3.02.2014 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA EPJ0100 Sissejuhatus TÖÖKORRALDUS Mikroökonoomika (1.-8. nädal): Alar Pukk Makroökonoomika (9.-16. nädal): Tiina Nuuter 1 3.02.2014 TÖÖKORRALDUS Eksam (50% mikroökonoomika, 50% makroökonoomika); Semestri jooksul 4 kontrolltööd: 2 mikroökonoomikas; 2 makroökonoomikas; Eksamieeldus: kõigi kontrolltööde tulemus 51%; Eritingimused: mõlema mikroökonoomika kontrolltöö tulemus 81% annab võimaluse saada mikroökonoomika punktid eksamile ette; mõlema makroökonoomika kontrolltöö tulemus 81% annab võimaluse saada makroökonoomika punktid eksamile ette; eksamiosa vabastuse saamiseks peab eksamieeldus olema täidetud;
3 2 MR 1 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 1) Kui suure kogutoodangu mahu juures ettevõte maksimiseerib kasumi? 4 tuh.tk 2) Millise hinnaga ettevõte müüb oma toodangut, et maksimiseerida kasumit? 8 tuh. krooni/tk Mikroökonoomika Nimi õpperühm Kontrolltöö. Variant 1 3) Kui suur on ettevõtte kasum? 12 milj. krooni Ülesanne 4 8 punkti Joonisel on toodud restorani turutasakaal pikal perioodil Populaarsema
majanduses; Õpetada kasutama majanduslikke teooriaid ja meetodeid ning orienteerumist majandusnäitajate süsteemis. Õpiväljundid Õppija teab majanduse põhimõisteid, ühiskonnas toimivaid peamisi majandusprotsesse; Teab tööhõive olukorda Eestis; Saab aru hinnamehhanismist ja pakkumise ja nõudluse elastsusest; Omab teadmisi rahast ja inflatsioonist. Oskab aru saada investeerimise põhimõttest; Kirjandus K. Kerem, O. Raju, M. Randveer ,, Mikroökonoomika". Tallinn 2001 K. Kerem, M. Randveer ,,Mikro ja makroökonoomika põhikursus, Tallinn 2000 M.Randveer ,,Mikroökonoomika ülesannete ja harjutuste kogu", Külim 1999 K. Homann, A. Suchanek ,,Sissejuhatus majandusteadusesse", TÜ Kirjastus 2008 Ake, P.Wonnacott, R.Wonnacott, J,Fried "An Introduction to Microeconomics" 3 rd ed. McGrawHill Ryerson Ltd Toronto,1990 http://economics.about.com/ Olemus Mikroökonoomika uurimisobjektis on kodumajapidamised ja ettevõtjad Makroökonoomika
1) Kui suure kogutoodangu mahu juures ettevõte maksimiseerib kasumi? 2 tuh.tk MR=MC 2) Millise hinnaga ettevõte müüb oma toodangut, et maksimiseerida kasumit? 8 tuh. €i/tk 3) Kui suur on ettevõtte kasum? 4 milj. € kasum=(P-AC)*Q Mikroökonoomika Nimi Õpperühm Kontrolltöö 1.3 Kerli Zirk Tallinn Ülesanne 4 8 punkti Joonisel on toodud restorani turutasakaal pikal perioodil Populaarsema toidu d AP 110
Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus Harjutused majandusõpetuses (mikroökonoomika) Ettevõtteteooria Ülesanne 4.3 Valige ainuke õige vastusevariant tabeli põhjal Tõümmake sellele ring ümber Teie väikeettevõttes küpsetatakse saiakesi. Tabelis on toodud saiakeste kogutoodang ühes nädalas erineva arvu küpsetusahjude korral Ahjud, tk. 1 2 3 4 5 TP 1000 2200 3500 4200 4800 MP 1200 1300 700 600 1) Tabeli põhjal hakkab kahaneva piirtootlikuse seadus toimima:
1) Kui suure kogutoodangu mahu juures ettevõte maksimiseerib kasumi? ~4 tuh.tk 2) Millise hinnaga ettevõte müüb oma toodangut, et maksimiseerida kasumit? ~8 tuh.€i/tk 3) Kui suur on ettevõtte kasum? ~12 milj. €+K88 Mikroökonoomika Toomas Naadel TI-11 Kontrolltöö 1.1 Ülesanne 4 8 punkti Joonisel on toodud restorani turutasakaal pikal perioodil Populaarsema toidu d AP 110
MIKROÖKONOOMIKA Iga õige vastus annab ühe punkti. Kokku 12 punkti X p P D q Y Y Joonista võimaliku tootmise piir Joonista 3 jäjestikust VTP'd Majapidamiste tulu kasvas. majanduskasvu puhul Mis juhtub? p U 6 TU 5 ...
MIKROÖKONOOMIKA Iga õige vastus annab ühe punkti. Kokku 12 punkti Х X p P D q Y Y Joonista võimaliku tootmise piir Joonista 3 jäjestikust VTP’d Majapidamiste tulu kasvas. majanduskasvu puhul Mis juhtub? p U 6 Р TU 5 ...
