Jaapani aed Lääne inimese jaoks on Jaapani aed silmapilkselt äratuntav. Jaapani aiakunsti omapära mõistmiseks on vaja tutvuda selle ajalooga. Aiakunsti alguseks loetakse 6. sajandit, mil Jaapanisse saabusid esimesed aednikud Koreast, kes tutvustasid seal hiina aiakunsti põhimõtteid, mille aluseks oli taoistlik ja budistlik filosoofia. Aedu loodi nagu maalikunsti san-sui (mäed-veed) zanri järgi, milles väljendati kosmogoonilist yin-yang printsiipi. Aiakunstniku kohus oli mõista looduses toimuva varjatud mõtet ja seda aia kaudu väljendada. Puude ja taimede valikul jälgiti sümboolikat, näiteks sümboliseeris mänd pikka iga, lootos hingelist puhtust, pambus mehisest ja vastupidavust. Oluline oli ka aastaaegade ilmekas väljendamine. Tegelikult
2. Aiakunst läbi aegade. 2. osa. 2004. [Toim. T. Tallinn] 3. Hobhouse, P. 2006. Aianduse ajalugu. Tallinn: Varrak 4. Mazzoni., I. D. 2006. Aiad ja pargid. 50 klassikut. Tallinn: Tea. Järgnevalt mõned märksõnad ja näidisküsimused erinevatest kursuse jooksul käsitletavatest ajastutest. AntiikKreeka, AntiikRooma, keskaegne aed Sümbolism, seosed, elemendid. Maastik, kultuurikeskkond, arhitektuur. Eksamiküsimused võivad olla sõnastatud näiteks nii: 1. Nimeta viis antiigi aiakunsti elementi, mis kandusid edasi renessansiajastu aedadesse. 2. Nimeta ja visanda kolm antiigi aiakunsti elementi, mida kasutatakse ka tänapäeval. 3. Selgita mõistet "Paiga vaim" algses ja ülekantud tähenduses. 4. Mida ühist on vanadel kreeklastel ja vanadel eestlastel (suhtumises loodusesse. 5. Kuidas on võimalik siduda parki või aeda ümbritseva maastikuga? Too kolm näidet aiakunsti ajaloost. 6
liigirikas. • Kreeklased kasvatasid laialdaselt taimi pottides: granaadipuu, mürt (meil rahvasuus ka mirt), roosid, liiliad, iirised jt. • Pühapaikade (nümfeionid) ümber kasvasid muuhulgas mustad paplid, küpressid, plaatanid, maasika- ja loorberipuud jne. Nümfeionite ümber ka pühad hiied (alsos). Kuulsaimad olid Delfi pühamu metsad. Pühadest hiitest olümpiamängudeni • Nümfeionist ja selle modifikatsioonist kujunes hiljem välja Euroopa aiakunsti põhiteema. • Pühadest hiitest arenenud avalikes parkides korraldati võistumänge (agon´e). Sellesse kuulusid kogu võimlemine ja muu sport, ka nn. olümpiamängud, ratsasport, hobustega võiduajamine ja muusika. Selline sisu mõjutas nende aiakunstilisi lahendusi. • Hilisemad filosoofid Friedrich Nietzsche ja Jacob Burckhardt on nimetanud agoone Kreeka kultuuri alustalaks (põhiprintsiibiks). Linnahaljastus • Kreeka linnad olid hoonestatud nii
aia nurgakiviks. Põhilised olid ruut ja ristkülik motiivid, kuid esines ka ümmargusi tiike ka. Mesopotaamia aed 1) 713-708 ehitatud pealinn, palee ja aed, mis lõplikult valmis ei ehitatudki, vaid hüljati. Iraagis Korsabadi külas Asüüria kuningas Sargoni II poolt 2) Sargon II poeg Sanherib ehitab Nivies (assüürias) 6 saj e.kr alguses aia, mis rõhtuab sümboolselt mägimaastikku 3) BABÜLOONIA RIPPUVAD AIAD järgivad ehituselt tsikuraatide stiili, Mesopotaamia aiakunsti stiilinäide. Rajaja Nebukadnetsar II 500 a alguses 4) Pärsia suurkuningate aiad sarnanesid Assüüria aedadele. Jahipargid, kus toimisid ka pidustused,. Pärsiad olid esimesed aednikud, suurelt jaolt tähelepanu lille- ennekõike roodipeeanrdele. Pärsiast leviski roosikasvatus edasi Hispaaniasse ja Euroopasse. Kreeka aed Kreeka aia kohta infot on kesiselt. 1) Sitsiilia Kreeka asurkondades oli 5 saj. e.Kr elegantseid aedu.
