Test 3 T.Karm, 44 küsimust,TARBIJA KÄITUMINE (0)

Küsimus 1
Valmis
Küsimuse tekst
Tarbija ratsionaalse käitumise teooria kohaselt püüab tarbija maksimeerida:
Vali üks:
a. kogukasulikkust
b. piirkasulikkust
c. kõike nimetatut
d. erinevust kogu ja piirkasulikkuse vahel
Küsimus 2
Küsimuse tekst
B.´5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C
Vali üks:
a. 3 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C
b. kõiki kaupu 3 ühikut
Küsimus 3
Küsimuse tekst
Oletame, et üks tarbija tarbib 10 ühikut kaupa S ja 8 ühikut kaupa R, mille ühiku hinnad on vastavalt 2 ja 4 €. Kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused on vastavalt 16 ja 24. Järelikult:
Vali üks:
a. on S ja R täiendkaubad
b. peaks ta mõlemat kaupa ostma ühepalju
c. peaks ta ostma kaupa R vähem ja kaupa S rohkem
d. peaks ta ostma kaupa R rohkem ja kaupa S vähem
Küsimus 4
Küsimuse tekst
Piirkasulikkus :
Vali üks:
a. suureneb tarbimise kasvades
b. on kogukasulikkus jagatud tarbitavate hüviste kogusega
c. väheneb tarbimise kasvades
d. võrdub kogukasulikkusega, kui nõudluskõver on sirgjoon
Küsimus 5
Küsimuse tekst
Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse. Üks õige:
Vali üks:
a. viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist
b. esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist
c. kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat
d. viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist
Küsimus 6
Küsimuse tekst
Tarbija valikuteooria eeldab, et
Vali üks:
a. tarbijad teavad hüviste eelistusjärjestust
b. tarbijatel on piiratud sissetulek
c. tarbijate käitumine on ratsionaalne , kui nad maksimeerivad kasulikkust
d. kõiki nimetatuid
Küsimus 7
Küsimuse tekst
Kui tarbija asub esialgu punktis L, siis ta peaks kasulikkuse maksimeerimiseks (vaata joonist)
Vali üks:
a. teadma, et punktis L ongi kasulikkus maksimaalne
b. liikuma punkti N
c. ostma rohkem hüvist Y ja vähem hüvist X
d. ostma rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y
Küsimus 8
Küsimuse tekst
Tarbija ostab kaht kaupa (A ja B) sellistes koguses, et kauba A viimase ühiku piirkasulikkus (MU) on 60 kasulikkuse ühikut ja kauba B viimase ühiku MU on 30 kasulikkuse ühikut. Kauba A ühe ühiku hind on 0,60 € ja kauba B ühe ühiku hind on 0,40 €. Järelikult:
Vali üks:
a. A ja B on asenduskaubad
b. ostab tarbija mõlemat kaupa kasulikkust maksimeerivas koguses
c. peaks tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B
d. peaks tarbija kaubale B kulutama rohkem raha kui kaubale A
Küsimus 9
Küsimuse tekst
Alljärgnevast on korrektne:
Vali üks:
a. kogukasulikkuse ja piirkasulikkuse vahel puudub matemaatiline seos
b. kui piirkasulikkus on positiivne ja väheneb, siis kogukasulikkus suureneb
c. kogukasulikkus on võrdne piirkasulikkuse muutusega, mis tekib hüvise ühe täiendava ühiku tarbimisel
d. kui piirkasulikkus väheneb, siis peab ka kogukasulikkus vähenema
Küsimus 10
Küsimuse tekst
Sissetulekute suurenedes nihkub
Vali üks:
a. eelarvejoon paremale
b. ükskõiksuskõver vasakule
c. eelarvejoon vasakule
d. ükskõiksuskõver paremale
Küsimus 11
Küsimuse tekst
Ostes hüviseid A ja B, on tarbimine tasakaalus, kui kehtib järgmine tingimus:
Vali üks:
a. MUA/PB = MUB/PA
b. MUA –MUB = PA/PB
c. MUA*PA =MUB*PB
d. MUA / PA = MUB / PB
Küsimus 12
Küsimuse tekst
Tarbija kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud sissetuleku korral, kui:
Vali üks:
a. MUA/ PA = MUB / PB
b. iga tarbitud ühik annab talle ühesuguse rahulolu
c. MUA = MUB
d. PA = PB
Küsimus 13
