MAASTIKUARHITEKTUUR (0)

5 VÄGA HEA

Kordamisküsimused

Maastikuarhitektuuri mõistest (iseseisvalt)
Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub maastiku kujundamisele.Kaasaegne maastikuarhitektuur pärineb 19.sajandi keskelt ning on end üles ehitanud muistele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, ajakujundus, pargiarhitektuur, linnakujundus jne. Maastikuarhitektuur hõlmas töid, mis loodi planeerijate, arhidektide, aednike ja taimekasvatajate koostööna. Esimese proffesionaalina kasutas maastikuarhitektuuri mõistet tänapäeva tähenduses Frederick Law Olmsted

Aed kui inimese looming (iseseisvalt)
Aed on inimese piiritletud ja aianduslikult kasutatav maa-ala ja sellel kujundatud elukeskkond koos selle elustikuga. Aiad luuakse sinna loodud maastiku ilu pärast ja taimede kasvatamiseks. Aia kujundamise otsustab aia omanik, kes tellib projektsiooni. Aedniku tööks on aia eest hoolistemine ning aedade kujundamisega tegelevad maastikuarhitektid

Aed Eedeni peegeldusena (iseseisvalt)
Islami aia üheks ideloogia aluseks on paradiisaia peegeldus . Aed on taeva/paradiis/aia projektsioon maale, mida on kohandatud maapinnale. Sarnaselt Eedeni aiale jaotuvad aiad neljaks osaks. Islami aia ideloogiaks oli kosmiline idee, mille järgi universum koosneb kahe suure jõe poolt neljast aiast ehk kvartalist. On teada, et Eedeni aed oli väga ilus. Tänapäeva kui ka vanaaia aedades kasvatatakse piiblitaimi: datlipalmid,loorberipuud, õlipuud,küpressid,seedrid, kõrrelised, viigipuud , õunapuud, elupuud .

Aiakunsti areng Muinas-Egiptuses

Inimese sotsiaalne areng: Jahipidajast - põllupidajaks
Egiptuse aiad olid enamasti kinnised aiad
Korrapäranae planeering , ristküliku või ruudukujuline
Tasasel maa-ala ja suhteliselt väiksed
Piiridega piiratud
Teljeline orientatsioon ehitistele
Rikkalik taimestus – müüri juures pikemad taimed aga mida rohkem sügavamale aeda seda madalamaks taimed läksid
Arhitektooniliste elementidena kasutati lehtlaid ja väravaid
Tsentraalne nelinurkne või T-kujuline bassein

Aiakunsti areng ja planeerimispõhimõtted Vana-Kreekas ja Vana-Roomas

Kreeka aiad jagunesid kolmeks: 1) Linnaiad – eeslinnade roheline vöönd 2) Mõisaaiad – Tarbeaiad ( istandused ) 3) Pargid – pühad hiied , paradiisaed
Areng: Vana-Kreeka aedade ja parkide algus: Istutused – pühapaikade, templite ja palvekohtade juurde. Taimmaterjal: tammed , küpressid, jalakad ja õlipuud, hiljem viigi ja loorberipuud
Katusega sammaskäik – peristüül
Linnaaiad: Väiksemad eraaiad, rajati puu, köögivilja ja ürdiaed
Roomaaia areng: 1) Peatänavate koondumine templiga keskväljakule 2) Täisnurksed tänavakvartalid 3) Planeeringutel arvestati keskkonnaga

Villa urbana : linnaelamu, neljakorruselised üürimajad kuni paleedeni välja

Villa surbana: eeslinnaelamu, kohandati ümbritseva keskkonnaga

Villa rustica: maamaja e mõis, suured siseõud

Templiaia komponendid: pühamu, hiis , pühaveekogu, kujud ja alleed

Aiakunsti areng Mesopotaamias
Mesopotaamias elasid sumerid kes olid esimesed kirjaoskad, nende elu keskendus, et leevendada etteaimamatut kliimat ja jõe üleujutusi periooditi. Mesopotaamias ehitati tsikuraate, ehk astmiktempleid. Tsikuraadi tippu viisid trepid. Tavaliselt asus tsikuraadi tipus tempel jumala kujuga.
On tuntud Babüloni rippuvad aiad. Tegemist oli neljaastmelise terrassiga, mille võimsad kivi-platvormid olid kaetud paksu mullakihiga, nii et seal sai kasvatada isegi suuri puid
Kuna looduslikku ehitusmaterjali- kivi ega puud- ei olnud, tuli ehitada savitellistest. Tellised kuivatati päikese käes, mistõttu polnud nad ilmastikule vastupidavad ja hooned ei ole seetõttu tänapäevani säilinud.
2.at. ekr Babüloonia suurriigi rajas kuningas Sargon asüüriajahipargid ja Nebukadnetsari ajal rippaiad . Tsikuraadid,rippuvad aiad ja jahipargid.
Rippuvad aiad ja paradiis rajati kindluste sisse. Olid esimesed kes hakkasid tegelema linnaplaneerimisega – niisutus

