Väike-Maarja kultuuripärand - referaat

pärkma, triin

Väike-Maarja kultuuripärand - referaat (0)

Kutsekool - Kultuur-Kunst - Kultuurilugu

1 Hindamata

Tartu Kutsehariduskeskus
TK11
Triin Pärkma
Väike-Maarja kultuuripärand
Referaat
Juhendaja : Lili Kängsepp
Tartu 2011
Sisukord

Sissejuhatus Väike- Maarjast ......................................................lk 3

Tuntud isikud Väike-Maarjast.................................................lk 4-6

Väike-Maarja kirikud ja kogudused ....................................... .lk7-9

KASUTATUD KIRJANDUS................................................. lk 10
Väike-Maarja on alevik Lääne-Viru maakonnas . Neljateistkümnendast sajandist alates Väike-Maarja kihelkonna keskus.Väike-Maarjas on sündinud Georg Lurich, sealses kihelkonnakoolis on õppinud A. H. Tammsaare ja õpetanud Jakob Liiv. Väike-Maarjas asub loomsete jäätmete utiliseerimise tehas.Kultuurimälestisi on seal palju, ühed tähtsamad on Väike-Maarja kirik , Jakob Liivi monument , Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas.
Väike-Maarja vald asub Lääne-Virumaa lõunaosas, Pandivere kõrgustikul ning piirneb Vinni, Laekvere , Torma (Jõgevamaa), Rakke, Koeru (Järvamaa), Järva-Jaani (Järvamaa) ja Tamsalu vallaga. Väike-Maarjast 3 km lääne pool on 100 m laiune Vao ürgorg, mida palistab küngaste ja ooside ahelik. Selle kõrgeimaks kohaks on Ebavere mägi (146 m). Geoloogiliselt jääb Väike-Maarja Pandivere kõrgustiku võlvi keskele , aluspõhjaks on Tamsalu paekivi lade. Simuna ja endise Avanduse valla alad asuvad Pandivere kõrgustiku ja Alutaguse maastikurajoonis. Valla põhjaosa on lainja pinnamoega ja siin asuvad Eesti ühed viljakamad põllumaad, lõunaosa on metsade- ja sooderohke ning ulatub Pedja jõe ülemjooksu madalikule. Pandivere kõrgustiku keskosa on Eesti suurim põhjavee moodustumisala. Juba muistsetest aegadest peale on Pandivere kõrgustiku viljakatel maadel tegeldud põlluharimise ja karjakasvatusega. 1913. a oli Vao vallas 13 mõisat ja 425 talu, 1939. a 840 talu. Praegu on valla territooriumil haritavat maad 161 km² ja metsa 234 km².Piirkonna tähtsamateks majandusharudeks on põllumajanduslik tootmine, kaubandus, teenindus, transport, ehitus, ümbertöötlev- ja puidutööstus. Majanduselu edendamiseks on paikkond avatud ka väljastpoolt tulevatele investeeringutele.
Pandivere kõrgustiku kilbiala hõivamine inimeste poolt toimus 1. saj p. K. Esimesed kirjalikud andmed Väike-Maarja ümbruse kohta pärinevad 13. saj 1219. a on Läti Henriku kroonikas mainitud Avispead, "Taani hindamisraamatus" (kirjutatud 1231-1254) nii Avispead kui ka Aburit, Assamallat, Veadlat ja Kullengat.14. saj moodustati Väike-Maarja kirikukihelkond ja ehitati kirik. 