Mikro- ja makroökonoomika 1. Mida uurib mikroökonoomika? Vastus: Mikroökonoomika uurib kuidas jaotada piiratud ressursse hüviste(kaubad ja teenused) tootmiseks, vahetamiseks ja tarbimiseks, et inimeste piiramatuid vajadusi kõige ratsionaalsemalt rahuldada. Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste(kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumisest mitmesuguste valikute tegemisel. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. 2. Mida uurib makroökonoomika? Vastus: Makroõkonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on
me kasutama nii positivistlikku kui ka normatiivset analüüsi. Majandusteadust jagatakse rahvamajandusõpetuseks ja ettevõttemajandusõpetuseks. Rahvamajandusõpetust omakorda nimetatakse ka majandusteooriaks, mida saab jagada mikroökonoomikaks ja makroökonoomikaks. Mikroökonoomikas lähtutakse üksikust majandussubjektist, kes teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsustusi (majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas). Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsustusi kui ka nende tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit. Makroökonoomikas seevastu on majandussubjektid agregeeritud sektoriteks, üksikhüvised hüvisekomplektideks ja hüviste turud mitmesugust liiki turgudeks (kaubaturg, kapitaliturg, rahaturg). Selline käsitlusviis teeb makroökonoomika nii ülevaatlikumaks ja paremini mõistetavaks kui ka empiiriliselt paremini kontrollitavaks.
odavamat kaupa. Täiendhüvised neid kasutatakse mingi vajaduse rahuldamisel koos. Kui ühe hind kasvab, siis ka teise kauba nõudlus väheneb. Kasvavate alternatiivkulude seadus täiendava toodangu alternatiivkulu kasvab seda enam, mida rohkem seda hüvist toodetakse. Kuna lisatoodangu valmistamine muutub üha kulukamaks, peavad tootjad selle eest saama kõrgemat hinda, et nad suudaksid pakutavat kogust suurendada. Mikroökonoomika 01.09.2011 harjutustund Mikroökonoomika õppejõud asub vabal ajal ruumis X-482. E-mail [email protected] Tootmisvõimaluste kõver Igas riigis on teatud hulk ressursse, mida ühendades/kasutades on võimalik toota teatud kogus erinevaid kaupu. Siin on mõned eeldused: Toimub efektiivne tootmine, tootmistegurid on täielikult hõivatud. Ressursid on fikseeritud, kaupade pakkumine on kindel nii koguselt, kui kvaliteedilt ning vaatlusperioodi jooksul seda muuta ei saa.
6. Kui firmadel õnnestub moodustada püsiv kartell, siis võib oodata, et hind ja toodang on samad mis: TKF-l Monopolil MKF-l Harus, mille moodustavad 4 firmat 7. Joonisel kujutatud MKF: p MC ATC D MR 0 q Mikroökonoomika MKF ja oligopol Arvestustest 4 MC ATC MR D q Saab majanduskahjumit On pika perioodi tasakaalupunktis On kasumilävel Saab majanduskasumit 8. Oligopoli murtud nõudluskõver põhineb oletusel, et:
teadmised nii tarbijail kui ettevõtjail vastu võtta arukaid majandusotsuseid. Majanduslik käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes. Majandusteadus uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat ja efektiivset kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks. Majandusteooria jagatakse kaheks: mikro- ja makroökonoomikaks. Mikro- ja makroökonoomika Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Mikroökonoomika pühendub majandusuuringutele kitsas plaanis, analüüsides konkreetse kauba turgu, ettevõtet või tootmisharu. Ettevõtete puhul tuuakse esile hinna kujunemist turgudel ja optimaalsuse saavutamist. Samuti analüüsitakse üksikindiviidi või
1 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Q 1) Kui suure kogutoodangu mahu juures ettevõte maksimiseerib kasumi? 2 tuh.tk 2) Millise hinnaga ettevõte müüb oma toodangut, et maksimiseerida kasumit? 8 tuh. krooni/tk Mikroökonoomika Nimi Õpperühm Kontrolltöö.Variant 3 3) Kui suur on ettevõtte kasum? 4 milj. krooni Ülesanne 4 8 punkti Joonisel on toodud restorani turutasakaal pikal perioodil Populaarsema toidu d AP 110
MIKROÖKONOOMIKA 4. KONKURENTS1 4.1. Turutasakaal täieliku konkurentsiga (ideaalsel) turul Majapidamisteooria ja firmateooria kirjeldavad tarbivate ning tootvate majandussubjektide otsustusi oma eesmärkide saavutamiseks. Kogu majanduselu seisukohalt huvitab meid situatsioon, kus nii tarbijad kui ka tootjad saavutavad eesmärgi samal ajal. Sellist olukorda nimetatakse tasakaaluseisundiks. (Majandusteoorias kasutatakse mõistet tasakaal erinevates tähendustes.) Nõudlus ja pakkumine võivad tasakaalustuda turu vahendusel. (Kuid on ka teisi reguleerimisvõimalusi, kuid neil siinkohal ei peatuta.) Mikroökonoomikas defineeritaksegi turgu tihti hüviste nõudluse ja pakkumise kohtumisena. See definitsioon ei ole vale, kuid on siiski liiga üldine. Täpsemalt on turg mehhanism (institutsioon), mis viib kindlal ajal ning kindlas kohas kokku tootja ja tarbija, et need saaksid kindla hinnaga müüa ja osta fikseeritud ...
