ÜLEVAADE EESTI OLULISEMATEST KAARTIDEST Geoinformaatika II referaat Tartu 2010 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................. 2 Põhikaart............................................................................................................................. 3 Baaskaart.............................................................................................................................4 Baas ja põhikaartide Kaardilehtede süsteem.....................................................................5 Katastri aluskaart.................................................................................................................7 Mullakaart.........................................................................................................
Eesti taasiseseisvumisega moodustati 1990.a Maa-amet ning selles geodeesia ja kartograafia osakonnad. Alates 1992.a on lõpetatud Eesti territooriumi kaartide ja geodeetiliste andmete salastamine. Eestis kasutusel olevad kartograafilised projektsioonid Eestis on praegu kasutusel kaks kartograafilist projektsiooni: - Transversaalne Mercatori projektsioon (TM-BALTI) kogu Baltikumi jaoks telgmeridiaaniga 24°ellipsoidil GRS-80. Selles projektsioonis on välja antud Eesti Baaskaart - Lamberti konformne kooniline projektsioon (L-EST) telgmeridiaaniga 24°ellipsoidil GRS-80, mida kasutatakse Eesti Põhikaardi ja omavalitsuskaartide koostamiseks Eesti Baaskaart Eesti Baaskaart on topograafiline kaart mõõtkavas 1:50 000, mis valmis aastatel 1993 - 1996 (digi-) -1998 (trükikaart) Eesti-Rootsi ühisprojekti raames. Baaskaart sisaldab Eesti territooriumi kohta nn "baasinfot", mida on võimalik kasutada geoinfosüsteemide ning mitmesuguste teemakaartide aluseks
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Lukse talu Pühaste külas. Kodukoha atlas Puka valla vapp Eelika Kuusik 2013 Sisukord 1. Koha tutvustus 2. Kuidas kohale jõuda 3, Põhikaart 4. Mustvalge põhikaart 5. Verstakaart 6. Mullakaart 7. Ortofoto 8. Eesti topokaart aastatest 1935 - 1939 9. Eesti baaskaart aastatest 1994 - 1998 10. NL topokaart 11. Katastrikaart aastatest 1978-1989 12. Kultuurimälestised 13.Kohanimed 1. Koha tutvustus Lukse talu asub Pühaste külas, Puka vallas, Valgamaal. Talu on ehitatud umbes 1978a. Ennem seda elasid seal Sakslased. Praeguses talus asus kunagi koolimaja ning raamatukogu. Salu ja Pikasilla vahele tõi kunagi suubunud liustikujõgi lubjarikast liiva ja kruusa, millele hiljem kuhjus moreen. Kus vähegi mullaviljakust oli, sinna tekkis külakesi.
Laboratoorne töö nr. 1. Mõõtmised topograafilisel kaardil I. Töö eesmärk: määrata erinevad mõõtkavad etteantud kaardil; määrata Maa-ameti kodulehelt välja prinditud plaani mõõtkava x- ja y- telje suunas. Töövahendid: Eesti baaskaart Karepa 7412 mõõtkavas 1:50 000, pliiats, taskuarvuti, mõõtevahend. Metoodika: et määrata erinevad mõõtkavad etteantud punktide järgi, mõõtsin punktide A, B, C omavahelised kaugused. Tulemused toodud tabelis 1.1. Ülesannete 2 ja 3 tulemused on toodud tabelis 1.2 ja 1.3. Maa-ameti kodulehelt prinditud plaani mõõtkavaga seotud ülesannete lahendamiseks mõõtsime Kreutzwaldi 5 õppehoone kaks seina looduses ning kaardil. Saadud tulemuste põhjal arvutasin x-ja y-suunad.