1499 . a on Väike-Maarja kiriku juures mainitud väikest Kassisaba asulat (Katysap, Katesap). Pole teada, kas sellest Vene-Liivi sõja lõpuks midagi säilis, kuid Põhjasõja käigus tuhastati kõik. C. Kelchi kroonikas on öeldud, et juba esimeste sõjaaastate järel polnud Viru-Jaagupi ja Tapa vahel enam ühtki peavarju pakkuvat hoonet. Elu kiriku juures taastus pärast Põhjasõda väga visalt. Pastoraat valmis alles 1750. a Veel sajand hiljemgi seisid Väike-Maarjas ainult kirikumõisa hooned, köstri talu, Kaarma ja Ärina kõrts ning paar sauna.Ehitustegevus algas 1860. a ja jätkus sajandivahetuseni. Pärast maareformi 1920-ndatel aastatel algas uuesti Väike-Maarja hoonestamine. 29. juulil 1941. a süütasid kohalikud kommunistid ja punaväelased Väike-Maarja. Tules hävis 20 hoonet.Pärast sõda ehitati ärapõlenud hoonete asemele uued kivimajad, nende hulgas tollane Väike-Maarja rajooni administratiivhoone (praegu vallamaja ) ja kaubamaja. 1974. a valmis haigla (praegu hoolekande- ja tervisekeskus), 1976. a uus keskkoolihoone (gümnaasium), 1990. a Väike-Maarja kolhoosi keskusehoone, kus praegu asub õppekeskus.
Tuntud isikud Väike-Maarjast
Peeter Jakobson (27. dets. 1854 - 23. juuli 1899) tuli Rakverest Väike-Maarjasse 1884.a, tegutsedes algul kingsepa ja veidi aega raamatukaupmehena, olles sel alal siin esimene. Alates 1887. a-st oli Põdrangu, Koonu ja Ärina valla kirjutaja. 1892. a-st sai P.Jakobsonist Väike-Maarja fotograaf- taas esimene selle alal. P.Jakobson kuulus parnassi ridadesse. Trükis on ilmunud luulekogud "Õilme nupukesed" ja "P. Jakobsoni luuletused" I ja II ning mitmed luuletused ajakirjanduses. P.Jakobson kirjutas näidendid "Koit ja Hämarik" ning Ebavere ainetel "Udumäe kuningas". Peeter Jakobson on maetud Väike-Maarja vanale kalmistule, kuhu talle 1907.a püstitati "Postimehe" toimetuse algatusel malmristiga hauakivi.
Karl Krahe (6. märts 1890 - 9. juuli 1922) sündis Triigi-Avispeal Väike-Maarja kihelkonnas.Õppis Avispeal Jakob Liivi juures, hiljem lühemat aega Väike-Maarja kihelkonnakoolis. Kuna ta väikelapsena põdes leetreid ja sarlakeid, oli ta kuulmine kahjustunud. Jakob Tamm õpetas teda eraviisiliselt. Krahe oli iseöppija. Omandas mitu võõrkeelt. Avaldas ajakirjanduses luuletusi, luuletõlkeid, koostas isegi luulekogu käsikirja. Tegi mõningaid katsetusi heliloomingu ja plastiktantsu vallas.Tegeles nikerdamise ja puitskulptuuriga. Maalimine köitis teda kõige rohkem. Kunstilise hariduse saamiseks oli lühemat aega Peterburi Kunstide Akadeemias , reisis Soomes, Venemaal ja Saksamaal. Vabadussõja ajal ta külmets, haigestus tuberkuloosi ja suri noore mehena . Väike-Maarja Muuseumis säilitatakse tema joonistusi ja puidust portreebüsti Hilda Lepikust.
