Tuuleenergia uleenergia Aron Kuusik & Artur Annimäe 11.c Mis on tuuleenergia ? Taastuv energiaallikas Mehaaniline energia Elektrienergia Ajalugu Esimene elektrit tootev tuulegeneraator 1888.a Esimene vahelduvvoolugeneraatoriga tuuleturbiin 1904.a Tootmine suures mahus 1970.a Esimene Click to edit Master text styles maailmas Second level Third level Fourth level Fifth level · Rootori läbimõõt 17m · 144 seedripuust laba · Töötas 20 aastat, laadis akusid · 12 kW generaator Tuuleenergia Eestis Tootmine sai alguse 1997.a Hiiumaal Esimene tuulepark Virtsu 2002.a Hetkel suurim Aulepa 2009.a Hiiumaa tuulegeneraator Virtsu tuulepark Suurimad tuulepargid maailmas (seisuga 2010.a) Top 3 mandril ...
Eesti Rahvuspark LE10 Robert Rootsi Allan Marran Karula Rahvuspark See asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks. Rahvuspargi pindala on 11097 ha. See hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikustikku. Rahvuspargi pindala on 11097 ha. See hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikust Karula rahvuspark paikneb enam-vähem ajaloolise Karula kihelkonna piirides, hõlmates kihelkonna idaosa. Karula rahvuspargi loodus on mitmepalgeline. Põhja-Karulas domineerivad kultuurmaastikud: niidu ja põllutükid vahelduvad metsatukkade ja järvedega. Põhiline osa asustusest koondub just sinna. Lõuna-Karulas laiuvad metsamassiivid, kus orgude soised metsad vahelduvad küngastel olevate kuivemate metsadega ning nende vahele mahuvad veel rabad ja sood. Lahemaa Rahvuspark Lahemaa Rahvuspark loodi 1.juunil 1971 toonase Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega. Juba alguses rõhutati, et tegu pole lihtsa...
Tasasel maa-alal ja suhteliselt väikse. Piirdega piiratud. Teljeline orientatsioon. Arhitektooniliste elementidena kasutati lehtlaid ja väravaid. Tsentraalne, nelinurkne või T- kujuline bassein. Rikkalik taimestik. Teeba aed. 5.Aiakunsti areng ja planeerimispõhimõtted Vana-Kreekas ja Vana-Roomas. Kreeka maastikuks järsk maapind, kus kohtuvad meri ja ebaregulaarse rannajoonega katkendlik manner. Linnaaiad. Mõisaaiad. Pargid. Linnades väiksemad eraaiad, mis moodustasid eeslinnades rohelise vööndi. Rajati puu-, köögivilja- ja ürdiaedu. Maal põllumajandussaaduste kasvatamise kõrval nn. mõisaaiad. Pühad hiied kujunesid üldkasutatavateks parkideks. Hellenismi perioodil linnaplaneerimise käigus rajati linnadesse haljasalasid. Parnassose mägi Delfis. Linnaplaneerimine: Turgudel oli läheduses sadamad ja mererannad. Mileetos: Rannajoon on pikem ja teravam ja vastavalt rannajaotusele on välja kujunenud linn
Keskkonnakaitse tegutsemisviisid, millega hoidutakse keskkonda kahjustamast. Looduskaitse tegevus, mille eesmärk on teatud keskkonnaseisundi säilitamine või saavutamine. Keskkonnakaitse meetmed jagunevad: ennetavaiks (nt. Alternatiivsed kütused ja tehnoloogiad, jäätmete korduvkasutusega kinnised tootmistsüklid, saasteainete emissiooni vähendamine jne) ja saastamise mõju vähendavaiks (kaitseribad,puhvertsoonide rajamine). Keskkonnakaitse koosneb: Looduse (nii elava kui elutu) kaitse, Maastikukaitse ja Hooldus, Puhkemajanduse korraldamine looduses, Saastekontroll, Taastuvate loodusvarade kaitse ja hooldamine, Õhukaitse, Veekaitse, Prügimajandus, Keskkonnahügieen. Keskkonnamuutuste põhjused: Rahvastiku muutused,Energia kasutamise suurenemine ja energiaallikate struktuuri muutused,Põllumajandus ja kalandus,Sotsiaal-majanduslikud probleemid,Tervishoid. Keskkonnaprobleemid:Globaalsed: kliimamuutused, osoonikihi hõrenemine, bioloogi...
MAASTIKUKAITSEALA D LÄÄNE-VIRUMAAL Ksenia Heinsoo 12. klass Maastikukaitseala Maastikukaitseala ehk looduspark on kait seala, mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Lääne-Virumaal on 17 maastikukaitseala. 1. EBAVERE MAASTIKUKAITSEALA Ebavere maastikukaitseala on maastikukaitseala Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas. Kaitseala loodi 1959. aastal, et kaitsta Ebavere mäge. Ebavere maastikukaitsealal asub ka piirkonna tervisespordikeskus. 2. EMUMÄE MAASTIKUKAITSEALA Emumäe maastikukaitseala on kaitseala Lääne- Virumaal Rakke vallas Pandivere kõrgustiku lõunaserval. Selle pindala on 536 hektarit. Vaade idasse Emumäe Vaade Emumäe vaatetornist 3. VIITNA MAASTIKUKAITSEALA Viitna maastikukaitseala on maastikukaitseala Lääne-Viru maakonnas Kadrina ...
kujunduselement. Park püsib pargina vaid inimese abiga. Metsistumine. Park võib olla täies ulatuses tehiskooslus või vähesel määral kohendatud looduslik kooslus (pärandkooslus). Kadrioru park Loodustingimused pargis Liigirikkad. Tehnogeensed mullad. Rohurinne on väga mitmekesine. Põõsarinne sõltub enamasti siiski sellest, mida inimene sinna istutanud on . Pargis leiavad endale kodu:nahkhiir,orav, tuvi jne. Erinevaid parke Kaks suurt gruppi- inimese kujundatud pargid ja poollooduslikud pargid. Looduslikud pargid on näiteks rahvuspark ja looduspark. Inimese kujundatud on mõisapark ja linnapark. Mõisapark Rahvuspark Linnapark Looduspark AITÄH! AITÄH!
