Niiluse oru aiad
~2000 e.Kr Teebas vaaraoametniku Meket-Re aed, sammassaala, müüriga ümbritsetud, keskel tiik, ääristavad puud.
1400 e.Kr Teebas Amenhotep III väepealik,
ruudukujuline , müüriga ümbitsetud, müürist väljapool
allee , mille ees
kraav , põhifunkts.reas viiinamarjaistandus, moodustades
alleed . Keskteljeline, jaguneb 2 sümeetriliseks
omaette müüridega ümbritstetud, kummaski 2 basseini, aiapaviljonid. Seda
aeda peetakse Eur.aia nurgakiviks. Põhilised olid ruut ja ristkülik motiivid, kuid esines ka ümmargusi tiike ka.
Mesopotaamia aed
713-708 ehitatud pealinn, palee ja aed, mis lõplikult valmis ei ehitatudki, vaid hüljati. Iraagis Korsabadi külas Asüüria kuningas Sargoni II poolt
Sargon II poeg Sanherib ehitab Nivies (assüürias) 6 saj e.kr alguses aia, mis rõhtuab sümboolselt mägimaastikku
BABÜLOONIA RIPPUVAD AIAD järgivad ehituselt tsikuraatide stiili, Mesopotaamia aiakunsti stiilinäide. Rajaja Nebukadnetsar II 500 a alguses
Pärsia suurkuningate aiad sarnanesid Assüüria aedadele. Jahipargid, kus toimisid ka pidustused,. Pärsiad olid esimesed aednikud, suurelt jaolt tähelepanu lille - ennekõike roodipeeanrdele. Pärsiast leviski roosikasvatus edasi Hispaaniasse ja Euroopasse.
Kreeka aed
Kreeka aia kohta infot on kesiselt.
Sitsiilia Kreeka asurkondades oli 5 saj. e.Kr elegantseid aedu.
Kuid klassikaajastus 400-300 aastatelt kesine info, sellele järgneval hellenismiajastul üldist infot. Teated jutustavad pühadest hiietest, roosikasvatusest ja tarbeaedadest: puuvilja-, aedvilja ja viinapuuaedadest.
- Infot on Delfi pühast metsast , ümbritsede paljusid selle piirkonna ehitisi .
- 3 saj.ehitati Väike-Aasias Mileetoses Apolloni templi ümber püha hiis. Pühade paikade juurde kuulusid veel nümfeidonid - loodusvaimude e.nümfide kummardamiskohad, kus oli park, allikas või veeseade ja väike koobas, hilisematel aegadel tehislik. Heroonid, müüdikangelasetel, pooljumalatela matmispaikadele püstitatud sümboolsed pühamud. Heroon oli ehitis, kuhu kuulus ka sammammaskäikudega ümbritsetud õu-peristüül. Teine tähtis kogunemiskoht oli kreeklastel nn. gümnaasium - kus tegeleti spordi ja võimlemisega, samuti hingeharidusega. Kuulsaim oli Ateena akatemia, millega liitus ka Akademose heroon. See oli ateena riigimehe Kimoni teene. Gümnaasium ja park moodustasid alati ühtse terviku. Ateenat ümbritses 4 suurt gümnaasiumi, linna territooriuml asuvad gümnaasiumid ja pargid olid väiksemad. Gümnaasiumi ehitusel põhirõhk sammastikel. Ehitise juurde kuulus peristüül ja ksüstos (sammastikega katusealune. Avalikud istutused asusid peamiselt linnades ja nende lähiümbruses. Väljaviivad teed ja peatänavad ääristatud puudega.
Alates 200 e.Kr aasta hellenismi aiakunsti tähtamad on peristüülaiad, kuhu tehti juba ka istutusi. Tähsamad keskused on Antookia ja Aleksanrdia.
Antookias - võimsad aiad, purskaevude ja aiaehitistega.