Eduard Leppik (11. okt 1924 - 19. mai 2008) töötas Väike-Maarja Keskkoolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana 1952-1978. Õpetajana töötades tegeles kohaliku murde ja kultuuriloo uurimisega ning esemelise materjali kogumisega. E. Leppik pani 1969. a aluse koolimuuseumile, millest 1986. a kujunes praegune Väike-Maarja Muuseum . Väike-Maarjaga seotud uurimustest on olulisemad "Kultuurilooline Väike-Maarja", "Väike-Maarja lood", "Väike-Maarja Põllumeeste Selts", "275 aastat üldhariduskooli Väike-Maarjas", "Väike-Maarja Muusikaselts". Eesti keele uurijana on E. Leppik kogunud üle 30 aasta kohanimesid ja muud sõnavaralist ainest. Tema keelematerjali register - ligi 120 000 sõnasedelit, on Eesti kõigi aegade suurim. E. Leppik on pälvinud mitmeid autasusid:
lk 4
Emakeele Seltsi teeneline murdekoguja, Emakeele Seltsi auliige, Väike-Maarja valla aukodanik, F.J.Wiedemanni keelepreemia laureaat, Valgetähe ordeni viienda klassi kavaler , Eesti vabadusvõitlejate medali 1918-1998 omanik jne.
Jakob Liiv (28. veebr. 1859 - 17. jaan 1938) tuli Avispeale õpetajaks 1880.a. Töötas Avispeal, Unikülas, Pandiveres ja taas Avispeal. 1901.a asus Väike-Maarjasse Karskusekuratooriumi teemaja pidama , ehitas maja, kus avas 1904.a raamatukaupluse. Kirjutas ja lavastas näidendeid, oli aktiivne seltsitegelane, pani aluse kohalikule kirjandusrühmitusele, parnassile*. Sinna kuulusid eri aegadel peale tema P.Jakobson, J.Tamm, K.Krimm, O.Münther ja M.Kampmaa ning see tegutses 1882-1907. J.Liivil on ilmunud 10 luulekogu, 2 lugulaulu, 7 jutustust ja 4 näidendit, sh. Ebavere ainetel "Mäevaim". 1913.a siirdusJ.Liiv Rakverre.
* Parnass - Kesk-Kreeka mäestik, kus olevat elanud muusad .
Parnaslased- kirjandusliku voolu esindajad Prantsusmaal 19.saj. II poolel; vastuvooluna romantilisele lürismile taotlesid luules objektiivsust.
Johan Pitka (19. veebr. 1872 - arvatavasti sept. lõpp 1944) oli Eesti sõjaväelane ja poliitik, kontradmiral. Osales Eesti rahvusväeosade, Omakaitse ja Kaitseliidu asutamises, juhtis mereväe moodustamist. Vabadussõja algul organiseeris soomusronge, dets. 1918 määrati merejõudude juhatajaks. Lahkus tegevteenistusest nov. 1919. Elas Kanadas 1924-1930. Oli Eestis Tarbijate Ühistu Keskliidu direktor . 1937.a. ostis Ebavere mäe lähedale talu. Viibis siin puhkepäevadel ja puhkuste ajal. Organiseeris 1944.a. Eesti viimast kaitsmist. Arvatavasti langes Läänemaal. Avaldanud trükis mälestusi.
Anton Hansen Tammsaare (30. jaan. 1878 - 1. märts 1940) õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis aastatel 1892-1894 ja 1896- 1897 . Koolikaaslaste mälestuste järgi oli tulevane kirjanik vaikne, tagasihoidlik ja abivalmis. Ta armastas lugeda (kevadel tihti varahommikuti kirikumõisa koplis), mängis vahel viiulit ning käis kalmistul jalutamas ja luuletusi kirjutamas. Mõnikord, kui J. Liiv koolimaja külastas, kutsuti ka Anton J.Tamme korterisse ja siis oli läbi ukse kuulda luuletuste lugemist. A.H.Tammsaare on öelnud: "Väike-Maarjas puutusin esmakordselt kokku kirjandusega. Mind juhatas sinna Jakob Tamm."