soovitud kaup. Piirtulu ja piirkulu Piirtulu või kulu tähendab lihtsalt otsuse lisatulu Kompromiss või kulu. Otsus ühe või teise kasuks on kompromiss. Makroökonoomika Makroökonoomika on uurimus majandusest tervikuna. Uurib majandusprotsesside kulgemise kiirust, kogutoodangu ja tulu suurust, tööhõive probleeme. Mikroökonoomika Mikroökonoomika uurib üksikisikute, perekondade ja ettevõtete valikuid. Majanduse põhivalikud Vastused küsimustele MIDA, KUIDAS, KELLELE Majandusmudel Majandusmudel on lihtsustatud väide, diagramm või valem, mida kasutatakse majandussündmuste selgitamiseks.
Kui hind tõuseb liiga kõrgeks, siis selle kauba ostmisest praktiliselt loobutakse (tegelikku sissetulekut ja teiste kaupade hind arvestades, näiteks 100 eurot pudeli piima eest?). Samuti ei ole lühiajaliselt võimalik kaupa väga suures koguses tarbida ega ratsionaalne tagavaraks koguda. Kujutage eeltoodud nõudluskõverad joonistel (kaks eraldi joonist). 14420715420128.doc 1 Mikroökonoomika (MJRI.09.028) Seminarid Helje Kaldaru 2013 Ülesanne 1.2. Juhan Julgel on puhkepäeval kuus tundi vaba aega ja ratsionaalse inimesena püüab ta seda kõige otstarbekamalt sisustada. Juhanil on kolm põhilist hobi: metsajooks, aiatöö ja bridzimäng. Juhani enesetunne sõltub valitud tegevusest ja sellele kulutatud ajast, enesetundele tema poolt antud pallhinnangud kajastuvad tabelis.
a. usuvad mõlemad, et saavad sellest kasu. b. üks inimene kaotab ja teine võidab. c. mõlemad inimesed kaotavad. d. keegi tegelikult ei kaota ega võida. ____ 3. Milline järgnev näide iseloomustab turgu? a. Isik, kes ostab kauplusest jäätist? b. Inimene, kes kasutab rõivaste ostmiseks postimüügi kataloogi, telefoni või krediitkaarti. c. Kumbki ülalmainitutest. d. Mõlemad ülalmainitud. ____ 4. Tööpuuduse tase on probleem, millega tegeleb a. mikroökonoomika. b. makroökonoomika. c. loobumiskulude uuring. d. piirkulude ja piirtulude käsitlus. ____ 5. Üksikisikute, perekondade ja ettevõtete majandusprobleemide uurimisega tegeleb a. pank. b. mikroökonoomika. c. loobumiskulude uuring. d. vabatahtlik vahetus. 1
kiirendas Balti riikide piimaturul protsesse - moodsad suurfarmid kasvavad tänu efektiivsusele üha suuremaks ning väiketalud langevad mängust välja. Seetõttu kõigub piima hind Eesti turul, erinevus väiketootja ning suurtootja kokkuostu hinnas on ligi 11 senti. Vastupidiselt suurel turul toimuvale kavatseb Prato talus nelja lehma pidav omanik oma piima hinda tõsta ligi 20% ehk 10 senti liitri eest. Talunik leiab, et tema piim ei pea olema odavam kui Maxima poes. 1. Kas tegemist on mikroökonoomika voi makroökonomika valdkonnaga? Põhjendage. Käesolevas artiklis on tegemist mikroökonoomika valdkonnaga: 1. Esiteks me näeme Venemaa toiduainete embargo mõju üksikutele ettevõtetele. Selgub kuidas muutub tootjate käitumine ja saab analüüsida nõudluse pakkumise muutumist. 2. Me näeme kuidas muutuvad tulud üksikute ettevõtete lõikes. Ettevõtted reageerivad turusituatsioonile erinevalt. Väikesed ettevõtted proovivad kohalikul turul hinnamarginaale
Majanduseks nimetatakse majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Majandus jaguneb: mikroökonoomika, makroökonoomika. Mikroökonoomikas vaadeldakse majandusprotsesse üksikobjekti tasandit, makroökonoomikas kogu majanduse tasandit. Homo oeconomicus- majanduses tegutsevad täiesti ratsionaalselt, majanduslikult mõtlevad, sõltumatud, egoistlikud mittemõjutatavad inimesed. Ei ole olemas ühte, ainuõiget ja üldkehtivat majandusteooriat. Traditsiooniline mikroökonoomika eeldab majandussubjektide täielikku iseseisvust ja sõltumatust, nende nende egoistlikku tegutsemist oma
· Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg). · Alternatiivkulu on majandusteaduse (mikroökonoomika) mõiste, mis näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust, sellest alternatiivist loobumise tõttu saamata jäänud tulu loetaksegi majandusteaduses alternatiivkuluks. · Cetris paribus majandusanalüüsis kasutatav eeldus, et kõik teised muutujad on konstantsed · Hüvised kättesaadavad ressursid inimvajaduste rahuldamiseks
