suuremad katusekalded, samas troopilistemas on hooned lahtisemad ja kergemad. Samuti lokaalsed looduslikud ressursid: jää, muda, kivi, plagid, pambus ka metsloomad (nt iglud või indiaanlaste nahksed tibid) Kultuuri pool mõjutab jälle hoone suurust ja plaani nt regioonid, kus on tavaks suureliikmelised pered või nt söögi valmistamise ja serveerimise kord. Vernakulaarsel e maalähedasel stiilil põhineb ka Arts and Crafts Movementi William Morrise Red House 2. Heimatstiil (heimat style) ja Muthesiuse, Tessenowi i arhitektuuri ideed Heimatstiil- paralleelselt konstruktivismi ja funksionalismiga (1910. aastad- 1940. aastate algus) traditsionalismi avaldusvorm arhitektuuris, mis järgib moderniseerivalt varasemate aleviehitiste intiimset laadi, vastandub linnastumisele ja moodsale arhitektuurile. - juba I MS eel välja kujunenud heimatstiil tähtsustas kohalikke traditsioone vormis ja materjalis ning ajalikkust, aga ka kodulikkust.
Rosenbaumi projekteeritud fassaadidelt leida rohkelt ornamentikat ja ootamatuid detaile, mis hilisema arhitektuuri kainuse ja ratsionaalsuse taustal ikka ja jälle paeluvad, tõstes juugendi kui tehnitsistlikku sajandisse astunud maailma viimase romantilise stiili tähendusrikkana esile. Juugendstiili levides ilmusid Rosenbaumi loomingusse ka põhjamaise rahvusromantismi mõjud, Seewaldi villalikes haiglahoonetes ning elamutes aga avaldus saksa rahvuslik Heimatstiil. Rosenbaum oli hinnatud arhitekt baltisaksa ringkondades, kuid ta leidis endale tellijaid ka eestlaste seast. Pangahoone Harju tn. 9. Süda tn. 3 elamu. Draakoni Galerii Asub Tallinnas Pikk tänav 18. Draakoni galerii valmis 1910 arhitekt Jacques Rosenbaumi projekti järgi. Jacques Rosenbaum lülitas sellesse varaklassitsistliku hoone fragmente. Pika tänava poolset kitsast 4-korruselist peafassaadi kaunistab fantaasiaküllane juugenddekoor ( skulptor August Volz )
viljelejad olid Hando Mugasto ja Arkadio Laigo. 1930. aastate lõpul said populaarseks sügavtrükitehnikad, eriti need, mis võimaldasid maalilisi, varjundirohkeid lahendusi. Arhitektuur 1920. aastail oli tähtsaim elamuehitus, mille tase sõjaeelsega võrreldes oluliselt tõusis. Stiililiselt oli selleaegne arhitektuur Mart Kalmu iseloomustsut kasutades traditsionalistlik. Arhitektide loomingus segunesid hilisjuugend, Põhjamaade uusklassitsism ja saksa nn. heimatstiil kohalike lihtsate ja praktiliste traditsioonidega. Väikeriigi uuendusmeelsust ja dünaamikat väljendas ekspressionismimõjudega Riigikoguhoone, mis 1920-1922 ehitati Herbert Voldemar Johansoni ja Eugen Habermanni kavandi järgi . Johansoni oli Eesti esimene modernistliku lamedakatuselise ja ebasümmeetrilise mahtudejaotusega elamu ehitaja 1929. aastal. Funktsionalism sai algupoole ilusamate hoonete stiiliks. Hästi avaldus see ärimeeste villades, aga ka koolide ja haiglate ehitamisel
18. Pargid ja aedlinnad (19.-20. saj). 19 saj. Oli toimunud regulaaraia ,,tagasitulek"; 19-20 saj. vahetusel jätkus maastikuaia ja regulaaraia vaheline võitlus; Aedades võeti kasutusele itaalia ja prantsuse analoogiate põhjal parterid jm regulaaraedade detailid; Aiaarhidektuuris püsisid jätkuvalt lehtlad, aiamaja, pergolad, skulptuurid; 19 saj. teise poole arhitektuuris valitses historitsism- ajalooliste stiilide jäljendamine; 19/20 saj. vahetusel tõusid esiplaanile juugend ja heimatstiil; 1920 a. funktsionalism soodustas regulaarseis planeeringuid ja kujundusi. 20 saj. linnaparkide loomisel järgiti valdavalt Volkspark'i ideed: Lõbustuspargid, Spordipargid, Looduspargid, Lastepargid. Aedlinn: Aedlinna tekkimise põhjus: urbaniseerunud linnas kasvavad probleemid, samas sureb maaelu migratsiooni ja põllumajandus kriiside tõttu välja. Max suurus 30 000 elanikku; Hoonestuse
Riia Polätehnilises Instituudis või Saksamaal õppinud arhitektida loomingus segunesid hilisjuugend, Põhjamaade uusklassitsism ja saksa nn heimatstil. Juugend Uus projekteerimismeetod – seestpoolt väljapoole Fassaadide võrdväärsus Nurgalahendused Materjali eheduse printsiip Rahvusromantism: Soome rahvusromantism Vene “põhjamaine modern” Heimatstiil ARHITEKTID: Ettevalmistus: Riia Polütehniline Instituut Saksamaa erinevad õppeasutused Üksikud Peterburi koolitusega Sajandi alguse rahvusvahelised konkursid: osalesid Soome ja vene arhitektid Georg Hellat (1870-1943) Õppis 1893-02 Peterburi Tsiviilineneride instituudis 1908-13 vabakutseline, projekteeris põhiliselt Tartus 1915 esimene Tallinna linnaarhitekt
annaabi.ee 
