Ambla kirik (0)

Ambla   kirik
Eesti ajalugu
2
4/11/19
Ambla kirik
• Ambla Püha Neitsi Maarja Kirik ehk 
Ambla Maarja kirik on Ambla kihelkonna 
kirik asukohaga Järva  maakonnas  Ambla 
alevikus . Seal tegutseb EELK Ambla Maarja 
kogudus . Kirik on pühitsetud Neitsi  Maarjale , 
kes oli Saksa Ordu üks peamisi kaitsepühakuid 
ning ka kogu Eesti kaitsepühak. Kiriku aastapäev 
on 2. juuli.
3
4/11/19
• Ambla kirik on Järvamaa säilinud kirikutest 
vanim ning üks vanemaid Kesk-Eestis. See on 
kolmelööviline  kodakirik . Koeru kirik ja paljud 
teised Kesk-Eesti ja Põhja-Eesti kirikud järgivad 
Ambla kiriku eeskuju.
• Ambla kirik,  kirikuaed , kirikuaia  kabel  (19. 
sajand), kirikuaia peamüür ja pastoraadi 
peahoone on arhitektuurimälestised.
• Kiriku aadress on Valguse tee 2.
4
4/11/19
Ajalugu, arhitektuur ja sisekujundus
• Kiriku ehitamist alustas  Liivimaa  ordu 
arvatavasti 13. sajandi keskel, pärast Järvamaa 
minekut Liivimaa Ordu (Saksa Ordu) võimu alla 
(1238). Kirik valmis umbes 1270. Käärkamber 
ehitati samal sajandil hiljem. Arvatavasti 14. 
sajandi alguses rajati põhjapoolne võlvitud 
eeskoda.
5
4/11/19
• Kirik oli ühtlasi kindlus. Ambla kihelkond oli 
Järvamaa keskusest Paide ordulinnusest kõige 
kaugemal ja kõige raskemini kaitstav.
• Arvatakse, et Eesti kirikutest oli Ambla kirikul 
esimene kõrge läänetorn, mis  seinast  ei eendu 
(pärineb arvatavasti 13. sajandi keskpaigast).
•  Roosaken  lääneseinas oli üks esimesi Eestis. 
Ümaraken on ka koori lõunaseinas.
6
4/11/19
• Peaportaalil  dekoor  puudub. Kirik on 
väljastpoolt lihtne. Aknad on kõrged, mistõttu 
kirik näeb välja kindluse moodi.
• Avar pikihoone on  gooti  stiilis.
7
4/11/19
• Ambla kirik on kolmelööviline kodakirik. Võidukaar 
on suhteliselt kõrge ja lai. Võlve  toetavad  saledad 
ümarsambad. Kapiteelidel on romaanipärane 
madalate reljeefidega raiddekoor. Kersti Markus on 
leidnud sellel sarnasusi Gotlandi meistri Lafrans 
Botvidarsoni reljeefidega ning oletanud, et ta võis olla 
Ambla kiriku ehitusmeister. Kesklööv on 
külglöövidest peaaegu kolmandiku võrra laiem. 
Vööndkaared liigendavad võlvistiku võlvikuteks. 
Kaared toetuvad seinapoolsete otstega konsoolidele.
8
4/11/19
•  1516  rajati Liivimaa ordu ordumeistri Wolter von 
Plettenbergi korraldusel kiriku juurde 
kirikumõis.
• Liivi sõjas keskaegne sisustus arvatavasti hävis.
9
4/11/19
• 17. sajandi esimesel poolel (arvatavasti  1620 . 
aastatel) valmistas arvatavasti Berendt Geistmann 
(Tallinna puunikerdaja) värvilise renessanss-stiilis 
altari. Kantsli valmistas 17. sajandi esimesel poolel 
Adam Pampelt. Ka pingistik on samast ajast. 1729. 
aastal sai see lisaks barokkstiilis kõlakatuse 
(kõlaräästa) Johann Valentin Rabe töökojast.
• 1849 ehitati  neogooti  stiilis rohekashall altarisein 
Normanni  nikerdustega. Altaripildi maalis 1849 
Karl Siegmund Walther.
10
4/11/19
1857. aasta tulekahju
• 25. mail (13. mail) 1857. aastal oli kirikus tulekahju. 
Päev enne seda oli Järvamaa praost koos kahe teise 
õpetajaga koguduses külas ning peeti 
jumalateenistust. 25. mai keskpäeval pääses 
kirikumõisa karjaaias tuli lahti. Tuulealused hooned 
(karjalaudad,  tall , tõllahoone ja ait) põlesid maha. 
Tuul kandis tule kiriku katusele. Katus ja  tornikiiver  
põlesid ära. Tuli rikkus ka kirikukellad . Ka kirikukõrts 
põles maha. Altar,  kantsel ja orel jäid võlvide all alles, 
nii et  jumalateenistusi  sai hädapärast pidada.
11
4/11/19
Pärast tulekahju
• Gustav Heinrich Beermanni juhtimisel ehitati 
1858 uus tornikiiver ja katus. Tornikiiver on 
neogooti stiilis ning tema kõrgus on 49,5 m. Ta 
järgib Oleviste kiriku torni eeskuju. Kantsel 
värviti pruunides toonides. Orel varjas  suurelt  
jaolt  ära varem domineerinud roosakna, mida 
nüüd saab täielikult näha ainult väljastpoolt.
12
4/11/19
• Ambla kiriku juurde ehitati 1896 kabel Aegviidu 
surnuaias.