Ettevõtet; 4. Riiki. · Keegi ei saa kulutada rohkem, kui teenib. 2. Majandusteadus: · Uurib majanduse olemust ja arenemise seaduspärasusi. 3. Tänapäeval on põhiprobleem: · Tootmisvahendite hulk (ressursid) on piiratud ja ühiskonnas liikmete vajadused on piiramatud. 4. Majandusteadus õpetab: · Tööturg, selle kujunemine · Nõudmine ja pakkumine · Turundus 5. Majandusteooria liigitatakse: · Mikroökonoomika ja · Makroökonoomika. · Mikroökonoomika on majandusteaduse osa mis uurib majanduse üksikosalejate (kodumajapidamised ja ettevõtted) majndus valikuid (otsuseid). 6. Uurib majandust kui tervikut: · Kogunõudlus ja pakkumine · Inflatsioon · Töötus · Majandustsükkel, · Kogutoodang jm. 7. Valitsuse ülesanded: · Eelarve · Raha · Töö · Keskkonnapoliitika jne. 8. Valitsuse eesmärgid: · Majanduslik kasv · Hindade stabiilsus
Majandusteooria üks põhikontseptsioone on seotud ressursside piiratusega ning seepärast on tõsti oluline leida võimalusi, kuidas antud olukorras kõige ratsionaalsemalt käituda, kuidas neid niigi piiratud ressursse kõige optimaalsemalt kasutada nii, et saavutada maksimaalne kasulikkus, seda nii ühiskonna kui indiviidi tasandil. Küsimus 8 Mikroökonoomika Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: uurib eratarbijate ja ettevõtete majanduskäitumist Jah. kirjeldab, kuidas rahvamajandus tervikuna funktsioneerib kõik nimetatu ei oma mingit seost makroökonoomikaga Mikroökonoomika uurib eratarbijate ja ettevõtete majanduskäitumist,
majandussüsteemid Rain Arro Majanduse alused Haapsalu Kutsehariduskeskus 2013 Majandusteooria põhimõisted: ● Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib kuidas inimesed, tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks. ● Majandusteooria on majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise ja üldiste seadus- pärasuste uurimisega. Jaguneb mikro- ja makroökonoomikaks. ● Mikroökonoomika ehk hinnateooria uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid ning nende majanduslike valikute mõju. ● Makroökonoomika analüüsib majandust kui terviksüsteemi, see on õpetus turu üldisest tasakaalust. Majandusteooria põhimõisted: ● Rakenduslik majandusteadus kasutab majandusteooria poolt seletatud ja tundmaõpitud seadusi üksikute majandussubjektide huvides. ● Majanduspoliitika rakendab majandusseadusi kogu ühiskonna
Mare Randveer. MIKROÖKONOOMIKA ÜLESANNETE JA HARJUTUSTE KOGU. Tallinn: Külim, 1999. KOMMENTEERITUD VASTUSED Avo Org PEATÜKK 1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA OLEMUS ( LK. 511) 1. VALE; 1)See on üks mikroökonoomika paljudest eesmärkidest; 2) Mikro- ja makroökonoomika peaeesmärgiks on leida lahendus põhiprobleemile piiratud ressursid versus piiramatud vajadused; 2. VALE; Hüviste piiratuse all mõeldakse seda, et selliseid ressursse (või taoliste ressursside abil valmistatud hüviseid) ei jätku kõigile soovijatele 0-hinnaga (e tasuta jagamise korral); 3. VALE; Kuna majandusmudel lihtsustab ja abstraheerib reaalset tegelikkust ongi ta kasulik (sest
state, and even metropolitan economy, especially in more advanced nations“ (Porter 2000) „Even as old reasons for clustering have diminished in importance with globalization, new influences of clusters on competition have taken on growing importance in an increasingly complex, knowledge-based, and dynamic economy.“ (Porter 2000) Paradoksiaalne nähtus seoses klastritega seisned selles, et klastreid ei saa laiemas majanduspildis mõista kui iseseisvaid üksuseid, klastrid tõestavad mikroökonoomika keskmes, et majandusarenguks on asukoht on äärmiselt oluline. Klastrid loovad „uut mõtlemist“ kohalikul, riiklikul ning globaalsel tasemel majandusarengus, milles rõhutavad vajadust ettevõtete uue rolli järgi, erinevate juhtimisvõimaluste järgi riiklikul tasandil ja teistes institutsioonides, et tõsta konkurentsi võimekust. Konkurentsivõimekuse põhiprintsiip on, et konkurentsivõimekus ei sõltu tootmisharust, milles konkureeritakse vaid kuidas konkureeritakse