lk 5
Osvald Tooming (26. jaan. 1914 - 6. juuni 1992). 1916 asus perekond elama Simuna kihelkonda Luusikale, 1920 Väike-Maarja kihelkonda Naraka (Männisalu) külla. Õppis 1921-1925 Raeküla algkoolis, 1925-1927 Väike-Maarja 6-kl Algkoolis. Gümnaasiunihariduse sai ta Rakveres . Oli saksa okupatsiooniajal vangis , 1951-1955 aga Nõukogude vangilaagris ja asumisel. Töötanud ajakirjanikuna ja kutselise kirjanikuna. On avaldanud jutte , pikemaid jutustusi, novelle, romaane ja publitsistikat. On kirjutanud näidendeid.
Eduard Wiiralt (20. märts 1898 - 8. jaan. 1954) sündis Venemaal. Asus 1909 vanematega Järvamaale Varangu mõisa (pr. Lääne-Virumaa, Väike-Maarja vald). Õppis Tallinna Kunstkäsitöökoolis, "Pallases", Dresdenis . Osales Vabadussõjas. Oli eesti silmapaistvaim graafik . Koolipäevil tunti teda kui innukat joonistajat. Oma noorpõlve (1909-1918) ajal Varangul tehtud pliiatsijoonistustest on säilinud "Maastik Varangult", "Külakool Varangul", "Autoportree sigaretiga", "Talumehed õllelauas", "Vanaisa Jüri Assur ", mõned vanaema, isa ja talumeeste portreed. E.Wiiralt harrastas üsna tõsiselt raskejõustikku, mõnda aega isegi Georg Lurichi juhatusel .
Eduard Vilde (4. märts 1865 - 26. dets. 1933) sündis Pudivere mõisas Simuna kihelkonnas (pr. Väike-Maarja vald). Esivanemad pärit Äntust Tooma -Jüri talust. Mälestuskivi on Pudivere mõisa moonakatemaja taluasemel, kuid E. Vilde sündis mõisa ametnikemajas, kus elasid E. Vilde vanemad pärast abiellumist (seal praegu suur rändrahn). Lapsepõlv möödus Muuga mõisas, kuhu vanemad kolisid jüripäeval 1865. Seal anti talle ka oma "esimesed triibulised". Algõpetase sai ta kodus, kooliteele asus Tallinna. Temast kujunes Eesti tuntuim ja viljakaim kirjanik.
lk 6
Väike-Maarja kirikud ja kogudused
EELK Väike-Maarja kogudus
Väike-Maarja kirik kujutab endast Tallinna hilisgootikast mõjustatud 3-löövilist pikihoonet ruudukujulise koori (on muust kirikust märgatavalt kitsam ja madalam), käärkambri ja läänetorniga (alaosa 4-, ülaosa 8- kandiline ). Pikihoone lööve katavad neljale ümarpiilarile ja trapetsikujulistele püramiidjatele konsoolidele toetuvad ristvõlvid. Erakordselt paksud (läänesein 3,3 m) müürid ja laskepilud tornijalas osutavad, et ehitis rajati kindluskirikuna. 1873. a toimunud remondi käigus rajati katusest vaid 10 meetrit kõrgemale küündinud puittorni asemele kivitorn , mille kogupikkus on 61,4 meetrit. Lammutati kiriku lõunaukse ees olnud sandikoda, aknaavasid laiendati allapooled, samuti raiuti tunduvalt suuremaks kooriruumi ja pikihoone vaheline võidukaar, kantsli kohale paigaldati kõlaräästas. (P. Eberhard “Mõned teated Wäike-Maarja kirikust ja kihelkonnast” Viru Praostkonna Jõulu-Leht 1926). Altariruumi põhjaseinas on suur paekivist hauaplaat 17. sajandist. 1902 . a laskis Vao mõisa üks vanapreili von Rennenkampff kunstnik Ernst Friedrich von Liphartil (1847-1932) maalida uue altarimaali, mis kujutab õnnistavat Kristust. Aastatel 1941-1991, 50 aastat rasketes okupatsiooniaja tingimustes teenis kogudust August Villem Laumets. 1991-1993 oli diakoniks Teet Korsten , 1991-1996 hooldusõpetajana Enn Kivinurm ja 1996-2002 Tauno Teder . 2002-2009 teenis kogudust Ahto Mäe. Alates 1. septembrist 2009 on koguduse hooldajaõpetajaks Enn Salveste.
