.ch/scekic_holokaust.htm Pildid holokaustist http://avideditor.files
15. Piret Pormeister suusataja 16. Vahur Teppana suusataja 17. Kaarel Nurmsalu suusataja 18. Triin Ojaste suusataja 19. Erkki Jallai suusataja 20. Vello Kaaristo suusataja 21. Tatjana Mannima suusataja 22. Priit Narusk suusataja 23. Raul Olle suusataja 24. Juku Pent suusataja 25. Anti Saarepuu suusataja 26. Siim Sellis suusataja 27. Timo Simonlatser suusataja 28. Kaili Sirge suusataja 29. Jaanus Teppan suusataja 30. Vahur Teppana suusataja 31. Kaija Udras suusataja 32. Eeri Vahtra suusataja 33. Anatoli Smigun suusataja 34. Katrin Smigun suusataja 35. Rutt Smigun suusataja 36. Kristina Smigun-Vähi suusataja 37. Margus Ader laskesuusataja 38. Sirli Hanni laskesuusataja 39. Martten Kaldvee laskesuusataja 40. Kauri Kõiv laskesuusataja 41. Kadri Lehtla laskesuusataja 42. Kaija Parve laskesuusataja 43
Samanimelisse rühmitusse kuulusid P.Mondrian, Theo van Doesburg, Gerrit Thomas Rietveld. Nad olid veendunud, et ühiskonna hädade põhjuseks on liigne induvidualism. Mordrian tunnustas ainult horisontaalseid je vertikaalseid jooni ja kolme puhast põhivärvust. Gerrit Rietveldi tool Kasutatud kirjandus Tekst: Jaak Kanglaski ,,Kunstikultuuri ajalugu" (Õ lk 9096) http://et.wikipedia.org/wiki/Funktsionalism http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteooriad/konstruktivism.html Pildid: https ://www.google.ee/?gws_rd=cr&ei=jRDMUq_LGcmO4AT5oIHQCA
loominguline ja analüütiline ning tal on suur vastutus, kuna ta peab arvestama õpilaste individuaalsete erinevustega. Õpilased on õppetöös aktiivsed, läbi loovate ülesannete arendab õpilane mõtlemist ja tajub seoseid. Samuti on õppijal suur koormus ja vastutus. Selline Kognitiivsed õppimisteooriad 7 õppetöö ei sobi passiivsetele õppijatele (http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteooriad/piteooriate_vrdlus.html). Näiteks õppisin mina eelmine semester ainet ,,Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia" igapäevaselt biheivioristliku õppimisteooria järgi. Õpetaja juhtis õppeprotsessi, õppetöö oli süsteemne, sest iga kord oli meil uus teema, mis vahel haakus eelmisega, vahel mitte. Teadmised, mis ma omandasin, olid teaduslikud ja faktipõhised. Hinnang tööle anti objektiivselt, kuna töös küsiti faktiteadmisi.
PEETRI KOOL EESTI TÕSTMISE AJALUGU 7.klass Juhendaja Deivi Teppan Koostaja Urmo Dikker Peetri 2016 SISUKORD Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 1.Mis on tõstesport?...............................................................................................................4 2.Ajalugu
44,3 67. Taivo Kuus Eesti 10 km (k) 32.28,0 10 km (k) + 15 km 60. Taivo Kuus Eesti 1:13.54,6 (v) - Taivo Kuus Eesti 50 km (v) katkestas 31. Jaanus Teppan Eesti 30 km (k) 1:29.30,9 39. Jaanus Teppan Eesti 50 km (v) 2:17.15,1 Andrus Veerpalu, Jaanus Teppan, Elmo Kassin, 10. Eesti 4 × 10 km teade 1:46.33,3 Urmas Välbe 38. Piret Niglas Eesti 5 km (k) 15.54,9 5 km (k) + 10 km 45