Aleksandrias- olevad 1/4 pindalast haljastatud: gümnaasium ja park, tehisküngas spiraalse veetõusuga, kuulsad istutused surnuaedades
Vana- Rooma aed
Hellenismiaeda kirjeldades kõige sobivamad Rooma linna aiad. Rooma oli 3 saj. Tõeline aedade linn. Cesari aiad - kinkis rahvale. Antoniuse aed, kuhu keiser Augustus rajas 2 a.e.kr kuulsa merevõitluse basseini. Märkimisväärsed aiad oli Tiber paremal kaldal linnamüüri ääres. Nende kohale on tänapäeval moodustunud Monte Pincio aedade ala Roomas. Aedade detailseid kirjeldusi ei ole. Aiad on avalike ehitiste ümber, hügieenilise tähtsusega..
Tekivad villad, maamajapidamised, paleed, linnasuvliad. Aiakunstile on olulisemad paleed. N: Pliniuse 2 aeda ~u 61-114 p.kr
Esimene oli sisemaa suvlia ehitise taguseda viinapuuaiad ja tornpaviljonid paiknesid ebasümmeetriliselt, esines hiljem barokkaias tuntud nimetähtede istutus.
tema mererannasuvila nimi oli Laurentinum. Villa ja ranna vahel oli ksüstosaed. Alguses ei olnud roomlastel elamus peristüülli, vaid ainult aatrium , elamu tähsaim osa ( katuses olev auk).
Hilisemal hellenismiperioodil kasutati peristüüli kus olid istutustega.
Keskaja aiakunst
Bütsantsi aed
Bütsantsi kunst kujunes omanäoliseks 4-5 saj. Iseseiva kunstiliigina elas keskaja ja jätkus kirikunstis kuni tänapäevani välja. See on Lääne-Euroopa kunsti tugevalt mõjutanud. Bütsantsi aiakunst oli ülevoolavalt rikas ja särav.
- Võimsaim oli 8 saj. valitsenud Basileios I poolt Konstatinoopolisse rajatud aed- esines hellenimi ja rooma aiakunsti toredus, idamaade omapära. Ühe Bütsantsi aia keskseks ja omaseks jooneks on erilised veesüsteemid, purskaevude rohke kasutus. Kullast ja hõbedast valmistaud puud, mille okstel laulsid mehaanilised linnud . Üldisem oli antiigist pärine piiniakäbi motiiviga purskkaev . Bütsantsi aiakunst üksnes ei mõjutanud idamaade oma, vaid sai ka ise mõjutusi sealt.
Islami aed
Islam kasutas ka kõik selle ära mis oli hellenistlikus ja rooma aias juba välja arendatud. Kohalik aiakultuur mõjutas islami aedasid pisut ja arenesid erinevad stiilid.
- Damaskuses olid tugevad bütsantsi mõjud,
- Bagdadis hellenistlik ja rooma mõju. Islami aed oli neljaks jagatud.
- Praeguses Andaluusisas asuv Granada on tänagi kuulus Alhamra ja Generalife paleedega, samuti aedadega, mis pärinevad mauride (ehk araablased ) linna õitseajast ~7 saj.-ist. tõelist islami aiakunsti vähe säilinud, sest pidevalt muudetud. Mõlemas on võluvad õuelahendused: sammastikest ümbritsetud purskaevudega õueala, basseinide ja kanalitega, viitavad hellenistlike ja rooma peristüülaedadele.
- Sitisiilias 9 saj. ehitasid maurid ehk araablased kolme sajandi jooksul uhkeid paleesid ja aedu, millest hiljem said mõjutusi Euroopa aiakunst.
- 19saj. labastus islami aiakunst, nagu see oli sündinud Euroopas.
Keskaja-Euroopa
Kristlik kirik sai oma mõjutuse antiikarhitektuurist ja orgaaniliselt liitus sinna ka aed.
- 5 saj. Augustinius rajas kloostritaolise akadeemia Põhja-Aafrikas.
- Sveitsis oli 9 saj. Sankt Galleni klooster mille rajas 7 saj munk Gallus.
