Mikro- ja makroökonoomika eksamiks valmistumine (7)

1. Põhimõisted
Mikroökonoomika- Mikroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majapidamiste ja firmade individuaalsete valikute mõjureid ja tagajärgi. Makroökonoomika- Makroökonoomika on majanduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agrekaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt , inflatsioonimäär jne.
Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks.
Ressursid ehk tootmistegurid ­ kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital , töö).
Investeerimine ­ uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess.
Alternatiivkulu ­ teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind).
Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral.
Käsumajandus ­ riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu.
Turumajandus ­ ressursse jaotavad eraisikud , riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda.
Segamajandus ­ ressusrsse jaotavad riik, traditsioonid ja turg käsikäes.
Ceteris paribus (muudel võrdsetel tingimustel) ­ eeldatakse, et kõik teised muutujad v.a uuritav muutuja on konstantsed.
Kompositsiooni viga ­ ignoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksikosa suhtes, et pruugi olla õige grupi suhtes.
Vale põhjuse viga ­ eeldatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kuna ta ajaliselt teisele eelneb.
Mis on majandusteadus , tootmisvõimaluste rada.
Majandusteadus- püüab vastata meie igapäevastele puudutavatele küsimustele:
· tootmine, tarbimine ja tehnoloogia areng · palgad ja sissetulekud · tööpuudus · inflatsioon · valitsused · rahvusvaheline kaubandus · heaolu
Valik- hüviseid on alati liiga vähe, mis sunnib meid valima : optimeerides: püüame saavutada maksimaalse vajaduste rahuldamise aste piiratud vahenditega, otsime võimaluse mingi vajaduste rahuldamise astme saavutamiseks minimaalsete vahenditega. Alternatiivkulu ­ teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind).
Majanduse 3 põhiküsimust: mida toota? kuidas toota? kellele toota?
Majanudsusteaduse uurimine : sisaldab nii positivistlikku kui ka normatiivset analüüsi. Positivistlik: mis majandus on, ega tohi olla. Normatiivne : milline majandus peaks olema.
Klassikaline majandusteadus: majandustliku liberalismi väljakujunemine, Adam Smith, kes kirjeldas turumehhanismi kui nähtamatut kätt, mis juhib kõiki indiviide oma isikliku kasu tagaajamisel nii, et tulemusena maksimeeritakse ühiskonna kasulikkus.
Neoklassikaline majandusteadus: William Stanley Jevons, Carl Menger ja Leon Walras- kauba hind kui ka väärtus sõltub selle kauba piirkasulikkusest tarbijale. Marginaalanalüüs, mis viis mikroökonoomika uurimisele. Esimene rakendus oli nõudlusteooria.
Tootmine- loodus-, inim- ja kapitaliressursside ehk siis maa, töö ja kapitali muutmine kaupadeks ja teenusteks.
Tootmisvõimaluste rada- märgib piiri nende tootmise tasemete vahel, mida me saame ja mida ei saa totoa.
Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral.
Nõudmine ja pakkumine
Nõutav kogus- hüvise kogus, mida tarbijad kavatsevad ja suudavad osta mingi perioodi jooksul, mingi hinna eest.
Nõudlustabel/-seadus ­ kajastab hüvise koguseid, mida tarbijad erinevate hindade puhul soovivad ja suudavad teatud perioodil osta (nõudluskõveral on negatiivne tõus näitab, et tarbijad suudavad ja soovivad madalamate hindade korral osta suuremaid koguseid). Pakkumiskõver ­ positiivse tõusuga kõrgemate hindade korral soovivad ja suudavad tootjad pakkuda suuremat kogust.
Pakutav kogus- hüvise kogus, mida tootjad kavatsevad müüa antud hinna juures antud perioodi jooksul.
Tasakaaluhind ­ hind, mille juures nõutav kogus ja pakutav kogus on võrdsed.
Turunõudmine
Tarbija hinnavaru - tarbija ülejääk, mis iseloomustab asjaolu, et tarbija valmisolek maksta on suurem kui tarbimiskulutused .