Kui valgustuse kaudu pääsetakse, siis liigutakse mööda vabanemise spiraali. Karma teo ja tagajärje üleüldine seadus Tegu võib olla mõtteline, sõnaline või füüsiline. Inimese teod määravad tema surmaeelse teadvusseisundi ja ühtlasi selle, kas järgmine sünd on eelmisega võrreldes halvem või parem. Karma on vääramatu - igavene õiglus. Virgumistee budismis algab oma olukorra hindamisest ja karma seaduse mõistmisest. Kasutatud kirjandus http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/budism.html http://www.budakoda.ee/sissejuhatus.html http://www.mandalad.eu/ http://budism.weebly.com/eluratas.html http://et.wikipedia.org/wiki/Karma http://et.wikipedia.org/wiki/Budism http://zzz.ee/index.php/Budism#P.C3.BChad_tekstid
- 24.02.1980 Eestlastest võttis osa Fjodor Koltsin, kes saavutas individuaalses suusa kahevõistluses 15. koha. Saraevo 08.02. - 19.02.1984 Connor Olev Martin O'Brien saavutas mäesuusatamise kiirlaskumises 33. koha. Calgary 13.02. - 28.02.1988 Allar Levandi saavutas individuaalses suusakahevõistlus 3. koha. Albertville 08.02. - 23.02.1992 Eesti koondisesse kuulusid: Allar Levandi, Ago Markvardt, Toomas Tiru, Peeter Heli (kahevõistlus), Piret Niglas, Elmo Kassin, Urmas Välbe, Jaanus Teppan, Andrus Veerpalu, Taivo Kuus (murdmaasuusatamine), Krista Lepik, Eveli Peterson, Jelena Poljakova, Urmas Kaldvee, Hillar Zahkna, Kalju Ojaste, Aivo Udras, Kristjan Oja (laskesuusatamine), Olga Vassiljeva (iluuisutamine), Aare Tamme (sööstlaskumine). Parima koha saavutas Allar Levandi 6. koht individuaalses kahevõistluses.9 8 http://www.eok.ee/est/olympiamangud/innsbruck_1964 9 http://www.eok.ee/est/sportlased/sportlased_om-del/olympiamangudel_1992_-_2000
2008. aastal trükiti kokku üle 7 miljoni raamatu, mis on üle viie raamatu iga Eesti elaniku kohta. Kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Kultuur http://www.kul.ee/index.php?path=0x59 http://teejuht.kultuur.info/ http://www.eesti.ee/est/kultuur_ja_hobid/kultuur/teater_muusika_kino/ www.postimees.ee https://www.riigiteataja.ee/akt/321022011009 http://www.kul.ee/index.php?path=0x2x360 www.trimm.ee http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/ http://kultuur11.blogspot.com/ http://et.wikipedia.org/wiki/Kultuurip%C3%A4rand http://www.folkloorinoukogu.ee/Mis_on_PARIMUSKULTUUR_200.htm http://www.kul.ee/index.php?path=0x2x213x65
mail 1985 Tallinnas) on eesti laskesuusataja. Kadri Lehtla on tegelenud murdmaasuusatamisega alates 1996. aastast. 199698 kuulus ta Pirita Suusaklubisse. Tema esimesed treenerid olid Kaja Remmelgas ja Tiit Idarand. Sügisel 1998 liitus Kadri Lehtla Nõmme Spordiklubiga, kus ta treeneriks oli Külli Hallik, kes hiljem oli ka noorte ja andekate suusatajate koondise "Merko Team 2005 neidude treener. 2003 astus Kadri Lehtla Audentese Otepää filiaali, kus tema treeneriks oli Jaanus Teppan. Laskesuusatamisega alustas Kadri Lehtla 2006. aasta mais. Tema treenerid on Tõnu Pääsuke, Kristjan Oja ja Hillar Zahkna. Tema esimesed suurvõistlused olid 2007 Otepääl toimunud laskejooksu maailmameistrivõistlused. Segateatejooksus sai Eesti kindlalt viimase, 8. koha. 3 km sprindis oli ta 15., jälitusjooksus tõusis 14. kohale ja rullsuusatamises oli ta samuti 14. Kõigil üksikaladel kaotas ta Eveli Sauele.
