Järva-Peetri kirik (0)

1 Hindamata

xxx
JÄRVA-PEETRI KIRIK
HEINRICH STAHL
CHRISTIAN BEERMANN

Referaat aines kultuurilugu

Juhendaja : xxx

Müüsleri, 2009

Sisukord
Referaat aines kultuurilugu 1
Müüsleri, 2009 1
1Järva-Peetri kirik 3
1.1SISSEJUHATUS 3
1.2AJALUGU 3
5
1.3JÄRVA-PEETRI KIRIKU AED 6
1.4.1 Heinrich Stahl – eesti vanema kirjakeele looja 8
1.4.2 Christoph Wilhelm Beermann - Eesti Üliõpilaste Seltsi esimene lipuhoidja 9
Kasutatud kirjandus 11

Järva-Peetri kirik

SISSEJUHATUS

12. sajandil oli Järvamaal välja kujunenud kolm muinaskihelkonda, suurim neist Ämbra. Ämbra kihelkonna keskuseks oli Kareda küla (Carethen), üks suuremaid külasid muinas-Eestis. Muinaskihelkonna nimi Ämbra püsis 17. sajandi alguseni , sealt edasi oli nimetus Peetri kihelkond .
Peetrit ( Petri - Pauli) nimetatakse esmakordselt Hartmanni manuskriptis aastal 1627 seoses kirikuvisitatsiooniga Heinrich Stahli poolt.
Järva-Peetri Püha Peetruse kirik asub Järva maakonnas Kareda vallas Peetri alevikus . Varem jäi kirik Järvamaale Peetri kihelkonda.
Käesolevas referaadis uuritakse Järva-Peetri kiriku ajalugu, tänapäeva ja kiriku ning Eesti kultuurilooga seotud isikuid.