Elastsuskoefitsent ­ hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhteline muutus. W W . W W
· 1 elastne nõudlus, hinna tõus vähendab kogutulu . · 1 mitteelastne nõudlus, hinna tõus suurendab kogutulu. · ühikuelastne nõudlus, kogutulu jääb hinna tõusu korral samaks. · Kui nõudluskõver on horisontaalne sirge on koef lõpmatu ­ täielikult elastne nõudlus. · Vertikaalne nõudluskõver, koef on 0 ­ täielikult mitteelastne nõudlus. W W W W W W W W {W W { {W W { W W W W Kogutulu ­ TR = Q * P
Nõudlus on seda elastsem :
· Mida rohkemon hüvisel asenduskaupu. · Mida vähem tähtis on hüvis. · Mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg. · Mida suurem on hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus. XòYXX ÙYYY XYX YXYXXX YYYY ÙYXYX XXYYXYXYYXX XXYYXY YXYXXX YYYY
· 1 sissetulekuelastne. · 1 sissetuleku mitteelastne. XòYX ÙYYY XYX YXYXXX YYYY ÙYXYX XYXYYXX XòYX XX YXYXXX YYYY
Pakkumise hinnaelastsus ­ kajastab müüjate reaktsiooni hinna muutusele.
· Hetkeperiood ­ situatsioon, kus tootjad pole hinnamuutusega kohaneda jõudnud. · Lühiperiood ­ ajavahemik , mille jooksul firmad saavad tootmismahtu suurendada/vähendada, kasutades olemasolevaid tootmistegureid. · Pikk periood ­ olemasolevad formad on jõudnud kohaneda ja uued harusse siseneda ja mõned lahkuda.
Maksukoorem ­ elastsuse järgi kannab hinnast peaaegu sõltumata maksukoormat see, kelle tegevus on vahetusprotsessis vähem elastne.
Majapidmaisteooria
Majapidamine - on majandusüksus, millel on ühine eelarve ja ühine sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks . Eesmärgiks on uurida majapidmasite käitumise seaduspärasusi.
Kasulikkus- kasu või rahulolu, mida inimene saab kaupade ja teenuste tarbimisest. Sõltub tarbimise tasest. Suurem tarbimine annab rohkem kogukasulikkust. Maksimeerimisel seab piirid majapidamise sissetulek ning kaupade ja teenuste hinnad. Kui piirkasulikkus ühe krooni kohta on võrdne kõigi kaupade ja teenuste jaoks on kogukasulikkus maksimaalne.
Piirkasulikkus- lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem.
Tarbimisvõimalused- tarbija valib tarbimiskomplekti. Majapidamise tarbimisvõimalused on piiratud sissetulekuga, mis moodustub majapidamiste tarbimiseelarve , mille ulatuses on maksimaalselt võimalik tarbida. Asendamise piirmäär- näitab kuidas ja kui palju peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise kogus suureneb ühe ühiku võrra, et säilitada sama kasulikkuse tase.
Kasulikkuse maksimeerimine - optimaalse valiku korral on asendamise piirmäär võrdeline suhtelise hinnaga.
Firmateeoria
Firma ­ tootmisüksus, mis soetab ja kasutab tootmistegureid, et toota ja müüa erinevaid hüviseid. Organiseerib neid ressursse, et toota kaupe ja teenuseid. Kogutoodangu kõver- iseloomustab olemasolevaid kapitali ning muutuva tööjõu hulga juures saavutavat maksimaalset võimalikku tootmismahtu.
Piirtoodang- kogutoodangu suurenemine, mis on tingitud mingi kindla sisendi suurenemisest ühe ühiku võrra.
Keskmine toodang- kogutoodang ühe muutuva tootmisisendi ühiku kohta. Kulud:
Kogukulu (TC)- ­ TC = FC +VC kõigi ettevõtte kulude summa. Jaguneb kaheks: püsikulu (FC) ­ kulu, mille suurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu ja muutuvkulu (VC) ­ kulu, mille suurus firma tootmismahu suurenedes muutub. V V Piirkulu ­ täiendava tooteühiku vamistamise täiendav kulu. V W W Arvutamisel jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus.
Keskmine kogukulu(AC)- AC=TC/Q on kulu ühe toodangu ühiku kohta. Jaguneb omakorda V V Keskmine püsikulu ­ VV ja Keskmine muutuvkulu ­ VV W W
Firmateooria : kasumi maksimeerimine
Majandustlik kasum on kogutulu ja kogukulu vaheline erinevus.
Piirtulu ja piirkulu:
· Kui piirtulu on suurem kui piirkulu, tasub tootmismahtu suurendada · Kui piirtulu väiksem kui piirkulu, tasub tootmismahtu vähendada · Kui piirtulu ja piirkulu on võrdsed, siis kasum on maksimaalne
Majandustlik kasum, nullkasum ja kahjum- kasumi maksimeerimine ei tähenda veel kasumis saamist, võib olla ka kahjumi minimeerimine . Võrreldes piirkulu ja piirtulu, ei saa öelda, kas ettevõte ka tegelikul kasumis on. Kasumi hindamiseks peab võrdlema kogutulu ja kogukulu või keskmist kulu ja hinda. Ettevõte saab kasumit, kui keskmine kulu on madalam, kui hind.