Esimesed majandusteadlased olid merkantilistid 16.-18. Sajandil. Nemad arvasid, et riigid peaks konkureerima ja soodustama eksporti, hoidma all kulutused. Füsiokraadid olid 18. saj., väitsid, et põllumajandustoodang ja muud loodusressursid tulevad jumalast. Majanduse 3 põhiküsimust : MIDA, KUIDAS JA KELLELE TOOTA. Majandusteadusel on 2 haru: MIKROÖKONOOMIKA JA MAKROÖKONOOMIKA Makroökonoomika on õpetus turu üldisest tasakaalust ehk majandusest tervikuna. Mikroökonoomika uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid. NÕUDLUS JA PAKKUMINE Nõudlus peegeldab toodete ja teenuste koguseid, mida inimene soovib ja suudab osta erinevate hindadega antud ajahetkel. Hinnamõju näitab, kuidas inimesed antud nõudluse juures sõltuvalt hinnastostetavaid koguseid muudavad. JOONISTA NÕUDLUSE KÕVER Ostujõud on kaupade ja teenuste hulk, mida inimene saad teatud rahasumma eest osta. Kahanev piirkasulikkus on selline kogus, kuhu jõudes iga lisanduv ühik pakub vähem
inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteooria tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus, juhtimine, majandusarvestus jne. Majandusteooria jaguneb mikroökonoomikaks ja makroökonoomikaks. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumist. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite ( majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaas aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele.
Referaat jaguneb 3 peatükiks. Esimeses peatükis annan ülevaate mis on tarbijanõudlus, nõudlusseadus,nõudluse kasvu ja kahanemis põhjused.Samuti ka nõudluseelastsust ja selle liigid.Teises peatükis on kirjas mis on pakkumine,selle seadus ja selle mõjurid. Pakkumise hinnaelastsus ja selle liigitus.Kolmandas peatükis käsitlen nõudluse ja pakkumise dünaamikat ehk ämblikuvõrguteooriat. Oma referaadi materjali sain mitmest mikroökonoomika raamatust kus oli kõik lihtsalt ja arusaadavalt lahti seletatud. I Tarbijanõudlus 3 Nõudlus on seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida tarbijad vaadeldaval perioodil soovivad ja suudavad osta. 1.1 Nõudlusseadus Nõudlusseadus väljendab seost kauba hinna ja selle nõutava koguse vahel. Selle seaduse
SKP arvestamine, Eesti majandusareng 1. (a) mikroökonoomika tähis p konkreetse hüvise hind turul; makroökonoomika tähis P üldine hinnatase (tasemete muutus inflatsiooni näitaja); (b) mikroökonoomika tähis q - konkreetse hüvise nõutav või pakutav kogus turul, enamasti materiaalsetes ühikutes (meeter, kilogramm jne); makroökonoomika tähis Q majanduse kogutoodang (SKP, RKP) rahalises väljenduses 2. Mis vahe on SKP-l ja RKP-l? Selgitage. Kumba täna rohke kasutatakse, põhjendage. SKP võtab ühiskonnas loodud kaubad ja teenused kokku territoriaalsel printsiibil, RKP teeb seda omandi baasil, (kellele kuuluvate tootmisteguritega on loodud). Kasutatakse rohkem SKP-d sest
Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg).Mikroökonoomikas lähtutakse üksikust majandussubjektist. See teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsustusi (majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas). Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsustusi kui ka nende tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit.Mikroökonoomika olemus:Uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamise ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid nappivate ressurisside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Et ressurisid on piiratud, siis peavad inimesed tegema valiku, mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetud hüviseid jaotada. Töö(inimressursid), maa(loodusressurisid) ja kapital(mittelooduslikud ressursid) on tootmistegurid, mida kasutatakse hüviste tootmisel
Apteegid vajavad 10,000 erinevat ravimit. Laovaru tõstmisel suureneb kasum, mittetõstmisel võib ettevõte minna pankrotti •.Piirprintsiip on kompromiss, kus tehakse piirtulude ja –kulude vahel kompromiss, mis suurendab meie heaolu •.Kahanemise printsiip on mõiste, kus piirkasulikkus muutub negatiivseks Majaduse alused. • Majandusteadusel on kaks haru: • Makroökonoomika – õpetus üldisest turutasakaalust ehk majandusest tervikuna ja • Mikroökonoomika – uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid Makroökonoomika – töötus, majaduse kasv/langus, inflatsioon/deflatsioon, riigi tulud, maksud Mikroökonoomika – palju maksab auto, kuidas tarbijad reageerivad telereklaamile, palju turvamees saab palka, kas võtta laenu ja osta maja Lugemiseks kristlik demokraatia: Teil on kaks lehma, teie naabril mitte ühtegi. te jätate ühe lehma alles ja kingite teise oma vaesele naabrile. peale seda te kahetsete seda.