EELK Simuna püha Siimona ja Juuda kogudus
Simuna kirikukihelkond on kujunenud vähemalt 1220 .-ndail aastail Lemmu muinaskihelkonna lõunaosast Pudivirust. Antud piirkonna ristiusustamisest(tõenäoliselt rahumeelsest) on aga märkmeid juba Liivimaa Henriku kroonikas ja need seonduvad 1219. aastaga. Võib arvata, et esimene puukirik ehitati aastatel 1221-1225. Esmakordselt on kirikut mainitud 1346. aastal, mil Taani kuningas Valdemar IV Atterdag annab selle Tallinna Toomkiriku patronaadiõiguse alla. Kirikuküla algsest nimest Katkuküla saab Simuna – seda kiriku pühitsemise tõttu apostlite Siimoni ja Juuda nimele. Esimene kivikirik ehitati tõenäoliselt 15. saj. algul. Praegune kirik on ehitatud oma vanemas osas(pikihoone välisseinad ja torni müürid) V. Raami andmetel 15. saj. lõpul. Kirikut on remonditud 1728 -29 ja 1770.-ndail aastail. Uus neobarokne vahegaleriiga tornikiiver valmib piksest hävinenu asemele 1834. aastal(hävib taas tules 1951 ja ennistatakse sarnasel kujul 1980.-ndatel aastatel). Aastatel 1885-86 ehitatakse kirik arhitekt Fr. Modi projekti alusel ümber neogooti stiilis. Kooriruum lammutatakse ja asendatakse täiesti uue juurdeehitisega, lisatakse hulknurksed laiendosad põhja ja lõunasse ning võlvid tõstetakse 2,5 m kõrgemale. Sest ajast on kirikus ca. 1000 istekohta. Baroksest perioodist pärinevad 1684. aastal meister Chr. Ackermanni loodud altarisein ja 1724. aastal valminud kantsel . Altariseina keskvälju raamivad sambad ning kujud – all Peetrus ja Paulus, teises tsoonis allegooriad teoloogilistest voorustest(usk, lootus ja armastus) ning kõige kohal Kristus inglitega. Altaripilt “Kristus ristil” pärineb 1877. aastast. Neogooti prospektiga orel on 1886 . aastast, meister G. Normanni töökojast. Simuna kihelkond on olnud territoriaalselt suurimaid Põhja-Eestis.
lk 7
Hiljemalt 16. saj. eraldub sellest Väike-Maarja kihelkond(algselt abikiriku ala; kabel oli ka Paasveres), hiljem osi Laiuse kihelkonnast. 19. saj. vaimuelu tõus avaldub nendel aladel tugevalt köster Villem Normanni tegevuses – kiriku laiendamine, köstrikool, laulupäevad, õpikute ja vaimulike raamatute kirjutamine. Sel sajandil võiks mainida märtrina kommunistide käe läbi surmatud.vaimulik.Walther Pauckerit (surn. 6.01.1919). Kogudusse kuulub enne II Maailmasõda ca. 11-12 tuhat hinge, 2006. aasta seisuga ca. 650 hinge ja 167 tegevliiget. Koguduses toimub pühapäevakool ja leerikool. Kuigi jumalateenistuslik elu keskendub kirikukülla, on kuulutuspunktide tegevust olnud ka Rakkes, Laekveres, Veneveres ja Kärus. Elujõulised on praegu Rakke ja Veneverre kuulutuspunktid, kus toimuvad jumalateenistused kord kuus, vastavalt kuu esimesel ja kuu teisel pühapäeval.
Avispea Vabakogudus