Islami aiad

Islami aedade leviku tõi kaasa araablaste tihedad vallutusretked .
Islami aedade ideoloogia alusteks on prohveti õpetus, paradiisaia peegeldus ja kõrbe tingimuste karm kohalik elu-olu. Aed on taeva/paradiisi aia projektsioon maapinnale mida on kohandatud kohalikele looduslikele tingimustele.
Islami aia ideoloogia: kosmiline idee mille järgi universum koosneb kahe suure jõe poolt neljast aiast.
Kujunuds elemendid: 1) Aedu iseloomustab korrapärasus ja korduvus. Aias peab valitsema vaikus, puhkus, poeesia ja armastus. 2) Aia floorat isoleerib karmist kõrbest aeda ümbritsev kõrge müür millel on varjualused. 3) Aias kasvasid lõhnavad lilled, põõsad ja puud 4) Tähtis roll on suliseval allikaveel ja peegelsiledal veepinnal 5) Basseinid on range geomeetrilise kujuga, 4 või 8 nurksed. Basseini kompleksis ümbritsevad ühte suurt tehisveekogu väiksemad basseinid. 6) Aiapaviljonides avaneb vaade aiale 7) taimed pakuvad varju, jahedust, rohelust ja silmailu. 8) Suuremates aedades võivad kanalid olla igas kvartalis jaotades põhikvartaleid väikesemateks kvartaliteks.
Näited: Abbaside aed

Keskaja aiad

Kloostriaiad ja lossiaiad
Kujunduselemendid: 1) Suletud aiad – isalmi aedade mõju 2) Lille, tarbe ja ürdiaiad võisid olla üksteisest eraldatud teede, hekkide või piirteega. 3) Suuremal maalal paiknesid puuviljaaiad.
Uued kujunduselemendid: 1) Pergola – Rooma ajast tuntud varjualune päikese eest 2) Roosiaed – Heki või müüriga eraldatud aed purskkaevude ja jalgteedega. 3) Roosvikasvatamine oli üle võetud Ees-Aasiast. 4) Labürint – puudest pügatud vormiga umbtee ( üle võetud arvatavasti Vana- Kreekast ) 4) Lust – verandad aias – lusthaus
Näited: Padova ülikooli botaanikaaed

Hiina aiad.

Üldine: 1) Vähene perspektiiv , pehme joonekäsitlus ja voolav, meeleolukas ja hingestatud. 2) India ja Jaapani mõjud Hiina kultuuris tulenevad ühiskondlik-sotsiaalsest ajaloost.
Aiakunst : 1) Seotud kunsti ja arhitektuuriga 2) Ehituskunst on põhiliselt puitarhitektuur , puit on paindlik ja mitmekülgselt kohandatav
Aed: 1) Pakub inimestele mentaalset ja esteetilist puhkust 2) On sümbolistliku tähendusega ning väljendab inimese igatsust rahu järele
Kujundus põhimõtted: 1) Shansui aed – mäed ja vesi luuakse maastikupildi seeriana 2) Aias liikumist kogetakse nagu pärgamendi rulli lahti kerides üks pilt korraga – igal aia osal on oma nimi – veemaastik, mägimaastik jne
Kujunduselemendid: 1) Vesi, veekogud, sillad , kivid , kaljud,paviljonid, haljastus. 2) Puit- ja kivi arhitektuur – katus oli kaugele veenduv , kõver ja mitmekordne. Kivimüüridega ümbritseti maju, aedu, losse ja templeid

Jaapani traditsioonilised aiad

Mõjutused: Hiina aiakunst – Budistlik arhitektuur
Kujunduselemendid: Vesi, sillad, miniatuursed liivast ja kivist sümbolid, teerajad, kivid ja skulptuurid ja paviljonid.
Sümbol: Aiarada sümboliseerib inimese spirituaalset rännakud läbi elu
Tüübid: 1) Tiigiaed 2) Kuiv maastikuaed – mediteerimiseks 3) Teeaed – puhastavaks teejoomiseks

