Maastikuökoloogia eksami spikker (0)

1. Maastiku mosaiiksuse biootilised tegurid.
Kliima
_ Põhjustab biogeograafilist mosaiiksust energia ja vee jaotumuse kaudu.
_ Kliima efekti mõjutab omakorda pinnamood , maastiku geomorfoloogilised tingimused, mida omakorda kujundavad geoloogilised protsessid, mis tekitavad reljeefi ja mullastiku mosaiiksuse.
_ Maastikel oma ajalugu.
_ Globaalsed pikaajalised kliimamuutused (ka Eesti ala mõjutades)
_ Eluvormide levik erineb praegu oluliselt sellest mis oli 5000 või 10000 aastat tagasi.
_ Pregused looma ja taimeliigid moodustavad vaid osa kunagi eksisteerinud liikidest (ca 2-2,5 milj 10 miljonist Maa ajaloos eksisteerinust)
_ Iga jääaeg koos jäävaheajaga kestnud ca 100 000 aastat.
_ Sellest ca 90 000 aasta kestel temperatuur langeb ja siis 10 000 aasta kestel taas tõuseb.
_ Viimase jääaja maksimum ca 18 000 aastat tagasi ja jäävaheaeg kestnud 10 000 aastat.
_ Põhjus: ilmselt päikesekiirguse intensiivsuse muutus tingituna Maa orbiidi muutusest (nn Milankovitchi tsükkel).
_ Päikesekiirguse intensiivsus varieerub ca 3,5% ulatuses kogu Maa saadavast päikesekiirgusest.
_ Viimase 150 000 aasta jooksul Maa keskmise temperatuuri erinevus ulatunud 5OC.
_ Maksimumtemperatuur - 4000-9000 aastat tagasi - praegusest 1-2oC kõrgem.
_ Nn. väike jääaeg – keskmine temperatuur vaid ca 1oC madalam.
• Milankovitchi tsükli jätkudes uus jääeg ca 25 000 aasta pärast.
• Kliima soojenemine nt. 2oC võrra pikendab jäävaheaega 1000 aasta võrra.
Maa bioota on pidanud ja peab kuidagi reageerima nendele muutustele kliimas
_ Üldiselt organismid võivad reageerida kolme moodi:
_Kohastumine ja spetsialiseerumine
_Migratsioon, ka üsna kaugele, nende vastupanuvõimest ja liikumisvõimest sõltuvalt
_Välja suremine .
Liigid ongi oma areaale muutnud (nt. mänd, tamm, jalakas jt.).
Ka erinevate liikida arvukus ühes või teises kohas on muutunud ja seega ka domineerivad liigid.
Eestis: valitsevate puuliikide levik
_ Dryase taimestik jääaja järgselt (drüüas, mägimaran paju, pujud, efedra)
_ Vara-Holotseenis (10 000-8 000 a. tagasi): kased, männid
_ Kesk-Holotseenis (8 000-2 500 a. tagasi):jalakas, sarapuu, pärn, tamm
_ Hilis-Holotseenis (2 500 - ) kuusk , kask, lepp , mänd.
Mineviku kooslused ja tuleviku kooslused ei ole üks-üheselt samad.
Liigid erinevad, sest:

Minevikus kooslusi, mida praegu väga harva või ei leia üldse (nt. Jääajajärgne tundralaadne taimestik ja loomastik). Põhjuseks see, et asend oli erinev. Ei olnud polaarööd ja –päeva.

Tervete taimevööndite või koosluste nihkumine ühest paigast teise on erand, mitte reegel.
Erinevatel liikidel liikumiskiirus , kohanemisvõime, vastupanuvõime ja ka seosed teiste liikidega erinevad.

Looduse häiritused nt. põlengute režiim sõltunud samuti valitsenud kliimast. Seegi aga muutunud (nt. Põlengute esinemissagedus preeriates, üleujutused).
_ Domineerivate ökotonide nihkumine sõltuvalt temperatuurist ja niiskustingimustest Yellowstone´i rahvuspargis kui CO2 sisaldus atmosfääris kahekordistub.
_ Ka reljeef mängib olulist osa.
Reljeefi roll maastiku mosaiiksuse tekitamisel (Swanson et al., 1988)
1. Absoluutne kõrgus, pinnakate ja nõlva kalle - määravad õhu- ja pinnase temperatuuri, niiskuse koguse, toitainete ja teiste vajalike materjalide hulga maastikul .