Küsimuse tekst
Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuna:
Vali üks:
a. kauba hind tõuseb, kui tarbitud ühikute arv kasvab
b. kõik variandid on õiged
c. piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab
d. kogukasulikkus muutub väiksemaks kui piirkasulikkus, kui tarbitud ühikute arv kasvab
Küsimus 14
Valmis
Küsimuse tekst
Kauba A hinnatõus:
Vali üks:
a. vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust
b. ei mõjuta kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkus
c. suurendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust
d. paneb kogukasulikkust maksimeeriva tarbija ostma kaupa A rohkem
Küsimus 15
Küsimuse tekst
Kasulikkuse maksimeerimiseks peab tarbija jaotama oma rahalisi vahendeid nii, et:
Vali üks:
a. piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul ühesuurune
b. iga hüvise viimase tarbitava ühiku piirkasulikkused oleksid võrdsed
c. kõikide hüviste nõudluse elastsuskoefitsient oleks võrdne
d. kogukasulikkus, jagatuna tarbitavate hüviste hulgaga, on võrdne piirkasulikkusega
Küsimus 16
Küsimuse tekst
Kui sissetulek jääb samaks, siis nii C kui D hinna langus (vaata joonis):
Vali üks:
a. nihutab EJ sissepoole, kuid tema puutepunkt vertikaalteljega jääb paigale
b. nihutab EJ paremale
c. EJ-i ei mõjuta
d. nihutab EJ vasakule
Küsimus 17
Küsimuse tekst
Alljärgnevast on õige
Vali üks:
a. EJ on negatiivse tõusuga lineaarne sirge; ÜKK on negatiivse tõusuga ja nõgus koordinaatide alguspunkti suhtes
b. EJ on negatiivse tõusuga lineaarne sirge; ÜKK on negatiivse tõusuga ja kumer koordinaatide alguspunkti suhtes
c. EJ on negatiivse tõusuga ja kumer koordinaatide alguspunkti suhtes; ÜKK on negatiivse tõusuga lineaarne sirge
d. EJ on positiivse tõusuga lineaarne sirge; ÜKK on negatiivse tõusuga ja nõgus koordinaatide alguspunkti suhtes
Küsimus 18
Küsimuse tekst
EJ tõusu absoluutväärtus on (vaata joonis)
Vali üks:
a. Pd/Pc
b. ½
c. MUc / MUd
d. Pc /Pd
Küsimus 19
Küsimuse tekst
Oletame, et MUX / PX > MUY / PY. Nimetatud tingimuse kehtides tuleks kasulikkuse maksimeerimiseks osta:
Vali üks:
a. rohkem hüvist Y ja vähem hüvist X
b. rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y
c. rohkem hüvist Y, kui Y hind tõuseb
d. vähem hüvist X, kui hüvise X hind tõuseb
Küsimus 20
Küsimuse tekst
Punkti K jaoks kehtib järgmine tingimus (vaata joonist)
Vali üks:
a. kõik tingimused on kehtivad
b. MUx = MUy
c. MRS= Px/ Py
d. MRS = Py/Px
Küsimus 21
Küsimuse tekst
Hinna tõustes nihkub
Vali üks:
a. eelarvejoon vasakule
b. eelarvejoon paremale
c. ükskõiksuskõver vasakule
d. ükskõiksuskõver paremale
Küsimus 22
Küsimuse tekst
Piirkasulikkuse all mõistetakse:
Vali üks:
a. muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku
b. tarbija reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind muutub
c. kauba tarbimisest saadava kogurahulolu ja tarbitud ühikute arvu jagatist
d. muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutustega, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku
Küsimus 23
Küsimuse tekst
Ükskõiksuskõver näitab:
Vali üks:
a. kahe hüvise tasakaalukombinatsiooni, mis on kättesaadav antud sissetuleku korra;
b. kahe hüvise erinevaid kombinatsioone, mis annavad tarbijale ühesugust rahulolu
c. võimalikke tasakaaluseisundeid ükskõiksusväljal
d. kahe hüvise kombinatsioone, mida tarbija võib osta antud rahalise sissetuleku ja antud hinnataseme korral
Küsimus 24
Küsimuse tekst
Kahanev piirkasulikkus näitab, et:
Vali üks:
a. asendusefekt on suurem kui sissetulekuefekt