Hiljem rajati aedu ka võimumeeste paleede ja losside juurde, mis olid müüridega ümbritsetud ja müüri sees oli lille-, ja ürdiaed, park oli väljaspool müüre. Tõelisi aedu oli vähe, peamiselt kirikutel ja võimumeestel
Keskajal esines ka vabakujulisi aedu, mis olid lossidest eraldi, olid ka piiratud kas müüri või taraga, nendega liitus tihti loomaaed .
- Tuntum selliine aed pärineb Soomest 16 saj. Juhana hertsogi Turu Ruissalosse rajatud aed, kuhu kuulus ka loomaaed
.A. Magnus elas 1200- 1280 ja tema aed ilutses tänu küttesüsteemile ka talvel.
Keskaja aed jagunes ülesehituselt kolmeks - nn. lilleaas keskel, puudega aiaosa ja ürdiaial, mis asetseid äärtel. Need aiaosad ei olnud teineteisega liitunud, olie sõltumatute elemntidena, rõhutati piiride või müüridega, ometi miljöötervik. Plaaniliselt ruut või ristkülik kogu aias. Esines ka labürinte, mis olid kas ring, kuusnurk, hiljem ka ruut. Ürdiaeda peeti väheväärtuslikus aiakunstis, asus kõrvalisemas kohas keskajal. Plaaniliselt reeglipärane, ristkülik. Selline aiaülesehitus püsib põhiideena keskaja lõpuni ja taandub allaes renessansiaja eel.
Hilisemal keskajal lahknevad ürdi ja tarbeaed.
Renessansi aiakunst
Itaalia aed 15. saj.
- “ Renessans ” tähendas antiigi analoogia taassündi. Itaalias polnud antiigi teema kunagi vaibunudki. Kontakt loodusega tõusid keskseks teemaks, maastiku või panoraamvaade. Lähtus jõekaldale rajatud Firenze suvaemajadest. Vaatekohad olid tähtsad.
Kuulsaim renessansi arhitekt on M. Bartolomeo (1396-1472). Tema kuulsamad :
praegune Palazzo Medici- Riccardi .
Villa Gareggi esindab keskajast renessansi ülemineku etappi, seal oli ka pottistutusega katuseaed, mis hävi hiljem tulekahjus. Selles renessansi liituvad aed ja hoone teineteisega tihedamalt , ühendajateks aialodžad- omapärased aia ja hoone vahel jäävad veranda taolised avaruumid. Aeda ümbritsev müür ja eesaia liileaed olid ümbritsetud muust aiaosast madalama müüriga. Eesaias olid lilled tõenäoliselt pottides, ja vaasides.
Veel temalt oliMedicitele ehtitatud suvila mäeküljele asukohaga Fiesolas-aed moodustus eri tasanditel ja üksteisest eraldi asetsevatest terrassidest.
Sangallo projektidega algas uus etapp.
1485 valmis Poggio a Cajano suvila, hoone arhitektuur on nüüd avatud, alumist korrust ümbritses terrassi kandev arkaadistik, moodustades teisele korrusel välisruumi.
L.B. Albert (1404-1472) projekteeritud
Villa Quaracch. - hoone ja aia ühtse terviku rõhutamine e. aiakunsti arhitektuurilisuse rõhutamine, pidid teineteist toetama ,
- hoones esineva ringi või poolringi motiivid pidid korduma aias..
- soovitas aia tasakaalustatud valgustatust, et päeva jooksul saaskid kõik aiaosad valgust.
- tema moodustas ehitiste ette lilleaia, ruudustikuks jagatud, ääritatud pukspuudega ja omaniku nimetähed.
- Lilleaas loovutas koha dekoratiiv ürdi- ja lilleaiale hoone ees.
Parkidesse ehitati erakute onne. Loodusparkides kasutatika varemete romantikat. Skulptuuride kasutamine aedades , mõndest tekkisid lausa skulptuuriajad.
Paavst Julius II rajas Vatikani Belvedre lossi õuele kuulsa skultptuuri- ja muuseumiaia., sealt algas kuulus Vatikani kunsitkogu.
Itaalia 16 saj.