Ajaloolistel andmetel veeres esimene ristiusulaine üle Avispea ümbruse aastail 1220, ajal mil taanlased ja sakslased eestlasi ristimisega ristiusustasid. Pudiveres, 2 km kaugusel Avispealt, toimus kevadel suur ristimine preester Kaikivalda ja Läti- Hendriku poolt. Sama aasta sügisel toimus teine suur ristimine Ebavere mäel preester Theodorichi ja Läti- Hendriku poolt.1900 alga-aastail rändasid vennastekoguduse vennad külast külla ja pidasid Jumalasõna kuulutuskoosolekuid talutubades. See liikumine puudutas eriti Määri, Rohu ja Rahkla küla. Väike- Maarja oli tol ajal kultuurikolle, kus toimus tihe seltsielu, äritegevus ja oli hea tasemega gümnaasium, võib-olla just sellepärast jäi Väike- Maarja ja selle ümbrus vennastekoguduse liikumisest haaramata. Kuid inimestel olid siiski mured, mida ei suutnud lahendada ei seltsielu ega head ärisuhted. Põhilisteks jutlustajateks oli Kiibak Tallinnast, Reiman Veneverest, Juhan ja Martin Järv jt.1920-ndatel aastatel jõudis Avispea ja Väike- Maarja ümbrusesse vabakoguduslik vaimulik liikumine. Ka see liikumine sai alguse talutubadest, kus noored Tallinna vennad tulid ja jagasid oma rõõmu ning kogemusi sellest, kuidas nad olid oma ellu Issanda vastu võtnud. Esimene paik kus seda sõnumit kuulutati oli Männisalu külas Paduri talus , kus sai usklikuks talu peremees , tema vend ja hiljem kogu pere.Avispea koguduse häll oligi Männisalu külas Paduri talus, kus elas Jaan Mäe oma perega . Südamesunnist aetuna sõitsid vennad K.Treifeldt ja H.Mäe Tallinna, et seal Vabakoguduse juhatusega läbi rääkida. Saanud sellekohase loa, avati Paduri talus 14.sept 1924 Tallinna Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduse TRIIGI- NARAKA osakond ja õnnistati äsja usklikuks saanud 9 inimest, kes olidki uue koguduse esimesed liikmed. Need olid: Anna Mäe, Helene Mäe, Heinrich Mäe, Elise Mets, Karl Treifeldt, Aliide Treifeldt, Sohfie Treifeldt, Jaan Mäe, Pauline Green . Osakonna juhatajaks jäi HEINRICH MÄEja tema abiks KARL TRUUPÕLD (endine Treifeldt), kes hakkas oma majandushoone juurdeehitusse tegema kooskäimise ruumi.
lk8
Ka Jaan Mäe ehitas oma majja suurema kooskäimise ruumi. Koos käidi veel Kiltsis, Määris, Rohus ja Rahklas. Töökohustusedja hoolekanne muutusid kohapealsetele vendadele ülejõu käivaks. Enam ja enam tekkis vajadus kutsetöölise järele. 1927aasta algul saadeti Tallinna emakoguduse korraldusel Triiki August Parkja. Ta töötas õnnistusrikkalt, erilist rõhku pani ta palvekoosolekutele. 1931 . aastal oli koguduses 109 liiget. Töö laienes Jumala Sõna kuulutati ligi 40 külas. Et ümbruskonna usklikel oli kauge ja raske, eriti talve teedeolukorras, Treifeldti palvelasse käia, ka jäi ruum seal kitsaks, kerkis suur vajadus ehitada suurem, ajakohasem palvela, käidava tee lähedusse- kogudus vajas uut kirikut.
Lk9
KASUTATUD KIRJANDUS
http://www.v-maarja.ee/?part=html&id=35
http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Vilde
http://www.v-maarja.ee/?part=html&id=4
http://www.eelk.ee/vaike-maarja/
http://simuna.wordpress.com/
http://www.ekklesia.ee/avispea/
lk 10