• Aastal 1995 varastati ülemine osa altariseinast. 
Allesjäänud osad restaureeriti.
• Aastal 1995 paigaldati 
valvesignalisatsiooniseadmed. 1995–1998 
remonditi põrand, aknad, katus ja  karniis . Katus 
on  hiljuti  vahetatud. Roosaken on 
restaureeritud.
13
4/11/19
• 2. juulil 2000 pühitseti peale põhjalikku remonti 
uuesti köstrimaja.
• Von Rosenite suguvõsa on annetanud raha uue 
pildi jaoks  varastatud  vana altaripildi Jeesuse 
ristimine  Jordanil asemele. Kogudusel on kavas 
lasta foto järgi vanast maalist koopia teha. 
Koopia valmis aastal 2007.
14
4/11/19
Kirikuaed
• Ambla kirikuaias on Anton Starkopfi loodud 
marmorist hauamonument "Poiss moonidega" 
ning tema kavandatud monument Esimeses 
maailmasõjas ja Vabadussõjas langenutele, mis 
avati 1925 ja taasavati 1990. On ka  paekivist  
riste.
• Surnuaiale on maetud  Friedrich  Alexander 
Georg von  Hoyningen -Huene, Jakob Kents ja 
Teet  Lunts.
15
4/11/19
Muistendid
16
4/11/19
Esimene variant
• Ambla kirikut ehitatud  seitse  aastat järjest, aga 
ehitus ei edenenud. Mis päeval ehitati, vajus 
öösel maa sisse, nii et müüri serv jäi maaga 
ühetasa. Viimaks õpetanud üks nõiaeit meistrit, 
et kui kiriku iga nurga alla kaks kamalutäit 
münte pannakse, siis jäävad müürid püsima.
• Asi aidanud kohe. Ehitus kestnud siiski veel 
seitse aastat, seitse kuud, seitse päeva.
17
4/11/19
• Ühel  hommikul , kui kirikuhärra ja ehitusmeister 
kiriku nime üle aru pidanud, tõusnud kiriku 
ligidalt allikast, kuhu enne üks härg ära 
uppunud, must härg ülesse, jooksnud mööda 
jõge alla poole ja hüüdnud ise: “Amblah! 
Amblah! Amblah!” Sellest pandudki kirikule 
nimi Ambla.
• Kohta, kust härg välja tuli, hüütakse praegugi 
veel härja-auguks.
18
4/11/19
Teine variant
• Ambla kirikut taheti algul ehitada Moe küla 
Villemi põllule. Seitse aastat tehti hoolsalt tööd, 
kutsuti seitse venda ehitama, aga müürid 
lagunesid ja lõhkesid.
•  Mindi  targalt aru pärima. Tark seletas: "Moe 
küla väli ei kõlba kiriku ehitamiseks.  Otsige  
ümbruses kõige püham  hiiepuu  üles; selle juurde 
ehitage kirik. Alust pannes ohverdage seitsme 
venna verd!"
19
4/11/19
• Aluse panemisel võeti seitse kukke,  tapeti  alusmüüri kohal, 
pandi kehad aluse alla. Nüüd ehitus edenes.
• Siiski kulus seitse aastat, seitse kuud ja seitse päeva 
kirikuuuste avamiseni.
•  Ehitajad  läksid kiriku nime pärast tülli. Suure tülitsemise 
ajal tõusis lähedalt allikast äkitselt must härg välja, ähvardas 
tülitsejaid sarvedega, neile põrnitsedes otsa vahtides. Ei 
teinud ometi kellelegi paha, vaid jooksis otsekohe kiriku 
poole. Ammus ise: "Amblah! Amblah! Amblah!"
• Nime kuulutamise järel jooksis härg allikale tagasi, kasus 
allikasse. Allikat hüütakse sest ajast saadik härgauguks.
20
4/11/19
Kolmas variant
• Kolmanda  variandi  järgi pidi kirik algul 
ehitatama metsa, kus praegugi on kõrge 
kiviküngas, aga Sarviline loopinud öösel  kivid  
laiali. Härg  karjus : "Ambluh!"
21
4/11/19
Kirjandus
• Perno  Postimees  nr 1, 5. juuni (17. juuni) 1857, lk 
3 ( tulekahjust ).
• Ave  Prints  on Ambla kiriku ja koguduse ajaloost 
kirjutanud Tartu Ülikooli  usuteaduskonnas  
bakalaureusetöö (1997).
•  http://et.wikipedia.org/wiki/Ambla_kirik
• Google.ee
22
4/11/19
Youtube
•  http://www.youtube.com/watch?v=Uy8cH0lW
yaM
•  http://www.youtube.com/watch?feature=end
screen &NR=1&v=jv2kI3QEBpM
•  http://www.youtube.com/watch?v=vRlimMf2LJ
g
•  http://www.youtube.com/watch?v=1ucn6eiPInE
•  http://www.youtube.com/watch?v=Ee0qJg2mP
Iw
23
4/11/19
Tänan tähelepanu eest!

Document Outline

• Slide 1
• Ambla kirik
• Slide 3
• Ajalugu, arhitektuur ja sisekujundus
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• 1857. aasta tulekahju
• Pärast tulekahju
• Slide 12
• Slide 13
• Kirikuaed
• Muistendid
• Esimene variant
• Slide 17
• Teine variant
• Slide 19
• Kolmas variant
• Kirjandus
• Youtube
• Tänan tähelepanu eest!