AJALUGU

Rahvapärimus räägib kiriku ehitamise kohta järgmist:
„ Rahvajutu järele olla Peetri ja Koeru kirikud korraga ehitatud: isa ehitanud Peetri ja poeg Koeru kirikut. Selle töö juures visanud nemad haamrid teineteisele kätte, millest näha, et nemad tugevad mehed peavad olema olnud. Kui kirikud valmis saanud, kutsunud ka isa poega oma kirikut vaatama, aga poeg hakanud Peetri kirikus isaga sellepärast vaidlema, et isa ehitatud kirik suurem olnud. Saanud ta peale vihaseks ja löönud isa kangiga surnuks, kus ta talle kangi rinde peale pannud , mis tänapäevani veel altari kõrval kivi peal maas olla.“
Tegelikult: See on üks hauakivi ja nüüd vääri all, põhja pool kiriku otsaseina ääres. Seal peal on üks rüütlikuju suure jämeda varrega odaga. Ala-Saksa keeles kiri näitab, et selle kivi alla 1555. aastal vist üks Brevern oma pojaga on maetud . Koori trepi all on teine samasugune kivi, mille kirjad on kulunud (Jaan Jungi märkus).
Järva-Peetri kolmelööviline kodakirik on maakonna noorim ja kõige suurem gooti stiilis kirik. Kirik on ehitatud 14.sajandi teisel veerandil. Ehituslikult sarnaneb ta väga Koeru kirikuga . Olulised erinevused on ainult torni kujus ja interjööris. Legendi järgi ehitanud Koeru kiriku poeg ja Peetri kiriku isa. Nende kirikute ehitamise ajaline vahe on aga peaaegu pool sajandit.
Lääneportaali kohal asub teravkaarne aken. Kõrvalportaal asub hoone põhjaküljel. Kõrvalportaali paiknemine põhjaseinas on Järvamaa kirikutes üks omapära.
Läänetorn on seinast eenduv. Algselt oli torn ehitatud ainult pikihoone müüride kõrguseni. Praeguse kuju (v.a. torni ülaosa ja kiiver ) sai torn tõenäoliselt keskaja lõpul. Samal ajal on kirikus tehtud ilmselt veel mõningaid ümberehitisi. Tornikellad on aastatest 1868 ja 1889. Kiriku torn sai praeguse kuju ja kõrguse (69,7 m) 1868. aastal, arhitekt Johann Gottfried Mühlhauseni projekti järgi. Peetri kiriku torn on Järvamaa omadest kõrgeim ja peale Pilistvere kiriku torni pikkuselt teine maakiriku torn Eestis.
Järva-Peetri kiriku interjöör on omapärane ja erineb tunduvalt teiste Järvamaa kirikute omast. Võidukaar on kõrge ja monumentaalne. Pikihoonet kolmeks lööviks ja neljaks traveeks jaotavad sambad on ümarad ja raskepärased. Omapärased on ka nende tüsedate sammaste kapiteelid, neil puudub täielik dekoor . Vööndkaari toetavad külglöövides pikad neljatahulised rippkonsoolid, millel esineb gootipärane lehtdekoor. Eeskuju on nende detailide kujundamisel võetud ilmselt Tallinna Toomkirikust. Järva-Peetri kiriku puhul on võimalik täheldada, kuidas Järvamaa kirikute rühmas, kus algul valitsesid täielikult Gottlandi ja Vestfaali mõjutused ( Ambla ), hakkavad järjest ulatuslikumalt arengut määrama kohalikud ehitustavad, kohalikud suurehitused ( Toomkirik , Viljandi ordulinnus ).
Järva-Peetri kiriku sisearhitektuuri üks oluline omapära on selles, et pikihoonest puudub sissepääs kantslisse. Kantslisse pääseb läbi käärkambri.
Järva-Peetri kiriku praegune sisustus pärineb 19. sajandist. Kunstimälestistena on riikliku kaitse all 34 eset. Vanemad ja hinnalisemad on 16. ja 17. sajandist pärinevad hauaplaadid. Pseudogooti stiilis altar on valmistatud 19. sajandi teisel poolel.
Arheoloogiamälestisena on riikliku kaitse all maa-alune kalmistu, mis paikneb kiriku põranda all ja kiriku vahetus ümbruses.
Suuremad remondid kirikus: 1868.aastal torni kõrgemaks ehitamine, 1872. a. ja 1925.a. põhjalikud siseremondid. Alates 2005. aastast on toimunud kiriku katuse renoveerimistööd. 2005.aastal paigaldati kooriruumile uus kimmkatus , 2006.aastal sai valmis 1/3 pikihoone katusest, tööd jätkusid 2007. aasta detsembris. Ehitajaks restaureerimisfirma OÜ Rändmeister. Rahastamine toimub riikliku programmi “Pühakodade säilimine ja areng” kaudu.
Video Järva-Peetri kirikust leiab internetist aadressil: http://toru.ee/view/55e3f9186de5

JÄRVA-PEETRI KIRIKU AED

Kiriku aias leidub salapärane kivist rõngasrist kahe talupoja nimega. Tavapäraselt talupoegi kirikuaeda, sakste vahele ei maetud. Aga Odrese Andres ja Andrese Mart on selle au millegipoolest ära teeninud
Kirikuaias avati 1928.a. Vabadussõja mälestussammas, mis nõukogude võimu poolt osaliselt hävitati. 1995. aastal ausammas taasavati. Vabadussõja mälestussammas on registreeritud kultuurimälestisena. Kareda Vallavalitsuse initsiatiivil avati kirikus 2006. aastal mälestustahvel Peetri kihelkonna Vabaduse Risti kavaleridele.
Kirikuaias asub Beermanni nimeline lipuväljak ja Beermannide perekonna hauaplats.
1.4 JÄRVA-PEETRI KIRIKUGA SEOTUD KULTUURILOOLISELT TÄHTSAD ISIKUD