Laboratoorne töö nr. 2 Mõõtmised topograafilisel kaardil II Ülesanne 1 Eesmärk: Geodeetiliste ja ristkoordinaatide määramine kolmele punktile. Töövahendid: Eesti baaskaart nr. 7412, mõõtkava 1:50 000, joonlaud, kalkulaator. Tabel 1. Punktide geodeetilised ja ristkordinaadid Punkt B L X Y o o 1 59 38’2“ 26 29’19“ 6613,25 640,4 2 59o38’14“ 26o32’25“ 6613,75 643,23
Laboratoorne töö nr. 1 Mõõtmised topograafilisel kaardil I Ülesanne 1 Eesmärk: Kolme punkti leidmine kaardil, nendevahelise kauguse mõõtmine ja nende ümberarvutamine looduses vastavale pikkusele mõõtkavades 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000, 1:2000. Töövahendid: Eesti baaskaart nr. 7412, mõõtkava 1:50 000, joonlaud, kalkulaator. Tabel 1. Joonte pikkused erinevates mõõtkavades Joon/joone 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 pikkus 1-2/5.5cm 1375 550 2770 110 2-3/5,6cm 1400 560 2800 112 3-1/5.0cm 1250 500 2500 100 Kirjeldus: Kaardilt 1: 25 000 vastab 1cm 250m looduses
LABORATOORNE TÖÖ NR 1. MÕÕTMISED TOPOGRAAFILISEL KAARDIL I Eesmärk: Leida joonte pikkused kaardil või looduses etteantud mõõtkavades. Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele mõõtkavades 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Tulemused on kantud tabelisse 1.1. Töövahendid: Eesti baaskaart, mõõtkava 1:50 000, joonlaud, pliiats, taskuarvuti. Tabel 1.1. Joonte pikkused erinevates mõõtkavades Joon, selle pikkus 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 kaardil 1-2; 4,7cm 1175m 470m 2350m 94m 2-3; 2,7cm 675m 270m 1350m 54m 3-1; 4,3cm 1075m 430m 2150m 86m Metoodika: Kaardilt 1:25 000 vastab 1cm 250m looduses
- suur moonutus Plaanil - mõõtkava 1:1 - 1:10 000 - väike moonutus - peale kantakse väiksed detailid Eesti põhikaart on topograafiline kaart (internetiversioonis on see tehtud 1:10 000, sinna on kantud teed, piirid, elektrivõrgud jne asjad. Või siis 1:20 000. Põhikaart on viirutatud ära kordinaatidega. Eesti baaskaart oli mõõtkavas 1:50 000 , viimased uuendused olid 1990 ndate lõpus, pärast seda ei ole kaarti uuendatud. Baaskaardilt on võimalik saada meil kõik nn baasinfo, mida vaja. Baaskaart on jaotatud 25x25 km suurusteks tükkidesk, mis on kantud kaardile. 8. Leppemärgid. Milleks neid vaja on? Leppemärke kasutatakse maastikuobjektide, reljeefide jne kasutamiseks kaardil, kuna kaart on liiga väike, et sinna kirjtuada. Objektid jagatakse kolme rühma:
Linnakaart Maanteede kaardid Topograafilised kaardid Orienteerumiskaart Identifitseerimisandmed 1. KAARDILEHT O-35-67-CD 2. SEERIA N757 3. TRÜKK 1 Eesti baaskaart 1:50 000 Mõõtkava väljendub: 1. SUHTARVUNA 1:50 000 2. MURDARVUNA 1/50 000 3. SELGITAVA TEKSTINA 1 cm kaardil vastab 500 m maastikul 4. SKAALANA Mõõtkava kasutamine Mitmele kilomeetrile maastikul vastab 4 cm 1:50 000 kaardil? Mitmele sentimeetrile 1:50 000 kaardil vastab 6 km maastikul? N757 skaala Mõõtesirkliga mõõtmine Skaala kasutamine Paberiribaga mõõtmine Mõõteskaala kasutamine 1. Asetage paberiserv mõõteskaalale nii, et
130239 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 1.ÜLESANNE A.........................................................................................................................1 1.1 Muldade sobivus viljelemiseks.........................................................................................3 2. ÜLESANNE B........................................................................................................................4 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................6 1.ÜLESANNE A 130239 Joonis 1. Põllumassiivi asukohakaart. 1. Põllumassiiv numbriga 57945730138 (joonisel 1 punase piirjoonega) asub Viljandimaal, Halliste vallas, Mulgi külas. Põllumassiiv on 7,34 ha suur. 2. Põllumassiiv asub ühel katastriüksusel, mil...
valida selline esitlusviis, mis oleks visuaalselt kõige hoomatavam 5. Kartogramm, kartodiagramm, lokaliseeritud diagramm on kaardiandmete visualiseerimise elemendid. Indekskaart ehk kartogramm- nomenklatuuri kajastav lisakaart Kartodiagramm - kaardiandmeid iseloomustav lisadiagramm Lokaliseeritud kartodiagramm - sama mis eelmine aga kindla koha kohta 6. Kaartide tehniline jagunemine (aluskaart, baaskaart, aerofoto, fotoplaan jms). Aluskaart - osalise koormusega kaart, kus on kujutatud vaid olulisemad piirid, osa vete-ja teedevõrgust ning asustusest Baaskaart – kuulub aluskaardi alla. Üheksakümnendatel aastatel loodud Eesti Baaskaart sisaldab Eesti territooriumi kohta nn "baasinfot", mida on võimalik kasutada geoinfosüsteemide ning mitmesuguste teemakaartide aluseks.