Julius II kujundas ümber Belvedere ja lossiõue, kus suvemaja ühendati ansambliga ja moodustus hiiglaslik kompositsioon. Paigutub sümmeetriliselt - keskteljeliselt ja õue kõrguste vahe kujundati terrasside ja trepistikega, kus Belvedere loss on teljelise perspektiivi peaehitis. Terviklikkus ja regulaarsus tegi renessansaiast kasutatuima aiatüübi Itaalias.
Esimene tõeline renessas palee Roomas oli Villa Madama, ehitaja C.de'Medici 16 saj. alguses., suursugune ja rooma vaimsust rõhutav. Peetakse Belvedre aia kõrval teiseks tähtsaks mõjutajaks. Villa ümmargusest kesksest aiaosast avanesid eri suundadesse teljelised õued ja terrassid .
1540 elustus Roomas Firenzes aedade ja paleede ehitus. Tähtsaim oli Villa Castello Medicitele ehitatud. Rekonstrueeriti skulptor Tribolo jooniste järgi (kuulus purskkaevude ja sinna kuuluvate skulptuurirühmade kavandaja). Seal aias on temas järel ainult Heraklese kaev (kus Heraklse kägistab verejanulist Antoniust).
Itaalias olid kuulsad botaanikaaiad, mis ei sostu terrassaedadega. Kuulsaim ja vamnim, mis teiste botaanikaaedade rajamist mõjutas oli Paduas Orto Botanico 1545 a. rajatud. Tänapäeval on seal Padua botaanikaaed ja säilinud vana aia jaotus ja mõned puudki 16.st sajanddist.
16 saj. lõpukümmnendi Itaalia kuulsusi oli Villa Imperiale Pesarossa Aadria mere rannal . Tugevad mõjutused Belvedere aiast. , terassid, kesktelg, madalamate terasside risttelg. Õue ümbritsesid vajulised grotid, koopad , sammaskäigud. Katusele oli ehitatud promenaad ja vaatetornid.
Tüüpiline Itaalia renessans aed on ka Villa d’ Este Rooma lähedal Tivolis. Üks kõige roomalikum aed. Projekteeris P.Ligorio kardinal Ipplito d’Este käsul. Alustati 1550 ja aeda tehti kuni 1575 aastani. Praegu Itaalia tuntumaid turismiobjekte. Tervik jaguneb kahte ossa , terassaiaks ja maapinnaga tasa olevaks aiaosaks, nende piiriks on basseinide süsteem.Aed ja hoone ühendatud kesk ja kõrvaltelgedega. Trepid, bpurskkaevud, pergolad, aed jagatud kvartaliteks ja omakorda ruutudeks, labürindid, 17 saj muudeti aeda. Selle aia veesüsteemid olid eeskujuks kuni 18.saj-ini. Samuti projekteeris P.ligori ka Vatikanis.
Vatikan kasutas ka teist kuulsat projekteerijat G. Vignolat 1507 -1573). Tema kuulsamad aiad olid:
- 16 saj algusest Orti Farnesiani mis olid Farnese suguvõsa aiad, ehitati Rooma Palatiumi künka nõlvale. Kasvatati taimeharuldusi.
Tähtsad aiad 16 sajandil Roomas:
Villa Medici Monte Piniciolla
Villa Lante Bagnaias – autor Vignola alustati 1560 ja valmis 1573. Hoone ees suur parter, mille keskel suur purskkaev, teraasid, huvitavalt regulaariaiga liituv ja vastandiks olev park.
Vignola ehitas ka teise aia – Capraraola Palazzo Farnese
Boboli aia Firenzes lasi ehitada Medici suguvõsa arhitekt Bartolomeo Ammannattil (elas 1511- 1592 )
Suvilapiirkonda Frascati rajas C. della Porta kardinal Aldobrandini käsul 1598 Villa Aldobrandini.
18saj. on toimunud aedade kiire häving, meenutavad hiilgeaegu ainult veesüsteemid.