2. Ressursside, tootmisfaktorite mõiste. Selleks et toota kaupu ja teenuseid on ettevõtetel ja avalikul sektoril vaja tootmistegureid. Tootmistegureid kui majanduse produktiivseid ressursse saab jagada kolmeks: Töö on inimeste musklid ja aju. Maa all peetakse silmas erinevaid loodusressursse. Kapitaliks nimetatakse kõiki neid juba toodetud kaupu, mida on võimalik kasutada teiste kaupade tootmiseks. 3. Mikroökonoomika ja makroökonoomika erinevus. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid; seda, kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid
MAJANDUS MAJA NDUS POLIIT IKA RAKENDUSLIK MAJANDUSTEADUS MAJANDUSTEOORIA Uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist. Majandusteooria alla kuulub mikroökonoomika ja makroökonoomika.Nende alusel tekivad suunad nt: neoklassikalik, keinsistlik ja monetaristlik. · Mikroökonoomika- kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandusobjekte. · Makroökonoomika- kirjeldab majandussektorite vahelisi seoseid. 1. neoklassikalises makroökonoomikas on selleks kapitaliturg ja intressimäär; 2
· "Laissez faire, laissez passer."(pr.k. Laske teha, laske minna) Mis on kapitalism? · Vaba ettevõtlus Kellest moodustub majandussüsteem? Milliseid otsuseid need osapooled teevad? · Tarbijad, ettevõtted, riik · Mida, kellele, kuidas? Mis on turg? · Korraldus, mis võimaldab ostjatel ja müüjatel teha vahetustehinguid. Mis on makroökonoomika? · Õpetus turu üldisest tasakaalust ehk majandusest tervikuna. Mis on mikroökonoomika? · Mikroökonoomika uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid. Mis on eraomand? · Ressursid ja tooted, mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte riik. Mis on spetsialiseerumine? · Protsess, milles ettevõtted ja inimesed keskenduvad ühe toote või tooteosa tootmisele. Millised on majanduslikud motiivid? · Kasum · Intress · Palk · Rent Mis on ettevõtlikkus? · Oskuste ja võimete kogum · Tähtis koht on selles analüüsivõimel,
- kapital - (ettevõtlikkus) - [informatsioon] MAJANDUSE 3 PÕHIKÜSIMUST (-VALIKUT) - Mida toota? (mida vaja toota ja kui palju) - Kuidas (tuleks neid kaupu ja teenuseid) toota? - Kellele (on vaja neid kaupu ja teenuseid) toota? - Nendele küsimuste üle otsustab Eesti turumajandussüsteem. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA - Mugavuse tõttu uurivad majandusteadlased üksikisiku, perekonna ja ettevõtte valikuid eraldi nende moodustatud riigi valikutest. - Mikroökonoomika- uurib esimesena nimetatuid valdkondi. - Makroökonoomika- viimasena nimetatud valdkonda. VABA ETTEVÕTLUSE TUGISAMBAD - Õigus eraomandile - Hinnasüsteem- hindade kujunemine - Turvakonkurents- ressursiturgudel ja kaubaturgudel - Ettevõtlikkus- kasumimotiiv MUID MAJANDUSSÜSTEEME - Käsumajandus - Plaanimajandus - Tavamajandus - Robinson Crusoe - Segamajandus - Sotsiaalne turumajandus MAJANDUSRINGLUS finantsturg välisturg
seadmed lähenemine TEGURITULU Rent Palk Intress, Kasum dividend -Nappus tuleneb võimetusest rahuldada kõikide soove. -Loobumiskulu e alternatiiv tähistab parima alternatiivse võimalus maksumust, millest loobutakse valiku tegemiseks. -Kompromiss on valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et saada ka natuke teist. -Mikroökonoomika vaatleb üksikisiku ja ettevõtte valikuid. -Makroökonoomika vaatleb riigi tasandil. Makroökonoomika on uurimus majandusest tervikuna. Uurib majandusprotsesside kulgemise kiirust, kogutoodangu ja tulu suurust, tööhõive probleeme. Majanduse põhivalikud 1. MIDA? 2. KUIDAS? 3. KELLELE? Majandussüsteemid -Majandussüsteeme eristatakse, selle järgi, kuidas ühiskond vastab küsimustele mida?, kuidas? Ja kellele?.
Mida uurib makroökonoomika? - uurib majandust , kui tervikut. Tema uurimus objektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu tööhõive, töötus, üldine hinnatase jm. Töö ökonoomika makroökonoomika kontekstis tegeleb tööturuga , tööandjate poolsete palgaotsuste analüüsimisega, ametiühingute tegevuse mõju analüüsimisega, tööturu paindlikkusega jm. Mida uurib mikroökonoomika? - uurib majandusüksuste (nt. indiviidi, kodumajapidamise, organisatsioon, turg või tootmisharu) käitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Põhirõhk on toote/ teenuse hinna uurimisel, hinna kujundamisel ja hinna mõju selgitamisel tootmismahule. Töö ökonoomika mikroökonoomika kontekstis tegeleb inimeste valikuga töö ja vaba aja vahel, töö palgaga, perekonda, migratsiooni ning pensionile jäämist puudutavaga. Mis on tööjõu nõudlus?