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 12 allalaadimist

Väike-Maarja kultuuripärand - referaat #1

Väike-Maarja kultuuripärand - referaat #2

Väike-Maarja kultuuripärand - referaat #3

Väike-Maarja kultuuripärand - referaat #4

Väike-Maarja kultuuripärand - referaat #5

Väike-Maarja kultuuripärand - referaat #6

Väike-Maarja kultuuripärand - referaat #7

Väike-Maarja kultuuripärand - referaat #8

Väike-Maarja kultuuripärand - referaat #9

Väike-Maarja kultuuripärand - referaat #10

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-04-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

triin pärkma Õppematerjali autor

1 lk lühiülevaade Väike-Maarjast
kes olid tuntud isikud
EELK Väike-Maarja kogudus,EELK Väike-Maarja kogudus, Avispea Vabakogudus

peeter jakobson karl krahe eduard leppik jakob liiv tammsaare osvald tooming eduard wiiralt eduard vilde johan pitka väike-maarja kultuuripärand

Kasutatud allikad

https://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Vilde

Sarnased õppematerjalid

doc

Väike-Maarja valla ajalugu

Väike-Maarja ajalugu Pandivere kõrgustiku kilbiala hõivamine inimeste poolt toimus 1. saj p. K. Esimesed kirjalikud andmed Väike-Maarja ümbruse kohta pärinevad 13. saj 1219. a on Läti Henriku kroonikas mainitud Avispead, "Taani hindamisraamatus" (kirjutatud 1231- 1254) nii Avispead kui ka Aburit, Assamallat, Veadlat ja Kullengat. 14. saj moodustati Väike-Maarja kirikukihelkond ja ehitati kirik. 1499. a on Väike-Maarja kiriku juures mainitud väikest Kassisaba asulat (Katysap, Katesap). Pole teada, kas sellest Vene-Liivi sõja lõpuks midagi säilis, kuid Põhjasõja käigus tuhastati kõik. C. Kelchi kroonikas on öeldud, et juba esimeste sõjaaastate järel polnud Viru- Jaagupi ja Tapa vahel enam ühtki peavarju pakkuvat hoonet. Elu kiriku juures taastus pärast Põhjasõda väga visalt. Pastoraat valmis

Vabaaeg

odt

Minu Eesti - Minu kirik

MINU EESTI - MINU KIRIK UURIMISTÖÖ MÄRKSÕNA: BRIGITTA, PÕHIKOOL 2009 Sisukord SISSEJUHATUS...................................................................................................3 ÜMBRITSEV KESKKOND....................................................................................4 KIRIKUHOONE.....................................................................................................6 KIRIK KOOLIHARIDUSE ANDJANA....................................................................8 KOGUDUSEST...................................................................................................10 KOGUDUSE TEGEVUSEST..............................................................................13 KIRIKUÕPETAJAID............................................................................................15 KOKKUVÕTE......................................................................................................

Ajalugu

docx

Tuglase, Tammsaare looming, Eesti kirjandus

Tammsaare talus 10-lapselises taluperes[1]. Ta oli Peeter ja Ann Hanseni (neiupõlvenimega Backhoff[3]) neljas laps[4]. Tal olid vennad Jürri (Jüri), Jaan, August, Otto ja kaksikud Hans ja Paul ning õed Maria, Anna, Anette ja Martha. Tammsaare õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, kuhu ta läks 1886. aastal. Hiljem, aastast 1888 õppis ta Prümli vallakoolis. Aastatel 18921894 ja 18961897 Väike-Maarja kihelkonna koolis[1], kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm, kes pani rõhku õpilaste loomingulisele väljendusoskusele. Seal alustas Tammsaare ka ise luuletuste kirjutamist. Peale selle õpetati kihelkonnakoolis muusikat; koolist sai Tammsaare ka algoskuse viiulimängus. Koolikaaslaste mälestuste järgi oli tulevane kirjanik vaikne, tagasihoidlik ja abivalmis[viide?]. Ta armastas lugeda (kevadel tihti varahommikuti kirikumõisa

Kirjandus

pptx

Ambla kirik

Ambla kirik Eesti ajalugu 2 4/11/19 Ambla kirik · Ambla Püha Neitsi Maarja Kirik ehk Ambla Maarja kirik on Ambla kihelkonna kirik asukohaga Järva maakonnas Ambla alevikus. Seal tegutseb EELK Ambla Maarja kogudus. Kirik on pühitsetud Neitsi Maarjale, kes oli Saksa Ordu üks peamisi kaitsepühakuid ning ka kogu Eesti kaitsepühak. Kiriku aastapäev on 2. juuli. 3 4/11/19 · Ambla kirik on Järvamaa säilinud kirikutest vanim ning üks vanemaid Kesk-Eestis. See on kolmelööviline kodakirik. Koeru kirik ja paljud teised Kesk-Eesti ja Põhja-Eesti kirikud järgivad Ambla kiriku eeskuju. · Ambla kirik, kirikuaed, kirikuaia kabel (19. sajand), kirikuaia peamüür ja pastoraadi peahoone on arhitektuurimälestised. · Kiriku aadress on Valguse tee 2.