1.4.1 Heinrich Stahl – eesti vanema kirjakeele looja

Järva-Peetri kirikus on töötanud Heinrich Stahl.
Heinrich Stahl (u 1600 Tallinn – 17. juuni 1657 Narva) oli baltisaksa pastor ja eesti vanema kirjakeele looja.
Sündis Tallinnas Suurgildi oldermanni pojana . Pärast õpinguid Tallinnas omandas ta teoloogilise hariduse Saksamaal. Seejärel oli pastor Järva- Peetril , Järva-Madisel ja Kadrinas. Magister Heinrich Stahl oli aastail 1623-1633 Järva- Madise pastoriks, hiljem Järvamaa praostiks; seejärel tegutses Tallinnas Eestimaa konsistooriumi assessorina ja aastatel 1638 -41 Toomkiriku ülempastorina. 1641 . a. määrati Ingeri ja Alutaguse superintendandiks. Suri 1657. a. katku.
Ta koostas 1637. aastal esimese eesti keele grammatika reeglistiku (originaalpealkirjaga "Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen, publiciret von M. Henrico Stahlen. Revall, Druckts Chr. Reusner der älter, in Verlegung des Authoris"), mille sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks.
Tema peateoseks oli Järvamaal aliustatud 4-osaline protestantlik kiriku-käsiraamat „Käsi- ja Koduraamat“ saksa ja eesti keeles (1632-38). Kultuuriloolist huvi pakub 2 köidet jutluseraamatust "Leyen-Spiegel" ("ilmikute peegel", 1641 ja 1649), milles leiab mõneti peegeldamist ka tolleaegse rahva elu-olu.

1.4.2 Christoph Wilhelm Beermann - Eesti Üliõpilaste Seltsi esimene lipuhoidja

Järva-Peetri kirikus on töötanud aastatel 1916—37 Järva-Peetri koguduse õpetajana Christoph Wilhelm Beermann.
Sündinud: 08/20.07.1864 Põltsamaa.
Isa: Põltsamaa kihelkonna kooliõpetaja ja
kirikute ehitusmeister Gustav Beermann
Ema: Caroline snd Jürgens
Akadeemiline kuuluvus: EÜS.
Teenistuskäik: 1888—97 Tbilisi kog abiõpetaja, 1897—16 Strelna saksa kog õpetaja, Kipeni eesti kog õpetaja, 1897—16 Oranienbaumi (Peterburg) lossi kiriku õpetaja, 1916—37 Järva-Peetri kog õpetaja, 1920—35 Järva praost .
Muud ametid: Usuõpetaja: Tbilisi 3. Gümnaasium, Strelna Gümnaasium; Strelna diakonissidemaja rektor, ajutine Peterburgi evangeelse pühapäevalehe väljaandja; 1926—1937 Järva-Peetri perekonnaseisuametnik.
Aumärgid: 24.02.1938 Eesti Punase Risti teenetemärk III kl.
Surnud: 26.11.1939 Paide.
Maetud: Järva-Peetri.
Järva-Peetri kirikaias asuvad kirikute ehitaja Gustav Beermanni ja tema poja, Eesti Üliõpilaste Seltsi esimese lipuhoidja, Järva-Peetri koguduse pastori Christoph Beermanni kalmud.
2004.a. toimus siin jumalateenistus Eesti lipu 120.a. juubeli ja lipuhoidja Christoph Beermanni 140.sünniaastapäeva tähistamisekas. EÜS-i esindajad andsid kogudusele üle Otepääl pühitsetud lipu koopia ja kirikuaias pühitseti Beermanni nimeline lipuväljak.
Kareda Valla Raamatukogus on Beermannide perekonna uurimus ( Hiob ).
sinine – Eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus , tõe ning rahvuslike aadete sümbol;
must – kodumaa mulla ja rahvuskuue värv;
valge – rahva püüd õnne ja valguse poole

Kasutatud kirjandus

Hennoch, Hermann. Kareda kandi lugu läbi aegade, I – II osa

Arad veed ja salateed: Järvamaa kohapärimus Koostanud Mari-Ann Remmel , Tartu, 2004

http://jarvamaa.googlepages.com/jarva-peetrikirik

http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4rva-Peetri_kirik
11

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 7 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

helena11 Õppematerjali autor

ajalugu järva-peetri kirik kultuurilooliselt tähtsad isikud heinrich stahl - eesti vanema kirjakeele looja christoph wilhelm beermann - eesti üliõpilaste seltsi esimene lipuhoidja referaat kirikute ajalugu