Renessanssaiad Itaalias jm
Aianduse arengusse tõi renessanssiajastu otsustava ja murrangulise pöörde
16.sajandist saj Itaaliast alguse suund, kus sissepoole suunatud keskaegne aed pööras näo ümbritseva välismaailma poole. Aiast sai "väliseluruum".
Algas renessansiaeg , mis sai kogu läänemaailma aianduse suureks inspiratsiooniallikaks. Loodus allutati kunstile.
Renessansaed tähendas eelkõige ruumiga manipuleerimist. Selle geomeetriline kompositsioon põhines keskteljel , mis lähtus maja keskelt ja millega ristusid kõik teised teljed. Sel moel oli võimalik luua aiaruume ning tõusvaid ja langevaid astanguid.
Varasemad renesanssaiad olid pergolate ja hekkide abil jagatud eraldiseisvateks ja korrapärasteks osadeks, mis moodustasid võrgustiku, mille aluseks oli perspektiiv.
Hiljem kasutati kallakutega kohtadel kaugvaateid luues erinevaid astanguid.
Veejoad pandi purskama ülespoole tasapinda või joastikuna ühendama laskuvaid tasandikke.
Kasutati uusi tõekspidamisi: sümmeetriast, harmooniast, tasakaalust, proportsioonidest
Renesanssaedade kõige olulisemad komponendid on: igihaljad taimed, kivi, vesi, pergolad, lehtlad, kivist terrassid, trepid, skulptuurid, paviljonid
Säilinud ja kuulsamad Itaalia renesansspärlid on Villa Castello ( 1537 ), Villa d´ Este (1559), Villa Lante (1568).
Lillepeenardest koostati mustreid , mida kopeeriti erinevates aedades. Enamasti olid lillepeenrad nelinurksed ja põhinesid geomeetrilisel alajaotusel. Geomeetrilisi peenraid, mis tihti olid jaotatud ruutudeks, eraldasid üksteisest liiva-ja kruusateed. Peenraid ümbritsevad põikpuud ja madalad võred, mis olid tavalised keskaegsetes aedades, asendati renesanssiajastul madala hekiga ( pukspuu ) . Hekkide sisse istutati rosmariini, mürti ja lavendlit
Pallazode ehitamine

Regulaarplaneeringulise aiastiili õitseng (17.-18. saj aiad Itaalias, Saksamaal, Austrias, Hollandis, Inglismaal jm)
Itaalia aiateooria ja prantsuse aiapraktika (ren ja bar) said aluseks euroopa regulaaraedadele.
Suurte aedade ja parkide rajamine, puude ja põõsaste pügamine, puude ja põõsaste kollektsioonide tagamine, kasvuhoonete rajamine ja uute taimede kasutusvõtt, aiakujunduse elemendiks kanalid, rohked purskkaevud ja kaskaadi

Prantsuse renessanssaiad
Prantsuse renessansaedade tekkimise eeldused:

Itaalia ren.arh ja kujutatava kunsti levik euroopasse

Looduslik keskond ei sobinud ning põhjapool rajati tagasihoidlikumad aiad

Kindlustatud lossid vaheldusid viljapõldudega
Geograafilised tingimused:

Soised alad, kõrge põhjavesi või hõlpsasti kaevandatav pinnas

Soised madalikud kujundati järvedeks, losse ümbritsenud vallikraavid asendati kanalitega

Tiikides kasvatati kalu

Kanalaiad
Itaalia aedades mäenõlvad kaetud viinamarja ja oliiviistandustega – kanalite rajamine
Itaalia loodusega kohandumine – loodusa alistamine (pügamine)

