Järva-Peetri kirik (0)

Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool



Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool Maaturism ME-21 Helena Siiroja JÄRVA-PEETRI KIRIK HEINRICH STAHL CHRISTIAN BEERMANN Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: Piret Valgma Müüsleri, 2009


Referaat aines kultuurilugu........................................................................................................................1 Juhendaja: Piret Valgma...........................................................................................................1 Müüsleri, 2009...........................................................................................................................................1
1 Järva-Peetri kirik.....................................................................................................................................3 1.1 SISSEJUHATUS.............................................................................................................................3
1.2 AJALUGU.......................................................................................................................................3
................................................................................................................................................................5
1.3 JÄRVA-PEETRI KIRIKU AED......................................................................................................6 1.4.1 Heinrich Stahl – eesti vanema kirjakeele looja.........................................................................7
1.4.2 Christoph Wilhelm Beermann - Eesti Üliõpilaste Seltsi esimene lipuhoidja...........................8 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................10 2


1 Järva-Peetri kirik 1.1 SISSEJUHATUS 12.   sajandil   oli   Järvamaal   välja   kujunenud   kolm   muinaskihelkonda,   suurim   neist Ämbra.   Ämbra kihelkonna keskuseks oli Kareda küla (Carethen), üks suuremaid külasid muinas-Eestis. Muinaskihelkonna nimi Ämbra püsis 17. sajandi alguseni, sealt edasi oli nimetus Peetri kihelkond.   Peetrit (Petri- Pauli) nimetatakse esmakordselt Hartmanni manuskriptis aastal 1627 seoses kirikuvisitatsiooniga Heinrich Stahli poolt. Järva-Peetri   Püha   Peetruse   kirik  asub  Järva   maakonnas      Kareda   vallas      Peetri     alevikus. Varem jäi kirik     Järvamaale     Peetri kihelkonda    .  Käesolevas referaadis uuritakse Järva-Peetri kiriku ajalugu, tänapäeva ja kiriku ning Eesti kultuurilooga seotud isikuid. 1.2 AJALUGU Rahvapärimus räägib kiriku ehitamise kohta järgmist: „Rahvajutu järele olla Peetri ja Koeru kirikud korraga ehitatud: isa ehitanud Peetri ja poeg Koeru kirikut. Selle töö juures visanud nemad haamrid teineteisele kätte, millest näha,   et   nemad   tugevad   mehed   peavad   olema   olnud.   Kui   kirikud   valmis   saanud, kutsunud ka isa poega oma kirikut vaatama, aga poeg hakanud Peetri kirikus isaga sellepärast vaidlema, et isa ehitatud kirik suurem olnud. Saanud ta peale vihaseks ja löönud isa kangiga surnuks, kus ta talle kangi rinde peale pannud, mis tänapäevani veel altari kõrval kivi peal maas olla.“ Tegelikult: See on üks hauakivi ja nüüd vääri all, põhja pool kiriku otsaseina ääres. Seal peal on üks rüütlikuju suure jämeda varrega odaga. Ala-Saksa keeles kiri näitab, et selle kivi alla 1555. aastal vist üks Brevern oma pojaga on maetud. Koori trepi all on teine samasugune kivi, mille kirjad on kulunud (Jaan Jungi märkus). Järva-Peetri kolmelööviline kodakirik on maakonna noorim ja kõige suurem gooti stiilis kirik. Kirik on ehitatud 14.sajandi teisel veerandil. Ehituslikult sarnaneb ta väga Koeru kirikuga. Olulised erinevused on ainult torni kujus ja interjööris. Legendi järgi ehitanud Koeru kiriku poeg ja Peetri kiriku isa. Nende kirikute ehitamise ajaline vahe 3


on aga peaaegu pool sajandit. Lääneportaali  kohal asub teravkaarne  aken. Kõrvalportaal  asub hoone põhjaküljel. Kõrvalportaali paiknemine põhjaseinas on Järvamaa kirikutes üks omapära.  Läänetorn   on   seinast   eenduv.   Algselt   oli   torn   ehitatud   ainult   pikihoone   müüride kõrguseni. Praeguse kuju (v.a. torni ülaosa ja  kiiver) sai torn tõenäoliselt  keskaja lõpul. Samal ajal on kirikus tehtud ilmselt veel mõningaid ümberehitisi. Tornikellad on aastatest 1868 ja 1889. Kiriku torn sai praeguse kuju ja kõrguse (69,7 m)  1868    .  aastal,  arhitekt     Johann  Gottfried  Mühlhauseni      projekti   järgi.  Peetri  kiriku  torn  on     Järvamaa omadest kõrgeim ja peale     Pilistvere kiriku     torni pikkuselt teine maakiriku     torn    Eestis    .  Järva-Peetri kiriku interjöör on omapärane ja erineb tunduvalt teiste Järvamaa kirikute omast. Võidukaar on kõrge ja monumentaalne. Pikihoonet kolmeks lööviks ja neljaks traveeks   jaotavad   sambad   on   ümarad   ja   raskepärased.   Omapärased   on   ka   nende tüsedate   sammaste   kapiteelid,   neil   puudub   täielik   dekoor.   Vööndkaari   toetavad külglöövides   pikad   neljatahulised   rippkonsoolid,   millel   esineb   gootipärane lehtdekoor.   Eeskuju   on   nende   detailide   kujundamisel   võetud   ilmselt   Tallinna Toomkirikust.   Järva-Peetri   kiriku   puhul   on   võimalik   täheldada,   kuidas   Järvamaa kirikute   rühmas,   kus   algul   valitsesid   täielikult   Gottlandi   ja   Vestfaali   mõjutused (Ambla),   hakkavad   järjest   ulatuslikumalt   arengut   määrama   kohalikud   ehitustavad, kohalikud suurehitused (Toomkirik, Viljandi ordulinnus). Järva-Peetri   kiriku   sisearhitektuuri   üks   oluline   omapära   on   selles,   et   pikihoonest puudub sissepääs kantslisse. Kantslisse pääseb läbi käärkambri. Järva-Peetri   kiriku   praegune   sisustus   pärineb   19.   sajandist.   Kunstimälestistena   on riikliku kaitse all 34 eset. Vanemad ja hinnalisemad on 16. ja 17. sajandist pärinevad hauaplaadid. Pseudogooti stiilis altar on valmistatud 19. sajandi teisel poolel.  Arheoloogiamälestisena on riikliku kaitse all maa-alune kalmistu, mis paikneb kiriku põranda all ja kiriku vahetus ümbruses.  Suuremad   remondid   kirikus:   1868.aastal   torni   kõrgemaks   ehitamine,   1872.   a.   ja 1925.a.   põhjalikud   siseremondid.   Alates   2005.   aastast   on   toimunud   kiriku   katuse renoveerimistööd. 2005.aastal paigaldati kooriruumile uus kimmkatus, 2006.aastal sai valmis   1/3   pikihoone   katusest,   tööd   jätkusid   2007.   aasta   detsembris.   Ehitajaks restaureerimisfirma   OÜ   Rändmeister.   Rahastamine   toimub   riikliku   programmi 4


“Pühakodade säilimine ja areng” kaudu. Video Järva-Peetri kirikust leiab internetist aadressil:  http://toru.ee/view/55e3f9186de5             5


1.3 JÄRVA-PEETRI KIRIKU AED Kiriku aias leidub  salapärane  kivist rõngasrist kahe talupoja  nimega.  Tavapäraselt talupoegi kirikuaeda, sakste vahele ei maetud. Aga Odrese Andres ja Andrese Mart on selle au millegipoolest ära teeninud    Kirikuaias avati 1928.a. Vabadussõja mälestussammas, mis nõukogude võimu poolt osaliselt hävitati. 1995. aastal ausammas taasavati. Vabadussõja mälestussammas on registreeritud   kultuurimälestisena.   Kareda   Vallavalitsuse   initsiatiivil   avati   kirikus 2006. aastal mälestustahvel Peetri kihelkonna Vabaduse Risti kavaleridele. Kirikuaias asub Beermanni nimeline lipuväljak ja Beermannide perekonna hauaplats. 6