midagi pidada. Minu meelest on selles teoorias palju kasulikku mida saaks inimese mõistmisel ära kasutada, kuid kuna biheiviorism ei arvesta inimese teadvust ja mõttemaailma, siis ei tasuks antud teooriat üleliigselt rakendada. Kasutatud kirjandus: 1. ,,Psühholoogia põhisuunad" loengukonspekt A. Kidron Tallinn 2008 2. http://www.nyingma-buddhism.com/index.php? option=com_mtree&task=viewlink&link_id=76&Itemid=2 3. http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteooriad/biheiviorism.html 4. http://portal.tdl.ee/~anumai/ema/ploomi_exam.html 5. ,,Psühholoogia põhisuunad" A. Kidron Tallinn 2008 6. http://htk.tlu.ee/infdid/opik/pkt31.html 7. ,,Isiksus" A. Kidron Tallinn 2005 8. http://et.wikipedia.org/wiki/Biheiviorism
02.1980 Eestlastest võttis osa Fjodor Koltsin, kes saavutas individuaalses suusa kahevõistluses 15. koha. Saraevo 08.02. - 19.02.1984 Connor Olev Martin O'Brien saavutas mäesuusatamise kiirlaskumises 33. koha. Calgary 13.02. - 28.02.1988 Allar Levandi saavutas individuaalses suusakahevõistlus 3. koha. Albertville 08.02. - 23.02.1992 Eesti koondisesse kuulusid: Allar Levandi, Ago Markvardt, Toomas Tiru, Peeter Heli (kahevõistlus), Piret Niglas, Elmo Kassin, Urmas Välbe, Jaanus Teppan, Andrus Veerpalu, Taivo Kuus (murdmaasuusatamine), Krista Lepik, Eveli Peterson, Jelena Poljakova, Urmas Kaldvee, Hillar Zahkna, Kalju Ojaste, Aivo Udras, Kristjan Oja (laskesuusatamine).Parima koha saavutas Allar Levandi 6. koht individuaalses kahevõistluses Lillehammer 12.02. - 27.02.1994 Parimad kohad olid: kahevõistluse meeskonnavõistluses 4. koht (Magnar Freimuth, Allar Levandi, Ago Markvardt), individuaalses kahevõistluses 5. koht Ago Markvardt. Nagano 07.02. - 22.02.1998
estonica.org/et/Kubermangukomissar/Jaan_Poska/?max) 10.12.2014 Lynn Underwood, „Maailma usundid“, -Kristlus 1999, lk43 Orthodox 2014. Tuntud õigeusklikud. http://orthodox.weebly.com/tuntud- otildeigeusklikud.html 09.12.2014 Orthodox 2014. Ikoonid. http://orthodox.weebly.com/ikoonid.html 10.12.2014 Orthodox 2014. Kristus valitseja Pantokrator. (http://orthodox.weebly.com/uploads/1/1/7/9/117989/7378296.jpg) 10.12.2014 Sisekaitse 2014. Kristluse ususuunad. http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/kristluse_ususuunad.html 06.12.2014 Puhkus Eestis 2014. Nevski katedraal. (http://www.puhkuseestis.ee/bw_client_files/puhkus_eestis/public/ss_sightseeing_img/magick .php/1044_1220_nevski_katedraal.jpg?resize) 10.12.2014 Religiooniturism 2014. Õigeusk ja palverännakud. http://www.hkhk.edu.ee/religiooniturism/igeusk.html 09.12.2014 Tallinna turism 2014. Vaastamisväärsused Vanalinnas. http://www.tourism.tallinn
..........................................................15 KOKKUVÕTE......................................................................................................17 KASUTATUD ALLIKAD, KIRJANDUS JA MATERJALID....................................18 LISA 1. KES OLI PÜHA BRIGITTA?...............................................................20 LISA 2. ARTHUR VÕÕBUS ..........................................................................21 LISA 3. ELMAR SILVESTER SALUMAA (TEPPAN) .................................23 LISA 4. OTTO TALLINN .................................................................................25 LISA 5. VILLU JÜRJO....................................................................................27 LISA 6. MAARJA-MAGDALEENA KIRIKUÕPETAJAD..................................28 LISA 7. INTERVJUUD ..................................................................................29 LISA 8
• Ühtset õppimisteooriat ei ole! teooriad http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteooriad/c3b5706974656f6f72696174655f616a6174656c67.jpg Kolm erinevat lähenemist õppimise Biheivioristlikud õppimisteooriad
1982 - Arne Sirel teenis maailmakarikavõistluste etapil 15 km 19. koha eest kaks esimest ametlikku MK- sarja punkti. Fjodor Koltsin oli Holmenkolleni MM-võistluste kahevõistluses N Liidu koondises alles 25. koha. Pärnu lähedal valmis Võiste spordibaas (praegune Jõulumäe) 1983 - Laskesuusatamise MM-il saavutas juunioride 15 km pronksmedali Even Tudeberg ja hõbeda N Liidu juunioride koondises 3 x 7,5 km teatesõidus. Tartu suusamaratoni lõpetas 6875 suusatajat. Meestest võitis Jaanus Teppan ja naistest Rutt Smigun. 1984 - Allar Levandi võitis juunioride MM-il meeskondlikus kahevõistluses N Liidu koondises pronksmedali. Kaia Parve võitis naiste laskesuusatamise I MM-l maailmameistritiitli 3 x 5 km teatesõidus. Kaia Parve võitis kaks hõbemedalit N Liidu meistrivõistlustel naiste laskesuusatamises.(5 km ja 10 km distantsidel) 1985 - Allar Levandi oli kahevõistluse MM-il 19s ja tuli juunioride maailmameistriks N Liidu koondises meeskondlikus kahevõistluses.