_ Lõunapoolsel nõlval enam päikesekiirgust - soojemad ja kuivemad tingimused,
_ sobivamad kasvukohad erinevatele liikidele.
2. Reljeef määrab organismide, energia ja aine liikumise maastikul.
_ Järved reljeefi kõrgemates osades saavad vähem toitaineid kui madalamates osades (kus valdav põhjaveeline toitumine).
_ Reljeef võib soodustada tuuletunneli efekti, mis aitab levida seemnetel jne.
3. Reljeef mõjutab looduslike häirituste (põlengud- nt. välgu tagajärjel, tormituul, üleujutused) esinemissagedust ja territoriaalset jagunemist.
4. Reljeef mõjutab geomorfoloogiliste protsesside ulatust ja esinemissagedust, orgaanilise ja anorgaanilise materjali transporti, mis omakorda mõjutab bioota omadusi ja protsesse.
_ Nt. maalihked , jõekallaste varingud jne.
2. Maastiku mosaiiksuse biootilised tegurid
Konkurents ja toitumine
_ Konkurents kahe liigi vahel maastikul, mida ei mõjuta abiootilised variatsioonid
_ Peaks teoreetiliselt viima homogeense ruumilise jaotumuseni konkureeriva liigi elimineerimise tõttu (konkurentsis võitnud liik jääb alles).
_Tegelikkuses konkureerivad ökoloogiliselt sarnased liigid omavahel nii et saavutatakse üks paljudest võimalikest stabiilsetest olekutest.
_ Turbasammal, tarnad (madalsoos), pilliroog , sookail, kukemari .
_ Samblad toodavad sfagnoole, mis muudab need mittesöödavaks enamusele loomadele, vastuvõetamatuks bakteritele ja seentele .
_ Raba valitsev puuliik – mänd.
_ Mitmed erinevad liigid võivad potentsiaalselt hõivata ja domineerida mingil maastikul.
_ Kes tegelikult domineerima hakkab, sõltub sageli väga väikestest muutustest tingimustes.
_ Suurem häiritus võib muuta konfiguratsiooni, mis on uus aga samuti tasakaalus.
_ Seda esineb nt. ökotonides: metsa rohumaa piiril: mets võib hõlvata osa rohumaast või ka vastupidi.
_ Stabiilsus aga säilub ja kumbki kooslus ei saavuta konkurentsieelist teise ees.
_ Konkurents koosluste vahel võib luua teravapiirilisi ökotone isegi suhteliselt sarnaste keskkonnatingimuste korral
_ Kus niiskustingimused ida-lääne suunal ja temperatuuritingimused põhja-lõuna suunal muutuvad järkjärgult.
_ Terava piiri loob konkurents eluruumi, kasvukoha pärast.
_ Konkurents võib tekitada ka liikide hajumist ühtlase maastiku erinevatesse osadesse.
_ Nt. kiskja -saaklooma suhte korral.
_ Liigid hõlmavad mingeid maastikuosi enam kui teisi, seegi pidevas muutumises.
_ Seega - maastiku mosaiiksuse määratlevad teatavad domineerivad liigid.
_ Maismaal nt. puud, mis tagavad teatava abiootilise keskkonna ja on ressursibaasiks ning elupaigaks teistele liikidele.
_Korallid troopilistes meredes täidavad samasugust rolli.
_ Metsakahjurid loovad omakorda metsa mosaiiksust, hävitades terveid puude rühmi, muutes liigilist koostist.
_ Ka kobras on maastiku mosaiiksust kujundav dominantliik.
_ Ka piison ajaloolises Ameerikas ja põder Eestis kujundavad maastikke toiduvaliku kaudu (teatavad liigid toiduks), toitainete ringe kaudu.
3. Maastike häiritused ja nende roll maastike mosaiiksuse kujunemisel
Maastike häiritus
_ Häiritus - suhteliselt vähese ulatusega muutus ökosüsteemi, koosluse või populatsiooni struktuuris, ressursside kättesaadavuses või füüsilises keskkonnas.
_ Leiab aset suhteliselt lühikese ajaperioodi.
Võivad olla:
_ abiootilised: tormid , tornaadod, vulkaanipursked , üleujutused),
_ biootilised (nt. kahjurite või patogeeni levik)
_ või nende kahe kombinatsioon (põlengud, sest tuli vajab süttimiseks teatavaid tingimusi mis on abiootilised ja materjali, mis on biootiline).
_ Ka inimtekkelised (metsapõleng, üleujutused)
_ Maastike häiritus (tormid, põlengud, üleujutused jne) suurendab mosaiiksust, sest tekitab erinevas arengujärgus ökosüsteeme.
