Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool Maaturism ME-21 Helena Siiroja JÄRVA-PEETRI KIRIK HEINRICH STAHL CHRISTIAN BEERMANN Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: Piret Valgma Müüsleri, 2009 Referaat aines kultuurilugu........................................................................................................................1 Juhendaja: Piret Valgma...........................................................................................................1 Müüsleri, 2009....................................
.......................................31 2 SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö on Vara Brigitta kirikust Tartumaal Vara vallas. Suvel mööda sõitmisest on vähe kasu, et teada tegelikku kiriku ajalugu, salapärased valged seinad ja iidsed ning kõrgustesse ulatuvad puud ei jutusta Sulle tegelikkusest. Piisab vaid sisse astumisest, et tekiks huvi, miks ja milleks see kirik siia ehitatud on ning kes sellega seotud on. Sellise teema valisime, sest ka meil ei ole meie kodukandi kirikust rohkemat teada kui näinud oleme. Teadagi, et kirik seostus Eestis igapäevase elukorraldusega, sealhulgas haridusega ja usuga. Ka praegu on kirik mõningatele inimestele vägagi pühalik. Kõike seda on huvitav ja kasulik teada, eriti kui elada selle kiriku läheduses. Kasutatud on Internetti, raamatuid ja koolis varem tehtud uurimistöid,
Referaat tutvustab kümmet hoonet alates gooti stiilist kuni historitsismini. Hooned on sakraalhoonetest kirikud ning profaanhoonetest ühiskondlikult kasutatavad hooned. Kirjeldatud on hoonete põhilisi kasutusomadusi, ajalugu ja arhitektuurilisi elemente. Arhitektuurilised terminid on võetud allikates. Referaadiga soovin tutvustada lähemalt neid kümmet hoonet ning kasvatada huvi arhitektuuri vastu. Samuti loodan tekitada lugejas huvi uurida ja õppida arhitektuurilist sõnavara. Jaani kirik gooti sakraal Tartu Jaani kirik on üks ainulaatsemaid gooti kirikuid Põhja-Euroopas. Kirik on pühitsetud Ristija Johannesele, esmamainitud 1323. aastal. Tegemist on sakraalehitisega gootika perioodist, mis asub Tartus Jaani tänav 5. Kivikiriku-eelsest ajast on väljakaevamiste käigus arheoloogid leidnud huvitavaid leide, mis annavad alust arvata, et enne kivikiriku loomist asus samal asukohal 12. sajandi keskpaiku ehitatud sakraalhoone, koos ristiusu matmispaigaga
EESTI SÜMBOLID Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Eesti Lipp..............................................................................................................................................4 Lippu Ajalugu.......................................................................................................................................5 Heiskamine.........................................................................................................................................10 Eesti Vapp...........................................................................................................................................11 Vappi ajalugu......................................................................................................................................12 Eesti Hümn.......................................................
...................................... .lk7-9 4. KASUTATUD KIRJANDUS................................................. lk 10 Väike-Maarja on alevik Lääne-Viru maakonnas. Neljateistkümnendast sajandist alates Väike-Maarja kihelkonna keskus.Väike-Maarjas on sündinud Georg Lurich, sealses kihelkonnakoolis on õppinud A. H. Tammsaare ja õpetanud Jakob Liiv. Väike-Maarjas asub loomsete jäätmete utiliseerimise tehas.Kultuurimälestisi on seal palju, ühed tähtsamad on Väike-Maarja kirik, Jakob Liivi monument, Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas. Väike-Maarja vald asub Lääne-Virumaa lõunaosas, Pandivere kõrgustikul ning piirneb Vinni, Laekvere, Torma (Jõgevamaa), Rakke, Koeru (Järvamaa), Järva-Jaani (Järvamaa) ja Tamsalu vallaga. Väike-Maarjast 3 km lääne pool on 100 m laiune Vao ürgorg, mida palistab küngaste ja ooside ahelik. Selle kõrgeimaks kohaks on Ebavere mägi (146 m).Geoloogiliselt jääb
Jägala linnus, Rõuge linnus Võrumaal. · Kalevipoja sängid- Põhja- Tartumaa vooremaastikul asuvad ovaalse kujuga väikelinnused. Ovaalse kujuga kõrgendiku 2 kaugemat otsa kõrgemad, meenutavad kaugvaates sängi. 2 kitsamat otsa kindlustatud, 2 pikemat kindlustamata, looduslik kaitse (soo, veekogu). Nt. Alatskivi kalevipojasäng, Linnutaja kalevipojasäng. Esiajal Eesti suhteliselt tihedalt asustatud, ilmuvad suuremad külad. Juba 11. saj. Jaani kiriku kohal kirik (õigeusu kirik). Suurim küla on Kareda küla Järvamaal, umber 50 talu (perekond +orjad) Tüüpiline küla 4-5 taluline (80-100 inimest). Külatüübid: · Sumbküla Põhja-ja Lääne-Eestis, talud tihedalt koos, teed ühendavad. · Hajaküla Lõuna-Eestis, talud küngastel, vahel põllud, võrgustik puudub. · Ridakülad Peipsi ääres, talud 1 pool teed, venelaste mõju. Matmiskombed: Varasemad matused laipmatused. Mõnikord suurem hauatähis (kuhjatud mulda ja kive
Ta oli saanud loa trükikoja asutamiseks, eelkõige Piibli avaldamiseks. Ta kutsus endale appi Adrian Virginiuse, kelle kõige olulisemaks tööks on "Meije Issanda ja Jesusse Kristusse Wastne Testament", see on oma aja mahukaim, keeleliselt ühtlustatuim, kirjansõna järgnevat arengut mõjutav ning kultuurilooliselt oluline teos. Heinrich Gutsleff toimetas trükki oma isa Eberhard Gutsleffi käsikirja. "Meie Issanda Jesusse Kristusse Uus Testament" lähtus Forseliuse-Hornungi kirjaviisi. Kirik vajas oma tööks käsiraamatu uut trükki: "Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko Ramat" 18. saj kõige levinum eestikeelne trükis ja mõjutas oluliselt eestlaste lugemisoskuse kujunemist. Käsiraamatu uue redaktsiooni ettevalmistuse käigus Eestimaal kujunes keskseks tegijaks Anton Thor Helle, õppis Kieli ülikoolis teoloogiat. Sobiks Piibli tõlkimiseks kõige enam, kuna oskas väga hästi eesti, kreeka ja heebrea keelt. Tõlge valmis 1736. a suveks, kirjastamiseks puudus raha
Referaat Koostas: Karl Erik Rabakukk Õppejõud: Epi Tohvri 2017 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................3 Gootika........................................................................................................................................4 Oleviste kirik ...........................................................................................................................4 Koluvere linnus .......................................................................................................................6 Renesanss ....................................................................................................................................8 Mustpeade maja..........................................................................
Kõik kommentaarid