1.4   JÄRVA-PEETRI   KIRIKUGA   SEOTUD KULTUURILOOLISELT TÄHTSAD ISIKUD 1.4.1 Heinrich Stahl     – eesti vanema kirjakeele looja     Järva-Peetri kirikus on töötanud Heinrich Stahl    .  Heinrich Stahl (u 1600 Tallinn     – 17. juuni     1657     Narva    ) oli baltisaksa    pastor     ja eesti     vanema kirjakeele looja. Sündis Tallinnas Suurgildi oldermanni pojana. Pärast õpinguid Tallinnas omandas ta teoloogilise hariduse Saksamaal.  Seejärel oli pastor Järva-Peetril, Järva-Madisel ja Kadrinas.   Magister   Heinrich   Stahl   oli   aastail   1623-1633   Järva-Madise   pastoriks, hiljem   Järvamaa   praostiks;   seejärel   tegutses   Tallinnas   Eestimaa   konsistooriumi assessorina ja aastatel 1638-41 Toomkiriku ülempastorina. 1641. a. määrati Ingeri ja Alutaguse superintendandiks. Suri 1657. a. katku. Ta   koostas  1637    .   aastal   esimese   eesti   keele   grammatika   reeglistiku     (originaalpealkirjaga   "Anführung   zu   der   Esthnischen   Sprach,   auff   Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen, publiciret von M. Henrico Stahlen. Revall, Druckts Chr. Reusner der älter, in Verlegung des Authoris"), mille sisu seisnes eesti keele kohandamises   saksa   keele   reeglistikuga.   Stahli   grammatika   jäi   aga   rahvakeelest kaugeks. Tema  peateoseks  oli  Järvamaal  aliustatud  4-osaline  protestantlik  kiriku-käsiraamat „Käsi- ja Koduraamat“ saksa ja eesti keeles (1632-38). Kultuuriloolist huvi pakub 2 köidet  jutluseraamatust   "Leyen-Spiegel"  ("ilmikute  peegel",  1641  ja   1649),  milles leiab mõneti peegeldamist ka tolleaegse rahva elu-olu. 7


1.4.2 Christoph Wilhelm     Beermann     - Eesti Üliõpilaste Seltsi esimene      lipuhoidja Järva-Peetri kirikus on töötanud aastatel 1916—37 Järva-Peetri koguduse õpetajana  Christoph Wilhelm Beermann.       
                    Sündinud: 08/20.07.1864 Põltsamaa.                       Isa: Põltsamaa kihelkonna kooliõpetaja ja                         kirikute ehitusmeister Gustav Beermann                        Ema: Caroline snd Jürgens                        Akadeemiline kuuluvus: EÜS. Teenistuskäik: 1888—97 Tbilisi kog abiõpetaja, 1897—16  Strelna saksa kog õpetaja, Kipeni eesti kog õpetaja, 1897—16 Oranienbaumi  (Peterburg) lossi kiriku õpetaja, 1916—37 Järva-Peetri kog õpetaja, 1920—35 Järva  praost.  Muud ametid: Usuõpetaja: Tbilisi 3. Gümnaasium, Strelna Gümnaasium; Strelna  diakonissidemaja rektor, ajutine Peterburgi evangeelse pühapäevalehe väljaandja;  1926—1937 Järva-Peetri perekonnaseisuametnik.  Aumärgid: 24.02.1938 Eesti Punase Risti teenetemärk III kl. Surnud: 26.11.1939 Paide.  Maetud: Järva-Peetri. Järva-Peetri kirikaias asuvad kirikute ehitaja Gustav Beermanni ja tema poja, Eesti  Üliõpilaste Seltsi esimese lipuhoidja, Järva-Peetri koguduse pastori Christoph  Beermanni kalmud. 2004.a. toimus siin jumalateenistus Eesti lipu 120.a. juubeli ja lipuhoidja Christoph  Beermanni 140.sünniaastapäeva tähistamisekas. EÜS-i esindajad andsid kogudusele  üle Otepääl pühitsetud lipu koopia ja kirikuaias pühitseti Beermanni nimeline  lipuväljak. 8


Kareda Valla Raamatukogus on Beermannide perekonna uurimus (Hiob). sinine – Eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus, tõe ning rahvuslike aadete  sümbol; must – kodumaa mulla ja rahvuskuue värv; valge – rahva püüd õnne ja valguse poole 9


Kasutatud kirjandus 1. Hennoch, Hermann. Kareda kandi lugu läbi aegade, I – II osa 2. Arad veed ja salateed: Järvamaa kohapärimus Koostanud Mari-Ann Remmel,  Tartu, 2004 3. http://jarvamaa.googlepages.com/jarva-peetrikirik      4. http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4rva-Peetri_kirik     10

Document Outline

• Referaat aines kultuurilugu
  • Juhendaja: Piret Valgma
• Müüsleri, 2009
• 1 Järva-Peetri kirik
  • 1.1 SISSEJUHATUS
  • 1.2 AJALUGU
  • 1.3 JÄRVA-PEETRI KIRIKU AED
    • 1.4.1 Heinrich Stahl – eesti vanema kirjakeele looja
    • 1.4.2 Christoph Wilhelm Beermann - Eesti Üliõpilaste Seltsi esimene lipuhoidja
  • Kasutatud kirjandus