Prantsuse barokkaiad
Aja jooksul hakati Itaalia renessanssaia põhimõitteid kohandama ka Prantsusmaal. Seal oli erinevalt Itaaliast maastik tasasem. Uus stiil sobitati laugema ja metsarohkema Prantsusmaa maastikuga.
16.-17. sajandil laienes tavaline renessanss -stiil mitmesse baroksesse vormi koos selle voogava liikumise ja sirgjoonelisema lähenemisega.
Prantsuse barokkstiili kõige kuulsam kompleks - Versailles - valmisA. Le Notre kavandite järgi 1670. aastal.
Prantsuse regulaarstiili arendati jätkuvalt looduse alistamise suunas. Aed pidi demonstreerima inimese võimu looduse üle.
Aastate jooksul sai korrapärasuse kontseptsioon just Prantsuse aia sünonüümiks.
Parterpeenarde loomine saab sisse täishoo. Kui algul mõisteti parteri all kogu lilleaeda, siis hiljem kujunduste keerukuse kasvuga hakkasid lilled kaduma. 16. saj. lõpul kasutati pukspuud järjest enam eraldi kujunduselemendina.
Selle madala taime pügamisomadused lasksid luua keerukaid põimmotiiviga mustreid.
Kujunesid nn. parterre de borderie`d, kus kasutati rullis ja koolutatud mustreid. Enamgi veel, nendest said Prantsuse baroki tunnusmärgid.
Hilisemal ajal muutusid nn. sõlmaiad ( knot garden) , mis olid iseäranis mõjusad väikestel aladel, uuesti populaarseks.
Üksteisega pandi põimuma ürtide ja pukspuude read.

Barokk Eestis: Kadrioru park 18. sajandil (iseseisvalt)
2. juulit 1718, mil algasid lossi rajamistööd, loetakse Kadrioru barokse lossiansambli sünnipäevaks. Sellesse ansamblisse kuuluvad loss koos terrasside ja tiibhoonetega, lossi ees paiknev alumine aed ja lossi taga asuv ülemine aed.
Barokse ansambli suurim osa - alumine regulaaraed - ulatus umbes 280 m pikkusena lossi ette, oli ümbritsetud kanalist, pügatud puude ridadest, samuti pügatud seintest ja kaetud teedest. Aed ise on olnud suletum ja intiimsem kui kutsuv ja avatud lilleaed. See sisaldab rohkelt väiksemaid purskkaeve ja 8-9 m joaga peapurskkaevu aia telje lõpetusel. Alumise barokse aia territooriumil olnud kanalitesüsteemid ja purskkaevude kohad täideti 30. aastatel ning sellele istutati 30 - 40.a. tihe lehtpuupuistu.

Klassitsism; vabaplaneeringulise pargi võidulepääs. Inglise maastikuaed

18.saj – üleminek regulaaraiast vabamaastikule
Eelkäijad: Pärsia jahipargid, pühad salud ja hiied, Hiina aia mõjud 16.saj lõpust – paviljonid, sillad, pagood ja uued taimed
Uued seisukohad: 1) Roheline liikumine ja looduseülistamine 2) Ümbrus peab olema looduslik – aiad peavad meenutama loodust 3) Loodus peab olema romantiline 4) Kujundus konspektsiooni lõid filosoofid ja maalikunstnikud
Arengu eeldused: 1) Karjakasvatus 2) Tööstus ja agraaelu 3) Säilinud olid mõned renessansi aia pargid, kuid olid juba metsistunud 3) Maastikuaed oli regulaaraiast ökonoomsem majanduslikus mõttes
Kujundus: 1) Park jälgib looduslikku jõekääru 2) Tihedam mets vahetub puisniidulaadse parkmetsaga ja lagedate aasadega 3) Enamus teid on pügatud muruga ja kruusateid on vähe

Inglise aed 19.-20. sajandil. Eklektika ja regulaarstiil
Eklektika on usulistes õpetustes, kunstis jm rakendatav erinevate vaadete,tõekspidamiste ja hinnangute ning stiilide ja laadide ühendamine. Näideteks võib olla Elvastoni aiaruumid.

Pargid ja aedlinnad (19.-20. saj)

Areng: 1) Euroopa linnaparkide arengule aitas kaasa 18.saj Saksamaal alanud regulaarparkide rekonstrueerimine maastikuparkideks 2) Parke kasutati turgudeks ja laatadeks 3) Pargid on linnakopsud, uutel parkidel on jalutuspargid
Aedlinnad: Reaktsioon urbaniseerumisele, maksimus suurus 30 000 elanikku, ridaelamud, umbtänavad. Elamusrajoonide vahel pargid

Aedlinnade areng Eestis 20. Sajandil

Mõjutused: Eesti mõjutused tulevad saksamaalt, esimesed aedlinnad olid Tallinna lähistel, Muugas
Näited: Tamme ja Tähtvere – Tartu aedlinnad, Romanovo aedlinn