Kasutatud allikad

https://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4rva-Peetri_kirik

Sarnased õppematerjalid

doc

Järva-Peetri kirik

Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool Maaturism ME-21 Helena Siiroja JÄRVA-PEETRI KIRIK HEINRICH STAHL CHRISTIAN BEERMANN Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: Piret Valgma Müüsleri, 2009 Referaat aines kultuurilugu........................................................................................................................1 Juhendaja: Piret Valgma...........................................................................................................1 Müüsleri, 2009....................................

Eesti kultuurilugu

odt

Minu Eesti - Minu kirik

.......................................31 2 SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö on Vara Brigitta kirikust Tartumaal Vara vallas. Suvel mööda sõitmisest on vähe kasu, et teada tegelikku kiriku ajalugu, salapärased valged seinad ja iidsed ning kõrgustesse ulatuvad puud ei jutusta Sulle tegelikkusest. Piisab vaid sisse astumisest, et tekiks huvi, miks ja milleks see kirik siia ehitatud on ning kes sellega seotud on. Sellise teema valisime, sest ka meil ei ole meie kodukandi kirikust rohkemat teada kui näinud oleme. Teadagi, et kirik seostus Eestis igapäevase elukorraldusega, sealhulgas haridusega ja usuga. Ka praegu on kirik mõningatele inimestele vägagi pühalik. Kõike seda on huvitav ja kasulik teada, eriti kui elada selle kiriku läheduses. Kasutatud on Internetti, raamatuid ja koolis varem tehtud uurimistöid,

Ajalugu

docx

Arhitektuuriajaloo referaat

Referaat tutvustab kümmet hoonet alates gooti stiilist kuni historitsismini. Hooned on sakraalhoonetest kirikud ning profaanhoonetest ühiskondlikult kasutatavad hooned. Kirjeldatud on hoonete põhilisi kasutusomadusi, ajalugu ja arhitektuurilisi elemente. Arhitektuurilised terminid on võetud allikates. Referaadiga soovin tutvustada lähemalt neid kümmet hoonet ning kasvatada huvi arhitektuuri vastu. Samuti loodan tekitada lugejas huvi uurida ja õppida arhitektuurilist sõnavara. Jaani kirik gooti sakraal Tartu Jaani kirik on üks ainulaatsemaid gooti kirikuid Põhja-Euroopas. Kirik on pühitsetud Ristija Johannesele, esmamainitud 1323. aastal. Tegemist on sakraalehitisega gootika perioodist, mis asub Tartus Jaani tänav 5. Kivikiriku-eelsest ajast on väljakaevamiste käigus arheoloogid leidnud huvitavaid leide, mis annavad alust arvata, et enne kivikiriku loomist asus samal asukohal 12. sajandi keskpaiku ehitatud sakraalhoone, koos ristiusu matmispaigaga

Arhitektuuri ajalugu

doc

Eesti sümbolid

EESTI SÜMBOLID Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Eesti Lipp..............................................................................................................................................4 Lippu Ajalugu.......................................................................................................................................5 Heiskamine.........................................................................................................................................10 Eesti Vapp...........................................................................................................................................11 Vappi ajalugu......................................................................................................................................12 Eesti Hümn.......................................................

