Venekeelsetes allikates on maastikupargi ja vabakujulise aia areng arhitektuuristiilidega: klassitsism ja romantism. 17. Inglise aed 19.-20. sajandil. Eklektika ja regulaarstiil. 18.-19.saj algul Inglise maastikuaia/pargi arengu peasuundadeks on vabakujuline, hiina/inglise stiil, pastoraalne, pitorestkne maastikukujundus. 19.sajandil arenesid välja avaliku haljasala ja linnamaetsa/puiste mõõtmed. Linnade kasv tõi kaasa aedlinnade planeerimise vajaduse. Pargiarhitektuuri said iseloomustama puiesteed ja promenaadid. Tähtsalt kohal püsis uute taimede aklimatiseerimine. 19.saj on klassikalise aiakunsti arengu lõpp-staadiumiks ning modernismile eelnevaks perioodiks. Kujunduslikud katsetused, stiililised segadused ja kopeerimised 20 saj esimesel poolel tähistavad modernismi ja sajandi teisel poolel postmodernismi. Peasuunad: Vabakujuline, Hiina/inglise stiil, Pastoraalne, Pitoreskne, Arenesid välja avaliku
hipodroom staadion staadion · Soliidsed inimesed elasid West Endis · Finantsmaailma peakorterid paiknesid City`s · valitsusasutused Westminster´is · kurikuulus ööelu keskus oli Sohos. · Ebenezer Howardi aedlinnad · Väikelinnad suurlinnast eemal · Aedlinn ca 24 m² territooriumi keskele · Elanikkonna suuruseks kuni 30 000 inimest · 1903.a. rajati esimene aedlinn Letchworth · Hiljem veel teinegi Welwyn. · Aedlinnade teket soodustas ka metroo Welwyn Letchworth
18. Pargid ja aedlinnad (19.-20. saj) · Areng: 1) Euroopa linnaparkide arengule aitas kaasa 18.saj Saksamaal alanud regulaarparkide rekonstrueerimine maastikuparkideks 2) Parke kasutati turgudeks ja laatadeks 3) Pargid on linnakopsud, uutel parkidel on jalutuspargid · Aedlinnad: Reaktsioon urbaniseerumisele, maksimus suurus 30 000 elanikku, ridaelamud, umbtänavad. Elamusrajoonide vahel pargid 19. Aedlinnade areng Eestis 20. Sajandil · Mõjutused: Eesti mõjutused tulevad saksamaalt, esimesed aedlinnad olid Tallinna lähistel, Muugas · Näited: Tamme ja Tähtvere Tartu aedlinnad, Romanovo aedlinn 20. Kadrioru park 20. sajandil (iseseisvalt) Kadriorus säilis regulaarpark, küll hooldamata kujul, kuni 1920 30. Aastateni. Siis mätastati osa diagonaalteid ja tihendati puistut boskettide sisse istutavate puudega.
1902-05 Riia Polütehniline Instituut 1906-09 Dresdeni Tehnikaülikool 1910-11 töötas Liepajas ja Riias 1920-23 töötas koos H. Johansoniga 1921 Eesti Arhitektide Ühingu asutaja Ehitused: Riigikogu hoone,Lutheri mööblivabriku tööliselamu, ühistu “Oma Kolle”, elamu Raua 4 (Koos H. Johansoniga); Siidisuka linnaosa Kohtla-Järvel; funktsionalistlik Urla maja jt Anton Soans 1885- 1966 Lõpetas 1913 Riia Polütehnilise Instituudi Aedlinnade planeerimise põhimõtted (Haapsalu, Viljandi, Rakvere, eramupiirkond Tartus Ropka linnaosas) Ehitused Tallinna Kunstihoone (koos E. Kuusikuga); Pärnu rannahotell (koos O. Siinmaaga); Lõuna t 2a Pärnus(projekt A. Soans, sisekujundus O. Siinmaa); projekteeris Tallinna Tööstuspalee (koos A. Kotliga) 1. Realism 1930ndate aastate kunstis /agul, randlased/ Uusrealism (1929 Pallase lõpetanud Nikolai Kummits, Juhan Nõmmik; 1930ndatel Erich
Hiidlinn ehk megapolis,neil on ühtne äritegevus Satelliitlinn suurema linna mõjupiirkonnas olev linn,millel on iseseisvad valitsusorganid,kuid puudub ridalinnale omaseid asulaid. Linnastuv lähestikku asuvad linnad või asulad on kokku kasvanud üheks tervikuks,neid ühendab kindel majandustegevus,transport,varustatus. LINNADE SOTSIAAL-JA KESKKONNAPROBLEEMID - linn on tehiskeskkond ja selleks,et selles elada ,peab see olema inimsõbralik.Esialgne lahendus oli aedlinnade planeerimine.Probleemideks on liikluskorraldus,puhta joogivee puudus,reovee äravool, liiga tihe ehitus,haljastus,prügimajandus,õhu saastumine,majade materjal,mis materjaliga köetakse. LINNADE SISESTRUKTUUR 1.Kesklinn ärila,kus ülekaalus on kaubandus-ja kontoripinnad 2.Üleminekupiirkond agula;segahoonestus,kus valdavad ümberehitatud teenindushooned, kontorid ja elamud:soositud elamispiirkond. 3
esimeseks realiseerijaks ja propageerijaks sai sotlane Patrick Geddes (1854-1932). Teoses "Cities in evolution" ("Linnad evolutsioonis", 1915) tungis Geddes sügavale evolutsiooni ja ökoloogia valdkonda, mis pidi sisaldama nii tsiviliseeritud elu kunsti kui ka teadusi. Ta väitis, et tema vaated on Aristotelese sünoptilise visiooni edasiarendus, mis nägi linna tervikuna; Geddes laiendas selle visiooni globaalseks. Tema mõtted kulgesid paralleelselt aedlinnade liikumisega, mis loodi Ebenezer Howardi poolt. Tekkis hulk arhitekte, kes võtsid ideid erinevatest liikumistest, Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 165 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a kuid kes lahendas igaüks omaette arhitektuuri suhteid maastikuga
• spetsiifilise piirkonna planeerimine, nt rannikuplaneerimine (coastal zone planning) Füüsilise planeerimise mõiste sisu on viimastel kümnenditel ka muutunud, lähenedes ruumilise planeerimise mõiste sisule, mis annab edasi planeerimisareeni kolmemõõtmelise iseloomu (neljas mõõde on ruumi muutumine ajas) ja terviklikku elukeskkonna käsitlemist (hõlmates nii looduslikke, sotsiaalseid, majanduslikke kui ka kultuurilisi aspekte). AEDLINNAD Ka aedlinnade idee on reaktsioon möödunud sajandi lõpu suurlinnade probleemile. Selle sõnastas esmakordselt inglane Ebenezer Howard oma pisikeses aga väga sisutihedas raamatus ”Tuleviku aedlinnad” (Garden Cities of To-morrow, 1902) Howard polnud mingi linnaplaneerija, vaid lihtsalt ”iseväljamõtleja”, kuid tema ideedel on kõlapinda tänaseni, võibolla isegi rohkem kui kunagi varem. Howard sai inspiratsiooni paljudelt tolleaegselt utopistidelt ja arvatavasti ka Olmstedi
annaabi.ee 