Kadrioru park 20. sajandil (iseseisvalt)
Kadriorus säilis regulaarpark, küll hooldamata kujul, kuni 1920 – 30. Aastateni. Siis mätastati osa diagonaalteid ja tihendati puistut boskettide sisse istutavate puudega. Regulaarne olemus säilis, vaid teedevõrgu näol. Madalamale terassile rajati purskkaev ja roosiaed

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 40 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

40 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tipsod32 Õppematerjali autor

maastikuarhitektuuri kordamisküsimused maastik aeda pargi arhitektuur paradiis aedlinnad maastikuarhitektuur renessanss mets müür maastikuaed

Sarnased õppematerjalid

docx

Maastikuarhitektuuri ajalugu

1. Maastikuarhitektuuri mõistest. Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub maastiku kujundamisele. Kaasaegne maastikuarhitektuur pärineb 19. sajandi keskelt ning on end üles ehitanud muistsetele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, aiakujundus, pargiarhitektuur, linnakujundus jne. Hõlmas töid, mis loodi planeerijate, arhitektide, aednike, taimekasvatajate jne koostööna.Esimese professionaalina kasutas maastikuarhitektuuri mõistet tänapäeva tähenduses Frederick Law Olmsted. 2. Aed kui inimese looming. Aed Eedeni peegeldusena (3.)

Maastikuarhitektuuri ajalugu

docx

Maastikuarhitektuuri ajalugu I

MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOO ARVESTUSE KÜSIMUSED 17.01.2011 1. Mis on maastikuarhitektuur? Mida teevad maastikuarhitektid? Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub väliskeskkonna kujundamisele (välisruumi vormimisele). Kaasaegne maastikuarhitektuur on end üles ehitanud muistsetele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, aiakujundus, linnakujundus jne. Tegelevad: struktuuride rajamine (teed, hooned jne), taimekoosluste rajamine (elupaigaks ka loomadele), maapinna modelleerimine (nn earthworks), alade ja paikade kujundamine inimeste ja meelelahutuse jaoks, skaalade varieerumine alates väikeaedadest kuni suurte maakasutusplaanideni. 2. Mida said teada objekti kohta, millest tegid referaadi?

Maakorralduse ajalugu

180

doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

modernismist. Vahele mahub veel tükike vanemat Eesti maastikuarhitektuuri ajalugu, niipalju kui seda valdkonda siin uuritud on. MÕISTED Mis on maastikuarhitektuuri ajalugu? Minevikus valminud maastikuarhitektuuriliste teoste uurimine (näited): - Mis neil on ühist? - Kuidas nad üksteisest erinevad ja kuidas erinevad tänapäeva maastikuarhitektuurilistest teostest? - Milliseid teadmisi ja õppetunde nad meie jaoks hõlmavad? Tänapäeva maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub väliskeskkonna kujundamisele (välisruumi vormimisele). Seda kõike on ka varem tehtud: - struktuuride rajamine (teed, hooned jne), - taimekoosluste rajamine (elupaigaks ka loomadele), - maapinna modelleerimine (nn earthworks), - alade ja paikade kujundamine inimeste ja meelelahutuse jaoks, - skaalade varieerumine alates väikeaedadest kuni suurte maakasutusplaanideni.

Maastikuarhitektuuri ajalugu

doc

Antiik aiakunst

Aeda ümbritsev müür ja eesaia liileaed olid ümbritsetud muust aiaosast madalama müüriga. Eesaias olid lilled tõenäoliselt pottides, ja vaasides. c. Veel temalt oliMedicitele ehtitatud suvila mäeküljele asukohaga Fiesolas-aed moodustus eri tasanditel ja üksteisest eraldi asetsevatest terrassidest. 2. Sangallo projektidega algas uus etapp. a. 1485 valmis Poggio a Cajano suvila, hoone arhitektuur on nüüd avatud, alumist korrust ümbritses terrassi kandev arkaadistik, moodustades teisele korrusel välisruumi. 3. L.B. Albert (1404-1472) projekteeritud 2 a. Villa Quaracch. - hoone ja aia ühtse terviku rõhutamine e. aiakunsti arhitektuurilisuse rõhutamine, pidid teineteist toetama,