Hispaania renessansiaed
Hispaanias oli küll kaunied aedu kuid polnud oma aiakunsti. Järgiti Itaalia eeskujusid, kõik tähtsamad aiad kavandasid Itaallased . Mõned omadused siiski iseloomustava hispaania aedasid. Renesassaed algas tegelikult alles kuningas Carlos I (Karl V valitses 1517- 1556 ), ta oli suur botaanikaharrastaja. Mauride ehitatud kindlus Sevillas Alcazar ehitati Carlos I ajal ümber, mis osaliselt veelgi nätavad, mõjutatud Itaalia stiilist. Samuti oli mõjutataud tema rajatud aed Alhambra linnuses, kuhu ta 1527 hakkas suvelossi rajama.
Carlos I-e aiakunsti tööd jätkas tema poeg Felippe II, lasi
Madriidi ehitada Escoriali ansambli 1563 .Ansambli moodustasid kuningapalee ja augustiinlaste klooster. Arhitektid Bautista ja de Herrera. Mõlemad hispaani arenessansi põhitegijad. Aed oli kuulus oma purskkaevude ja mälestussammaste rohkusega. Kompleksi kuulus ka suurim kloostriõu, keskel purskkaev ja 4 basseini.
Tuntuim tema ehitatud aed oli Aranjuezi suvelossi aed Tajo jõe kaldal, varem oli seal jahiloss,ühendati aiaga ja saarele rajati aed, mis oli sillaga ühendatud. Detailid oli alleed. Jalaks toodigi tema ajal Hispaaniasse. 17 saj uuendati seda aeda C. Lotti poolt. Tema kasutatud purskkaevaude lahendused olid bütsantsi-islami juurtega.
C. Lotti kuulsaim kavand oli Madridi ehitatud Bueno Retiro palee.Olulisem oli palee juurde rajatud park, mis on tänaseni säilinud, asub botaanika aed. Pargis oli erakutemajkesed, ermitaažid-kui aiamajad, kus elasid õukondlased, kuhu liitusid väike parteraed , labürint, grott, kabel .
Prantsuse renessansiaed
Alguses sõltus samuti Itaalia mõjudest. Charles VIII alustas ehitustega ja tema tööd jätkasid Louis XII ja Francois I.
Charles VII ajal renoveeriti Amboise loss ja uute printsiipide alusel tagasihoidlik aed. Itaalia arhitekti Pacello da Marcogliano poolt.
Louis XII ajal kavandas
P. da Marcogliano kavandas ka Blois lossi aia. Aed jagunes itaalia mõjude järgi üksteiset sõltumatuteks osadeks . Eri aia osad olid üksteisest eraldatud müüride, , galeriide ja pergolatega. Mingit arhitektuurilist seost hoonel ja aial ei olnud.
Gallioni lossi aed Roueni lähedal. Ehitas kuninga kardinal ja minister Amboise. Arhitektid Paccello da Mercogliano (ta ei olnud moodsaima Itaalia suuna arhitekt) ja tema sugulane Piero da Mercogliano. Oma aja kauneimaid prantsuse aedu, kus sisaldus sama aja Itaali aiakunstiga koos ka palju vana-aegseid Itaalia jooni (ehitus toimus samal ajal kui Villa Madamaet ja Vatikani Belvedre aeda rajati Itaalias).
Tähtsaim ja selgepiirilisem kanalaed oli Vallery lossi aed. – arhitektuurilt keskaegne, asetses järsul nõlval, pargi ja aiaga, mis moodustas omaette arhitektuurilise terviku.
- Kanalaed oli kaitsefunktsiooniga.,ümbritseti isegi kinluslosside aia-alad ja olid läbinisti dekoratiivse tähendusega,samuti kastmis ülesandega.. kanalaed oli prantuse aia spetsialiteet ja seeläbi püüti seda tõlgendada kui stiliseeritud jõemaastiku. Erilise tähenduse said kanalid, kuji need toodi aia sevast keskele , nagu Vallerys.
- Prantuse aias oli tähelepanu parteraia arendamisel – et oleks tervikuna nähtav, piirdeaiad ja kõrgemad hekid jäeti ära, parterite vahel olid sammaskäik, galerii. Parter on prantuse aia tähtsaim komponenet, millest arendas Le Notre hiljem regulaaraias võimsad perspektiivid.