Ühiskond

docx

Väike-Maarja kultuuripärand - referaat

...................................... .lk7-9 4. KASUTATUD KIRJANDUS................................................. lk 10 Väike-Maarja on alevik Lääne-Viru maakonnas. Neljateistkümnendast sajandist alates Väike-Maarja kihelkonna keskus.Väike-Maarjas on sündinud Georg Lurich, sealses kihelkonnakoolis on õppinud A. H. Tammsaare ja õpetanud Jakob Liiv. Väike-Maarjas asub loomsete jäätmete utiliseerimise tehas.Kultuurimälestisi on seal palju, ühed tähtsamad on Väike-Maarja kirik, Jakob Liivi monument, Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas. Väike-Maarja vald asub Lääne-Virumaa lõunaosas, Pandivere kõrgustikul ning piirneb Vinni, Laekvere, Torma (Jõgevamaa), Rakke, Koeru (Järvamaa), Järva-Jaani (Järvamaa) ja Tamsalu vallaga. Väike-Maarjast 3 km lääne pool on 100 m laiune Vao ürgorg, mida palistab küngaste ja ooside ahelik. Selle kõrgeimaks kohaks on Ebavere mägi (146 m).Geoloogiliselt jääb

Kultuurilugu

docx

Eesti kunst

Jägala linnus, Rõuge linnus Võrumaal. · Kalevipoja sängid- Põhja- Tartumaa vooremaastikul asuvad ovaalse kujuga väikelinnused. Ovaalse kujuga kõrgendiku 2 kaugemat otsa kõrgemad, meenutavad kaugvaates sängi. 2 kitsamat otsa kindlustatud, 2 pikemat kindlustamata, looduslik kaitse (soo, veekogu). Nt. Alatskivi kalevipojasäng, Linnutaja kalevipojasäng. Esiajal Eesti suhteliselt tihedalt asustatud, ilmuvad suuremad külad. Juba 11. saj. Jaani kiriku kohal kirik (õigeusu kirik). Suurim küla on Kareda küla Järvamaal, umber 50 talu (perekond +orjad) Tüüpiline küla 4-5 taluline (80-100 inimest). Külatüübid: · Sumbküla Põhja-ja Lääne-Eestis, talud tihedalt koos, teed ühendavad. · Hajaküla Lõuna-Eestis, talud küngastel, vahel põllud, võrgustik puudub. · Ridakülad Peipsi ääres, talud 1 pool teed, venelaste mõju. Matmiskombed: Varasemad matused laipmatused. Mõnikord suurem hauatähis (kuhjatud mulda ja kive

Kunstiajalugu

doc

Eesti kirjanduse ajalugu I (vanem eesti kirjandus) vaheeksami vastused

Ta oli saanud loa trükikoja asutamiseks, eelkõige Piibli avaldamiseks. Ta kutsus endale appi Adrian Virginiuse, kelle kõige olulisemaks tööks on "Meije Issanda ja Jesusse Kristusse Wastne Testament", see on oma aja mahukaim, keeleliselt ühtlustatuim, kirjansõna järgnevat arengut mõjutav ning kultuurilooliselt oluline teos. Heinrich Gutsleff toimetas trükki oma isa Eberhard Gutsleffi käsikirja. "Meie Issanda Jesusse Kristusse Uus Testament" lähtus Forseliuse-Hornungi kirjaviisi. Kirik vajas oma tööks käsiraamatu uut trükki: "Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko Ramat" 18. saj kõige levinum eestikeelne trükis ja mõjutas oluliselt eestlaste lugemisoskuse kujunemist. Käsiraamatu uue redaktsiooni ettevalmistuse käigus Eestimaal kujunes keskseks tegijaks Anton Thor Helle, õppis Kieli ülikoolis teoloogiat. Sobiks Piibli tõlkimiseks kõige enam, kuna oskas väga hästi eesti, kreeka ja heebrea keelt. Tõlge valmis 1736. a suveks, kirjastamiseks puudus raha

Kirjandus

pdf

10 näidet arhitektuurist Eestis

Referaat Koostas: Karl Erik Rabakukk Õppejõud: Epi Tohvri 2017 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................3 Gootika........................................................................................................................................4 Oleviste kirik ...........................................................................................................................4 Koluvere linnus .......................................................................................................................6 Renesanss ....................................................................................................................................8 Mustpeade maja..........................................................................

Arhitektuuri ajalugu

Rohkem sarnaseid