Test 04 - Majapidamisteooria (0)

BCU3610 Mikroökonoomika
( kaugõpe )
Alustatud kolmapäev, 11. november 2015, 19:54
Olek Valmis
Lõpetatud  kolmapäev, 11. november 2015, 20:55
Aega kulus 1 tund 1 minut
Punktid 17,0/21,0
Hinne 8,1, maksimaalne: 10,0 (81%)
Küsimus 1
Kui  piirkasulikkus  väheneb, väheneb ka  kogukasulikkus .
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
Tõene
Väär
Piirkasulikkus (MU — marginal utility) on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv
kasulikkus (näiteks järgmisest klaasitäiest veest saadav kasulikkus). Konkreetse
koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste
summaga .
Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse
suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas  tempos . Mõelge näiteks
vee tarbimisele — esimene, janu kustutav klaas vett annab kindlasti suurema
lisakasulikkuse, kui näiteks seitsmes klaas vett järjest. Igast täiendavast ühikust
saadav kasulikkus (ehk siis seesama piirkasulikkus) on kahanev ja pärast
küllastuspunkti muutub negatiivseks, nagu kujutatud ka alloleval joonisel.
Joonisel kujutatud kõver väljendab kogukasulikkust ning roosad ristkülikud väljendavad
täiendava ühiku tarbimisest saadud täiendavat kasulikkust ( teisisõnu  ­ piirkasulikkust),
mis aga tarbimismahu suurenedes järjest kahaneb. Kui küllstuspunkt on ületatud, siis
järggmiste ühikute piirkasulikkus muutub juba negatiivseks (tarbimine ei anna enam
täiendavat kasulikkust) ning sel juhul hakkab ka kogukasulikkus kahanema ­ aga seda
siis pärast küllastupunktini jõudmist.
Seega iga täiendava ühiku tarbimisel saadav täiendav kasulikkus
(piirkasulikkus) kahaneb, kuid kogukasulikus (kuni küllastuspunktini) siiski
kasvab.
Küsimus 2
Ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus
Valmis
hakkab vähenema.
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
Tõene
Väär
Kuna kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt iga järgmine täiendav tarbitud ühik
toob endaga kaasa vähem kasulikkust, siis esitatud väite tõesuse korral ei saakski
ratsionaalselt käituv tarbija kunagi osta kahte ühikut korraga, sest teise ühiku puhul
oleks lisanduv kasulikkus juba väiksem.
Ratsionaalne  on tarbida hüviseid kuni selle punktini, kus viimasest tarbitud
hüvisest saadud kasulikkus võrdub selle hüvise hinnaga.
Küsimus 3
Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade
Valmis
viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed.
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
Tõene
Väär
Tarbija saadud kogukasulikkus on suurim juhul, kui olemasolevate hindade juures
tehakse selline kaubavalik, kus tarbija saadud piirkasulikkuse ja hinna suhe (ehk
piirkasulikkus rahaühiku kohta) on iga hüvise puhul sama.
Küsimus 4
Kogukasulikkuse all mõistetakse
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks või enam:
viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist
esimese tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu
korrutist
viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu
korrutist
kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuste summat
Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni tarbitud koguseühikute
piirkasulikkuste summaga.
Küsimus 5
Piirkasulikkuse all mõistetakse
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks või enam:
muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutusega,
kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku
kauba tarbimisest saadava kogurahulolu ja tarbitud ühikute arvu
jagatist
tarbija reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind
muutub
muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku
Piirkasulikkus on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus.
Küsimus 6
Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuna
Valmis
Hinne 0,0 / 1,0
Vali üks või enam:
kõik variandid on õiged
kauba hind tõuseb, kui tarbitud ühikute arv kasvab
tarbitud ühikute arvu kasvades muutub kogukasulikkus väiksemaks
kui piirkasulikkus
Ebaloogiline, sest kogukasulikkus on piirkasulikkuste suumma.
piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab
Põhjus on kahaneva piirkasulikkuse seaduses.
Küsimus 7
Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks või enam:
on kogukasulikkus maksimaalne, kui tarbija rahulolu iga tarbitud
ühiku puhul on ühesugune
tarbija täiendav rahulolu igast järgmisest tarbitud ühikust väiksem
Jah.
tuleb selleks, et tootjad kaupa rohkem pakuksid, kauba hinda
alandada
on tootmismahu suurendamiseks vaja üha  suuremaid
ressursikoguseid
Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt toob iga täiendav tarbitud ühik vähem
kasulikkust.
Küsimus 8
Tarbija ostab kaht kaupa (A ja B) sellises koguses, et nende kaupade viimase
Valmis
ühiku piirkasulikkus on vastavalt 60 ja 30 kasulikkuse ühikut. Ühiku hinnad
on vastavalt 0,60 € ja 0,40 €. Järelikult
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks või enam:
ostab tarbija mõlemat kaupa kasulikkust maksimeerivas koguses
peaks tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B
kaubad A ja B on asenduskaubad
peaks tarbija kaubale B kulutama rohkem raha kui kaubale A
Tarbija peaks kulutama rohkem raha kaubale A, sest piirkasulikkus rahaühiku
kohta on selle kauba puhul suurem (vastavalt A: 60/0,6=100 ning B: 30/0,4=75).
Ühe rahaühiku kohta saab ta rohkem kasulikkust kauba A puhul.
Küsimus 9
Tarbija, kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud
Valmis
sissetuleku korral, kui
Hinne 0,0 / 1,0
Vali üks või enam:
ühe kauba piirkasulikkus jagatud tema hinnaga on võrdne teise kauba
piirkasulikkuse ja hinna suhtega
mõlema toote piirkasulikkused on võrdsed
iga tarbitud ühik annab talle ühesuguse rahulolu
mõlema toote hinnad on võrdsed
Tarbija saadud kogukasulikkus on suurim juhul, kui olemasolevate hindade juures
tehakse selline kaubavalik, kus tarbija saadud piirkasulikkuse ja hinna suhe on iga
hüvise puhul sama.