14. koht (14 meeskonda) 4 × 10 km teatesõidus. Algo Kärp Sünniaeg: 13.04.1985 Pikkus: 192 cm Treener: Mati Alaver Klubi: Viljandi Suusaklubi Kärp on osalenud maailmakarikasarja etappidel 15 korda. Lisaks osales ta ka maailmameistri- võistlustel Liberecis. 41. koht (53 võistlejat) 50 km klassikastiilis ühistardist sõidus. 14. koht (14 meeskonda) 4 × 10 km teatesõidus. Kaspar Kokk Sünniaeg: 03.08.1982 Pikkus: 176 cm Treener: Jaanus Teppan Klubi: Spordiselts Sparta Kaspar on osalenud maailmakarikasarja etappidel 33 korda. Lisaks on Kaspar käinud ka Torino olümpiamängudel ning kolmedel maailmameistrivõistlustel. 42. koht (64 võistlejat) 15 + 15 km suusavahetusega sõidus 14. koht (14 meeskonda) 4 × 10 km teatesõidus Anti Saarepuu Sünniaeg: 26.03.1983 Pikkus: 180 cm Treener: Hille Saarepuu, Asko Saarepuu, Mati Alaver Klubi: Võru Suusaklubi Anti on osalenud maailmakarikasarja etappidel 45 korda
kirikust selle poolest, et nad ei usu puhastustuld, patuta eostumist, Maarja kehalist taevasseminekut ja pühakute eespalveid. Pühitsetud leiba ja veini ei peeta Kristuse ihuks ja vereks vaid need on pigem kujutlused või sümbolid. Piiblit peetakse ainukeseks ülimaks õpetuseks. Protestandid eitasid piiskopide ning paavsti autoriteeti. KASUTATUD KIRJANDUS · http://et.wikipedia.org/wiki/Kristlus · http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/ · http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/kristlus.html · http://et.metapedia.org/wiki/Kristlus · http://www.hkhk.edu.ee/religiooniturism/kristlus.html
Foto: Aldo Luud 38.koht, aeg: 2:21.13.2 (kaotus võitjale: 12.51,1) Andreas Veerpalu M 4x10 km teatesõit 28.02.2018 (kokku osalejaid: 14 võistkonda) 12.koht (võistkonnas olid: Andreas Veerpalu, Alg Kärp, Karel Tammjärv, Raido Ränkel) Veerpalu sõidu aeg: 26.17,7 (13.koht) Võistkonna tulemus: 1:38.21,7 (kaotus võitjatele: 5.16,8) Tatjana Mannima Sünniaeg: 10.01.1980 Treener: Jaanus Teppan Klubi: Kiviõli Suusaklubi N klassikasprint 13.02.2018 (kokku osavõtjaid: 68) Kvalifikatsioonis 39.koht, aeg: 3.28,57 N 10 km vabatehnikas 15.02.2018 (kokku osavõtjaid: 90) 50. koht, aeg: 28.37,0 (kaotus võitjale: 3.36,5) N 7,5 km + 7,5 km suusavahetustega sõit 10.02.2018 (osalejaid 62) 56.koht, 7,5 km klassika aeg- 24.29,4 (58.koht), suusavahetus- 35,2, 7,5 km vaba- Tatjana Mannima 21.37,1 (53
nõus. Hetkel on EL pakkunud liikmeks saamise võimalustüheksale riigile: Albaania, Türgi, Island ning kõik endise endise Jugoslaavia riigid (välja arvatud Sloveenia, kes on juba ELi liige). Viiele neist on antud ametliku kandidaatriigi staatus: · Türgi · Serbia · Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik · Island · Montenegro Euroopa Liidu riikide kaart. http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteooriad/kaart.jpg 4 Euroopa Liidu nõukogu Euroopa Liidu Nõukogu (mida vahel nimetatakse ka ministrite nõukoguks) on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga.Nõukogu on ühtne organ, kuid sõltuvalt arutusel olevast teemast koguneb nõukogu erinevates koosseisudes, millest võtavad osa valdkonna eest vastutavad liikmesriikide ministrid ja Euroopa Komisjoni volinikud. Euroopa Liidu Nõukogu on üks