liik võsu-liivsibul (Jovibarba sobolifera ). Peale Pangodi järve asuvad kaitsealal veel Kodijärv ja Kogerjärv e. Väike Kodijärv. Pangodi maastikukaitseala pindala on 383 ha. Kaitseala maa-ja veeala kuulub kahte piiranguvööndisse. 1. Kodijärve pargi piiranguvöönd, kus säilitatakse ja arendatakse ajalooliselt kujunenud planeeringut, dendroloogiliselt liigirikast, kultuurilooliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtuslikku puistut ning pargi-ja aiakunsti kujunduselemente. 2. Pangodi piiranguvöönd hõlmab kaitseala piires olevat maa-ja veeala väljaspool Kodijärve pargi piiranguvööndit. Enamik siinsest territooriumist on olnud kasutusel põllu-ja karjamaadena. Looduslikku taimkatet on säilinud peamiselt kuuse-männimetsana Palumägedel ja väikeste soolaikudena järvede ääres. Palumägedel asub matkarada, parkla, ujumisrand, telkimis-ja lõkkekohad. http://www.visittartu.com/1194 www.maaamet.ee/uusuit/index.asp http://www.geopeitus.ee/
2. Aed kui inimese looming. Aed Eedeni peegeldusena (3.) Eedeni aed, kus inimesed elasid harmoonias ja rahus, enne kui nad maa peale kukutati. Mütoloogiline paik põhineb originaalse Pärsia paradiisi paiknemise mõistmisel. Rippuvad aiad ja paradiis: Rippuvad aiad paigutati iidse Babüloonia linna kindluse sisse. Paradiisi aed loodi loodusliku maailma tõlgendusena linnakeskuse kontekstis. Eufrati jõgi suunati ümber, et kontrollida voolu ning kasutada niisutust. 4. Aiakunsti areng Muinas-Egiptuses. Üleujutuste poolt määratud elurütm ja majanduslik tegevus. Niisutustööd ja viljakasvatus. Metsikute loomade kodustamine. Egiptuse aed: Korrapärase planeeringuga, ristküliku- või ruudukujuline. Tasasel maa-alal ja suhteliselt väikse. Piirdega piiratud. Teljeline orientatsioon. Arhitektooniliste elementidena kasutati lehtlaid ja väravaid. Tsentraalne, nelinurkne või T- kujuline bassein. Rikkalik taimestik. Teeba aed. 5
mitu traktaati, kus ülistas Palladio laadi ehk antiigi täpset kopeerimist. Traktaatide tõttu hakatigi Inglismaal kasutama palju palladianismi. Kasutas ka rustikat. Whitehalli lossi pidusaal William Chambers (1723--1796) XVIII saj kuulsamaid meistreid Gigantse Somerset House'i ehitaja Londonis Somerset House William Kent (1684--1748) Arhitektina, veel rohkem aga aiakunstnikuna on väga hinnatud Inglise aiakunsti stiili looja. Vastandina prantsuse arhitektoonilisele aiakunstile on ingliseaiakunst selle ideaaliks oli kujundada mitmekesiselt maaliline ja täiesti vaba looduspilt. Stowe aiad KASUTATUD KIRJANDUS: http://en.wikipedia.org http://koolielu.edu.ee/klassitsism/klassika/ba rokk.html http://www.koolibri.ee
Aed on taeva/paradiis/aia projektsioon maale, mida on kohandatud maapinnale. Sarnaselt Eedeni aiale jaotuvad aiad neljaks osaks. Islami aia ideloogiaks oli kosmiline idee, mille järgi universum koosneb kahe suure jõe poolt neljast aiast ehk kvartalist. On teada, et Eedeni aed oli väga ilus. Tänapäeva kui ka vanaaia aedades kasvatatakse piiblitaimi: datlipalmid,loorberipuud, õlipuud,küpressid,seedrid, kõrrelised,viigipuud, õunapuud,elupuud. 4. Aiakunsti areng Muinas-Egiptuses · Inimese sotsiaalne areng: Jahipidajast - põllupidajaks · Egiptuse aiad olid enamasti kinnised aiad · Korrapäranae planeering, ristküliku või ruudukujuline · Tasasel maa-ala ja suhteliselt väiksed · Piiridega piiratud · Teljeline orientatsioon ehitistele · Rikkalik taimestus müüri juures pikemad taimed aga mida rohkem sügavamale aeda seda madalamaks taimed läksid
Mesopotaamia u. 4000-600 a. e.Kr. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Mesopotaamia Second level Third level asub Pärsia lahte Fourth level suubuva Tigrise ja Fifth level Eufrati jõe kesk- ja alamjooksualal, tänapäeva Iraagi aladel. Algsed elanikud olid Sumerid, kelle keelelise kuuluvuse ja päritolu kohta meil teadmised puuduvad. Sumerid kasutasid savitahvlitel olevat kiilkirja ning nendega k...
Mo-mo Rohe ,,less is more" Garret Eckbo- Am maastikuarhitekt Avaldumise maade kaupa: 1. Prantsusmaa 2. Sveits 3. Skandinaaviamaad Kolm suundumust: TÖÖKS!!!!!!! 1. Uute materjalide kasutamine.Väljapääsu otsiti ühelt poolt uutest materjalidest- betoon, klaas, metall, elektrivalgus, mille abil konstrueeriti ülidekoratiivsed, moodsale maalikunstile (kubism) lähenevaid pilt-maastikke (Pr, Guevrekian) Pariisi maailmanäitus 1925- uut aiakunsti demonstreeriti avalikkusele Taimed kui ehitusmaterjal! Püsililled, igihaljad põõsad. Mõeldud kõrgemalt vaatamiseks. Seos maja ja aia vahel oli olulisem kui seos aia ja ümbritseva vahel. Gabriel Guevrekian- kubistlikud aiad. Vee ja valguse aed 2. Sveits .Teine, vastupidine suund aiakunstis aiakunstis soojendas järjekordselt üles puutumatu looduse ja pastoraalse maastiku kontseptsiooni (Sveits, Le Corbusier) 3
mõeldud ehk külaliste vastuvõtuks. Peahoone asub aia keskel. Hoonete vahele jääb suur viinamarjaistandus, mis koosneb viiest kõrvutiasetsevast varikäigust. Aed on sümmeetrilise ja korrapärase kujundusega. Kahel pool peahoonet asuvad aiapaviljonid. Nende ees on lillepeenrad ja ristkülikukujulised basseinid veelindude ja lootoseõitega. Ka kahel pool külalistemaja on basseinid. Kõike ümbritsevad korrapärased puuderead, datlipalmid ja sükomoorid. Aia mõõtmed 2 Vabrit, S. Aiakunsti ajaloo loengukonspekt. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 9 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a võiksid olla 100 x 100 m. Seda Amenhotep III sõjapealiku regulaarset sümmeetrilist ja
kõikjal on vesi: kanalites, purskkaevudes, basseinides. Vesi kulgeb läbi õuede ja aedade, sillerdab tiikides ja purskkaevudes, voolab treppidel. Alhambra kindlusloss ja Generalife aed asuvad Granada linnas Lõuna-Hispaanias. Ehituaeg on 13.sajandi keskelt kuni14.sajandi lõpuni. Kõrged vahemere küpressi hekid moodustavad aedades varjulisi labürinte. Alhambra kindluslossi koos valitsejate suveresidentsi Generalife aedadega peetakse islami arhitektuuri ja aiakunsti kaunimaks pärliks. 3. Kirjelda lühidalt tüüpilist Egiptuse aeda * Iseloomulik Egiptuse aiale oli: Aed oli korrapärase planeeringuga, ristküliku- kuni ruudukujuline, piiratud. Rikkalik taimestus ühetaolistest puu- ja põõsaliikidest. Puud istutati alleedena või lihtsalt ritta, kusjuures kõrgemad puud istutati aia piirile. Kasutati rütmi. Näiteks ühes reas puud kahest või mitmest erinevast liigist rütmiliselt kordumas
lähialadel vabakujuliseks pargiks paviljonid, raidkujud, koopad- lehtedega dekoratiivtaimed. kaugemal). Palee (villa) pargi keskel grotid, purukattega teed eri Lilled hiljem. kujundatud üle loodustunnetus värvitoonides. puudub. Kujundajad olid kunstnikud, nt Itaalia aiakunsti levik mujale L. da Vinci, Raffael, Michelangelo jt. Euroopasse. 16. saj: rõhu Maastik avaram ja tasasem. Iluaedade Parterite suurem osatähtsus, Kontuurhekid pukspuu. Lilli Intensiivne taimekasvatus. Uued kandumine ja parkide suuremad mastaabid. Vanade kõverjoonelised kompositsioonid, vähe. Parterid värvilised sordid. Loodusteadused
- 12. sajandil sai tarbekunst eriti tähtsaks. Kamakura ajastul muutus tarbekunst kargemaks ja mehisemaks. Tähtsaim ala oli metallehistöö (mõõgad,kiivrid jne).Jaapani aiakunst väldib reeglipära ja sümmeetriat ning jätab mulje juhuslikult kujunenud, muinasjutuliselt mitmekesisest põnevast aiast. Suhtumine looduse objekti kui endaga samaväärsesse vestluspartnerisse on aiakujunduskunsti aluseks. Jaapani aiakunsti omapära mõistmiseks on vaja tutvuda selle ajalooga. 3 Maalikunst: Jaapanis kasutati maalikunstis pintslit ning vesivärve. Nendega maaliti kas siidile või paberile. Tusimaaliga tegelesid algselt mungad, kuid pärast see levis ka muu inimkonna seas. Umbes 1500 aastal tekkis ka omapärane kunstivorm, mida hiljem hakati nimetama e-makimono. E-makimono kujutas endast teksti illustreeritud piltidega üleval servas
poole istutatud nõeljatest siberi nulgudest tugevad tumerohelised puurühmad. Mida kaugemale Sillapää lossist, seda õrnema, heledama ja isegi hallima lehestikuga istutusmaterjali on kasutatud. Nõnda saavutatud optilise efektiga mõjub pargiaas veelgi pikema ja avaramana. Joonis Sillapää park (sillapää mõisapark.www) Sillapää pargiaasa krooniks on vaade peasissepääsu trepilt. See on hilisklassitsismile iseloomulik piltmaastik: pitoreskne peisaa on aiakunsti võte, kus maastikku vaadeldakse kui raamitud pilti. Raam tekib lossi peaukse kohal asuvat rõdu toetavast neljast sambast ja rõdu enda põrandakonstruktsioonist. Peahoonest põhja poole jääv pargiosa selsamal jõe ja paisjärve vahelisel poolsaarel vaheldub märksa väiksemate pargiaasade ja tihedamalt istutatud aladega metsapark, kus harilik pärn, vaher, saar ja tamm annavad ohtralt järelkasvu. Sillapää lossipark on üle 600 puu- ja põõsaliigiga üks liigirikkamaid Eestis. Mainitud
puiesteede peatelg. Põhimotiivideks on sümmeetriliselt paigutatud astmelised muruterrassid, tiigid, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud-põõsad, skulptuurigrupid ja purskkaevud. Inglise park - tekkis 17. saj Inglismaal, Euroopas sai populaarseks 18. saj-l vastandina rangelt korrapärasele prantsuse pargistiilile. Uue stiili levikut toetas valgustusajastule iseloomulik loodusläheduse taotlus. Vabavormilise metsapargi teket mõjutas ka Hiina ja Jaapani aiakunsti eeskuju. Omamoodi paradoksaalseks sihiks sai inimkätest puutumatuna näiva romantilise ideaalmaastiku kujundamine, mida ilmestasid näiteks kunstlikud varemed.
juurde aedu ja parke. Tekkis uus amet: topiarius, aednik, kes tegeles aedade kunstipärase kujundamisega. Rooma lähedal asutati lugematuid puukoole ja aiandeid, mis varustasid rikkaid linnakodanikke taimede ja lõikelilledega. Leidus isegi kasvuhooneid, mida ehitati õhukestest glimmer-plaatidest. Seal kasvatati talvel lilli ja isegi viinamarju. Linnas leidus ka katuseaedu, mida soojenduse abil aastaringselt õitsvatena hoiti. Plinius Noorem (23...79. a) oli üks Rooma oraatoritest. Tema panus aiakunsti ajalukku on temast järele jäänud nn "aiakirjad", mis annavad ülevaate Rooma kõrgklassi elust 1. sajandil ning sisaldavad paljusid näiteid Pliniuse enda aedadest. Need detailsed kirjeldused annavad edasi arhitektuuri vormilisust, varjuliste promenaadide ja merevaadete erilist väärtust, kirjeldab jahedaid portikusi romantiliste seinamaalingutega, mis sidusid hoonet aiaga, skulptuure, pügatud hekke, pukspuupartereid, topiaariume, vett ja grotte. Plinius Noorema
Uudne on ainult vormide rikkalikkus ja toredus, samuti suurem vabadus. Tähtsaim Veneetsia meister barokiajastul on Baldasare Longhena, kelle meistriteos, ühtlasi barokkarhitektuuri tippsaavutusi üldse on 1631a. alustatud Santa Maria della Salute kirik. Barokiajastu profaanarhitektuuri üllaim mälestis on sama meistri ehitatud Palazzo Pesaro. Väga palju stiiliküllast ja maitsekat on barokiajastul loodud monumentaalsete treppide, kaevude, väravate jm näol. Ka aiakunsti alal on barokk saavutanud ületamatuid tulemusi. Skulptuur Barokiajastu silmapaistvaim skulptor, ühtlasi ainuke suurmeister sel alal on Bernini. Bernini on kunstnik, kes maalilise, dünaamilise ja pateetilise käsitlusviisi skulptuuris esimesena järjekindlalt teostad ja sellega stiili loob, mis ligi pooleteise sajandi kestel peaaegu terves Euroopas valitseb. Bernini hülgab täiesti klassikalise skulptuuri range ülesehituse maalilise üldmulje kasuks, milles domineerivad valguse
Kõige paremini pääsevad peenrad esile lähivaates, kus eristub iga taim. Lillepeenrad jagunevad sõltuvalt kujust ja suurusest klumpideks, bordüürideks, miksbordüürideks, vaippeenardeks ja kollektsioonipeenardeks. Taimekompositsiooni osadeks regulaarsel lahendusel on allee, hekk, boskett, spaleer, varikäik, parter, solitöör ja bordüür. Alleeks nimetatakse üheliigiliste puuderidadega ühelt või kahelt poolt piiratud teed. See on üks vanimaid aiakunsti elemente. Hekid on regulaarselt hooldatavad või vabalt kasvavad põõsaste ridaistutused. Kasutamise eesmärk on peamiselt piirav ja kaitsev. Bordüür on klassikaline hekk, mille kõrgus jääb alla poole meetri. Eesmärgiks on murualade piiramine. Ridaistutused on võrreldavad eelnevatega. Boskett kujutab endast suletud välisruumi, mille seinad moodustavad tihedalt istutatud ja vormi pöetud puud. Spaleer on allee ning bosketi ühendvorm. Parterid on avatud pargiosad. Parterid
omased ainult inglise pargile vaid ka selle juurtele, Mesopotaamia jahiparkidele, normannide Inglismaa hirveparkidele, antiikse Rooma aedadele ja renessansiaegsele Itaaliale.25 Veel inspireerisid 18. sajandi aiarajajaid Claude Lorraini ja Nicolas Poussini maalid: puudesalud, klassikaliste varemetega arkaadialikud vaared ja mäekünkad. 26 Inglise pargi „leiutajatest“ rääkides ei maini me esimesena aednikke või arhitekte vaid hoopis kirjanikke ja filosoofe. 18. sajandi korrapärast aiakunsti stiili pilkasid Joseph Addison Spectator’is ilunud esseedes ja Alexander Pope Guardian’is. Addison kirjutas essees „Kujutluse rõõm“, et eelistab matemaatiliseks kujundiks lõigatud puule laialivalguvuses harude ja okste lopsakuses olevat puud ja väikestele labürintidele õieehetes viljapuuaeda. 27 Alexander Pope nõudis 1713. aastal Guardian’is tungivalt, et pöördutaks tagasi „ilustamata looduse meeldiva lihtsuse“ juurde ning naeruvääristas oma kujuteldavad
imetleda massilistes kogustes, loomulikult sõlmiti sel ajal ka ärilisi kokkuleppeid. 10 Hollandist levis hüatsindikultuur Saksamaale, eelkõige Preisimaale, hiljem edasi Prantsusmaale. Preisimaal hakkas hüatsindikasvatus arenema eriti pärast seda, kui siia asus elama pelju Prantsusmaalt kirikukonflikti pärast pagendatud hugenotte. Hugenotid mõjutasid üldse soodsalt saksa aiakunsti arengut sel perioodil. 18. sajandi lõpul korraldas üks hugenottide järglasi, aednik David Buchez Berliinis esimese suurejoonelise hüatsindinäituse. Mõne aasta pärast avas tema sugulane hüatsindiaia kõrval kohviku. Sai moeasjaks seal kohvi juua ning hüatsindilõhna nautida, korduvalt külastas kohvikut ka keiser. Hüatsindikultus levis ja möödunud sajandi 30.-40. aastatel olid Berliini lähistele tekkinud tohutud hüatsindiväljad
28. Maastikuplaneerimise (üld ja detailplaneering) eesmärk. Maastikuarhitektuuri mõiste, selle kujunemine Eestis ja mujal. Planeerimise põhiülesanne on planeeritava maaala arengu põhimõtetes ja tingimustes kokkuleppimine. Maastikuarhitektuur on teadus ja kunstiharu, mis tegeleb maastike plaanipärase kujundamisega. Kui arhitekt kujundab hooneid ja nende siseruume, siis maastikuarhitekt kujundab tellija soovi järgi välisruume. 1. iidset aiakunsti, muistsete aedade rajamisel hakati esteetilistel kaalutlustel maastikupilti sihilikult muutma (seitsme maailmaimehulgas Semiramise rippaiad nn.katusaiad), 2. linnaelamute sisehoovide aiad (pakkusid silmailu ning kaitsesid kõrvetava päikese eest), 3. kloostrite sisehoovid (omamoodi botaanikaaiad), 4. korrapärase põhiplaaniga Itaalia renessanssaed (kasutati lopsakaid taimi, voolavat vett ja kauneid skulptuure), 5
Le Bruni loodud dekoratiivstiili printsiibid on laenatud itaalia barokist, Pietro da Cortonalt. Kuid Le Brun käsitleb neid ehtsa prantsusepärase püüdega reeglipärasuse, selguse ja ülevaatlikkuse poole. Selle stiili paremaid näiteid on Versailles`lossi siseruumid eesotsas Peegligaleriiga ja kuulus Apolloni galerii Louvre`i muuseumis. Louis XIV sisedekoratsiooni stiil on äärmiselt pompöösne ja tore. Charles Le Brun. Apolloni galerii ● Andrè Le Notre (1613-1700) Prantsuse aiakunsti looja. Tema loodud on Vaux-le-Vicomte`i ja Versailles` lossi park. Juhtmõte oli aiakujunduse abil suurendada hoone monumentaalsust ja mõjukust. Lossi fassaadist lähtub peaallee, mis läbib kogu pargi; see võib koosneda ka üksikutest terrassidest, millel on lilleparterid, muruväljakud, basseinid, purskkaevud jne. Kogu parki läbivad lossist ja teistest punktidest lähtuvad, ikka sirgelt ja sümmeetriliselt paigutatud kõrvalalleed. Puudele ja põõsastele
23 Kuid nii hiljutist kunstlike varemete rajamisest oleks pidanud rahvas mäletama. Mäletati ju puude istutamist mõisa ümbrusesse umbes sama ajal. /Odres/ Kas varemed püstitati juba hilisbarokse ümberehituse käigus 1700ndate keskel? Sest millalgi sel ajal või paar aastakümmet hiljem rajati barokkpargist lääne ja põhja poole vabakujuline maastikupark. Jällegi üks esimesi Baltikumis. Rootslased hindasid aiakunsti. /Norrman/ Tondimägi asus barokkpargi serval ja varemed oleks ehk olnud üleminek maastikuparki? Kaartidel aga varemeid ei näidatud, nii nagu pole neid näha ka 1903. aasta kaardil. Kuid nüüd asja veel üks külg. Kohanimi viitab koha tähenduslikkusele. Kalme-, kabeli- kiriku- viitavad kivikalmele või külakalmistusle; ohvri-, anni-, raha, tantsu-nimed viitavad ohvri- ja muu kultusliku tegevusega seotud paigale; jne, jne
tänapäeval tuntakse. Pärast kristluse pealetungi kasutati Alhambrat ikka kuningliku paleena. Alhambras paikneb ka Karl V renessanss-stiilis suveloss (alustatud 1526,lõpetamata). Alhambrat on nim ''mauride Versaille'ks''. Alhambra oli mauride valitsejate talvine eluase , suved veetsid nad naabruses asuvas suveresidentsis Generalifes, millest pole palju säilinud. Alhambraga külgnev park, nn.Generalife aiad, on mauri aiakunsti tippsaavutus. Generalife tähendab `'jumalik aed'' või `'arhitekt Genna-Alarife aed''. Suviti toimuvad neis kauneis aedades muusika- ja tantsufestivalid. Mauridel on küpress vaikuse sümbol. Municipal Museum (linnamuuseum) - Ehitati 1722-1726 Madrilene`i arhitekti Pedro de Ribera poolt. Nimetati Fernando III järgi. Tänapäeval raamatukogu ja Kommunaalmuuseum. Vanasti oli koduks linna vaestele, haris ja integreeris heidikuid tagasi ühiskonda
aga suhteliselt vähe tähelepanu linna kui terviku väljakujundamisele ( mõned üksikud erandid välja arvatud ). Ilmselt seetõttu ei domineeri klassitsism ( linnaehituslikus mõttes ) peaaegu üheski Inglimaa linnas, kuigi ka seda tuleb võtta mööndusega, sest, nagu juba eelpool öeldud, on inglise arhitektuur alates 17. sajandist tugevalt klassitsistliku suunitlusega. Klassitsismi buumiga seostub aga veel üks inglise arhitektuurile omane joon: maastikulise pargi loomine. Inglise aiakunsti algatajaks peetakse W. Kent`i (1685-1748 ), kes juba 1738. a. rajas esimese maastikulise pargina Stowe`i pargi. Maastikulise pargiarhitektuuri tuntud esindajaks on ka W. Chambers ( Kew park, 1757 - 62 ). Looduslikkusele tuginev pargiarhitektuur levib klassitsistliku arhitektuuri täiendusena kiiresti üle kogu Euroopa. KLASSITSISM VENEMAAL Klassitsismi algus Venemaal langeb enam - vähem kokku Katariina II valitsemisaja algusega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