Konkurents turul
Konkurens- hindade võrdlemine turul määrab ära suuresti müüjate vaheline konkurents. Turustruktuuri määrab ära selle kuidas ettevõtted omavahel konkureerivad: Täielik konkurents, monopol , monopolistlik konkurents, oligopol . Turustruktuuri tunnused:
· müüjate arv turul · muujate poolt pakutava hüvise omapära · uute müüjate võimalused turule sisenemisek · müüjate võime mõjutada hinda
Täielik konkurentsTäieliku konkurentsi tingimused:
· Suur firmade arv. · Homogeense kauba tootmine (kõik kaubad hüvise turul on ühesugused). · Sisenemis - ja väljumisbarjääride puudumine. · Täielik majanduslik ja tehnoloogiline informatsioon. Hinnavõtja ­ firma või indiviid, kelle jaoks turuhind on etteantud suurus. Juhul kui hüvise ostjate ja müüjate arv on piisavalt suur.
Kasumi maksimeerimine ­ firma peab tootma kogust, mille piirkulu võrdub piirtuluga: MC = MR =p.
Sulgemispunkt ­ punkt, kus hind on samal tasemel keskmise muutuvkuluga : MC = AVC.
Monopol
Monopoli tekkepõhjused:
· Mastaabiökonoomia ­ üksainus firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga . · Sisenemisbarjäärid. · Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus).
Monopol on hinnakujundaja, kuid ebaefektiivne, sest ta toodab väiksemat kogust kõrgema hinnaga
Hinnadiskriminatsioon ­ monopoolne firma kehtestab sama hüvise erinevatele ostjatele erineva hinna.
Monopolistlik konkurents: · Palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul. · Diferentseeritud toodang ­ firmad toodavad sarnast toodangut, millel on ainult mõningad iseärasused (seebisordid). · Uutel firmadel on kerge pikal perioodil harusse tulla. Oligopol: Turg, kus on väike arv firmasid, mis üksteisest vastastikku sõltuvad.
Tekkepõhjused:
· Mastaabiefekt ­ mõnes tootmisharus jõutakse kõige madalamate kuludeni ainult siis, kui kogus müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt. · Sisenemisbarjäärid.
Kollusioon ­ müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm. asjaolude kohta (levinuim on kartell - firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks).
Hinnaliider ­ oligopoolse haru firma, mille kehtestatud tootehinna teised formad omaks võtavad. Sissejuhatus makroökonoomikasse
Makroökonoomika valdkonda kuuluvad:
· tootmine ja majanduskasv · muutused majandustlikus aktiivsuses ja tööpuuduses · tootmistegurid ja sissetulekute jaotus · inflatsioon · finatsturud ja reaalmajandus · riigi avastus ja maksebilanss
Metodoloogia - positivistlik analüüs kirjeldab, kuidas majandus toimib. Kuidas majandussubjektid ühes või teises olukorras käituvad või millised on nähtuse vahelised seosed. Positivislik analüüs põhineb fatkilise materjalil. Normatiivne- annab juhendeid ja soovitusi , kuidas majandus peaks toimima.
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) ­ mõõdab mingi ajavahemiku jokksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüvise turuväärtust.
Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) ­ riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku aktiivsuse mõõt, tootmine võib toimuda ka väljaspool riiki.
SKP mõõtmine:
· Tulude meetod · Kulutuste meetod · Lisandunud väärtuse meetod
Nominaalne SKP(GDP)- on aasta jooksul loodud kaupade ja teenuste kogusumma jooksvates
hindades. Reaalne SKP- on aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste kogusumma, mida korrigeeritakse
baasaasta hinnaindeksiga.
Makroökonoomilised seosed: reaalsektor, avatud sektor , välissektor, rahandussektor.
Maksebilanss- statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga .
· kirjeldab välismajandustegevusest saadava SKP, RKP ning majanduses kasutada oleva tulu kujunemist · näitab välisfinantseerimisallikate struktuuri · aitab hinnata ja võrrelda riigi majandustlikku positsiooni teiste riikidega · aitab selgitada välisvaluutareservide muutumise põhjuseid Majanduse kasv ja areng
Rahvastiku probleemid:
· rahvastiku suurus määrab, kui palju ressursse inimkond tarbib ning mida tuleb maksta nende ressursside eest. · rahvastiku kiire kasv vähendab kapitali hulka ühe töötaja kohta ning seega ka tööjõu tootlikkust
Majanduskasv ja majandusareng
· majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta · majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allapool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotamine ei muutu ebavõrdsemaks.
Arengukontseptsioonid- moderniseerimine - hõlmab ühiskonna majandustliku, sotsiaalse, kultuurilise ja poliitilise infrastruktuuri terenemist. Ökoloogiliselt säästlik areng- tähendab majandusarengu seisukohast koguhüvede maksimeerimist viisil, mis arvestatakse lisaks toodetave kaupade ja teensute mahule ka looduskeskkonna kvaliteedi sälimist ajas
Moderniseerimise probleemid:
· konfliktide ja pingete kasv · riikide arengutasemete ebaühtlustamine ning vaesuse kontsentreerumine · ökoloogilised probleemid
Majandusarengu mõõtmine
· majandustlikud indikaatorid (riigi rahvaarv, hinnataseme muutused, riikidevahelised hinnatasemete erinevused, varimajandus, vaba aja väärtus, lõpptoodangu struktuur, negatiivsed välismõjud, klimaatilised tingimused.) · sotsiaalkultuurilised ja demograafilised indikaatorid(sõltuvalt eesmärgist võivad mõõta majandustliku mahajäämuse põhjuseid või tagajärgi)->enamkasutav indeks on inimarengu indeks. · poliitilised indikaatorid(isiklik julgeolek, õiguse seaduse kaitsele, sõnavabadus, poliitline osalemine, võrdsemad võimalused
Majandustlikud indikaatorid: tulude jaotuse mõõtmine
· Jaotusmeetod o kasutamisel järjestatakse kõik indiviidid sissetulekute alusel kasvavas järjekorras ja seejärel jaotatakse kogu elanikkond gruppidesse(kvindiilidesse ja detsiilidesse) · Lorenzi kõver o iseloomustab riigi tulujaotust graafiliselt o horisontaalteljel tulusaajate hulk kumulatiivses väljenduses o vertikaalses näidatud, kui suure osa rahvatulust saab antud elanikkonna grupp · Gini koefitsient o baseerub Lorenzi kõverale, koefitsiendi väärtuseks on geomeetrilise ebavõrdsuse piirkonna suhe kogu võrdsuse joone alla jäävasse alasse o arvestab kõikide riikide kohta olevat informatsiooni, annab parema ülevaate ebavõrdsusest
Globaalne ebavõrdus- võtab arvesse ka riigisisest ebavõrdsust, on maailma suurenenud, tingitud riikidevahelisest ebavõrdsusest sellegipoolest. Põhjused:
o OECD riikide kiirem kasv võrreldes arengumaadega o Arengumaades kiire kasv võrreldes OECD o Suurenev ebavõrduss põllumajandusliku ja urbaniseerunud Hiina vahel
Miks kuumenes majandus üle?
o soodad majanduskasvu ja inflatsiooni tingimused o säästumäära kasvamine o pehme rahapoliitika o uuendused finantssfääris Mis põhjustas kriisi?
o Subprime laenud o Valitsuse tegevus o Ülelaenamine o Keskapanga tegevus o Nafta hind
Inflatsioon- raha ostujõu vähenemine, väljendub hindade tõusus, mõõdetakse hinnaindeksitega, nt väljendab tarbijahindade keksmist muutust tarbijahinnaindeks
Majanduslanguse mõju:
o rahvusvaheline kaubandus väheneb o tööstuslik tootmine väheneb o tööpuudus kasvab o töötute hulgast tekivad uued ettevõtjad o valatiilus finantsturgudel kasvab o reisimine väheneb
Majanduslangus Eestis
o Kasvanud rahvusvahelisitumine rahanduses on toonud kaasa ka riske o edasiste maksusoodustuste ja laenude garanteerimise lõpetamine tasakaalustab kinnisvaraturgu o kinnisvarahindade langus suurendab tööjõu liikvust o Tööturu muutumine paindlikumaks o Majanduskeskkonna parandamaine
Geograafiline dualism - võivad tööjõu migratsioon , kapitali liikumine ja kaubandus lisaks mahajäänud regioonide arengu pidurdamisel aeglustada ka kogu riigi majanduskasvu Majandusarengu rahvusvahelised aspektid