1. Mida uurib mikroökonoomika? Mikroökonoomika uurib majandusüksuste (nt indiviid, kodumajapidamine, organisatsioon, turg või tootmisharu) käitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Mikroökonoomikas on põhirõhk toote/teenuse hinna uurimisel, hinna kujunemisel ja hinna mõju selgitamisel tootmismahule. Töö ökonoomika mikroökonoomika kontekstis tegeleb inimeste valikuga töö ja vaba aja vahel, töö palgaga, perekonda, migratsiooni ning pensionile jäämist puudutavaga. 2. Mida uurib makroökonoomika? Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu tööhõive, töötus, üldine hinnatase jm. Töö ökonoomika makroökonoomika kontekstis tegeleb tööturuga, tööandjate poolsete palgaotsuste
tehes. Nappus- tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursidon piiratud. Piiriprintsiip- teadlased nimetavad selleks kompromissi otsimist piirtulude ja piirkulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks. Kompromiss- on valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et saada ka natukene teist. Majandus- on ühiskonna toimumise allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme tarbijate, töötajate, juhitde ja riigiametnikena. Mikroökonoomika- uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid. Makroökonoomika- on õpetus turu üldisest tasakaalust ehk siis majandust tervikuna.
1.TURG koht, kus tehakse vabatahtlikke vahetusi (kauplused, telefon, kataloog, internet). 2.Inimesed tegelevad turumajanduses tootmisega, et teenida kasumit, näiteks vabatahtliku vahetuse käigus, mis on tootmise organiseerimise peamine viis. Ostetakse neid kaupu mida ise vajavad. 3.MAJANDUSTEADUS uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad. 4.KAUBAD füüsilised tooted. 5.TEENUSED tooted, mida ei saa katsuda. 6.RESSURSID põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel. (maavarad, puit, vesi, õhk) · Loodusressursid - rent · Inimressursid palk · Kapital intress, rent. A)füüsiline kapital, B)finantskapital · Ettevõtlus kasum 7. Nappuseprobleem tekib sellepärast, et kõikide soove ei ole võimalik rahuldada, kuna selleks puuduvad ressursid. 8. Nappuseprobleem kimbutab kõiki. Üksikisikuid, ettevõtjaid, riike. 9. Tootmistegurid: Loodusr...
08.09.14 Eamets „Sissejuhatus majandusteooriasse“- elektrooniliselt olemas Seminaridesse registreerimine KT-dele registreerimine KT- paberkandjal materjal lubatud Eksam materjalideta 15.09.14 Mikroökonoomika tegeleb konkreetsete subjektidega Mudeli eeldused : üksik majandussubjekt, subjekt on homo economicus, tegemist on piiratud ressurssidega, tasakaalulahend on parim variant (pakkumise ja nõudluse graafikute ristumispunkt) Turumajandus: turg reguleerib pakkumist ja tootmist, turu reguleerimise signaal tuleb hälbest Turu subjektid: 1) Tarbija- majapidamine- ühine eelarve, ühised tootmisüksused 2) Tootja- nt ettevõte 3) Riik
1. MAJANDUSTEADUS Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ja arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab kõiki inimesi. Majandusteooria jaguneb: - ettevõttemajandus, mis käsitleb ühte majandussubjekti, ettevõtet; - rahvamajandus, mis uurib, kuidas jaotada piiratud ressursse hüviste tootmiseks, vahetamiseks ja tarbimiseks, et inimeste piiramatuid vajadusi kõige ratsionaalsemalt rahuldada: o mikroökonoomika - kuidas majapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappide ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu ja kasumit. Käsitleb ettevõtete käitumist turu keskkonnas, tegeldes nii nõudluse kui pakkumisega; o makroökonoomika - tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, et jõuda parimate majanduspoliitiliste otsusteni ja kavandada ühiskonna arengusuundi;
Mis on majandusteadus? MSc Inna Mazing Euroakadeemia Otsime vastused järgmistele küsimustele: • Miks on majandusteadus tähtis? • Inimeste vajadused • Ressursid: esimene samm vajaduste rahuldamiseks • Nappus • Majanduslik mõtlemine • Piirprintsiibist lähtuv mõtteviis • Otsused mida teevad ettevõtted • Tootmisvõimaluste kõver • Turumajanduse põhilised majandusotsused • Majandusteaduse kaks haru: makro- ja mikroökonoomika Mis on majandus? • Majandus, s.o. ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki • Süsteem toimib majandusteaduse seaduspärasuste alusel • Üldtunnustatud majandusteooria definitsiooni veel ei ole • Laiemas kontekstis räägitakse – Majandusarengu seaduspärasustest ja mõjuritest; – Piiratud ressursside kasutamisest vahetusprotsesside korraldamisel;