J. du Cerceau Charlevali lossi aed jätkab prantsuse kanalaia traditsiooni, kui seal rõhutati esimest korda prantuse aiakunstis lossi ja aia selget vormilist ühtsust.
E. du Peraci töötas arhitektina Henri IV ja Aumale krahvi teenistuses. Krahvile projekteeris Anet’ lossi, kasutas uut tüüpi parterit – “ehistikandite kvartali ”- kus oli rikkalikuga vormiga väänkasvude ja lillede kujutised.
C. Mollet ja J. Boyseau tegutsesid Henri IV ja Louis XIII ajastu alguses – kujundasi hilisrenesansi stiili ja andsid tõuke barokaia arengule 17 saj. lõpul. Suundumus suuremale pargi tervikule ja parterisüsteemi tervikkäsitlusele. Väikeste parterite asemel kasutati suuremaid , ja vähenes arvuliselt parterite arv, sümmeetria oli tähtis. Hakati kasut. pügatud vorme. Oluline oli puude ja põõsaste kõrguste versus teede pikkuse ja laiuse proportsioon. Loobuti geomeetrilisest jaotusest, kasutusele tuli taimornament, väänkasvu- ja lehemotiiv – ehk renessansile omane arabeskmotiiv.
Henri IV abikaasa Maria de Medici Pariisi ehitatud Luxembourgi palee aed 1615-1621- praegugi kuulsamaid. Arhitekt S. de Brosse. Järgis itaalia aeda, kuid tulemus oli väga prantsaslik.
Park Tuileries Pariisis, alustati 1560 I’Orme projekti järgi. Park rekonstrueeriti 17. saj.alguses Mollet ja Boyceau vaimus ja 1660 rekonstrueeris Le Notre, teostades jõuliselt perspektiivideed.
Inglise renessansiaed
- Inglise aiaga seostuvad elemendid – park, aed ja muruväljak. Ka inglise aed sai itaalisat ja prantsusmaalt mõjutusi. Inglise renessansaia periood oli 15.saj lõpust-17saj. alguseni . jaotatakse tavaliselt 4-ks stiiliperioodiks: Tudori, Elisabethi , Jakobeani ja Caroline stiilperiood. Inglise ideaalaed oli müüriga ümbritsetud ja jagunes kolmeks osaks: aasa-ala, peaaed (uputatud ruudukujuline renessansparter), vabakujuline nõmmeaed, kus olid lilled ja põõsad. Tervikusse kuulusid veel puiestee, pergolad, purskaevud, skulptuurid ,tehiskünkad, vaatlemiseks ümbrusele. Vaatküngas on inglisemaale omane joon. Keskne oli muruväljak. Samuti spetsiaalne keeglimängu rada, mis oli amasugune kunstiline lahendus”bowling green ”. Oli aia peamotiiviks, kuni 18.saj. maastikuaed selle välja tõrjus.
- Tõeline inglise dekoratiivaed, parteraed meenutas prantuse oma – rajatud tasasele maale, neljaks parteriks jagatud ruut, liigendus geomeetriline,või hiljem prantslaste eeskujul arabeskmustril põhinev, kuid nende kõrval oli inglise pärane knots – looklev või põimitud lindimotiiv ehk punutud või põimitud parter. Põhjana kasutati lilli. Inglise aed kuulusid veel rohkelt piirdeid.
Inglise renessansaed Hampton Court Tudori aegne. Praeguse Londoni territooriumil. Laskis ehitada kardinal ja minister Wosley 1514-1515. Kuningas Heny VIII omandis muutus see kuningate residentsik 18. sajandini. 17. lõpupoole rekonstrueeriti borokki vaimus.