Aiandus

doc

Stiilitabel

avastamiseni 1492. köögiviljad, ilupuud-põõsad, lilled müüride sees. (neitsi Maarja pilt roosiaias, a, reformatsioon toodi üle Alpide mandri-Euroopasse käes roos või liiliaoks 1517. a kloostritesse. Karl Suur (768-814) sümboolika). võtab eeskujusid Idamaadest. Renessanss, Reljeefne maastik, tahe väljuda Regulaarne kompositsioon, Aed eraldatud kõrge hekiga. Lõunamaa taimede levik põhja ,,ärkamine" 14.-16. kaitsvast linnast looduslikku ümbrusse. sümmeetrilised teljed, nelinurksed Kompositsiooniväljade poole. Viljapuud-põõsad, saj. Itaalias, Vana- Vana-Rooma ideaal aatrium (villa motiivid. Ülevaatlik aed. kontuuril madalad hekid. Muru köögiviljad, ravimtaimed, Rooma eeskujud

Ma ajalugu

doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu I

eestikeelset kirjandust: 1. Aiakunst läbi aegade, I osa. 1999. [Toim. T. Tallinn] 2. Aiakunst läbi aegade. 2. osa. 2004. [Toim. T. Tallinn] 3. Hobhouse, P. 2006. Aianduse ajalugu. Tallinn: Varrak 4. Mazzoni., I. D. 2006. Aiad ja pargid. 50 klassikut. Tallinn: Tea. Järgnevalt mõned märksõnad ja näidisküsimused erinevatest kursuse jooksul käsitletavatest ajastutest. AntiikKreeka, AntiikRooma, keskaegne aed Sümbolism, seosed, elemendid. Maastik, kultuurikeskkond, arhitektuur. Eksamiküsimused võivad olla sõnastatud näiteks nii: 1. Nimeta viis antiigi aiakunsti elementi, mis kandusid edasi renessansiajastu aedadesse. 2. Nimeta ja visanda kolm antiigi aiakunsti elementi, mida kasutatakse ka tänapäeval. 3. Selgita mõistet "Paiga vaim" algses ja ülekantud tähenduses. 4. Mida ühist on vanadel kreeklastel ja vanadel eestlastel (suhtumises loodusesse. 5. Kuidas on võimalik siduda parki või aeda ümbritseva maastikuga

Maastikujalugu

docx

Arhitektuuriline park Versailles’ ja inglise pargi tekkimine

maade avastamine ning teaduse arengule järgnenud paremat arusaamist universumist ja Looja tööst. Loodus, millesse senini suhtuti pigem aukartusega, oli täielikult allutatud inimese, siinkohal Päikesekuninga tahtele.3 Krahv de Saint-Simon on iseloomustanud seda kui looduse türanniseerimist.4 Alguses oli Versailles’ loss Louis XIII jahiloss, ka tema poeg Louis XIV kasutas lossi esialgu lõbustuste korraldamiseks, milleks sai eeskuju Katariina di Medicilt, Henri II 1 Toman, Rolf. Barokk: arhitektuur, skulptuur, maalikunst. Tallinn, Koolibri, 2008, lk 152. 2 Pigeat, Jean-Paul. Gardens of the world: Two Thousand Years of Garden Design. Paris, Flammarion, 2003, lk 42. 3 Ibid. lk 38. 4 Hobhouse, Penelope. Aianduse ajalugu. Tallinn, Varrak, 2006, lk 150. 4 leselt, kes võttis üle Chenonceaux’ lossi, kus arendas aiad oma kuulsate meelelahutuste jaoks.5 Faquet’ Vaux-le-Vicomte lossi park muutis Louis XIV kadedaks ning kuningas

Kunstiajalugu

doc

TERMINID MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST

Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 Sügis 2008. a TERMINID MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST aatrium (ld. átrium < ater must, pime) vanaroomas tubadega ümbritsetud elamu pearuum suure valgusavaga laes (=compluvium); selle all põrandas bassein vihmavee jaoks (=impluvium). Kaasajal nimetatakse aatriumiks ka ruumidega ümbritsetud sisehoovi. agoraa peaväljak Kreeka linnas. Ka rahvakoosolek vana aja Kreekas; väljak, turuplats. allee regulaarsetest puuderidadest või hekkidest ääristatud aiatee, tee või pargitee, ka puiestee maastikus. Selle algeid võib oletatavasti seostada jahilkäikudega - ratsa läbi tiheda metsa tulles raiuti endale tee läbi metsa. Akadeemia (kr. akademeia), Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, idealistliku filosoofia keskus Antiik-Kreekas. Olem

Ma ajalugu

Rohkem sarnaseid