1 Majandusteadus L Ignoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksiku (osa) suhtes, ei tarvitse olla õige grupi (terviku) 2 suhtes 1 Makroökonoomika M Tootmisfaktor, mis hõlmab kõiki loodusressursse (maavarad, haritav maa, mets,vesi jm), mida 3 kasutatakse hüviste tootmisel 1 Mikroökonoomika N Põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks, näiteks maa, töö ja kapital 4 1 Ressursid O Kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks 5 (tootmistegurid) 1 Tarbimine P Teadus üksiktarbijatest, turgudest ning majanduse üksikelementidest 6 1 Töö R Näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside
Mikroökonoomika uurib ettevõtete ja tarbijate (kodumajapidamiste) käitumist turgudel (majandusotsuseid) Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldiselt rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. Makroökonoomika baseerub mikroökonoomika põhitõdedel ja niiviisi on nad omavahel otseselt ka seotud. Nõudlusseadus (demand) mida kõrgem on hind, seda vähem tahetakse, suudetakse tarbida- pöördvõrdeline seos Kui muutub hind, siis nihe piki kõverat; kui muutub mõjur toimub nihe Pakkumisseadus (sell)- kui kõrge hind, siis tahetakse müüa, palju kaupu, suhe võrdeline Alternatiivkulu- kui midagi tahta, peab millestki loobuma Majandussüsteemid: 1
Eksamiküsimused kaugõppele: Mikro ja makroökonomika 2010 sügis: 1. Mis on mikro ja makroökonoomika põhiline uurimisobjekt/-küsimus? Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks./ Kuidas rahuldada inimkonna aina kasvavad vajadused meie piiratud ressurssidega. 2. Mis on mikroökonoomika? Mikroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majapidamiste ja firmade individuaalsete valikute mõjureid ja tagajärgi. 3. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majanduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agrekaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. 4. Joonista tootmisvõimaluste kõver ja too selgitused. Punktis A toodetakse vaid Y toodet ja selleks ei kulu ühtegi X toodet.
Normatiivne: milline majandus peaks olema. Klassikaline majandusteadus: majandustliku liberalismi väljakujunemine, Adam Smith, kes kirjeldas turumehhanismi kui nähtamatut kätt, mis juhib kõiki indiviide oma isikliku kasu tagaajamisel nii, et tulemusena maksimeeritakse ühiskonna kasulikkus. Neoklassikaline majandusteadus: William Stanley Jevons, Carl Menger ja Leon Walras- kauba hind kui ka väärtus sõltub selle kauba piirkasulikkusest tarbijale. Marginaalanalüüs, mis viis mikroökonoomika uurimisele. Esimene rakendus oli nõudlusteooria. Tootmine- loodus-, inim- ja kapitaliressursside ehk siis maa, töö ja kapitali muutmine kaupadeks ja teenusteks. Tootmisvõimaluste rada- märgib piiri nende tootmise tasemete vahel, mida me saame ja mida ei saa totoa. Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Nõudmine ja pakkumine
kulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks. Kompromiss on valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et saada natuke ka teist. Piirikulu (lisakulu) Piiritulu (lisatulu) Majandus on ühiskonna toimimise allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate, juhtide ja riigiametnikena. Makroökonoomika on õpetus turu üldisest tasakaalust ehk siis majadusest tervikuna. ( kui kiiresti tõusevad hinnad? Kui palju on töötuid? ) Mikroökonoomika uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid. ( milliseid palku peaksime maksma oma töölistle? Kas peaksime paigutama raha uutesse arvutitesse? )
Majandusteaduse mõisteid ja tulemusi kasutatakse palju igapäevaelus ja poliitikas. Mõned majandusnäitajad (näiteks sisemajanduse kogutoodang, majanduskasv, tööpuudus) kuuluvad kõige kasutatavamate heaolu- ja arengunäitajate hulka. Kõige kitsamas mõttes koosneb majandusteadus mikroökonoomikast ja makroökonoomikast. Majandusteadus hõlmab väga erinevaid uurimisvaldkondi. Kõige kitsamas mõttes koosneb majandusteadus mikroökonoomikast ja makroökonoomikast. Mikroökonoomika tegeleb majandusagentide otsustusprotsessiga piiratud ressursside tingimustes. Makroökonoomika keskendub peamiselt makrotasandi nähtustele, s.o nähtustele, mis tekivad üksikagentide tegevuse liitumisel. Siia kuuluvad näiteks mõisted nagu turuhind, s.o. hind, mille juures agentide poolt müüa soovitav kogus võrdub osta soovitava kogusega, või inflatsioon, mille määrab valitsuse soov raha emiteerida ning majandusagentide otsused hinnataseme kohta
annaabi.ee 