Tallinn, 1995. 4. Murphy, E. (a). Constructivist Epistemology. Suvi 1997. 5. Murphy, E. (b). Constructivism From Philosophy to Practice. Suvi 1997. 6. Murphy, E. (c). Constructivist Learning Theory. Suvi 1997. 7. Nowakowsky, J. Constructivist Model for Learning. Veebruar 1998. 8. Selden, A., Selden, J. Orlando Meetings: Presentation Summary. Jaanuar 1996. 9. http://storing.weebly.com/uploads/8/7/6/4/8764930/kogn_konstruktivistlik_opiteooria.pdf 10. http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteooriad/konstruktivism.html SOTSIAALNE ÕPPIMINE · Sotsiaalse õppimise teooria kasvas välja biheivioristlikest lähtepunktidest 1960. aastatel, mille suuna esindajad uurisid sotsio- kultuurilise keskkonna mõju indiviidi õppimisele ja käitumisele läbi miteerimise. · Biheivioristid püüavad õppimist kirjeldada läbi
konstrueeris Roman Bertelov. Paraku ettevõtmisest kokkuvõttes asja ei saanud ja see tõmbas ühtlasi kriipsu peale neli aastat kestnud ET-600 valmistamisele. · Ehitada jõuti 35 autot. ET-800 Elektra veeti aga Moskva lähistele ning tolle Eesti autonduse ajaloo aspektist hindamatu väärtusega masina edasine saatus on teadmata. · Taasiseseisvumise järgse Eestiga seostub kahe ajaloolise sportauto koopiate ehk kit caride valmistamine. Tartlane Valter Teppan pani nullindate algul aluse minimalistliku sportauto Lotus 7 kodumaiste versioonide ehk Estfieldide tootmisele ning tallinlane Mati Kits alustas veidi aega hiljem USA ja briti juurtega AC Cobra koopiate ehitamisega. · Ehkki disain on nii-öelda järele tehtud, ei maksa neid ettevõtmisi alahinnata, sest masinate mõõdud on originaalidega võrreldes erinevad ning tehnilised lahendused ise välja mõeldud. · Kümmekond aastat enne Cobrade juurde liikumist
Vilve Raik - Politsei- ja Piirivalveameti administratsiooni juht Elmar Vaher - Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri prefekt Janne Pikma-Öövel - Politsei- ja Piirivalveameti administratsiooni personalibüroo juht Aivar Toompere - Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži direktor Maiko Martsik - Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži direktori asetäitja Merle Kutser - Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži direktori asetäitja Piret Teppan - Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži piirivalve teooria ja juhtimise õppetooli lektor Jüri Pajusoo - Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži teenistuskoerte koolituskeskuse juhataja 18 Riina Jõesaar - Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži karistus- ja menetlusõiguse õppetooli lektor Taavi Teder - Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži kadett (üliõpilane)
koha eest kaks 18 esimest ametlikku MK- sarja punkti. Fjodor Koltsin oli Holmenkolleni MM-võistluste kahevõistluses N Liidu koondises alles 25. koha. Pärnu lähedal valmis Võiste spordibaas (praegune Jõulumäe) 1983 - Laskesuusatamise MM-il saavutas juunioride 15 km pronksmedali Even Tudeberg ja hõbeda N Liidu juunioride koondises 3 x 7,5 km teatesõidus. Tartu suusamaratoni lõpetas 6875 suusatajat. Meestest võitis Jaanus Teppan ja naistest Rutt Smigun. 1984 - Allar Levandi võitis juunioride MM-il meeskondlikus kahevõistluses N Liidu koondises pronksmedali. Kaia Parve võitis naiste laskesuusatamise I MM-l maailmameistritiitli 3 x 5 km teatesõidus. Kaia Parve võitis kaks hõbemedalit N Liidu meistrivõistlustel naiste laskesuusatamises.(5 km ja 10 km distantsidel) 1985 - Allar Levandi oli kahevõistluse MM-il 19s ja tuli juunioride maailmameistriks N Liidu koondises meeskondlikus kahevõistluses.
Medar, E. (2010). Sotsiaaltöö, kui eriala kujunemise tegurid. Veebileht külastatud 25.10.2021 https://www.tlu.ee/opmat/rk/2010/Elmo%20Medar%20-%20RKS6001%20Sotsiaalt %F6%F6%20teooria%20ja%20meetodid%201/1.%20moodul/Sotsiaalt %F6%F6%20kui%20eriala%20kujunemise%20tegurid.pdf Albert Bandura Veebileht külastatud 25.10.2021 https://et.wikipedia.org/wiki/Albert_Bandura Sotsiaalne õppimine - Sisekaitseakadeemia. Veebileht külastatud 25.10.2021 http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteooriad/sotsiaalne_ppimine.html Karotamm, A. (2016). Ringijuhtide poolt rakendatavad tegevused sotsiaalse õppimise toetamiseks ühe põhikooli ringitundides. Veebileht külastutatud 18.11.2021 https://docplayer.ee/182511234-Tartu-%C3%BClikooli-viljandi-kultuuriakadeemia- kultuurhariduse-osakond-huvijuht-loovtegevuse-%C3%B5petaja-%C3%B5ppekava-annika- karotamm.html Mate, G. (2008). The Realm of Hungry Ghosts. Veebileht külastatud 25.10.2021 https://californiahealthline
7 Tänapäeval on levinumad Thorndikese õppimisseadustest kaks: • harjutamisseadus - harjutamine (kordamine) teeb õppimise edukaks ehk harjutamine tugevdab stiimuli ja reaktsiooni seost; • efektiseadus - kui käitumisele järgneb soovitud tulemus, siis on sellise käitumise tõenäosus edaspidi suurem. Soovimatu tulemuse korral aga vastupidi. http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteooriad/edward_l_thorndike.html (siin aadressil näeb ka video) Humanism • Rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle. – Inimene on oma olemuselt hea – Vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid – Soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole – Inimese arengupotentsiaal on piiramatu • Carl Rogers (1902-1987) - oli mõjukas Ameerika psühholoog, kes on tuntud
8546937194 REIN HAARDE Tele2 2900 0.8548836134 MATI ERGOLEND EMT 600 0.8592108077 SULEV VARE Elisa 200 0.8636995352 KARMO AROS EMT 1000 0.8641984275 MARKUS TEESALU EMT 900 0.8642774648 JANSO VIILOP Elisa 2200 0.8646333775 MAIE OHU EMT 900 0.8673235627 KADRI KIVISTIK Tele2 400 0.869039275 KÄTRYN HANSON EMT 2800 0.8692890173 PEEP PREFERO EMT 700 0.8700617285 TIINA TEPPAN Tele2 400 0.8710580461 ÕIE-MARINA KIIL Elisa 2200 0.8721039906 MART MOORLAT EMT 600 0.8722665792 SIRJE SASS EMT 1700 0.874236293 KAI OTS EMT 800 0.8773653623 ERVIN ALLIK Elisa 900 0.8797794619 VALMER STALKOV Elisa 500 0.8836929409 MARGUS POOTSMAA EMT 300 0.890101443 TIIU LEPNURM Tele2 1400 0.8934778085 VEIKO SAMM Tele2 2800 0.8969180313
Palamuse mängib eesti filmi- ja kirjanduselus suurt rolli. Koht on Eestis tuntud Oskar Lutsu tõttu. Ta kirjutas raamatud, mille põhjal on tehtud tuntud filmid nagu ,,Kevade", ,,Suvi", ,,Sügis". Nendes figureerinud tegelasi võib leida ka tänapäeva õpilaste hulgas. Sel aastal tegid ka Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilased oma ,,Kevade" filmi, mis tuli neil väga hästi välja. Palamuse on andnud ka luulekirjandusse üsna palju. Siit on pärit lühinäidendite autor Alfred Teppan. Samuti luuletaja Peep Ilmet, kes on avaldanud luulekogusid, lastevärsse ja muinaslugusid. Õpetajana töötas Palamuse koolis Roopi Hallimäe (luulekogud 3 "Hommikune leid" ja "Päikese maja"). Helene Maasen-Varik, luuletaja, rahvaluulekoguja ja ajakirjanik. Naaberkülas Süvalepas elas 1890. aastatel luuletaja Anna Haava. Palamusel asub muuseum, mis on üks tõmbenumbritest sealses kenas looduses.