Ajalugu

doc

Vara valla haridusajalugu

VARA VALLA HARIDUSAJALUGU Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Vara vald.................................................................................................................................4 2. Haridusajalugu Vara vallas 1752 1988................................................................................6 3. Teised kihelkonna koolid, mis jääva Vara valla territooriumile.............................................6 3.1. Haridusajalugu Koosal.........................................................................................................6 3.2. Haridusajalugu Välgis..........................................................................................................6 3.3. Haridusajalaugu Matjamal...................................................................................................7 3.4. Haridusajalugu Tähemaal ja Vanaussa

Ajalugu

docx

Arhitektuuriajaloo referaat

TTÜ Tartu Kolledz Arhitektuuriajaloo referaat Kümme hoonet 19. sajandi lõpuni Koostaja: Saladus Juhendaja: Epi Tohvri Tartu 2013 Sissejuhatus Arhitektuur ehk teisisõnu ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuriliste rajatiste kavandajat nimetatakse arhitektiks. Arhitektuuri liigitakse mitmeti, üheks võimalikuks jaotuseks on: sakraal-, profaan- ja maastikuarhitektuur. Arhitektuur on

Arhitektuuri ajalugu

doc

Tallinna kirikud

...........................................14 Pildid.............................................................................................................................15-22 Kasutatud kirjandus............................................................................................................24 Sissejuhatus Selles uurimustöös räägin kirikutest Tallinna vanalinnas. Tallinna kirikuhooned koos kirikaedade ja kunstivaraga on unikaalne kultuuripärand. Eesti on ühinenud ,,Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsiooniga", mis rõhutab ka avaliku võimu rahalise toetuse vajadust kohaliku arhitektuuripärandi säilitamiseks ja taastamiseks. Kirikud visualiseerivad Tallinna siluetis meie ajaloo vaimse osa, mille tähelepanuta jätmine tähendaks lünka meie ajaloos ja tänapäevas. Oivalise akustikaga kirikud on olulised Tallinna kontserdipaigad, kirikute orelid moodustavad aga unikaalse ,,orelimuuseumi".

Ajalugu

doc

Kunsti ajaloo reisiplaan

Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Keskaegsed Hansalinnad 4.00 Kogunemine Viljandis vabaduse platsil 4.05 Üksteisega tutvumine 4.30 Tutvumine Viljandi Ordulinnusega Viljandi ordulinnus on üks esimestest Eestis rajatud kivilinnustest. Viljandi pealinnus oli Liivimaal Riia järel suuruselt teine pealinnus. 17. sajandi algul varemetesse jäänud linnus kaevati suures osas lahti 19. sajandi lõpul. Seejärel on linnusevaremed koos neid ümbritseva Lossipargiga kujunenud puhkealaks. Lossivaremetes korraldatakse kontserte ja on peetud spordiüritusi. Viljandi ordulinnus koosnes pealinnusest, milleks oli 13. ja 14. sajandi vahetusel rajatud konvendihoone, ning kolmest eeslinnusest. Tänapäeval nimetatatakse pealinnust koos seda ümbritseva I eeslinnusega Kaevumäeks, II eeslinnust Teiseks kirsimäeks ning III eeslinnust Esimeseks kirsimäeks. Sisuliselt oli keskaegne Viljandi linn neljandaks eeslinnuseks. Linnusel oli kaks väravat, mõlemad kolmandas eeslinnuses. Ük

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid