Ökoloogiline taastamine (0)

I Ökoloogiline taastamine
Ökoloogilise taastamise mõiste ja eesmärk
Ökoloogiline   taastamine   -   loodusliku   süsteemi   (populatsiooni,   koosluse,
ökosüsteemi)   või   mõne   selle   komponendi   (taas)loomine   eesmärgiga
taastada   süsteemi   mõni   toimeprotsess   või   terviklikkus.   Ökoloogiline   taastamine   (praktiline)   tugineb   suuresti   ökoloogilisele
distsipliinile – taastusökoloogiale (teoreetiline). Ökosüsteemi teenused
1.Varustavad teenused
• toidu tootmine (looduses metsikult kasvavad toiduained)
• värske vee olemasolu
• mineraalained
• erinevad looduslikest liikidest saadavad ravimid, vajalikud kemikaalid ja
muud produktid
• bio-ja hüdroenergia
2. Reguleerivad teenused
• süsinikuringe ja kliima regulatsioon
• jääkainete biolagundamine
• vee ja õhu looduslik isepuhastumine
• taimede tolmlemine
• kahjurite ja haiguste kontroll
3. Elu toetavad teenused
• toitainete levitamine ja ringlus
• seemnete levitamine
• fotosüntees ehk primaarproduktsioon
4. Kultuurilised teenused
• inspiratsioon
• puhkus
• ökoturism
• teaduslike uurimuste läbiviimine Taastuskaitse, tugihoole, tugiasustamine
Taastuskaitse   –   kõrvaldatakse   isetaastumist   takistanud   inimmõju   ja
jäetakse süsteem looduslikule arengule (nt kraavide kinniajamine)
Tugihoole   –   tegevus,   mis   soodustab   rikutud   süsteemi
iseregulatsioonivõime taastumist (nt
kotkapesade alused)
Tugiasustamine – uute isendite lisamine Olulised mõisted ökoloogilises taastamises
Terviklikkus–struktuuri ja toimimise kõigi põhiliste komponentide olemasolu
Vastupanuvõime   –   võime   häiringutele   vastu   seista,   nende   mõjul   mitte
muutuda
Taastuvus   e   taastumisvõime–võime   taastada   pärast   häiringut   oma
häiringueelne struktuur ja
koosseis
Taastumatuse   murdepunkt   –   kriitiline   piir,   mille   ületamisel   süsteem   ise
enam ei säilu


Suunisliigid–annavad tõuke mingi ala või koosluse kaitseks
Tunnusliigid-liigid,   mille kohalolu või arvukuse muutus annab tunnistust
mingist kvaliteedist
Katusliigid-   nende   kaitseks   vaja   suuri   alasid,   mille   kaudu   kaitstakse   ka
paljusid teisi liike (suurkiskjad)
•  Lipuliigid   –   avalikkust   köitvad,   sümboolse   tähendusega   liigid
(bambuskaru) •  Tugiliigid–   mõjutavad   ökosüsteeme   oma   arvukusega   võrreldes
ebaproportsionaalselt   suurel   määral   (suured   herbivoorid,   tippkiskjad,
kobras) Taastamistööde protsess
*Probleemi   määratlemine   ja   projekti   eesmärgi   püstitamine,   projekti
juhtimisprintsiibid ning tulevane kasutuspoliitika arutada kohalike elanike
ning huvigruppidega
*Taustainformatsiooni kogumine
– Varasemate analoogsete projektide uurimine
– Seadusandlike piirangute ja lubade vajalikkuse selgitamine
– Paiga inventuur ja analüüs; see annab aluse kõige sobilikuma metoodika
leidmiseks kui ka edukuse hindamise näidikuteks
*Plaani väljaarendamine
A. Projekti ülevaade –eesmärk, kasutuspoliitika
B. Paiga kirjeldus (sh kasutatud mtoodika ja analüüs)
C. Alternatiivsete lahenuste kirjeldused
D. Valiku põhjendus
E. Eelarve
F. Projekti kohandamise võimalused
Täpne   projekt:   koosluse   liigiline   koosseis,   strukuur,   graafiline   lahendus,
teed   ja   veekogud,   millised   liigid   ja   millises   arvukuses.   Sisaldab   nii
liigiloendeid kui tehnilisi jooniseid.  II Populatsioonide 
ja koosluste 
taastamine
Meetmed
• Elupaiga kaitse ja 
taastamine (koosluste 
vaheldumise 
aeglustamine, 
konkurentide tiheduse
vähendamine)
•  Tugiasustamine   –
Mägi-kadakkaer;
harilik   kobarpea. Mõtekas   vaid   hea elupaiga kvaliteedi korral. Väikeste populatsioonide probleemid


• Populatsioonide taastamine või uute populatsioonide tekitamine Populatsioonide   ümberasustamine  –   tõmmu   käpp;   nõmmnelk,   aasnelk,
laialehine neiuvaip
Koosluste taastamine
In   situ  (looduses)   ja  ex   situ  (loodusest   ära,   tehistingimustes).   Üheks
taastamise   võtteks   on   elupaikade   taastamine,   samuti   tuleks   tunda   liigi
bioloogiat   ja   elupaiganõudlust.   Liigid   peavad   olema   geneetiliselt
mitmekesisesd,   et   looduses   ellu   jääda.   Peab   olema   geograafiliselt
lähedane   materjal. Hiljem   tuleks   teha   seiret.   Kas   populatsioon   on   pikas   perspektiivis
taastootev   ning   kas   uus   populatsioon   on   sama   mis   hävis.
Taastamiseks oleks vaja võimalikult lähedast materjali, ilmastikutingimuste
võrdlus doonorpaiga ja taastatava ala vahel. •   Enamasti   pole   võimalik   täpselt   endist   kooslust   taastada   •   Negatiivse
mõjuteguri   eemaldamine   •   Igal   kooslusetüübil   on   oma   juhtiv
keskkonnategur – Peamine seda kooslust kujundav tegur, mille mõju tuleb taastada •
Kooslus tuleb aidata loomulikule arenguteele • Meetmed ja võ\ed on
kooslusetüübispetsiifilised (raie, põletamine, üleujutamine, jne) Populatsioonide taastamine Naaritsa näitel
Eesmärk loomaaedele, mitte  IN situ  sunnaga programmidele.  Alal hoida
90%   rajajate   geeni   mitmekesisusest   100   aasta   jooksul.  Rajajate   poolt
sissetoodud geenide alalhoid. III Maastike taastamine
Maastike taastamise eesmärk
Mida   me   tahame   taastada,   millist   maastikulist   ajaperioodi   minevikust?
Inimmõju   eelne   –   ökosüsteemide,   maastike   puhul?   Traditsioonilist
maastikku?   Rikutud   maastiku   eelset   ala?   Millised   on   olulised   elemendid
maastikus, mis teeb maastikust mingi ajastu maastiku?
*Kultuurmaastik
*Kas   taastame   kultuurmaastiku   elemendi,   elemente,   või   elementide
kompleksi
*Kas   taastame   vaid   maastiku   kui   dekoratsiooni   või   dekoratsiooni   koos
toimimisega
KÕIK EI OLE VÕIMALIK! MAASTIK ON PIDEVAS MUUTUMISES! Maastiku taastamise ulatus    Maastiku elementide taastamine, või avamine(kiviaed)    Maastiku hoolduskavad, maastik kaitsealade kaitsekorralduskavades    Rikutud maastiku taastamine arvestades regiooni maastiku omapära    Mingi ajastu maastiku terviklik taastamine    Maastiku kui ressurssi taastamine Maastikuhoiu tegevused tänases Eestis


Põllumajandusmaastik-   põllumajanduskeskkonnaprogramm, maastikuelemendid
Väärtuslikud maastikud - maastikuhoolduskava
Kaitsealad – keskkonnakorralduskava (maastikulised aspektid)
Mõisapargid (rekonstrueerimiskava, hoolduskava)
Puhkealad ja nende kujundamine
Karjääride rekultiveerimine
Planeeringud
Ruumilised keskkonnameetmed jne Näited
UNESCO   maailma   loodus   ja   kultuuripärandi   konventsioon-  maastikulised
väärtuskriteeriumid (1990) Maastik on süsteem, mis koosneb looduslikest komponentidest (muldkate,
veestik, taimkate, loomastik, kliima, reljeef), inimrajatistes (kiviaiad, teed,
jne) tunnetusest ning ajast ja protsessidest nende taga
Maastik   maastikukonventsioonis-territooriumi   mingi   osa,   nii   nagu   seda
tajuvad   inimesed   ja   mille   olemuse   määravad   looduslike   ja
antropogeensete faktorite mõjud ja koosmõjud Maastikuhooldus
Alus, teaduslik alus, rakendusuuringud Tehnilised   oskused   GIS,   avalikustamine,   inimeste   kaasamine,  uurimismeetodite   tundmine   (GIS   analüüs,   küsitlused,   osalusuuring,
vaatlus) Praktiline väljund – rakendatavus!  Üldlähenemine
Väärtuslikud maastikud    Kogu maastik     Väärtustatud maastik     Väärtuslikud elemendid     Ohud, probleemid (veekogudega seonduvad, põllumajandusmaastikuga seonduvad, linnamaastik)    Tegevused   (maastikuhooldusplaan,   planeerimine,   maastikukujundus, maastiku taastamine     Meetmed,   abinõud   (põllumajandus-keskkonna   programm, maahooldustoetused, pool-looduslike alade toetus) Maastikuhoolduse eesmärgid
Väärtuste säilitamine ja taastamine
*Probleemide leevendamine ja kaotamine
*Uute väärtuste loomine (ökosüsteemsete teenuste parandamine)
*Väärtuslik elukeskkond Maastiku taastamistööde protsess
*Probleemi määratlemine ja projekti eesmärgi püstitamine
*Taustainformatsiooni kogumine
*Varasemate analoogsete projektide uurimine
*Paiga inventuur ja analüüs (kaartide analüüs, arheoloogilised kaevamised,
paleorekonstruktsioonid, jne)


*Seadusandlike piirangute ja lubade vajalikkuse selgitamine
Iga maastiku taastamise projekt on unikaalne – saame rääkida üldistest
printsiipidest Maastikukaitse ja –hoolduse/ /taastamise positiivsed mõjud    Kultuuripärandi   ja   traditsioonide   hoidmine      Kohaliku   omapära säilitamine    Kohaliku   identiteeditunde   tugevdamine      Turismi   edendamine maapiirkondades    Keskkonnasõbraliku   põllumajanduse   edendamine      Maastikulise   ja bioloogilise   mitmekesisuse   säilitamine      Püsiasustuse   säilitamine maapiirkondades
Maastik keskkonnakorralduses
*Maastikuhooldus kaitsealadel
KAITSEKORRALDUSE EESMÄRKIDE PÜSTITAMINE    Iga kaitseväärtuse kohta sõnastatakse eesmärk, mille saavutamine on kaitsekorralduse
lõppeesmärgiks.    Soovitav   on   eesmärk   sõnastada   tulemusena.   Kaugem   eesmärk sõnastatakse pikemaajalises
perioodid, mille kestus tuleb määrata, juhendis on soovitatud perioodi 30
aastat.
*Üldised eesmärgid maastikuhoius kaitsealadel Säilitada   igale   piirkonnale   omaseid   kultuurmaastikke,   võttes   arvesse maakasutuse ajaloolist struktuuri ja maastike olemasolevaid elemente; Säilitada ja kaitsta ajaloolist ja kultuuripärandit; Tagada pärandmaastike s.h koosluste säilimine. IV Karjääride taastamine
Miks on karjääride (ja muude tööstusmaastike) taastamine oluline?
Uued biotoobid ohustatud liikidele (kuivad kasvukohad) – nt. kõrele, soo-
loorkull jt
Esteetiline väärtus Kaevandada tohib ainult keskkonnaregistri maardlate nimistus maavarana
arvele võetud
kivimi, setendi, vedeliku või gaasi looduslikku lasundit.    Kaevandamise   õigus   tekib   maavara   kaevandamise   loa   alusel   –   KK ministeerium ja amet. Piiravad asjaolud    Peamine   asjaolu:   kaevandaja   eelistab   kaevata   majanduslikel kaalutlustel välja nii
palju, kui vähegi võimalik. Ametnike   passiivsus   ja   teadmatus   korrastamisnõuete   seadmisel   (nt lastakse metsastada ühe puuliigiga) Seadusandlus ökoloogilise ja maastikulise külje suhtes väga üldsõnaline Tööstus- ja kaevandusmaastiku kujundamise aspektid
Tuleb arvestada:


Kaevandusala   iseärasused   (pindala,   tüüp   jne)   ja   paiknemise   kontekst (tasand) Võimalikud kasutajad (rahvusvaheline, Eesti, maakonna, valla, arendaja nägemus) Pinnamoe ümberkujundamise määr ja võimalused Tervise ja julgeoleku aspektid  Mikroklimaatilised tingimused Abiootilised tegurid Energia  Valgus   (päikesekiirgus)  Hapnikusisaldus  Mikrokliima (temp) Õhurõhk Vesi Toitained     Soolsus Liiva- ja kruusakarjääride kujundamine Üsna paindlikud kujundamisvõimalused Liiva puhul lauged kalded Kergesti ümberkujundatav Tingimused   taimestiku   tekkeks   oluliselt   soodsamad,   kui   põlevkivi-   või paekivikarjäärides Reljeefi kujundamine – järskude nõlvade ohutuse tagamine:    Laugemaks tegemine     Astmeliseks tegemine     Tarad, vallid     Suured kivid    Nõlvade katmine taimestikuga     Elavtara – hekk     Hoiatussildid V Metsade taastamine
Eesmärk
Taastamise   eesmärgiks   on   kiirendada   muudetud,   rikutud   või   hävitatud
ökosüsteemides loodusliku taastumise protsesse 
olulised mõisted, näited.


Taastamisvõtted:
Kontrollala
Lamapuidu tekitamine
Häilu raiumine
Häil koos lamapuiduga
Ülepõletatud häil


Uuringud ja seire
Esmased uuringud –eesmärk anda infot ala loodusväärtuse kohta Põhiuuringud –ajaliselt jätkuvad uuringud, toimub nii enne kui ka pärast  taastamisvõtte rakendamist Täienduuringud –info kaudsete mõjude kohta  Seire –jälgitakse koosluste muutusi ja muutuste kiirust.Nii taastamisalal kui
ka kontrollalal. 
Seirealad   tuleks   valida   nii,   et   need   esindaksid   kasutatud
taastamismeetmeid   ja   taastatavate   metsade   mitmekesisust.   Esimene
seirekord   tehakse   paari   aasta   jooksul   enne   taastamist.   Taastamine
dokumenteeritakse ja taastamise järel üritatakse seda ala seirata 1, 3, 5 ja
10 aasta pärast. Seejärel tehakse seiret iga 10 aasta järel. VI Veekogude ökoloogiline taastamine Eesmärgid
*Taastada järve kunagine “hea” seisund.
•   Välisilme   muutmine   lähtudes   mingisugustest   eetilistest
tõekspidamistest.
• Produktiivsuse tõstmine.
• Mingi liigi või koosluse kaitse.
Enamasti on siiski eesmärgiks:
– Ökoloogilise seisundi ja rekreatiivsete võimaluste parandamine.
– Liigilise mitmekesisuse tõstmine ja kalamajanduslike eelduste loomine. Tehnilisteks   meetoditeks   veekogutaastamisel   on:   •   1.   Aeratsiooni
meetodid • 2. Toiteainete keemiline setitamine ja kemomanipulatsioon • 3.
Kompleksmeetodid RIPLOX, PHOSLOCKÒ, BENTOPHOSÒ • 4. Algitsiidid ja


herbitsiidid   •   5.   Setete   eemaldamine   ja   katmine   •   6.   Veekogu   sängi
kujundamine • 7. Hüdroloogilised meetodid Veekogu   taastamise   eelduseks   on   alati   välisreostuse   lõpetamine   ja
valgalale   looduslähedatse   tingimuste   taastamine.   Vooluvete   füüsilist
kvaliteeti mõjutavad maaparandus, paisutamine ja jõekallaste haldamine. Taastamisel   on   lähenemine   erinev:   Ei   mingit   tegevust.   Lihtsalt
kõrvaldatakse survetegurid ja ‘lastakse loodusel ise taastuda’. • Haldamine. Vähendatakse survetegureid et süsteem taastuks. • Töötlus. Muudetakse tingimusi veekogus tingimuste muutmisega valgalal
–   alates   maa   kasutuse   muutmisest   kuni   voolusängi   morfoloogia
muutmiseni. Näited
EL Veepoliitika Raamdirektiiv Tervendamine  on   protsess,   kus   erinevate   füüsikalis-keemiliste   ja/või
bioloogiliste   võtete   ning   meetodite   kasutamisel   alandatakse   toitelisust
ning   parandatakse   mingitest   tõekspidamistest   lähtuvalt   ökoloogilist
seisundit.
•  Veekogu   taastamine  (ka  uuendamine  või  noorendamine)   on
protsess, kus mitmesuguste
tehniliste võtete abil taasluuakse juba hävinud veeökosüsteem.
•   Tihti   on   aga   endise   ökosüsteemi   ja   liigirikaste   koosluste   taastamine
võimatu, sest paralleelselt veekogu kadumisega on toimunud ulatuslikud
muutused   valglal.   Siis   on   mõistlikum   luua   juba   asenduskooslustega
ökosüsteem,   mis   ei   sisalda   kõiki   ökosüsteemi   komponente   ja   talitleb
mõneti erinevatel põhimõtetel, kuid sobitub paremini valgla iseärasustega.
Sellist protsessi kutsutakse ka rehabilitatsiooniks.
•  Veekogu korrastamine (ka saneerimine)  on protsess, mille käigus
muudetakse veekogu ja
sellega   piirnevate   alade   välisilmet,   kuid   kus   veekogu   enda   ökoloogiline
seisund oluliselt ei muutu.
• Regulaarse korrastamise puhul võib kasutada ka mõistet hooldamine ja
see on hädavajalik
näiteks poollooduslike koosluste säilitamisel. Biomanipulatsioon
Meetod veekogu seisundi mõjutamiseks toiduahelate kaudu Veekogude seisundi parandamise meetodid
• Altpoolt lähtuvad ("bottom up")
– alandatakse biogeenide välis- ja sisekoormust.
• Ülalt lähtuvad ("top down") – eelkõige biomanipulatsioon
•   seisneb   toiduahela   ümberkorraldamises,   et   FP   biomass   efektiivselt
kaladeni jõuaks


Biomanipulatsiooni eesmärk
  ZP hulga suurendamine, et selle kaudu vetikate vohamine kontrolli alla
saada
• zooplanktoni lisamist üldiselt ei kasutata – efekt lühiajaline, töömaht
suur
•  lepiskalade  (särje, roosärje, latika, linaski, höbekogre)  eemaldamine.
Palju kasutatud.
– vähendab ZP ärasöömist..
•  röövkalade  (haugi,   ahvena   jt.)  asustamine  –   ei   lase   lepiskaladel
ülekaalu saavutada
• taimede ja makrovetikate asustamine Makrofüüdijärvede taastamine, tervendamine, korrastamine Jõeliste vee-elupaikade taastamine VII Niidukoosluste taastamine Näited - LIFE-Nature projekt “Rannaniitude kaitse korraldamine Eestis”,
’’Linnalehmad’’
LIFE to Alvars Rannaniitude taastamine
Koosluse   taastumise   edukus   sõltub   peamiselt   :   1)   sobivate
keskkonnatingimuste taastamine ja püsimine . 2) kooslusele iseloomulike
liikide tagasitulek.  Koosluse   taastumine   ei   tähenda   ainult   kooslusele   mitteomase   puu-   või
põõsarinde   eemaldamist   vaid   eelkõige   iseloomulike   ökoloogiliste
suhtevõrgustike   taastumist.   *Tugiasustamine*   Kariloomade   valik*
Taastumise kvaliteet on otseselt seotud taastamise kvaliteediga. Peamisteks   taastamistegevusteks   rannaniitudel   on   võsatõrje   ja   rootõrje.
Roostunud rannaniitu ei saa pidada poollooduslikuks koosluseks. 
Linnustiku (kahlajate) seisukohast on oluline võsa ja puude maksimaalne
eemaldamine   rannaniidult.   Kuni   10%   põõsaste   laiguti   säilitamine   on
võimalik   rannaniitudel,   kus   kaitsealuseid   kahlajaliike   ei   esine   ja   selle
erisuse kooskõlastab KKA.
Peamiseks majandamisvõtteks - karjatamine Rannaniidud   sisaldavad   endas   sageli   mitmeid   teisi   elupaigatüüpe:
soolakud   (1310),   liivamadalad   (1110),   laugmadalikud   (1140),
rannikulõukad   (1150*),   üheaastase   taimestikuga   esmased   rannavallid
(1210),   püsi-rohttaimestikuga   kivirannad   (1220),   ka   loopealsed   või
väikesepinnalised   kadastikud   (5130,   6280).   Mida   mitmekesisem   on
rannaniidu mikroreljeef, seda looduskaitseliselt väärtuslikum on rannaniit. 
Sihtrühmadeks on sageli kahlajad ja kahepaiksed.


Rannaniitudel   on  tavalisemad   probleemid:  Pilliroog,   angervaks,   roog-
aruhein, mättad Nõuded: Pilliroog hõre, max 0,5 m kõrgune, kännud max 10 cm, puudeta
(ka kõrgemad aiapostid võivad olla probleemiks) Loopealsete taastamine
Loopealsete mullakihi tüsedus on maksimaalselt 20 cm. Elustiku jaoks on tingimused väga karmid, kevadeti sageli liigniiskus, suvel põud, talvel kivimini läbikülmumine. Loopealsete levik maailmas on väga piiratud ja Eestil lasub nende säilimise osas eriline vastutus. Peamisteks   taastamistegevusteks   loopealsetel   on   kadakate   ja   mändide
raiumine. Täielikult kadakatega kattunud loopealsel hakkab kamar hävima,
mändide tulekuga hapestub ka pinnas ja kooslus muutub oluliselt. Hästisäilinud   loopealse   karjatamiskoormus   on   keskmiselt   0,2-0,5 lü/ha. Taastamisjärgselt on vajalik kõrgem karjatamiskoormus ja oluline on
loomaliikide valik. Peamised probleemid
Kadakas, mänd
Lehtvõsa kiire võrsumine valgust saades (paakspuu jt)
Kännud, õhuke kamar, mikroreljeef
Nõuded
Puude ja põõsaste katvus
Kännu kõrgus
Raidmete katvus VIII Soode ökoloogiline taastamine
Eesmärk, meetodid, olulised mõisted, näited. 
Eesmärk 
*liikide ja koosluste taastamine
*kuivendatud ja rikutud soode taastamine 
*kaevuandusalad rekultiveerimine, taastamine Näited
LIFE projektid
•LIFE12 NAT/EE/000860 Springday  (Eesti Loodushoiu Keskus)
•LIFE14 NAT/EE/000126 MiresEstonia - (ELF) Soostumine   on   üks   maastike   ja   mulla   arengu   juhtivaid   protsesse
põhjapoolkeral
3 olulist tunnust:
•Eriline veereziim–vett tuleb juurde rohkem kui seda ära aurab –liigniiskus
•Sootaimkate –kasvavad sootaimed e.helofüüdid


•Sootaimede   jäänused   ei   lagune–säilivad   veerohkes   anaeroobses
keskkonnas lagunemata –turbana Põhjused soode kaitseks/taastamiseks
Eestis   on   soodes   palju   (taime)kooslusi,   mis   on   pindalalt   väikesed   ja
piiratud   (nt   allikasood,   õõtsikud,   nõrglubjaallikasood)   ja   mille   pindala   ja
levik   sõltub   kitsalt   geoökoloogilistest   teguritest. •On sookooslusi, mis asuvad oma leviku geograafilisel piiril ja on seepärast
vähe   levinud   ja   haruldased. •On   palju   selliseid   kooslusi,   mille   pindala   on   olnud   kunagi   suur,   kuid
inimtegevuse   käigus   on   see   vähenenud,   eelkõige   kuivenduse   ja
maakasutuse tõttu. Soode kasutamine
Eestis ei ole turvast kaevandatud kütteks ja muuks otstarbeks nii palju kui
enamuses teistes Euroopa riikides •Elanikkonna asustustihedus suhteliselt
madal   •Metsa   (küttematerjali   küllus)   •Allapanuks   lihtsam   kasutada
heina/põhku   •Kasvuhoonemajandus   suhteliselt   hiline   nähtus
•Turbakeemiatööstus praktiliselt olematu
Eestis   on   soid   kuivendatud   kõlvikupindade   suurendamiseks   (~150   a),
hiljem   ka   metsamaaks   või   lihtsalt   “jäätmaadest   lahtisaamiseks”   (NSVL
periood) Probleemid
•Projektipõhisus ja kaootilisus (olukord paraneb, toimub alade süsteemne
valik)
•Soovimatus metsa maha võtta lagesoode taastamisel
•Kogukond ei saa aru soode taastamise teemast
•Kogemusi vähe
•Teadusmahukas, nõuab eeluuringuid ja pärast seiret
•Dilemma –kõdusoometsadest soo taastamine –metsis ja metsaelupaik vs
soo
•Taastumine   algab   siis,   kui   taastamistegevused   lõppevad,   see   on   väga
pikk protsess
•Taastamistegevus on mastaapne, peamiseks kriteeriumiks on maaomand
ja   maaomanikud   ning   nende   luba.   Taastamine   võimalik   peamiselt
riigimaal.