Ford 746SFS 12330 ANNA PETERSON Tele2 Audi 566NVB 4873 MIRKO HAAVEL EMT BMW 597ATF 18056 ANTS ROHTMETS EMT Honda 962PVL 18515 VAINU KORRUS EMT Mazda 847GTT 16294 JAN LÄTT EMT Mercedes-Benz 354AJX 8847 GULDAR KIVRO Tele2 BMW 486PWX 10736 INDREK AAK Tele2 Mazda 467GKQ 8336 TIINA TEPPAN Tele2 Ford 183BUY 1669 VILHELM KRACHT Tele2 BMW 375QPY 13901 VALLO PAISUJÕE Elisa Audi 795NHT 7713 MERIKE MARGE EMT Honda 777WCL 10040 VILJAR SAAR EMT Ford 115YPW 1760 RAIVO KUUSMETS EMT Mazda 338RKF 11325 UUNO PUUS Elisa Toyota 109UFB 11846 AS TOPOIL Elisa
selle Sinuhe karakterisse. Nendeks omadusteks on suursugusus, kaine mõtlemine, aukartus ja isegi humoorikus. Sõltlane- omandita või vaene isik, kes töötas palga või ülalpidamise eest teiste inimeste heaks; poolvaba sunnismaine talupoeg http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=s%C3%B5ltlane&F=M (Eesti õigekeelsussõnaraamat) Šuudrad- teenijad ja lihttöölised aarjalaste ühiskonnas; teenindavad India kastisüsteemis kastidesse(I, II, III) kuuluvaid inimesi http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/india_kastissteem.html Tamm ehk pais- jõele rajatud tõke, mille taha koguneb vesi; inimese poolt ehitatud vesiehitis, mille eesmärk on kas veevoolu tõkestada või selle taha vett paisutada (tekitada veehoidla). Üldjuhul paikneb pais veekoguga (tavaliselt jõega) risti. http://et.wikipedia.org/wiki/Pais (Vikipeedia) Taoism- Hiinas tekkinud, Laozi õpetusel põhinev usund; hiina religioon, mis sai alguse
1099 664 Teesaar Toomas Tallinn 04:01:17 M21 2146 2730 Teesalu Lembit Tallinn 05:05:49 M21 878 675 Tehvand Jaanos Tartu 03:50:05 M21 1677 1604 Tein Raul Tartu 04:29:47 M21 1477 2182 Teller Siim Tallinn 04:19:14 M21 2288 2188 Teller Vahur Tartu 05:28:06 M21 330 948 Teller Veiko Läänemaa 03:19:55 M21 2351 1703 Tenno Taavi Harju 05:42:11 M21 501 1084 Teppan Sten Tallinn 03:31:05 M21 381 464 Teppo Andres Tallinn 03:23:45 M21 174 210 Teppo Indrek Tallinn 03:08:34 M21 333 324 Teras Indrek Tallinn 03:20:08 M21 1691 1422 Terasmaa Hans Viljandi 04:30:35 M21 1318 1399 Terasmaa Tanel Viljandi 04:11:18 M21 129 181 Teteris Janis Läti 03:05:28 M21 519 866 Tiedemann Tõnis Harju 03:32:07 M21 837 1612 Tiisvend Jaanus Harju 03:48:22 M21
annaabi.ee 