Küsimus 10
Kauba A hinna tõus
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks või enam:
paneb kogukasulikkust maksimeeriva tarbija ostma kaupa A rohkem
ei mõjuta kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust
vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust
suurendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust
Hinna tõsutes muutub piirkasulikkuse ja hinna suhtarv (ehk piirkasulikkus krooni
kohta) väiksemaks.
Küsimus 11
Tarbija ratsionaalse käitumise teooria kohaselt püüab tarbija maksimeerida
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks või enam:
erinevust kogu­ ja piirkasulikkuse vahel
kogukasulikkust
kõike nimetatut
piirkasulikkust
... kogukasulikkust.
Küsimus 12
On teada kaupade A, B ja C erinevatee koguste piirkasulikkused. Kaupade A,
Valmis
B ja C ühiku hinnad on vastavalt 2 €, 3 € ja 1 €. Tarbijal on 26 eurot.
Kogukasulikkuse maksimeerimiseks ostab ta
Hinne 0,0 / 1,0
Vali üks või enam:
kõiki kaupu 3 ühikut
3 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C
5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C
2 ühikut kaupa A, 6 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C
Vihje: leidke iga toote korral piirkasulikkused rahaühiku kohta, kogukasulikkust
maksimeeriva tarbimiskomplekti puhul on iga hüvise puhul piirkasulikkused rahaühiku
kohta võrdsed.
Küsimus 13
Antud rahalise sissetuleku korral toob ühe kauba hinna tõus ja teise kauba
Valmis
hinna langus kaasa uue eelarvejoone lõikumise esialgse eelarvejoonega.
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
Tõene
Väär
Väide on õige, sarnast olukorda kirjeldab allolev joonis. Kui näiteks kauba N hind
suureneb, siis saab tarbija osta seda nüüd sama rahasumma eest väiksemas koguses
(eelarve joon nihkub vastava hüvise skaalal punktist d punkti b). 
Küsimus 14
Mida kaugemal koordinaatide alguspunktist samaväärsuskõver asub, seda
Valmis
suuremat tarbija kogurahulolu see väljendab.
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
Tõene
Väär
Mida kaugemal nullpunktist samasuskõver asub, seda suuremat kasulikkust see kõver
väljendab.
Küsimus 15
Kui tarbimispunkt liigub mööda samasuskõverat allapoole, siis tarbija
Valmis
kogukasulikkus väheneb.
Hinne 0,0 / 1,0
Vali üks:
Tõene
Väär
Samasuskõver (või samakasulikkuse kõver) väljendab samasugust kasulikkust andvaid
tarbimiskombinatsioone, seega liikudes mööda samasuskõverat saadav kasulikkus ei
muutu.
Küsimus 16
Mida madalam on tarbija sissetulek, seda kaugemal asub tema eelarvejoon
Valmis
koordinaatide alguspunktist.
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
Tõene
Väär
Mida madalam on tarbija sissetulek, seda lähemal asub tema eelarvejoon
koordinaatide alguspunktile.
Küsimus 17
Kui tarbija sissetulek on 20 € ning tarbimist kirjeldab juurersolev
Valmis
eelarvejoon, siis
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks või enam:
kauba A hind on 2 € ja B hind 4 €
kauba A hind on 4 € ja B hind 2 €
tarbija saab mõlemat kaupa tarbida 5 ühikut
pole kaupade A ja B hindu võimalik kindlaks teha
Kui tarbija ostaks ainult hüvist A, siis ta saaks oma 20 € eest seda 10 tk, seega hüvise
A hind on 20/10=2 € ning vastavalt kui tarbija ostaks ainult hüvist B, saaks ta seda 5
ühikut, seega hüvise B hind on 20/5=4 €.
Küsimus 18
Kui sissetulek jääb samaks, siis kaupade A ja B hinna langus (vt joonis)
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks või enam:
ei mõjuta eelarvejoone paiknemist
nihutab eelarvejoont paremale
nihutab eelarvejoont sissepoole, kuid tema lõikepunkt vertikaalteljega
jääb samaks
nihutab eelarvejoont vasakule
Kui mõlema toote hinnad langevad, saab sama rahasumma eest osta mõlemat toodet
suuremas koguses, seega reaalpalk kasvab ning eelarvejoon nihkub paremale.
Küsimus 19
Eelarvejoone nihkumise asendist cd asendisse ab toob kaasa
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks või enam:
rahalise sissetuleku vähenemine
kaupade M ja N hinna langus
rahalise sissetuleku suurenemine
kauba M hinna tõus ja kauba N hinna langus
Eelarvejoone nihet vasakule põhjustab reaalpalga vähenemine kas siis seoses
sissetuleku langemise või hindade kallinemisega.
Küsimus 20
Eelarvejoone nihkumise asendist ab asendisse cd toob kaasa
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks või enam:
rahalise sissetuleku vähenemine
rahalise sissetuleku suurenemine
kaupade M ja N hinna langus
kauba M hinna tõus ja kauba N hinna langus
Kirjeldatud nihke toob kaasa kauba M hinna tõus ja kauba N hinna langus.
Küsimus 21
Kui eelarvejoon nihkub asendist ab asendisse ac, siis
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks või enam:
tarbija ostab rohkem kaupa J ja vähem kaupa K
tarbija kogukasulikkus kasvab
tarbija ostab mõlemat kaupa vähem
tarbija ostab mõlemat kaupa rohkem
Kirjeldatud tingimustel on tarbijal kasulikum osta rohkem kaupa J ja vähem kaupa K.