b. pakkumiskõver on positiivse tõusuga
c. sissetulekuefekt on suurem kui asendusefekt
d. nõudluskõver on negatiivse tõusuga
Küsimus 25
Valmis
Hinne 0,00 / 1,00
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt:
Vali üks:
a. on kogukasulikkus maksimaalne, kui tarbija rahulolu iga tarbitud kaubaühiku puhul on ühesugune
b. tuleb sellest, et tootjad kaupa rohkem pakuksid, kauba hinda alandada
c. on pärast teatud koguse tarbimist tarbija täiendav rahulolu iga täiendava ühiku tarbimisest ikka väiksem ja väiksem
d. on pärast teatud koguse tootmist vaja ikka suuremaid ja suuremaid ressursikoguseid, et toota täiendavat kogust
Küsimus 26
Küsimuse tekst
Oletame, et tarbijal on 52 € ja hüvise X hind on 8 € ning hüvise Y hind on 4 €. Tabelis on toodud andmed X ja Y koguste ja piirkasulikkuste kohta. Tarbija kasulikkus on maksimaalne kui ta ostab:
Vali üks:
a. 6 ühikut hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y
b. 2 ühikut hüvist X ja 7 ühikut hüvist Y
c. 5 ühikut hüvist X ja 5 ühikut hüvist Y
d. 3 ühikut hüvist X ja 6 ühikut hüvist Y
e. 4 ühikut hüvist X ja 5 ühikut hüvist Y
Küsimus 27
Küsimuse tekst
Ükskõiksuskõver (ÜKK)
Vali üks:
a. on negatiivse tõusuga ja nõgus koordinaatide alguspunkti suhtes
b. on negatiivse tõusuga ja kumer koordinaatide alguspunkti suhtes
c. võib olla nii positiivse kui negatiivse tõusuga, sõltuvalt sellest, kas tegemist on asendus- või täiendkaupadega
d. on negatiivse konstantse tõusuga
Küsimus 28
Küsimuse tekst
Tarbimise tasakaal on (vaata joonist)
Vali üks:
a. eelarvejoone igas punktis
b. punktis L
c. punktis M
d. punktis K
Küsimus 29
Küsimuse tekst
Jaan ostab iga kuu 3 heliplaati. Kui plaadi turuhind on 25 €, siis
Vali üks:
a. Viimase antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on 25 €
b. Esimese antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on null
c. Esimese antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on 25 €
d. Viimase antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on null
Küsimus 30
Küsimuse tekst
Asendamise piirmäär mõõdab
Vali üks:
a. asendusefekti suurust
b. tarbija valmisolekut asendada üht kaupa teisega selliselt , et tema kogukasulikkus ei muutu
c. kahe kauba hindade suhet
d. tarbija kogukasulikkust, kui tarbija on tasakaalus
Küsimus 31
Küsimuse tekst
Tarbijal on 20 €, mille ta kulutab kaupade K ja L ostmiseks . Nii kaubast K kui kaubast L saadav kogukasulikkus on 25 kasulikkuse ühikut. Seega:
Vali üks:
a. peaks tarbija ostma rohkem kaupa K ja vähem kaupa L
b. peaks tarbija ostma rohkem kaupa L ja vähem kaupa K
c. ostab tarbija kaupu K ja L kogukasulikkust maksimeerivas koguses
d. ei ole võimalik kindlaks teha, kas tarbija ostab neid kaupu kogukasulikkust maksimeerivas koguses või ei
Küsimus 32
Küsimuse tekst
Asendamise piirmäär
Vali üks:
a. suureneb, kui antud ÜKK-l allapoole liikuda
b. väheneb, kui antud ÜKK-l allapoole liikuda
c. on konstantne kõigis ÜKK punktides
d. võib antud ÜKK piires muutuda sõ1tuvalt sellest, kumb efekt (asendus- või sissetulekuefekt) domineerib
Küsimus 33
Küsimuse tekst
Kui tarbija sissetulek on 20 €, siis (vaata joonis)
Vali üks:
a. kauba C hind on 4 € ja kauba D hind on 2 €
b. kauba C hind on 2 € ja kauba D hind on 4 €
c. tarbija võib mõlemat kaupa tarbida 5 ühikut
d. pole kaupade C ja D hindu võimalik kindlaks teha
Küsimus 34
Küsimuse tekst
Oletame, et tarbijal on 52 € ja hüvise X hind on 8 € ning hüvise Y hind on 4 €.Tabelis on toodud andmed X ja Y koguste ja piirkasulikkuste kohta. Kogukasulikkust maksimiseeriva X ja Y kombinatsiooni puhul on kogukasulikkus:
Vali üks:
a. 36
b. 124
c. 276
d. 156
Küsimus 35
Valmis
Hinne 0,00 / 1,00
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Asenduse piirmäär näitab:
Vali üks:
a. kogukasulikkust tarbimise tasakaalu tingimustes
b. kahe hüvise omavahelist hinnasuhet
c. asendusefekti suurust
d. tarbija soovi asendada üks hüvis teisega nii, et kogukasulikkus ei muutuks
Küsimus 36
Küsimuse tekst
Eelarvejoon näitab
Vali üks:
a. kõiki tasakaalupunkte ükskõiksuskõveral
b. kahe hüvise kogumeid, mille tarbimine annab ühesuguse kasulikkuse
c. hüvise A kogust, millest tarbija on nõus loobuma , saamaks juurde veel üht ühikut hüvist B
d. kahe hüvise võimalikke kombinatsioone, mida tarbija saab osta antud sissetuleku ja antud hinnataseme korral
Küsimus 37
Küsimuse tekst
EJ nihkumise asendist cd asendisse ab on põhjustatud (vaata joonis)
Vali üks:
a. kauba M hinna tõusust ja kauba N hinna langusest
b. rahalise sissetuleku suurenemisest
c. kaupade M ja N hinna langusest
d. ükski variant pole õige
e. rahalise sissetuleku vähenemisest
Küsimus 38
Küsimuse tekst
On teada kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused (vaata tabel).Kaupade A, B ja C ühiku hinnad on vastavalt 15, 6 ja 24 €. Tarbijal on 140 €. Et oma kogukasulikkust maksimeerida, ostab ta:
Vali üks:
a. 3 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C
b. 4 ühikut kaupa A, 5 ühikut kaupa B ja 2 ühikut kaupa C
c. 5 ühikut kaupa A, 5 ühikut kaupa B ja 1 ühikut kaupa C
Küsimus 39
Valmis
küsimus
Küsimuse tekst
Kui EJ nihkub asendist ab asendisse ac (vaata joonist), siis
Vali üks:
a. tarbija rahaline sissetulek on vähenenud
b. kauba J hind on tõusnud
c. kauba K hind on tõusnud
d. kauba K hind on langenud
Küsimus 40
Küsimuse tekst
Oletame, et tarbijal on 52 € ja hüvise X hind on 8 € ning hüvise Y hind on 4 €. Tabelis on toodud andmed X ja Y koguste ja piirkasulikkuste kohta. Oletame, tarbija rahasumma vähenes 24 krooni võrra, siis peab tarbija kasulikkuse maksimeerimiseks ostma:
Vali üks:
a. 1 ühik hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y
b. 2 ühikut hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y
c. 4 ühikut hüvist X ja 1 ühik hüvist Y
d. 3 ühikut hüvist X ja 2 ühikut hüvist Y
e. 3 ühikut hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y
Küsimus 41
Küsimuse tekst
Tarbija hinnavaru tähendab, et
Vali üks:
a. teatud juhtudel ületab tarbija kasu tootja kasu
b. kui nõudlus on mitteelastne , siis on tarbijatel võimalik osta suuremat hüviste kogumit
c. kogukasulikkus suureneb, kui sissetulekud suurenevad või hinnad alanevad
d. teatud juhtudel oleksid tarbijad nõus rohkem maksma, kui nad tegelikult maksavad
Küsimus 42
Valmis
Eelarvejoone tõus muutub, kui muutub
Vali üks:
a. rahaline sissetulek
b. tarbija eelistusjärjestus
c. asenduse piirmäär
d. ühe või mõlema hüvise hind
Kui EJ nihkub asendist ab asendisse ac (vaata joonist), siis
Vali üks:
a. ostab tarbija vähem nii kaupa J kui kaupa K
b. ostab tarbija rohkem kaupa J ja vähem kaupa K
c. ostab tarbija rohkem nii kaupa J kui kaupa K
d. tarbija kogukasulikkus kasvab
Küsimus 44
Küsimuse tekst
Ükskõiksusväli kajastab seda, et
Vali üks:
a. vaadeldavad kaks kaupa asendavad teineteist täielikult
b. rahaline sissetulek on konstantne, kuid kahe vaadeldava kauba hinnad varieeruvad sõltuvalt ostukoguse suurusest
c. tarbija kogukasulikkus on seda suurem, mida kõrgemas antud ÜKK punktis ta asub
d. koordinaatide alguspunktist kõrgemal asuvad ÜKK-d annavad tarbijale suurema kogurahulolu