· Objektide vastastikune paigutus aitab aerofotol ära tunda seotud objektid, nt. asula individuaalhooned aiamaaga, laut koos karjakoplitega · Inimtegevuse jäljed aitab eristada kõlvikuid, nt. traktori jäljed põllul · Kuuluvus teise objekti juurde kui tee ühendab kahte asulat on tegemist külavaheteega, kui lõpeb põllumassiivi juures on tegemist põlluteega · Iseloomulike omaduste omavaheline seos 30. Eesti põhikaart ja Eesti baaskaart (olemus, tootmise tehnoloogia, otstarve) Eesti põhikaart: Digitaalkaart mõõtkavas 1:10 000, trükitud kaart mõõtkavas 1:20 000. Eesmärk: Olla aluseks riiklikele teemakaartidele ning ruumiinfot sisaldavatele registritele. Kaardil kujutatud topograafiline info: ca 118 nähtust, digitaalkaardil puudub reljeef Koostamis- ja kirjastamistööd: · Generaliseerimine 1:10 000 mõõtkavast mõõtkavasse 1:20 000 · Reljeefi lisamine
on põiksilindriline ja konformne, s.t. meridiaanide ja paralleelide kujutised on omavahel risti nagu kera pinnalgi. G-K proj. kasutamisel jagatakse kogu maakera meridiaanidega 6o või 3o tsoonideks, valik sõltub topograafilise kaardi M1:10000 ja väiksemad 6 o tsoonideks & 1:10000 ja suuremad 3 o tsoonideks. Kõik tsoonid on ühesugused, seega sobivad kõik arvutused ka teistele tsoonidele. Tsoonide eristamiseks antakse neile numbrid. TM proj. satelliitfotode põhjal tehtud baaskaart on M 1:50000: * proj. abipind on silinder, mis lõikub ellipsoidiga. *kasut. ühte tsooni meridiaaniga 24 o *ristkoordinaatide võrgu ordinaattelg on ekvaator. Kaardilehtede nomenklatuur - numbrite ja tähtede kombinatsioon, mis näitab antud kaardilehe asukohta maailma koordinaadistikus. Gauss-Krügeri nomenklatuur M 38 101 A a 1 (1:1000000). Eesti baaskaart (52:292). Joonte orienteerimiseks nim. maastikul või plaanil olevate joonte asendi määramist ilma kaarte suhtes.
· Tulpdiagramm annab hästi edasi aegreana käsitleva parameetri väärtuste dünaamikat 4. Konformse projektsiooni puhul: · Puuduvad nurgamoonutused · On mõõtkava igas suunas sama 5. Kaardi otstarve on: · Andmete esitamine e kommunikatiivsus · Andmete talletamine Maa pinna kohta · Maailmavaate kujundamine 6. Eesti kaartide projektsioonid: · Eesti Baaskaart Mercatori põikprojektsioon · Maailma üldvaatekaart Mercartori normaalsilindriline projektsioon · Eesti Põhikaart Lamberti konformne kooniline projektsioon 7. Kas väide on õige või vale? Koordinaadid on Maa pinna punkti omadus, igat Maa koore punkti iseloomustavad alati taustsüsteemist sõltumatud koordinaadiväärtused. · Vale 8. Täidke lüngad valikutega! Lihtsustamaks Maa projitseerimist tasapinnale, lähendatakse Maa pinda geoidiga ja
· Tulpdiagramm annab hästi edasi aegreana käsitleva parameetri väärtuste dünaamikat 4. Konformse projektsiooni puhul: · Puuduvad nurgamoonutused · On mõõtkava igas suunas sama 5. Kaardi otstarve on: · Andmete esitamine e kommunikatiivsus · Andmete talletamine Maa pinna kohta · Maailmavaate kujundamine 6. Eesti kaartide projektsioonid: · Eesti Baaskaart Mercatori põikprojektsioon · Maailma üldvaatekaart Mercartori normaalsilindriline projektsioon · Eesti Põhikaart Lamberti konformne kooniline projektsioon 7. Kas väide on õige või vale? Koordinaadid on Maa pinna punkti omadus, igat Maa koore punkti iseloomustavad alati taustsüsteemist sõltumatud koordinaadiväärtused. · Vale 8. Täidke lüngad valikutega! Lihtsustamaks Maa projitseerimist tasapinnale, lähendatakse Maa pinda geoidiga ja
Hiljem saab kõrgusmudelit parandada, muutes kõrguspunktide asukohti, või viies need õigele kõrgusele. 17. 3D kujutise vaatlusvahendid Peegelstereoskoop,3D prillid 18. Fotogramm-meetria tehnika Eestis ning tehtud tööde analüüs (vaata Maa-ameti kodu leht ja muu) 19. ORTOFOTO VALMISTAMISE PROTSESS PROGRAMMIS PHOTOMOD (DEMO VERSIOONI 5.0 JA KASUTUSJUHENDI PÕHJAL) TOPOGRAAFILISTE KAARTIDE VALMISTAMINE Põhikaart. Ja Baaskaart kõige tähtsamad kaardid. Põhikaart Baaskaart Ortofoto 1: 10 000 1:50 000 Alus aerofoto TRIANGULATSIOON Alus - aerofoto Alus- sat. pilt Sisemine Koordin süsteem; f kaamera
1. 1:200 000 lehe number 2. 1:20 000 lehe number (00-99) Kahte numbrit omavahel eraldatakse punktiga, näiteks 64.10 1:20 00 kaardilehe jagades neljaks (numeratsioon algab jällegi alt vasakult nurgast) saame 1:10 000 kaardilehe, mille number on viiekohaline (näiteks 64.103) ja koosneb järgmistest osadest: 1. 1:200 000 lehe number 2. 1:20 000 lehe number (00-99) 3. 1:10 000 lehe number (1-4) Eesti Baaskaardi lehtede nomenklatuur Eesti Baaskaart on jagatud 50x50 cm suurusteks kaardilehtedeks. Mõõtkavas 1:50 000 on kaardilehel kujutatud maa-ala 25x25 km. Eesti Baaskaardi nomenklatuur tuletatakse Eesti kaardilehtede süsteemis järgnevalt. 1:200 000 leht jagatakse neljaks, saades 1:100 000 lehe numbri, mis on kolmekohaline (näiteks 641). 1:100 000 leht jagatakse neljaks, saades 1:50 000 kaardilehe numbri, mis on neljakohaline (näiteks 6411). Erinevalt 1:20 000 kaardilehe nomenklatuurist siin numbreid omavahel punktiga ei eraldata
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 1.ÜLESANNE A.........................................................................................................................2 1.1 Muldade sobivus viljelemiseks.........................................................................................3 2. ÜLESANNE B........................................................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................8 Interneti allikad:......................................................................................................................8 1.ÜLESANNE A 1. Põllumassiiv numbriga 42052371193 (joonisel 1 punase piirjoonega) asub Hiiu maakonnas, Käina vallas, Männamaa kü...
Eesti põhikaart on Maa-ameti poolt koostatav Eestit kattev topograafiline kaart. Põhikaart valmib digiversioonis Ms 1:10 000 ning paberkaardina Ms 1:20 000. Kaart on Lamberti konformse koonilise projektsiooni Eesti jaoks kohandatud versioonis LAMBERT-EST. Ristkoordinaatsüsteemiks on L-EST. Eesti põhikaardi näol on tegemist suuremõõtkavalise, kogu Eesti territooriumit katva digitaalse, uueneva topograafilise kaardiandmebaasiga. 85. Mis on Eesti baaskaart? M: digitaalversioonil 1:50 000, trükiversioonil 1:50 000. Projektsioon: TM-BALTI. Formaadid: vektorkujul (ARC/INFO, MapInfo TAB, MicroStation DGN), paberil. Rasterkujul ei levitada, trükikaardil ka sateliitpildi kujutis. Kaardilehtede jaotus - kokku 112 lehte. Baaskaart sisaldab Eesti territooriumi kohta nn "baasinfot", mida on võimalik kasutada geoinfosüsteemide ning mitmesuguste teemakaartide aluseks. 86. Milles seisneb põhi- ja baaskaardi erinevused?
ühendab need looduslike aladega tervikuks. Iseloomulik on maastiku eri väärtuse säilitamine, keskkonna loodusliku iseregulatsiooni säilitamine; toetab rohelist mõtteviisi; on hierarhilise struktuuriga. Rohelise võrgustiku määratlemiseks ning analüüsiks vajame digitaalseid aluskaarte, mis peegeldaks adekvaatselt ala väärtusi (nt ökoloogilisi, looduskaitselisi, keskkonnakaitselisi omadusi, väärtusi) Andmed: CORINE maakattetüüpide andmebaas, baaskaart (1:50 000), maakonna planeeringud, digitaalsed andmebaasid Rohelise võrgustiku struktuurielementide määratlemine tugineb: rohelise võrgustiku elementide morfomeetriale ehk tugialadel pindalale, ribastruktuuride puhul laius; loodus- ja keskkonnakaitselistele väärtuskriteeriumitele. Roheline infrastruktuur Pärit 90ndate keskelt Ameerikast, tihedalt seotud ruumilise planeerimisega. *Eesmärk integreerida looduskeskkond maakasutuse planeerimisse, rõhutades
või planeeringuga hõlmatud alasid. Metaandmed on andmeid kirjeldavad andmed: andmete sisu, mahu, kvaliteedi, päritolu, struktuuri jms. 12. Millised on Eesti olulisemad (digitaal) kaardid? Mis projektsioonis on Eesti kaks olulisemat digitaalkaarti (nimetage kaart ja vastav projektsioon)? Eesti kõige olulisemad digitaalkaardid on riiklikud teemakaardid ja topograafilised kaardid. Eesti Baaskaart: topograafiline kaart mõõtkavaga 1:50 000 kasutatakse geoinfosüsteemide ning mitmesuguste teemakaartide aluseks 1998 ei ole baaskaardi infot uuendatud. Eesti Põhikaart: topograafiline kaart Eesti kaardisüsteemi alus mõõtkava 1:20 000 Põhikaardistuse projekt töötati välja ja kinnitati 1991. aastal. Põhikaardi digitaalset tootmist alustati 1996. aastal.
Nii meridiaanide kui ka paralleelide nõgusused on pööratud telgmeridiaani poole. NL-42 puhul on telgmeridiaan x- teljeks ja ekvaator y-teljeks, UTM puhul aga on tähistused üldjuhul vastupidised. Negatiivsete koordinaatide vältimiseks antakse telgmeridiaani ordinaadile väärtus 500000 m. 38. Kirjelda Eesti baaskaarti (kaardiprojektsioon, ellipsoid, telgmeridiaan ja mõõtkava sellel, kaardi mõõtkava, koostamisviis ja reljeefi saamine) ( õ lk 128) Eesti baaskaart kujutab endast Mercatori põikprojektsiooni Baltimaade varianti TM-Balti, kusjuures projektsiooni arvutused põihnevad ellipsoidi GRS-80 parameetritel. Selle projektsiooni telgmeridiaan on 24* IP, mis vastab rahvusvahelise vööndisüsteemi (UTM ja NL42) 34. Ja 35. Tsooni eraldusmeridiaanile. Y-teljeks on võetud ekvaator. Negatiivsete koordinaatide vältimiseks on X-telg nihutatud telgmeridiaanist 500 000 m lääne poole. Kaardi mõõtkava on 1:50 000.
Geodeesia Sissejuhatus Jaotus: Kõrgem geodeesia (tegeleb Maa kuju ja suuruse uurimisega) Kartograafia (kaartide koostamine suured territooriumid) Insenerigeodeesia Aerogeodeesia Satelliidigeodeesia (GPS) Maa kuju ja suurus Geoid Maa kujuteldav ebaühtlane pind, mis on risti loodjoontega (ei sõltu maapinna reljeefist) pöördellipsoid Maa suur pooltelg pikem, maa lapik, erinevus ca 1/300 (tugineb GRS 80 standardil mõõdetud 1980) Geodeetilised võrgud ...- maastikul kindlustatud ja ühtses süsteemis olevat geodeetiliste punktide kogumit, millest lähtutakse geodeetilistel mõõtmistel plaaniline võrk (võrgu punktid määratud geograafiliste ja ristkoordinaatidega) kõrguseline võrk (määratakse absoluutsete kõrgustega, s.t. kõrgusega merepinnast) Meil kasutusel Kroonlinna null. Geodeetiline võrk jaguneb: riigi geodeetiliseks põhivõrguks geodeetilis...
LABORATOORNE TÖÖ NR. 2 Mõõtmised topograafilisel kaardil II Punkti geodeetiliste ja ristkoordinaatide määramine Ülesanne 1. Määrata laboratoorses töös nr. 1 märgitud kolme punkti geodeetilised ja ristkoordinaadid ja kanda need tabelisse 2.1. Tabel 2.1. Punktide geodeetilised ja ristkoordinaadid Punkt B L X Y 1 59 11' 53" 24 59' 22" 6562,5 556,550 2 59 12' 58" 25 01' 16" 6564,55 558,4 3 59 11' 16" 25 00' 35" 6561,4 557,7 Maapinna punktide asukoht plaanidel ja kaartidel määratakse kindlaks koordinaatide abil. Põhilised kasutatavad koordinaatide süsteemid on järgmised. 1. Geodeetilised koordinaadid on punkti laius B ja pikkus L. Maa kuju määravaks matemaatiliseks pinnaks võetakse pöördellipsoid. Nivoopinnaks nimetatakse...
Kasutatakse väiksemõõtmeliste kaartide puhul, kui on mitu kaardilehte. Kasutatakse kinda ala erinevate kaardilehtede nummerdamisel. Nomenklatuuri tähistamine sõltub mõõtkavast: 1:50000 -> 6411 1:20000->64.11 1:10000->64.111 38. Milline on Eesti topograafiliste kaartide jaotus ja nomenklatuur? Jaotus: · Kaardilehed on orienteeritud telgmeridiaani järgi · Aluseks on 1:200 000 kaardilehtede jaotus · Baaskaart on jaotatud 50x50cm suurusteks kaardilehtedeks. Nomeklatuur: · Nomenklatuuri aluseks on on telgmeridiaani ristjoone x=5900 km ja paralleeljoone y=200 km lõikepunkt. Nomenklatuuri aluseks on 1:200 000 kaardileht ja sellest hargneb 2 sõltumatut süsteemi. 39. Kuidas tagatakse kaardi loetavus? Kaardi loetavust tagatakse märgisüsteemi abil. Kaardi loetavus: · teemakohasus näidata nähtusi, mis teemale vajalikud
Kaardiprojektsiooni kasutamine nõuab vaid mõõtmisandmete redutseerimist projektsiooni tasandile. Tasapinnalise trigonomeetria seoseid punktide vahel. Eesti Põhikaardi projektsioon ja riigi ristkoordinaatide süsteem ''L-Est 97'' Koordinaatvõrgud Eesti Baaskaardil ja Eesti Põhikaardil Eesti Põhikaart (1: 20 000) koonus lõikeparalleelidega ja , mõõtkavategur k=0,999 932 428, millele vastab mõõtkava moonutus 1:14 800 Eesti Baaskaart ristkoordinaatide süsteem TM-Baltic Mercatori konformne põiksilindriline projektsioon (ühetsooniline) Ellipsoid GRS-80, telgmeridiaan L= 24°00'00'' Alguspunkti geodeetilised koordinaadid: B=0°00'00'' L=24°00'00'' Alguspunktide ristkoordinaadid: X=0,000 m Y=500 000,000 m 6. Leppemärgid Kaardistatavad pindobjektid on punkt-, joon ja pindobjektid. Pindobjekte ja konkreetses kaardistusmõõtkavas alamõõdulisi joon- ja pindobjekte kujutatakse vastavate leppemärkidega,
Keskmeridiaan võetakse tasandilise projektsiooni x-teljeks. Gauss-Krügeri projektsiooni kohaselt nummerdatakse tsoone alates. Greenwichi meridiaanist ida suunas (Eesti jääb 5 ja 6 tsooni). Ülemaailmselt on topograafiliste kaartide korral kasutusel UTM numeratsioon, kus tsoone hakatakse lugema kuupäevarajst alates, ehk meridiaanist, mille geograafiline pikkus on 180°(Eesti ala jääb tsoonidesse nr 35 ja 36). Silindrilises projektsioonis on kaardistatud paljude riikide kaardid, sh Eesti Baaskaart (vt sinised koordinaadid). Koonilised projektsioonid Koonilised projektsioonid on: valdavalt normaalsed (püstised) põik- ja kaldprojektsiooni kasutatakse koonuse puhul harva koonilised kaldprojektsioonid võiksid sobida aladele, mis on väljavenitatud paralleelide suhtes kaldsuunas ning põikprojektsioonid piki meridiaane väljavenitatud aladele Koonus kas puutub maaellipsoidi või lõikab seda. Koonuse kasutamisel siirdepinnana ühitatakse tavaliselt koonuse telg maakera teljega
kaartide alusena, eelkõige põhja-lõuna suunas väljavenitatud alade jaoks [1] Joonis 14. Sinusoidaalne projektsioon 10. EESTIS KASUTATAVAD SILINDRILISED PROJEKTSIOONID Eesti Baaskaardi projektsioon TM-B Eesti Baaskaart on Balti riikide jaoks ühtses Mercatori konformses põiksilindrilises TM-BALTI projektsioonis. Parameetrid: • Geodeetiline referentssüsteem – ETRS89 • Ellipsoid – GRS80 • Telgmeridiaan – L=24o00` • Mõõtkavategur telgmeridiaanil – 0, 9996 TM-BALTI projektsioonil põhineva tasapinnalise ristkoordinaatide süsteemi TM-B parameetrid: • Lähtepunkti geodeetilised koordinaadid: B0=00o00` ja L0=24o00`
o Tasapinnaline ristkoordinaatide süsteem L-EST: Põhineb LAMBERT-EST-il Süsteemi parameetrid: x telg on kollineaarneLAMBERT-EST keskmeridiaaniga lähtepunkti geodeetilised koordinaadid: B0=57°31'03.19415''ja L0=24°00' lähtepunkti ristkoordinaadid: x0= +6375 000 m ja y0=+500 000m o Mercatori põiksilindriline projektsioon on ka Eesti baaskaardi projektsioon. Baaskaart on tehtud 1994-1995, mõõtkava 1:50 000, TM Balti telgmeridiaan on 24kraadi E. o Topokaart nt Eesti põhikaart. · Atlas mingit ala kajastav teatud printsiipidest lähtuv kaartide kogum koos sinna juurde kuuluva tekstilise seletusega. Loeng 5 Kaardielemendid · Vektorandmete esitus sõltub kasutatavast geomeetrilisest primitiivist o Punktobjektid 0D o Joonobjektid 1D o Pindobjektid 2D o Ruumilised objektid 3D
süsteemi x-teljeks on 24o meridiaan või sellega paralleelne suund ja y- teljeks ekvaatori kujutis või sellega paralleelne suund. Tasapinna ristkoordinaadid jagavad tasapinna 4 veerandiks. 5. Polaarkoordinaadid. Polaarkoordinaate kasut. samuti tasapinnal. Koosneb kahest elemendist: s polaarraadius, polaarnurk. Alguspunktiks polaartelg. Selle saab määrata kas riiklikkus koordinaatide süsteemis või suvaliselt. 6. Eesti baaskaardi TM projektsioon. Eesti baaskaart on topograafiline kaart mõõtkavas 1:50 000, mis valmis aastatel 1994- 96 Eesti-Rootsi ühisprojekti raames. Kogu riiki kattev kaart koosneb 112 kaardilehest mõõtmetega 50x50 cm ehk 25x25 km maapinnal. Baltimaade baaskaart on TM projektsioonis: abipind silinder, mis lõikub ellipsoidiga üks tsoon telgmeridiaaniga 24o mõõtkavategur telgmeridiaanil 0.9996 ordinaadi väärtus telgmeridiaanil 500 000 m
süsteemi x-teljeks on 24o meridiaan või sellega paralleelne suund ja y- teljeks ekvaatori kujutis või sellega paralleelne suund. Tasapinna ristkoordinaadid jagavad tasapinna 4 veerandiks. 5. Polaarkoordinaadid. Polaarkoordinaate kasut. samuti tasapinnal. Koosneb kahest elemendist: s polaarraadius, polaarnurk. Alguspunktiks polaartelg. Selle saab määrata kas riiklikkus koordinaatide süsteemis või suvaliselt. 6. Eesti baaskaardi TM projektsioon. Eesti baaskaart on topograafiline kaart mõõtkavas 1:50 000, mis valmis aastatel 1994- 96 Eesti-Rootsi ühisprojekti raames. Kogu riiki kattev kaart koosneb 112 kaardilehest mõõtmetega 50x50 cm ehk 25x25 km maapinnal. Baltimaade baaskaart on TM projektsioonis: · abipind silinder, mis lõikub ellipsoidiga · üks tsoon telgmeridiaaniga 24o · mõõtkavategur telgmeridiaanil 0.9996 · ordinaadi väärtus telgmeridiaanil 500 000 m
satelliidi raadiusvektor katab võrdse ajaga e’2=(a2-b2)/b2. Polaarlapikuse ja ekstsentrilisuse seos Airy ellipsoidil rakendatud Inglismaa kaardisüsteem võrdsed pindalad. Sellest järeldub – mida avaldub valemiga: e2=2 α- α2 UKTM; ellipsoidil GRS-80 Rakendatud Eesti suurem on trajektoori ekstsentrilisus, seda 6. Kirjelda taustsüsteemi WGS-84. WGS-84 on baaskaart TM Balti) ja puutujasilindrit kasutav rohkem muutub satelliidi kiirus traektooril. ülemaailmne ruumiliste geotsentriliste koordinaatide Gaussi-Krügeri projektsioon( näiteks Krassovski 34. Kepleri 3 seadus- Planeetide süsteem alguspunktiga Maa masskeskmes. Z-telg on ellipsoidile rakendatud 60 tsoonidest koosnev tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu
b. Maaamet korraldab riiklike topograafiliste (põhikaart, baaskaart) kaartide tootmist. c. Vastav riigiasutus - korraldab riiklike teemakaartide tootmist. Teemakaardid peavad baseeruma riiklikel topograafilistel kaartidel. d. Kohalikud omavalitsusüksused korraldavad oma territooriumi kaardistamist ise (linnaplaanid). 126. Nimetage Maaameti tooteid. a. Eesti põhikaart b. Eesti baaskaart c. Eesti mullakaart d. Ortofotod e. Arhiivis olevad kaardid (Mustamäe tee 51) f. Info: www.maaamet.ee <- Kaardid EKSAMIKS!!! 127. Kirjeldage Eesti põhikaarti, selle tootmist ja ajalugu. a. Digitaalkaart mõõtkavas 1:10000 (1 leht katab 5.5x5.5 km) b. Trükitud kaart mõõtkavas: 1:20000 (1 leht katab 10.10x10.5km) c. Ellipsoid: GRS 80 d. Projektsioon: Lambert-Est e
mõttes välja kirjutatud. • Maastikulise liigestatuse ja mitmekesisuse olemus ilmneb kujukalt tüpoloogilise maastikukaardi kaudu. • Esimese kogu Eestit hõlmavam ühtse metoodika alusel koostatud keskmis-mõõtkavaline (1 : 100 000) maastikukaart valmis digitaalkaardina TÜ Geograafia Instituudis 1995.-1998. a. vahemikus sisuliselt I. Aroldi ja tehniliselt K. Remmi tehtuna. Oma olemuselt on see sünteeskaart, mille aluseks võeti Eesti baaskaart (1 : 50 000). • Digitaalkaart – kogu info on esitatud arvutis digitaalselt ning seotud geograafiliste koordinaatidega. 17. Maastiku väärtused: majanduslikud, mittemajanduslikud. Kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, rekreatiivne ja identiteediväärtus – mida sisaldab ja mis on väärtuslik. Maastik on ressurss. Nagu igal muul ressursil, on ka maastikul oma väärtus, mis aitab inimestel (või inimgruppidel) rahuldada oma soove ja vajadusi.
planeerim d kaardid. ise põhikaart II 1:5000 PK Loodusuu I suurendu ringute ja s katastri 1:10 000 PK põhikaart. lähtekaart 1:20 000 Põhikaart (PK) I 1:50 000 Baaskaart Topograa V filised ja 1:100 000 loodusres 1:200 000 sursside 1:300 000 baaskaard id. 1:400 000 V 1:500 000 Regionaa 1:600 000 lsed 1:800 000 ülevaatek 1:1 000 aardid
eemal, seda kokku surutum kujutis. Poolus langeks kokku maakera keskpunktiga, meridiaanid kujutatud tsentrist väljuvate sirgetena ja paralleelid kontsentriliste ringidena, mille raadius r=R*cos 2)Tsentraalprojektsioon- kujutava ala keskosa on väikeste moonutustega, mida väljapoole seda väljavenitatum on kujutis 3)Stereograafiline projektsioon- kujutise mõõtkava muutub kahekordseks liikudes tsentrist ekvaatorini 9. Eesti baaskaardi TM projektsioon Eesti baaskaart on topograafiline kaart mõõtkavas 1:50000 Parameetrid: o Projektsiooni abipind on silinder, mis lõikub ellipsoidiga o Kasutatakse ühe tsooni telgmeeridiaani 24° o Mõõtkavategur telgmeridiaanil on 0,9996 o Ordinaadi väärtus telgmeridiaanil on 500 000m o Ristkoordinaatide võrgu ordinaattelg on ekvaator o Ellipsoid on GRS80 10. Eesti põhikaardi Lambert-EST projektsioon ja selle omadused
kaartide valmistamiseks. Sobib eelkõige idaläänesuunalise konfiguratsiooniga alade jaoks, nagu seda on ka Eesti. 9. Eesti baaskaardi TM (Transversal Mercator) projektsioon Geodeesias on x-teljeks telgmeridiaan ja y-teljeks ekvaatori kujutis projektsioonitasandil. Kuna maakera on ellipsoidi kujuline, siis teda kaardil moondevabalt on võimatu kujutada. Selleks, et ikkagi kaarte valmistada, kasutatakse erinevaid maakera tasandile projekteerimise meetodeid. Eesti baaskaart on topograafiline kaart mõõtkavas 1:50 000, mis valmis aastatel 1994-96 Eesti- Rootsi ühisprojekti raames. Kogu riiki kattev kaart koosneb 112 kaardilehest mõõtmetega 50x50 cm ehk 25x25 km maapinnal. Koos Läti ja Leedu baaskaardiga moodustub ühtne Baltimaade kaardisüsteem. Baltimaade baaskaardi on TM Baltic projektsiooni parameetrid on: AabiH epile öhtiind silinder, mis lõikub ellipsoidiga kasutatakse ühte tsooni telgmeridiaaniga 24°
Maakasutuse ja taimestiku muutused on omavahel tihedalt seotud ning kaardiaanalüüsi meetod sobib nende seoste väljaselgitamiseks (Pärtel jt., 1999; Meier, 2001). Eesti maakasutuse ja maastiku muutuste uurimisel on kasutatud lisaks kaardimaterjalidele (Palang, Mander jt. 1998) maakatastri andmeid (Kasepalu, 1991; Mander jt. 1994). Halliste puisniidu keelualal hinnati sealseid taimkatte pindalalisi muutusi. Selleks kasutati järgmisi kaarte: 1) Eesti Baaskaart Vastavalt Eesti Baaskaardi lehtede nomenklatuurile kasutatakse digitaalkaardilehti nr 5341 ja 5343, M 1:50 00; 2) "Vene 1-verstane" kaart, M 1:42 000, koost. 1893-1913 Uurimisala paikneb digitaalkaardilehtedel nr 5375 ja 5385; Togogaafilised kaardid: 3) M 1:50 000 (1905); 4) M 1:25 000 (1947); 5) Botaanilise keeluala "Halliste puisniit" piiridega kaart, M 1:25 000 (1959); 6) Riikliku kaitseala "Halliste puisniit" kaart planeeritavate piiridega, M 1:10 000
Nr 262, lk 88-94. 62 29. Rauk, J., Ots, K., Tuulemets, L. (1998). Okaspuude juurdekasvu sõltuvus kasvukeskkonna parameetritest Kunda tsemenditehase mõjupiirkonnas. – Metsanduslikud uurimused XXIX. Nr 29, lk 71-72. 30. Saarman. E, Veibri. U. (2006). Puiduteadus. Tartu: Vali Press OÜ, lk 560. 31. Suuroja, K., Mardim, T., Ploom, K., All, T., Otsmaa, M., Kõiv, M. (2009). Eesti geoloogiline baaskaart. (Seletuskiri). Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn. 32. Stravinskiene, V., Erlickyte-Marčiukaitiene, R. (2009). Scots pine (Pinus sylvestris L.) radial growth Dynamics in Florest stants in the vicinity of „Akmenes cementas“ plant. – Journal of Environmental Engineering and Landscape Management. Nr. 17, lk 140-147. 33. Taimre, H. (1989). Metsamajanduse alused. Tallinn: Valgus. 355 lk. 34. Valk, U. (2005). Eesti rabad: Ökoloogilis-metsanduslik uurimus. Tartu: OÜ Haldo Kirjastus
mõjutavad selle kvaliteeti ja seetõttu on võimalik nende kriteeriumite järgi sobivust gradueerida, nt “väga hästi sobiv”, “hästi sobiv”, “tingimisi sobiv”, “mittesobiv”). 192. Maastikuanalüüsil kasutatavad lähteandmed. Kaitsekorralduskavade andmed, modelleerimise andmed ja kaardid, fotod geoinfosüsteemidest. Digitaalsed kaardid ja andmebaasid, arhiivide andmed 193. Eesti alade kohta kasutatavad kaasaegsed ja ajaloolised kaardid Eesti baaskaart (1:50 000) Topokaart (1:200 000 kuni 1:10 000) Eesti Põhikaart (1:10 000, trükkversioonis 1:20 000) L-Est süsteemis Vene verstaline kaart Katastri aluskaart Kitsenduste kaart 194. Temaatilised kaardid ja andmebaasid Temaatilised kaardid Huvipakkuvaid teemavaldkondi, mida kaartidel käsitleda, leidub lugematult ning sellepärast on see kaartide liik väga mitmekesine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