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnakaitse instituut Essee Loodus ja park Tartu 2008 Loodus ja park Pargid ja puiesteed hõlmavad väga suure osa meie pindalast. Eesti maastikupildis eristuvad pargid enamasti laialehiste puistutena. Loodusparkide juures on kasutatud väga palju puit- ja rohttaimi. Side inimese ja pargi vahel on väga suur, kuna me oleme parkide arengule palju kaasa aidanud. Kui inimmõju täielikult kaoks, siis algaks parkides võsastumine, mille tagajärjel muutuks vaatepilt täielikult teistsuguseks. Kindlasti peitub ka ilma inimtegevuseta parkides oma võlu, kuid mina eelistan siiski pidevalt korrashoitud ning looduslikke parke, mis mõjuvad rahulikult ning koduselt.
Park Eesti pargipärnd Eesti pargipärand on väga rikkalik valdav osa selles moodustavad vanad mõisapargid oluline on linnaparkide, aga ka kiriku-, kabeli- ja isegi taluparkide osa paljud pargid on täna neis leiduvatele loodusväärtustele looduskaitse all või kui arhitektuuri- ja ajaloomälestised muinsuskaitse all park e. puiestik mitmekesise taimestikuga sealhulgas puude või põõsastega haljasala park võib olla puhkekoht või asula kujunduselement Eesti pargid tagasihoidlikud ja lihtsad pargi osakaal Eestis on u 40% jagunevad maa- ja linnaparkideks Linnapargid on linnade piirides paiknevad Kadrioru park üldkasutatavad rohkesti külastatavad pargid kus on varjurikkad põlispuurühmad, põõsastikud, rohked jalutusteed, mängu- ja puhkeplatsid, monumendid, mälestusmärgid Nt. Toomemäe park, Kadrioru park, Fr. Kreutzwaldi park Maapargid endised mõisapargid Nende hulka kuuluvad ka kirikupargid Nt
Peterburg Osula Põhikool 6.klass Roland Sisask Sisukord · Peterburg · Ajalugu · Pargid · Kirikud ja kloostrid · Sillad · Lipp ja vapp · Vaatamisväärsused · Rajoonid Peterburg · Peterburi on Euroopa nooremaid suurlinnu · 2003. aastal sai Peterburi 300.aastaseks · Peterburi kuulutati Venemaa pealinnaks 1712. aastal · Peterburi asub Soome lahe idapoolsuses. Ajalugu · Vene tsaar Peeter I asutas Peterburi
Linnapark (Tartu Karu park) Park (varasema eestikeelse nimetusega puiestik) on mitmekesise taimestikuga, sealhulgas puude või põõsastega haljasala. Linnapargid on linnade piirides paiknevad üldkasutatavad rohkesti külastatavad pargid, kus on varjurikkad põlispuurühmad, põõsastikud, rohked jalutusteed, mängu- ja puhkeplatsid, monumendid, mälestusmärgid. Vaksali park ehk Karu park on park Tartu kesklinnas, Jaan Tõnissoni tänava ja Julius Kuperjanovi tänava vahel. Kaunis vaksali park on aastatega hõrenenud, kuid mitte kadunud. Pargi suurus on 1,9 hektarit. Selles asub praeguseks liivaga täidetud purskkaev, mille keskel seisab graniitskulptuur Karu. Kuju lõi Ole Ehelaid 1957. aastal. 2012
·Hallvares ·Käblik ·Kuldnokk ·Hallrästas ·Porr ·Ööbik ·Punarind ·Kodutuvi KOOSLUSE PÜSIMAJÄÄMINE ohttaimede niitmine mitu korda kasvuperioodi jooksul õigata oksi iisuda lehti orrastada veekogud PARGID EESTIS agasihoidlikud ja lihtsad osakaal Eestis on ligikaudu 40% aldav osa selles moodustavad vanad mõisapargid luline on linnaparkide, aga ka kiriku-, kabeli- ja isegi taluparkide osa aljud pargid on täna neis leiduvatele loodusväärtustele looduskaitse all või kui arhitektuuri- ja ajaloomälestised muinsuskaitse all itäh kuulamast!
Suured kompleksid: Tamm, õunapuu, oliiv, küpress, Kõrgel järjel aiandusteadus, kuni 9. saj e.Kr Iluaiandust suhteliselt vähe. 1. kõned, loorber, pappel, jalakas. teoreetikud. Hiiemetsad, avalikud platsid ja aiad, 2. võimlemine, Lilled: roosid, liiliad, Viinamari, viigipuud, pargid, spordiplatsid, kõneplatsid, 3. jooks, hüatsindid, krookused, granaatõun, õun, pirn, kirss, ujumisbasseinid, gümnaasiumid. 4. ujumisbassein. kannikesed, adoonised apelsin, dattel, mandel, pähkel. Hiljem ka eraaiad, piiratud õueaiad. Ümber puiestikud skulptuuridega, Köögiviljapeenrad.
07.2014, 100), selleks on vaja kindlat luba....................................................................................................8 Raadi järv............................................................................................................................8 Probleemi lahenduste elluviimine ja kontroll.........................................................................9 „Tartu rohelus: Toomemäe park, kesklinna pargid ja haljasalad, praeguste äärelinnade (endiste mõisasüdamete) pargid ja puiesteed, mis on tartlaste puhkuse ja meeldivuse allikas ning Tartu turistliku külgetõmbejõu üks alus. Selle üliväärtusliku, tartlaste ja Tartu külaliste kõrgelt hinnatud pärandi hoidmine ja selle pakutavate puhkevõimaluste säilitamine ning paremaks muutmine, vanade parkide taastamine nende väärikuses (Raadi jt) ning uute puhkealade loomine Emajõe kallastele on tartlaste selgesti väljenduv soov, millega
sajand? 18. sajand?), millisel ajastul (barokk? renessanss? jne) ning mis oli nende panus maastikuarhitektuuri ajalukku. Õppematerjalina kasutada ÕISis üleval olevat konspekti ja slaide ning kohustuslikku eestikeelset kirjandust: 1. Aiakunst läbi aegade, I osa. 1999. [Toim. T. Tallinn] 2. Aiakunst läbi aegade. 2. osa. 2004. [Toim. T. Tallinn] 3. Hobhouse, P. 2006. Aianduse ajalugu. Tallinn: Varrak 4. Mazzoni., I. D. 2006. Aiad ja pargid. 50 klassikut. Tallinn: Tea. Järgnevalt mõned märksõnad ja näidisküsimused erinevatest kursuse jooksul käsitletavatest ajastutest. AntiikKreeka, AntiikRooma, keskaegne aed Sümbolism, seosed, elemendid. Maastik, kultuurikeskkond, arhitektuur. Eksamiküsimused võivad olla sõnastatud näiteks nii: 1. Nimeta viis antiigi aiakunsti elementi, mis kandusid edasi renessansiajastu aedadesse. 2. Nimeta ja visanda kolm antiigi aiakunsti elementi, mida kasutatakse ka
· meenutab kivipitsi · sageli katavad aknad kogu seina pinna · aknad kaetud vitraasidega · kasutatakse palju korintose sammast · sabad saledamad · aknad teravatipulised · skulptuurid puust ja värvitud · kaunis kujundus BAROKK: · vormikad inimesed · loodusmaal ja natüürmort · inimesed pikad ja välja venitatud · suured kraed ümber kaela · rünkpilved ja terav taevas · lopskad skulpruurid · pargid sirgete teede ja paigutatud puudega · suured väljakud · meestel sukad ja kontsaga kingad · ruuduline põrand · suled · diagonaal · täpsus · katuseviil ROKOKOO: · sisekujundus · suured kristalllühtrid · pargid · kõrged soengud ja parukad · palju pitsi · inglid · siidist rõivad · korsetid · skulptuuris amoretid KLASSITSIM: · ülistatakse Napoleoni võite · suured siledad seinad · fassaad
· Rikkalik taimestus müüri juures pikemad taimed aga mida rohkem sügavamale aeda seda madalamaks taimed läksid · Arhitektooniliste elementidena kasutati lehtlaid ja väravaid · Tsentraalne nelinurkne või T-kujuline bassein 5. Aiakunsti areng ja planeerimispõhimõtted Vana-Kreekas ja Vana-Roomas · Kreeka aiad jagunesid kolmeks: 1) Linnaiad eeslinnade roheline vöönd 2) Mõisaaiad Tarbeaiad ( istandused) 3) Pargid pühad hiied, paradiisaed · Areng: Vana-Kreeka aedade ja parkide algus: Istutused pühapaikade, templite ja palvekohtade juurde. Taimmaterjal: tammed, küpressid, jalakad ja õlipuud, hiljem viigi ja loorberipuud · Katusega sammaskäik peristüül · Linnaaiad: Väiksemad eraaiad, rajati puu, köögivilja ja ürdiaed · Roomaaia areng: 1) Peatänavate koondumine templiga keskväljakule 2)
nõmmeöölane Limused: hispaania teetigu, viinamäetigu Kahepaiksed- ja roomajad: rohukonn (III), tiigikonn (III), hrl kärnkonn (III) Imetajad: orav, hrl siil, põhja-nahkhiir (II), pargi-nahkhiir (II), veelendlane (II), tõmmulendlane (II), suurvidevlane (II), kaelushiir, metskits, rebane Linnud: hallrästas, laulurästas, vainurästas, musträstas, kuldnokk, puukoristaja, porr, kaelustuvi, talvike, hakk, metsvint, rohevint, salu-lehelind, Parkidest üldiselt ● Pargid võivad olla kas tehis- või poollooduslikud kooslused ● Suur hulk mõisaparke ja ka linnaparke ● Eesmärk säilitada liigirikkus Koosluse tekkimine ● Alguse saanud metsast ● Inimtegevus (rohked puud/põõsad) Fotod: Luua Metsanduskool Koosluse püsimine Antud koosluse püsimajäämiseks on vaja inimtegevust (nt: niitmine, puu- ja põõsarinde kujundamine),
Pärnu linn Autor: Nastja Nerobova Kolme kilomeetri pikkune merre ulatuv kivimuul Pärnu mõni vallikraavi osa Pärnu kesklinn Linnamüüri Punane torn Tallinna värav Soojaveeline Pärnu laht Sanatooriumid Veepark Mitme kilomeetri pikkune puhta peene liivaga rand Kaunid pargid Golfiväljakud Lydia Koidula memoriaalmuuseum Lydia Koidula mälestussammas Endla teater Pärnu kontserdimaja Moodne Kunsti Muuseum Pärnu filmi- ja muusikafestivalid Äitah tähelepanu eest!
tühjad platsid, ilma kindla eesmäärgita, sisutud kohad või mõnel juhul halvasti planeeritud kultuurmaastik. Selline vaba ruumi üleküllus soodustab selle rajooni hülgamist. Ehk siis nagu inimgeograafiast teama on vahemaal summutav toime, tänu millele on peaaegu pooled eluruumid ja kauplused tühjad ja hüljatud. Paljudes linnapiirkondades on liiga palju avalike ruume nagu haljasalad, pargid ja muud platsid, millest enamus on halvasti disainitud ja korraldatud ning nende eest ei hoolitseta korralikult. Nüüd, kompaktsuse parandamiseks, vaadatakse uuesti üle pargid ja tühjad alad, et need kaasajastada moodsateks parkideks või ehitada sinna kaasaegsemaid hooneid. Jane Jacob väitis 15 aastat tagasi, et inimestele ei meeldi lihtsalt maastikualad vaid nad eelistavad ,,parke", kus oleksid mänguväljakud, pingid istumiseks, lauad jne. Linnalikku
.........................................................................................12 Kirjandus.........................................................................................................................13 2 Sissejuhatus Referaat põhineb viiel teosel: Jean Paul-Pigeat „Gardens of the world: Two Thousand Years of Garden Design“, Ehrenfried Kluckerti „Eurepean Garden Design“, Diana Marroni „Aiad ja pargid: Aiakunst antiigist tänapäevani“, Rolf Tomani „Barokk: Arhitektuur, skulptuur, maalikunst“ ja Penelope Hobhouse’i „Aianduse ajalugu“. Referaat kirjeldab läbi kahe Prantsuse pargi, Vaux-le-Vicomte ja Versailles’ inglise pargi tekkimise põhjuseid: poliitiline, kunstiline ja looduslik. Referaadi sisu koosneb neljast peatükist, millest esimene tutvustab arhitektuurilise pargi mõistet ning kirjeldab Versailles’ eellugu. Teine peatükk käsitleb Versailles’ pargi looja
ajaloost ja sellest kuidas ühte ajaloolist ala uurida ning kust materjale leida. Huvitav oli teada saada ka, et pargis leidub üle 600 taimeliigi, osad neist eksootilised, osad kaitse all ja Räpina aianduskool hooldab neid. Kasutatud kirjandus Keskkonnaamet. Räpina mõisa park. Kättesaadav: http://www.keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/looduskaitse-3/pargid/pargid-2/rapina-moisa- park/#Pargi_kujunemine (viimati külastatud 24.03.2013) Tallinn, T., 2011, Räpina aiad ja pargid, Pakett, SA Räpina Kultuurkapital, Räpina, lk 30-44 Abner, O., Konsa, S., Palm, P., Sinijärv, U. 2012. Eesti pargid 2. Varrak. Tallinn. Lk 221 224. Praust, V. Eesti mõisaportaal. Räpina mõis. Kättesaadav: http://www.mois.ee/voru/rapina.shtml (viimati külastatud 24.03.2013) Muinsuskaitseamet. 2006. Mälestised 23816 Räpina mõisa peahoone. Kättesaadav: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23816 (viimati külastatud 24.03.2013) Muinsuskaitseamet. 2006
Et nad säiliks tuleb puu kuivad, viga saanud ja haiged oksad eemaldada, mis on ka pargikülastajate ohutuse huvides. Toompargis on väga suur osa puittaimedest põõsaste all. Põõsaste hooldamine on enamasti nende tagasilõikamine, et nad ei metsistuks ja et dekoratiivsed põõsad säilitaks või isegi suurendaks oma õiterohkuse. KASUTATUD MATERJAL: "Tallinna bastionid ja haljasalad" R.Kenkmaa, G. Vilbaste, 1965 Kadrioru Pargi raamatukogu märkmed "Eesti pargid.1" O.Abner, 2007 Puhke ja pargimajanduse konspekt 2.osa
Mustjaspruun, roheka või pronksja helgiga. Putuka eesseljal sügav pikivagu, emastel lamedam. Isased mardikavalmikud eritavad iseloomulikku lõhna . Euroopas kaks-kolm eremiitpõrnika alamliiki. Toitub kõdunevast puidust. Kus leidub Lõuna-Rootsis, Taanis ja Lätis. Lõuna-Soomes. Lõuna-Norrast leiti viimati aga üle saja aasta tagasi. Eestis Koiva-äärsetel puisniitudel. Kus elab Vana hõre tammik ja tammepuisniit. Õõnsad ja pehastunud tammetüved. Vanad alleed, pargid ning viljapuuaiad. Tamm, pärn ja vaher. Harva leitakse okaspuudelt. Kuidas paljuneb Tõugud arenevad 3-4 aastat. Vastsed närivad pehme mädapuidu ja kõvema surnud puidu piiril. Nukuvad kookonis sealsamas. Valmikud aktiivsed juulis-augustis. Kaitsmise põhjus Liigi tähtsamad on kahanemas Hõredate tammikute ning puisniitude võsastumine Parkides õõnsate puude kõrvaldamine Populatsioonid isoleeritud Kasutatud kirjandus http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikk
Harilik lauluritsikas (Tettigonia cantans) Raul Pinta Välimus Harilik lauluritsikas on heleroheline, seljalt pruunikas lülijalgne putukas, kes võib kasvada 2234 mm pikkuseks. Elupaik Hariliku lauluritsika elupaikadeks on viljapõllud, heinamaad, tee- ja metsaservad, raiesmikud, puisniidud, hõredamad pargid. Laulmise ajal võib ta viibida nii rohttaimedel kui ka põõsastel või isegi puu otsas. Eestis elab harilik lauluritsikas mandriosas, läänesaartel elab neile väga sarnane roheline lauluritsikas. Toitumine Harilik lauluritsikas on loomtoiduline putukas. Tihti söövad nad ka liigikaaslasi. Häda korral võivad toituda ainult taimedest. Paljunemine Emane lauluritsikas muneb munad väikeste kogumikena pinnasesse. Isaste lauluritsikate laulu eesmärk on emaste ligimeelitamine
Walt Disney Walt Disney Walt Elias Diseney sündis aastal (5. detsember 1901 ja suri – 15. detsember 1966).Ta oli USA filmirežissöör, -produtsent, multifilmide looja ning heategija. Walt Disney oli ka populaarne šõumees ning lõbustusparkide looja. Tema nimel on nii võidetud Oscareid (26) kui ka Oscarile nomineerimiste kordade (59) rekord. Ta on pälvinud ka 7 Emmy auhinda. Disneyt peetakse 20. sajandi üheks tähtsamaks meelelahutuse arendajaks. Koos oma venna Royga rajas ta Hollywoodis Walt Disney kompanii. Selle korporatsiooni iga aastane sissetulek on umbes 30 miljardit USA dollarit. Disney ja tema kaastöötajad on loonud arvukalt maailmakuulsaid multifilmitegelasi, näiteks aastal 1928 lõid nad Miki Hiire ja 1934 Piilupart Donaldi. Aastal 1955 rajas ta Californiasse suure lõbustuspargi Disneyland. Hiljem loodi sarnased pargid ka muu hulgas Prantsusmaal, Jaapanis ja Hiinas.Ta suri kopsuvähki vii...
· Pärast Peeter I surma hüljatud · Teise terrassi serval · Barokkstiilis palee sise- ja välis kujundus · Palees: Hiina kabinet, valge söögituba, Peeter I kabinet, troonisaal, maaligalerii jt. esindusruumid. · Troonisaal punased sametkardinad, parkettpõrand ja tsaariperekonna portreed. · Kesksaal 368 itaalia 18saj kuntsniku P. Rotari maalitud portreed · Peeter I kabinet säilinud nii nagu oli algselt kujundatud. Pargid · Esitab läbi kahe sajandi esinenud aristokraatia moodi · Üheksa parki · Alumine park 102 ha, 150 purkkaevu (100 000 l) · Ülemine park korrapärase kujundusega regulaarpark, skulptuurid ja purskaevud. Purskaevud · Ropsa kõrgustiku allikad (22km) · Võimsaimad Suure Kaskaadi purskkaevud vesi langeb kolmest astmest lossi eest Merekanalisse - 64 erinevat purskkaevu, 200
KOREA Ülevaade • Korea jaguneb Põhja- ja Lõuna-Koreaks • Populaarseimad vaatamisväärsused turistide seas on templid, paleed, pargid ning erinevad maastikualad • Koreas on võimalik tutvuda erinevate aja perioodide ehitiste ning koguni küladega. • Samuti saab vaadelda kauneid maastikke ning tutvuda Korea popmuusikaga Bulguksa tempel • Kuulub aastast 1995 UNECSO maailmapärandi nimekirja • Ehitatud aastal 528, Silla dünastia ajal • Renoveeritud täielikult 1973. aastal • Koduks paljudele kultuuriliselt tähtsatele reliikviatele, nagu Dabotap ja Seokgatap Bulguksa tempel Dabotap Seokgatap
INGLISE PARK Andri Veskimets Raudo Lepik Ajalugu Inglise pargi eelkäijateks olid suured pargid mis olid loodud Sir John Vanbrugh'i ja Nicholas Hawksmoor'i poolt Neid parke illustreerisid niidetud muru, mets, kompositsiooni keskpunktis olev maja, mille taga oli sümmetriline ja rangejooneline prantsuse stiilis park Ajalugu Inglise park sai alguse 18. sajandi alguses ja levis üle kogu Euroopa, asendades sümmeetrilise ja rangejoonelise prantsuse stiilis pargi. Pargi loojateks olid 2 maastikukujundajat
Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Flandrias, Hispaanias, Madalmaades Saksamaa - *ARH. *luksuslikud pargid, suurehitised. *küllusliku ja toretsev (Belvedere loss Viinis ning nn. Zwinger Dresdenis - tornikeste ja nurgapaviljonidega ümbritsetud peoplats.) *Suured paljuruudulised, ülalt kaarjad aknad. *Parkides purskkaevud. Itaalia - *ARH. Kirikutes mindi üle ladina ristile ning kirikud muutusid pikkadeks. Põhja- ja lõunatiibadesse ehitati kabelid. Väga suurt tähelepanu osutati maalidele ja skulptuuridele. Nende eesmärgiks oli muuta kirik suursugusemaks. Välisvaatel tohutult dekoratsioone
INDIVIID ÜHISKONNAS ÜHISHÜVED: · Kaubad ja teenused, mida tarbitakse kollektiivselt ilma turu vahenduseta · Ühishüved erinevad kõigist teistest kaupadest, sest nad on ammendamatud ükski tarbija ei kasuta hüvet täielikult ega piira ka kellegi teise tarbimisvõimalusi (ühissõidukid, pargid) SOTSIAALNE TURVALISUS: sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi SOTSIAALKINDLUSTUS: eesmärk tagada aineline toimetulek neile inimestele, kes vanaduse, tööõnnetuse, kutsehaiguse, invaliidsuse, emaduse,tööpuuduse... tõttu on sissetuleku kaotanud SOTSIAALKINDLUSTUS jaguneb: 1) RIIKLIK PENSION (1. sammas) · Solidaarsuspõhimõttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse, toitja kaotuse korral · Riiklikku pensioni makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest · Liigid: vanadus-, töövõimetus-, toitjakaotus- ja ...
Eeskujud antiikajast. Nimetati taassünniks, sest toimus antiikkultuuri tagasitulek. KIRI antiikva lihtne mõõdupärane GRAAFIKA puulõige, vaselõige, söövitus TRÜKKIPRESS Gutenberg täheladu, Johann Getenberg leiutas trükikunsti. Trükipress ajastu sümbol HARIDUS tänu trükikunstile levis haridus Suur osa teadmisi renessansi kunstist pärineb maalijalt ja arhitektile GIORGIO VASARILT OLME elamud ehitati jaotatud ruumidega, valgusküllasemad, trepid, pargid Keskuseks Firenze. Eeskujuks antiikkunst. Linna tellimused avalikku ruumi. Metseenlus sponsorlus ARHITEKTUUR Peamine ühiskondlik ehitus. Ehitise osade proportsioonid. RUSTIKA jämedalt tahutud kivid. SKULPTUUR Baramante Peetri kiriku arhitektidest Brunellaschi Firenze kirikukuppel Palazzo = palee Albert Ruccelai palee Medicitele Eeskujuks Vana-Rooma kujud. Individuaalsuse ja psühholoogia edasiandmine. Vaba figuur. Ratsamonumendid. Medalikunst. 1. RELJEEFID a
Välismõjuks nimetatakse kellegi tegevuse mõju ülekandumist kolmandatele inimestele. Erahüviseks nimetatakse kaupa/teenust mida vahendatakse turu kaudu ja mille pakkumine/tarbimine toimub eraviisiliselt ehk individuaalselt. Ühishüviseks nim . sotsiaalset väärtust omavat kaupa/teenust , mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid / nt raadio , tv saated, üldharidus , liiklusmärgid , pargid, puhkealad jms.ühishüvis on mittekonkureeriv ning kasumit ei tooda. Ühishüviseid pakub riik .
Planseadus 08.05.2005 viimane seadus. Planeering: 1) üleriigiline; 2) maakonna; 3) üldplan.; 4) detailplan. Plan. on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. Veed: pinnavesi; pinnasevesi kaevuvesi. Rajatakse drenaaz, et hoida ära pinnasevee sattumist keldrisse. Reljeefi analüüs: i = HmaxHmin/B*100%. Hmax1,5m; Hmin0,5m. Maja on horisontaalselt või risti horisondiga kui i < 2%. Kui on i = 10, siis st et H=10m tõusu L=100m kohta pikkusel. 1) võimalus kalde vähendamiseks; 2) hoone jaotatud osadeks; 3) astmeline vundament. Elamurajooni plan. üldised eesmärgid: Head om: haljastus; veekogud; reljeef; vaated; tervislikkus; turvalisus; tulekaitse nõuded; vanuseline struktuur; ilu. Plan. elemendid: krunt; hoone otstarve; hoone kõrguspiirangud; liiklus; suletud bruto pindala sb-m² (hoone kõigi korruste pindala + kelder ja...
Siil Annette Kirotar 8.C Gustav Adolfi Gümnaasium Kirjeldus Siil on meie omapäraseima välimusega imetaja, kelle keha katab okkaline nahk (okkaid ~16 000), tema keha seljapoolt katavad kuni 3 cm pikkused okkad. Peas ja kõhupoolel on karvad. Pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga. Siili pikkus on 2030 cm. Siili saba pikkus on 1,5-3 cm. Elupaik- ja viis Leht- ja segametsad, metsaservad, puisniidud, pargid, aiad, kalmistud, väldib paksu okasmetsa. Tegutseb videvikus ja öösel. Suveks urgu ei ehita, talve veedab lehtede ja rohuga vooderdatud pesas. Talveuni vältab oktoobrist-novembrist kuni märtsi-aprillini. Toitumine Segatoiduline. Eelistab putukaid ja nende vastseid, aga ka vihmausse, konni, hiiri, linnumune- ja poegi, madusid, tigusid. Ei ütle ära ka raipest. On immuunne rästikumürgi suhtes. Talveks kogub nahaaluse rasvakihi. Sigimine Poegib 1 ..
Klassitsism Eestis Aeg: 18.saj. 80-st-19.saj. keskp. Keskused: Tallinn, Tartu Mõjud: (pealinn)Peterburist (1809-tüüpfassaadide määrus), Saksast (mõisnikud) Arh. Varakl. Tallinn. 1) J.Schultz-Eestimaa kubermanguvalitsushoone: barokne fassaad, klassikaline plaanilahendus ja sise...?? 2) Teatrihoone Lai tn. 3 (põles 1855) 3) Elamu Kohtu tn. 2 4) Kõrtsid: Viitna, jt. Tartu. Pärast 1775.a. tulekahju ehitati palju hooneid klassits. Stiilis, seepärast ka Emajõe Atee..?? 1) J.H. Walther Raekoda 2) Johann Zaklowsky Kivisild 3) P. Spekle Uspenski kirik Pärnus Raekoda, Vaivaras kirik, Võrus kirik Sisekujunduses illusionistlikud maalid, antiikteema Norra järgi Lohu mõisates jm. Mõisad: Saue, Ääsmäe, Roosna-Alliku jt. Mõisahooned olid paroklikud. Pargid: Pada, Palmse mõisate ümber jm. Kõrgkl. Tallinn. Kohtu tn.8 Stenbocki maja. Tartu. J.W.Krause ülikooli peahoone (1803-09), Vana Anatoomium, Elamu Lossiplats 16 Mõisad...
Mooste mõis Mõisa ajastus, arhidektuuri stiil ja iseloomulikud elemendid: Mooste mõisa uhkuseks on Eesti üks suurejoonelisim historitsistlikus stiilis kõrvalhoonete kompleks. Tegemist on Peipsi aarest pärit meistrite laitmatu tööga. Enamik hoonetest on ehitatud maakivist ning kaunistatud tellistega, mille abil on loodud keerukaid mustreid. Kõrge sokliga hoone on rohkelt liigendatud, arvukalt on ärkleid, karniise ning kaunistusi. Ainulaadne on hoone järsk katus, mis oli algselt kaetud Baieri Alpide musta kiltkiviga. Peahoone otsas paikneva sissepääsu ees on kaunis pandus kaldtee, mis valmis 1911. aastal. Sissesõidu muudab paraadlikuks kivist vaasidega kaarduv rinnatis. Valitsejahoone on lihtne klassitsistlikus stiilis hoone. Kellatorni kuppel on aga barokistiilis. Järve kaldal asub pseudogooti stiilis viinavabrik. Peahoone on ehitatud heimatstiilis. Asukoht: Mooste mõis ja mõisapark asuvad Moost...
· Tohutute jäätmekoguste teke (+arenenud maad) LINNAMUDELID · Ringlinn ärikeskust ümbritsevad erineva funktsiooniga ringjad linnaosad · Sektorlinn linnaosad paiknevad sektoritena, mis järgivad linna peamisi transpordikoridore · Mitme keskusega linnad tuum on ärikeskus, aga teised alad on üksteisest eraldatud ning ühendatud hästi toimiva transpordiga LINNAKESKKOND · Füüsiline linnakeskkond majad, teed, tehniline võrgustik, pargid, metsatukad, veekogud, tühermaad, reostunud alad · Sotsiaalne linnakeskkond inimesed, nende omavhelised suhted, suhted elanike, ettevõtete ja avaliku sektori vahel · Virtuaalne linnakeskkond interneti teel vahendatav info, linna pildid, kujutelmad
no article mitmuses olevate nimisõnade ees, kui räägitakse neist üldiselt loendamatute nimisõnade ees inimeste eesnimed (koos perekonna nimega) mänge mängima: play football; volleyball mandrid: Africa, Australia, Asia riikide nimed va., mis sisaldavad state; republic; kingdom (the USA, the UK, the republic of EST) linnad tänavad; väljakud; pargid õppeained; ainenimed üldiselt kuud; nädalapäevad; pühad järved: Lake Võrtsjärv mäetipud; üksikud saared keelte nimetused, kui neile ei järgne sõna language hotellide; pankade; kaupluste; restoranide nimed, kui nad sisaldavad omaniku ees- või perekonnanime a or an a: sõna hääldus algab kaashäälikuga an: sõna hääldus algab täishäälikuga ainsuses oleva loendatava nimisõna ees esmakordne mainimine
eenduvad ja taanduvad pinnad. Linnaehituse inspiratsiooniks on renessanssiajastu ideaallinnade planeeringud. Baroki linnade jaoks oli oluline luua linn, mis oleks pühendatud inimestele ja heale sotsiaalsele elule. ➢ Metropoli ilme - suurlinn 200 000 - 400 000 elanikke ➢ Avatud väljakud - väljakukompleksid, suurejoonelised väljakud ➢ Esindusväljak - ehk linna peaväljak ➢ Langeva varju- ja valgusemänguga tänavad ➢ Arenenud pargi kultuur: suveresidentsid, pargid ja ümberplaneeritud jahimaad ➢ Suured tänavad - prospektid, peatänavad ➢ Siseruumi mugavus väljatoodud välisruumi ➢ Perspektiivsete vaadete rida ➢ Kolme kiire süsteem ➢ Trapetsikujuline väljak ➢ Ansambliehitus ➢ Purskkaevud - skulptuuride kasutamine purskkaevu vormina 2. Mis linn kujunes barokiajastu linnaehituse näidiseks, iseloomustage lühidalt kuidas ümber planeeriti ja lisage linnaplaan.
..detailide rohkus Gooti stiilil Pariisi linnaosad Vanalinn Uuslinn Ülikoolilinn Vanalinn Nostalgiline õhkkond Laeva kujuga saarel Kirikute rohke (21 kirikut) Siin asub: Sainte-Capelle kõrguva katusega Jumalaema kirik (Notre Dame) Palus'-turg Sainte-Capelle Jumalaema kirik (Notre Dame) Ülikoolilinn Rõõmus õhkkond Palju skolaare Terviklik 42 õppeasutust Siin asub: Philippe Auguste klooster Uuslinn Kõige suurem neist kolmest Palju losse Suured aiad, pargid Monumentaalsed hooned Siin asub: Ave Maria kirik Louvre Philippe Augustuse ajal ehitatud Algselt kuningapalee Praegu muuseum Prantsusmaal Louvre Imede Õu Koht kerjustele , vaestele ja äratõugatutele Clopin Trouillefu Seal toimus palju kiritegusid, lõbutseti Seadus: kui sa pole äratõugatud või varas , siis pole sul sinna asja Imede õue lõbutsemised, vargused ja mõrvad jõudsid ka Pariisi tänavatele Pariisi tänavad õhtul
ROKOKOO KUNST Milliseid kunstiliike hõlmas ROKOKOO? Hõlmab: · sisekujundust (Bernini, Rubens, Rembrandt, Vermeer van Delft, Velazques, Watteau); · mööblit, · maalikunsti (kujutav kunst valgus ja vari, dünaamika); · rõivastust; · tarbekunsti; · ehituskunsti (kirikud, lossid, pargid); Millised on rokokoo kunsti iseärasused? Rokokoo näoli oli tegemist 18. sajandi kunsti- ja kirjandussuunaga, milles teadlikult rõhutati kergmeelset meelelisust ja mängulisust. Sellele lisandus tavaliselt ka huumor, iroonia või satiir. Rokokoo järgis carpe diemi põhimõtet nautida maiseid rõõme, kuni elupäevi antud. Näiteks rootsi luuletaja Carl Michael Bellmani (17401795) joomalaulud. Milline oli rokokoo aegne mööbel? · Rokokoo aegne mööbel oli kerge ja mänglev, istmete piirjooned lainjad. Lisandus suurel hulgal erinevaid uusi esemeid. · Näiteks uut tüüpi istmed: 1) bergere - polsterdatud seljatugi kasvab ül...
tehismaterjalidest. ,,Sõrmused ja karikad" aga sümboliseerivad saavutust, puutumata ja puhast loodust. Kõik on ära puhastatud ning loodus on jälle tehismaterjalidest vabaks saanud ning särab ja hiilgab oma puhtuses nagu ,,sõrmused ja karikad". 4. Luuletuse pealkiri on ,,pärast tormi". Seda võib tõlgendada nii, et tormi on võrreldud inimkonna tormilise arenguga ja nüüd K. Ehin luuletab sellest, kuidas tööstusliku revolutsiooni tagajärhel meie pargid ja rannnad reostusid ning kuidas me peame selle reostusega nüüd võitlema hakkama. Teine tõlgendusviis on reaalsem, mõni mastaapne looduskatastroof nagu tornaado Katariina või tsunami lihtsalt reostas rannad.
Inimkõrv on vähem tundlik madalatele sagedustele (alla 1000 Hz) ja tundlikum kõrgetele sagedustele. MÜRA TUGEVUSE KATEGOORIAD I KATEGOORIA - looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja tervishoiuasutuste puhkealad II KATEGOORIA - laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates III KATEGOORIA - segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted) IV KATEGOORIA - tööstusala. MIS ASI ON MÜRAKAART? Välisõhu strateegiline mürakaart kaart, mille abil
endale. Pesast lahkub kolmenädalaselt. Levik ja ränne Väga laia levikuga: Euroopas ja Aasias, ka polaarjoone taga, Aafrikas. Eestis kõikjal sage. Rändlind. Talvitab troopilises ja Lõuna-Aafrikas, Lõuna-Aasias, Araabia poolsaarel. Saabuvad alles maikuus. Äraränne algab vara - juuli keskel. Elupaik ja -viis Elupaik mitmekesine, seotud pesaperemeeste levikuga. Metsad, metsastepid, veekogude kaldatihnikud, pargid, aiad, asulate servaalad, mäestikud. Teekonda talvituspaigast alustavad suure parvena, aga kohale jõuavad üksikult. Kukkuma hakkab 2...3 päeva möödudes, nii päeval kui öösel, eriti hämaras. Emased ei kuku. On päevalind. Toitumine Selgrootud: karvased liblikaröövikud, mardikad, sihktiivalised jt, marjad, sigimisajal värvuliste munad. Hangib enamasti puuokstelt ja põõsastelt, harvem õhust. Poegi toidetakse kasuvanema poolt veel 1..
Mis on arhitektuur ? ehk ehituskunst, põhiline et ehitus vastaks oma ülesandele ja funktsioonile. Mida tuleb arvestada(3) ? 1) ruumide, masside, pindade proprtsioone ja vahekordi 2)üksikosade ja tervikute harmooniat, sümmetriat ja asümmetriat 3) valguse mõju Jaguneb(3)? Sakraalarhitektuur(kirikud, kloostrid, kabelid) Profaanarhitektuur (ilmalik- lossid, paleed, linnused) Maastikuarhitektuur ( aiad, pargid) Mõjutab (3) ? 1) ehitustehnikad mingil ajajärgul 2) ehitusmaterjal 3) Kunstilised kujundus elemendid (kontrastid, proportsionaalsus. Skulptuur ? kujutava kuntsi üks kolmest põhiliigist, kõrvuti maalikunsti ja graafikaga. Jaguneb töötlemise järgi (2)? 1) raidkunst 2) plastika. Monumentaalskulptuur? (monumendid, hauasambad) (tehakse: graniit, pronks, teras) Vabaplastika? (skulptuurid-vabalt valitudteemadel) (tehakse:marmor, pronks, graniit, puit, vask) Dekoratiivskulptuur? (purskkaevud, skulptuurid pargis) (teh...
Sügis teeb toredaid asju Sooja suve ja külma talve vahele jääb sügis, mis üllatab meid vahel varajase lume, lakkamatu vihma või lihtsalt värvilise iluga. See aastaaeg võidab paljude südamed just oma olemuse ja tegudega. Vapustavad värvid, maitsvad puuviljad, ettearvamatud ilmastikuolud, koolitee algus- kõik nad iseloomustavad sügist, kuid mida toredat sügis teeb? Sügis teeb toredaid asju. Ta täidab meie päevad värvidega, mida me muul ajal ei näe. Kõik aasad, niidud, metsad, pargid ja hoovid katab ta värvidega. Muidu rohelist kuube kandud lehed on nüüd kollased, punased ja kuldsed. Sügis teeb toredaid asju tuues puu otsas olevatele viljadele mõnusalt valminud pale. Punaseks saavad õunad, kirsid, alöötsad, tikrid ja sõstrad. Kollaka väljanägemisega on maitsvad pirnid ja viinamarjad ning ega lillakad ploomidki oma kirkusega alla jää. Kodudes valmivad mahlad, moosid ja hoidised. Kõik see selleks, et jahedate talvepäevade vahele tükikese soojust tuua.
Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi, rebaseid ja jäneseid. Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud, ka varem igapäevatoiduks Rahvuspargid Rootsis on 29 rahvusparki kogupindalaga 7315 km2. Rootsi oli esimene riik Euroopas, kes 1909. aastal rahvusparke rajama hakkas. Suurimad on Abisko, Ängsö ja Björnlandet. Rahvus pargid moodustavad 1,6% Rootsi kogupindalast. Lisa Suuremad linnad: Stockholm (894 200 inimest), Malmö (280 400 inimest), Göteborg (549 800 inimest). Kuningas on Carl XVI Gustaf. Rootsit ja Taanit ühendab sild. Rootsi kogupindala on 450 295 km2. Rootsis elab kokku ~9 694 000 inimest. Küsimused Mis mäestik on Rootsi lääneosas? Mis on see eksootiline taim, mis kasvab Rootsis?
Sügis teeb toredaid asju Sooja suve ja külma talve vahele jääb sügis, mis üllatab meid vahel varajase lume, lakkamatu vihma või lihtsalt värvilise iluga. See aastaaeg võidab paljude südamed just oma olemuse ja tegudega. Vapustavad värvid, maitsvad puuviljad, ettearvamatud ilmastikuolud, koolitee algus- kõik nad iseloomustavad sügist, kuid mida toredat sügis teeb? Sügis teeb toredaid asju. Ta täidab meie päevad värvidega, mida me muul ajal ei näe. Kõik aasad, niidud, metsad, pargid ja hoovid katab ta värvidega. Muidu rohelist kuube kandud lehed on nüüd kollased, punased ja kuldsed. Sügis teeb toredaid asju tuues puu otsas olevatele viljadele mõnusalt valminud pale. Punaseks saavad õunad, kirsid, alöötsad, tikrid ja sõstrad. Kollaka väljanägemisega on maitsvad pirnid ja viinamarjad ning ega lillakad ploomidki oma kirkusega alla jää. Kodudes valmivad mahlad, moosid ja hoidised. Kõik see selleks, et jahedate talvepäevade vahele tükikese soojust tuua.
Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau VANA-ANTSLA MÕISAKOMPLEKS Referaat Juhendaja: Merike Aruväli Põlva 2013 SISUKORD: 1. MÕISA OMANIKE VÄRVIKAS AJALUGU lk 3 2. MÕISAKOMPLEKS lk 4 3. PILTE MÕISAKOMPLEKSIST lk 5 4. KASUTATUD ALLIKAD lk 16 1. MÕISA OMANIKE VÄRVIKAS AJALUGU 1376. aastal andis Tartu piiskop Heinrich I Velde mõisa vendadele Hermann ja Otto von Uexküllile. 1588. aastal kuningas Sigismund III andis mõisa Võnnu kastellaanile Georg Schenkingile, kes ehitas mõisast kastelli -s. o. kindluse, millest tänaseks on vähe säilinud 1625 andis Rootsi kuningas Gustav II Adolf mõisa kammerjunkur Acke Tottile. 1649. aastal müüs viimane mõisa 14 500 taalri eest Diedrich Riegemannile, k...
või linnastusse. Linnastu ehk aglomeratsioon on funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad või asulad. Territoriaalne segregatsioon on see, kui inimesed kogunevad erinevatesse kohtadesse seisuste järgi. Millised probleeme toob kaasa ülelinnastumine arengumaades? Tööpuudus, kooli- ja lasteaiakohtade puudus, alkoholism, narkomaania, haigused, vägivald jne. Miks on vaja plaaneerida linna KK? Peab vaatama linna miljööd, hoida alles pargid, rohelus, vanalinna peaks säilitama, ja et üks ehitus ei kahjustaks teist. Nt, kui ehitatakse väikse maja ette suur maja, siis ei ole seda teist maja nähagi enam Nimeta KK probleeme linnades? Sudu, reostus jne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