_ Mõnede ökosüsteemide ja maastike säilumiseks lausa vajalikud.
_ Nt. põlengud preerias, tormid troopilistes piirkondades, mis aitavad paljudel liikidel konkurentsis säiluda või levida.
_ Ka põlengud eukalüptimetsades Austraalias.
Maastike häirituse dünaamika
_ 20 sajandil oluline mõtteviisi muutus,
_ Varem: looduse tasakaalu säilitamine ja püsimine kui peaeesmärk
_ Nüüd: ebapüsiv, dünaamiline looduskeskkond, kui normaalne.
Maastike häiritus
_Märkame vaid õiges mõõtkavas.
_ Kui häiritus ja vaadeldav ökosüsteemi osa on samas mõõtkavas, paneme me üldse häiritust tähele.
_ Nt. metsatulekahju : ühe puu põleng pole mingiks häirituseks kogu populatsiooni või koosluse mõttes. Konkreetsele puule võib tähendada eksistentsi lõppu.
Muutuv maastik
_ Kuidas mõõta muutusi maastikel?
_ Kuidas võrrelda maastikke omavahel?
_ Millega võrrelda?
_ Seda teha keeruline, sest aega, tööd ja kulusid nõudev.
_ Ka metodoloogiliselt keeruline – mida võtta võrdluse aluseks?
Neutraalse maastiku mudel
_ nn. neutraalse maastiku kaart
_ standard, kus kaardiruudud hõivatud mingi maakasutustüübiga tõenäosusegap
_ ja kus on välistatud kõik tegurid mis võiksid seda mosaiiki mõjutada (konkurents, kisklus, abiootilised tegurid).
_ Uuritavaid maastikke võimalik selliste neutraalsete maastikega võrrelda.
_ Uuritav maakasutustüüp on maatriksil esindatud 0-st 1-ni,
_ kus:
_p = 1 iseloomustab huvi pakkuvat maakasutustüüpi
_p = 0 kõiki teisi maakasutustüüpe.
Paigas – homogeenne territooriumi osa, mis erineb ümbritsevast
a) diagonaale ei arvestata (nelja naabri reegel)
b) diagonaalnaabreid arvestatakse (kaheksa naabri reegel)
_ Kui p=0,4 ja ruudu pindala on m2, moodustab huvipakkuva kasvukoha (maastikutüübi) pindala : pm2
_ Muude kasvukohtade pindala on (1-p)m2.
_ Kui p kasvab hakkavad huvipakkuvat kasvukohta iseloomustavad ruudud liituma ja kasvukohtade üldarv vähenema.
_ Suurimate kasvukohtade suurus (pindala) kasvab.
_ Väheneb ka ökotoni (piiride) pikkus.
Sellise kaardi puhul
_ Kui p iseloomustab mingile häiritusele vastuvõtliku taimkattetüübi osatähtsust maastikul, siis
_ madala p väärtuse korral on häirituse leviku võimalus ühest mosaiigi osast teise väike, kui ohustatud kasvukoht on jagatud paljudeks väikesteks kasvukohtadeks.
_ Kriitiline väärtus pc tähistab p väärtust, millest suuremate korral hakkavad kasvukohad kiiresti liituma (kokku kasvama) – joonisel hall ala
_ Kui tegemist ruuduga, siis pc väärtus võrdne või suurem 0,59275.
_ Teoreetiliselt võib kasvukohti liituda lõpmatuseni (p=1).
_ Kriitilist väärtust ületava vähese p kasvu korral suureneb kasvukoha maksimumsuurus hüppeliselt.
_ Kui maastik üleni metsane (p=1) ja metsa pindala vähendatakse (raie) tasemeni p=0.9, ei oma see metsa mosaiiksusele ega ökosüsteemile erilist tähtsust.
_ Raie jätkudes ja p alanedes 0.6-ni suureneb lagedamate alade pindala, kasvukohtade vahelised piirid pikenevad
_ Metsakooslus siiski domineeriv.
_ Ka metsa organismidele ja nende migratsiooni võimalustele on mõju suhteliselt vähene.
_ Alla kriitilise p väärtuse (p 2 NH3
_ Ammooniumlämmastik taimedele kasutatav.
_ Edasi transformeeritakse ammooniumlämmastik nitrosomonas bakterite abil nitritlämmastikuks ja
nitraadiks, mis taimedele toitaineks.
2 NH3 + 3O2 - > 2 NO2 + 2 H+ + 2 H2O
2 NO2 - + O2 -> 2 NO3.
Taimed kasutavad ammoonium ja nitraatlämmastikku assimilatsiooniprotsessis kus lämmastik
saab osaks orgaanilistes molekulides nt. aminohapetes ja DNA-s
Taimede kuivaines ca 0,5…4%
Loomad nitraate otse kasutada ei saa. Saavad vajaliku lämmastiku taimi või taimtoidulisi loomi tarbides.
Lagundavad bakterid lagundavad orgaanilised lämmastikuühendid ammooniumlämmastikuks ja
vees lahustuvateks ammooniumsooladeks.
Anaeroobsed bakterid (Pseudomonas, Clostridium ) konverteerivad aga edasi lämmastikgaasiks.
Seda protsessi nimetatakse denitrifikatsiooniks. NO3- + CH2O + H+ --> ½N2O + CO2 + 1½H2O
Lämmastik vabaneb atmosfääri ja protsess algab otsast peale.
Lämmastik mullas orgaanilise aine koosseisus,
Mineraalmuldades suurem osa seotud huumusega.
Lämmastik on ainuke toiteelement , mida ei sisalda mulla mineraalosa .
Eesti muldade N sisaldus 0,090…0,31% ja leetmuldadel …0,17%.
Mulla N varu 3000…9000 kg/ha,
Ainult 1…3% on mineraalsel ehk taimedele omastataval kujul.
Ülejäänud orgaanilise aine koostises.
Denitrifikatsioon
Lämmastiku üleminek gaasilisteks vormideks
Mõjutavad:
Hapniku puudus.
Süsinikurikka materjali olemasolu mullas
Mulla pH. Enamik dentrifitseerivaid bakterite jaoks on optimaalne pH vahemik 6 kuni 8..
Mulla temperatuur.
7. Fosforiringe maastikes
Fosfor - taimed saavad tarbida ioonilisel kujul, ortofosforhappena PO43- , HPO42 -, H2PO42-
P - oluline osa DNA molekulides, mis salvestavad energiat.
Ka oluline “ehitusmaterjal” loomade ja inimese luudes ja hammastes.
Leidub pinnases, vees, mullas, setetes fosfaatidena.
Ei leidu gaasilisel kujul atmosfääris - normaaltemperatuuril ja normaalrõhul fosfor vedel.
Atmosfääris leidub vaid väga väikeste tahkete osakestena muude tahkete osakeste koostises.
Fosfori ringe toimub peamiselt vee, mulla ja setete kaudu.
Fosfor - aeglaselt pinnasest ja setetest elusorganismidesse ja seejärel veelgi aeglasemalt tagasi mulda ja veesetetesse.
NB! Fosfori ringe palju aeglasem kui lämmastiku ja süsiniku ringe.
Fosfori maardlate varud piiratud.
Valdav osa settekivimites (apatiit, fosforiit ) ja ookeanisetetes fosforisooladena.
Apatiit Ca5(PO4)3(F,OH,Cl)- sellest koosnevad hambad, skelett.
Erosiooniga settekivimeist vabanedes võivad lahustuda mullavees ja seejärel saavad taimed neid absorbeerida.
Fosforit mullas tavaliselt vähe - limiteeriv toitaine taimedele.
Eesti mineraalmuldade künnikihis 0,04…0,1%
900…3000 kg/ha.
Lisatakse fosforväetisi põllumaadele.
Limiteeriv tegur ka mereökosüsteemides, sest fosforisoolad lahustuvad vees suhteliselt vähe.
Loomad saavad fosforit taimede või taimtoiduliste loomade kaudu.
Fosforiringe taimede ja loomade kaudu on palju kiirem, kui kivimites ja setetes.
Taimede-loomade surma järel läheb fosfor tagasi mulda või veesetetesse.
Mullas ja ookeanides võib P olla seotud miljoneid aastaid, kuni erosioon vallandab protsessi uuesti.
Inimene kiirendab fosforiringet:
- heitveega
- põllumajandustootmises
- väetamisega,
- sõnnikumajandusega.
Fosfori kaod lendumise ja leostumise teel (0,5…2 kg/ha) reeglina vähesed.
Arvestatav kadu erosiooniga (savimuldadelt) ja järjepideva negatiivse bilansi korral.
8. Eesti maastike kujunemine (peamised tegurid, roll tänapäeva maastike ilmes ).
Pealiskord
Ediacara, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri , Devoni settekivimid
Kaldu lõuna suunas – seetõttu avamused ida-lääne suunalised
Ediacara ajastu – 600 milj. a. tagasi
Savid , aleuriidid (terasuurus 2...62,5μm)
Eestis ei paljandu.
Kambrium 542-488 milj. a.
Madal meri – liivakivid, savi (Kunda, Kolgaküla, Aseri )
Mineraalvesi Häädemeestes ja Värskas.
Ordoviiiittsiium -488-443 milj. a.
Mere settekivimid (18 ladet)
Paljanduvad klindil
Algas liivade , aleuriitide, brahhiopoodide karpide kuhjumisegatekkis oobulusliivakivi ( Maardu )
Selle peal diktüoneemaargilliit (mustjaspruun, põlev, kõvastunud savi) – kuni 20% orgaanilist ainet ja metalle (Mo, V, Cu, Pb, Sr, Re jt)
Mere sügavnedes – lubjakivid .
Silur – 443-416 milj. a.t.
Madal meri
10 ladet – lubjakivid, dolokivid
Biohermid – kuni 16 m paksud
Riffmoodustised korallidest, sammalloomadest, vetikatest, krinoididest (Kirbla, Lihula , Kõinastu laid (Muhu), Kesselaid, Salevere, Mihkli Salumäe, Vilsandi, Vaika ).
Devon – 416-359 milj. a.t.
Eesti sel ajal Põhja-Aafrika laiusel
Eesti ala osaliselt maismaa – Kaledoonia kurrutus (ka Skandinaavias)
Settisid liivad, aleuriidid, savid
Punakas värvus – raudoksiidist (Old Red).
Aluspõhja reljeef
Aluspõhja reljeef – paljuski säilunud
Haanja , Otepää, Pandivere , Sakala kõrgustikud
Jääaja alguses jääkiht õhuke ja kohandus reljeefiga
Kogu ala madaldus – kuni 50-60 m paealadel ning 100 m liivakivialadel
Ürgorud (sageli tektoonilistes lõhedes) laiemad (kuni 5 km) ja sügavamad – sest maapind oli kõrgem kui praegune – erosioon
Ürg- Neeva
Kujunesid ka klindilahed
Orud täitusid hiljem setetega
Moreeni põhimass pärineb aluspõhja kivimitest
Moreeni murenedes ja leostudes on paetükid suurendanud savi osatähtsust, ka mullas
Nüüdisreljeefi põhivormid
Kujunenud alates Valdai (Würmi) jäätumisest mis algas ca 70000 a.t.
Kogu jääaja kestus 60000 aastat
Liustik erineva liikumiskiirusega. Liustikukeeled
Liustiku paksus mitu kilomeetrit
Jää kündis vana reljeefi. Samas tõi moreeni.
Jää raskuse alla maapind vajus. Muutus maismaa ja mere levik.
Kogu senine elustik hävis.
Moreenid - liustikusetted. Suuremad osised 930 m3 ( Letipea Ehalkivi)
• Setted ümber jaotatud hilisema liustiku sulamisvee (jääjõgede ja –järvede setted) ning Holotseeni mere-, jõe- või tuulesetetena
• Setete paksus Otepää, Karula ja Haanja kõrgustikul kuni 200 m. Lavamaade tasandikel kuni 10 m.
Maakoore vajumine
Kerkimine olnud suurem seal kus vajuminegi (Kirde-Eestis) – 90m
Kagu-Eestis kerge pea olematu (20m)
Kerge jätkub. Vanade orgude põhjad 120-140 m allpool praegust meretaset
See tekitab poolsaari ja saari .
Jää taandus 13000 -11000 14C a.t.
14C poolestusaeg 5570 aastat
14C aasta - süsiniku hulk, mille võrra väheneb selle kogus mingis massiühikus süsinikus aasta jooksul
Jääserv taandus 120-150 m aastas
Võis taanduda aktiivsena – aga jää juurdetulek väiksem kui sulamine .
Ajutised seisakud ja pealetungid
Sulamisega õhenenud jääserv peatus pikemalt kõrgustike ees (ei suutnud ületada)
Seal settis palju materjali, erinevad pinnavormid
Erinevad servakuhjatised katkendlikud – jääkeeled või sulamisvesi lõhkusid neid.
Eestis 5 servamoodustiste vööndit (Haanja, Otepää, Sakala, Pandivere, Palivere) –ajutiste pealetungide perioodid
Haanja staadium: 13500 a.t.
5
Nüüdisreljeefi põhivormid
Jää taandus 13000-11000 14C a.t.
14C poolestusaeg 5570 aastat
14C aasta - süsiniku hulk, mille võrra väheneb selle kogus
mingis massiühikus süsinikus aasta jooksul
Jääserv taandus 120-150 m aastas
Võis taanduda aktiivsena – aga jää juurdetulek väiksem
kui sulamine
Nüüdisreljeefi põhivormid
Ajutised seisakud ja pealetungid
Sulamisega õhenenud jääserv peatus
pikemalt kõrgustike ees (ei suutnud
ületada)
Seal settis palju materjali, erinevad
pinnavormid
Erinevad servakuhjatised katkendlikud –
jääkeeled või sulamisvesi lõhkusid neid
Maksimaalne jäätumisala Nüüdisreljeefi põhivormid
Eestis 5 servamoodustiste vööndit (Haanja, Otepää,
Sakala, Pandivere, Palivere) –ajutiste pealetungide
perioodid
Haanja staadium: 13500 a.t.
Otepää staadium: 12400-12600 a.t.
Haanja ja Otepää kõrgustikud aluspõhjalisele tuumikule
Rohkelt setteid (kuni 190 m)
Kõrgustike keskosa – künklik-nõoline reljeef mis kujunes irdjääs
Kõrgustike nõlvadel vooluveed kujundasid sandureid ja mõhnastikke.
Pandivere staadium: 11 800 - 12 200 a.t.
Palivere staadium: 11200.
Läänemere staadiumid
11500 14C a.t. Eesti ala vabanes jääst.
Lääne- ja põhjapoolne osa jäid vee alla, sest see oli rohkem vajunud ja veel polnud väljapääsu ookeani.
Balti jääpaisjärv
Veetase kuni 25 m kõrgem maailmamere tasemest – Pandivere kõrgustik oli saar
Külm, mage
Settis palju savi, peent liiva, mis kujundasid hiljem tasndikke ja soodustasid soostumist (viirsavid).
Joldiamere staadium (10300- 9500 14C a.t.)
Nimi limuse Portlandia arctica (Joldia) järgi
Kujunes Kesk- Rootsi Närke väina ühenduse kaudu ookeaniga.
Väga madal, ookeaniga ühendus ajutine. Soolsus kõikuv ja vähene (2-3‰)
Kliima soojenedes jääkilp sulas. Maa kerkis ja Närke väin sulgus .
Antsülusjärv (9500- 8000 )
Veetase kerkis jõevee arvelt (18m üle ookeani pinna)
Osa varasemaid kuivi alasid taas vee alla (ka Pulli asula)
Jõgedega merre kantud liiv paisati sisemaale (Rannametsa, Häädemeeste)
Kliima atlantiline, soe, niiske
Suur- Belti kohalt väljavool ookeani
Vee alt osa Saaremaast .
Litoriinameri (8000-4000)
Veetase madalamühtlustus ookeaniga – praegusest vaid ca 2 m kõrgem.
Seetõttu soolase vee sissetung
Kõige soolasema veega Läänemere staadium (15-18‰)
Taani väinade kitsenedes meri magedamaks
Vee alt osa Hiiumaast, Saaremaast, Muhumaast ja Lääne Eestist.
Limneamere staadium (kestab preguseni)
Limuse Lymneaea peregra baltica järgi
Kujunenud saari ja poolsaari (eriti Lääne-ja Põhja- Eestis).
9. Maastike hindamise indikaatorid
1. KULTUURILIS -AJALOOLINE VÄÄRTUS
1) Traditsiooniline kultuurmaastik
1. Maastiku struktuuri indikaatorid:
Maastiku struktuuri muutused punkt-, joonja pindelementides. Hinnatakse eelkõige aerofotode alusel.
Maakattetüüpide muutus. Meetod: kaugseire .
Väärtuslike pool-looduslike koosluste meetrika ja ruumiline konfiguratsioon
Taastatud kiviaedade osakaal (%) põllumajandusmaal
2. Maastiku hooldatuse indikaatorid
Majandatud väärtuslike maastike osakaal
Hooldatatud pool-looduslike koosluste osakaal
3. Maastiku köitvus
Taastatud vaadete arv ja osakaal,
Talu üldine heakord.
2) Ajaloolise ja kultuuriloolise
tähtsusega paigad
2. ESTEETILINE VÄÄRTUS
3. LOODUSLIK VÄÄRTUS
4.IDENTITEEDIVÄÄRTUS
5. REKREATIIVNE VÄÄRTUS JA TURISMIPOTENTSIAAL
6. MUUD VÄÄRTUSED