Theobaldsi lossi aed Elisabethi stiiliperioodist 16 sajandi lõpust. Omanik lord Burleigh
Hatfield Hous – lord Burleighi poja aed 17.sajandi algusest
Montacute lossi aed Somersetireis 17.saj algusest
17.sajandi alguse vaimutstuti prantsuse aiast,ja mitmet prantsuse arhitektid käisid inglisemaal ehitamas N: S. de Caus (elas 756-1626). Spetsialiseeruti veesüsteemide ehitusele,esimene auru jõul töötav purskkaev,mis tõstis vee kõrgele õhku
S. de Cause poeg Isaac de Caus kavandas 1615 Wiltshiresse kuulsamatest aedades “Hortus Pembrochianus”.
Saksa ja madalmaade renessansiaed
Kirju arenguga ja väga ebaühtlane, katkendlik, teisalt aeglane ja juhuslik võrreldes itaalia ja prantsusmaaga . Teatud mõttes ühtegi ühtset saksa renessansaeda ei sündinud kunagi. Saksamaal oli huvi üksiku taime vastu suurem kui aia kui tervku vastu, samuti huvi detailide kui vormi ja kustilisuse vastu.
Just sakasmaale ja hollandisse rajati seetõttu esimese botaanikaaiad
Leidenisse 1587
Leipzigisse 1580
Heidelberghi 1593
Saksamaal olid kodanlikud aiad ja nende poolest kuulsaim oli Augsburg , aias oli keskseks ikkagi botaanikahuvi. Enne kolmekümne astast sõda elas aiakunst oma õotseaega. Saksa konservatiivse aiakunsti põhimõtted kehtisidi poolsada aastat.
Ka Nürnbergis oli palju patriits- ja kodanlasaedu.
J. Schwindti aed Frankfurdis Maini ääres
17.saj alguses arhitekt J.Furttenbachi väikeaed Ulmis.
Hollandi omapäraks oli tulpide rohkus , kuhu need jõudsid Türgist 16saj ekskpaikku. Viinis ja Prahas oli suurejoonelisi aedu 16.sajandi alguses juba:
Maximilian II aed Viinis Neugebäude lossis
Tema poja Rudolf II aed PrahasHradcany loss. Looja J. Vredeman de Vries (elas 1527-1606)
Ulmist pärit arhitekt J. Fruttenbach kujutas aeda ja ehitist alati koos,tema lahendused rõhutavad keskset perspektiivi. Huvipakkuvamad oli koolide ja haiglate aiad.
sõja järel hakaks saksa aadel tunnustama prantsuse aia elegantsi.
Müncheni residentsipalee aed Lustgarten- 17.saj lõpus aed uuendati, ja renessansi põhimõttes hüljati, aed muudeti rõhutatud perspektiivi läbi suureks tervikuks.
Heidelberghi lossiaed valmis lõplikult pärast sõja lõppu. Tehti suures mahus tasandus ja kaevetöid. Kavandas S. de Caus (kes saabus saksamaale 1610 ) – aias ei suudetud saavutada tervikut .
17. ja 18. saj. regulaaraed
Prantsuse barokkaed
Klassikalise barokki all mõeldakse prantsuse barokki. Aias oli neli peateemat: maastikukäsitlus, parterite kujundus, kanaliarendus, perspektiiv.Kasutati küll terasse, kuid need oli majesteetlikult laiuvad, astmestatud maakasutusena, terass oli kogu aia laiune. Lai otsesuunaline kanal kulges tihti pika valitseva joonenna aia tsentris ,Le Noter kasutas kanalit, nagu alleesid jõulise perspektiivi loomiseks, pespektiive loodi ka madalate terrassidega. Perspektiiv oli valitsev peamotiiv., eesmärk avada vaade võimalikult kaugele. Regulaaraed oli loodud juba prantuse hilisrenessansi ajal, Le Notre ainult lisas broderiiparteritele elegansi ja võttis kasutusele uue parterite jagamise süsteemi. Tema tuntumad tööd:
Ajastu kunstilised pürgimused näha Versailles ’s – kõik oli ühtne tervik, arhitektuur, aed. Enim mõjutasid arhitektid L. Le Vau 1612-1670 ja A. Le Notre 1613-1700. 1704 avas Louis XIV pargi rahvale.
Le Notre uuendas palju vanu renessansiaja losse ja nende aedu, kuulsamad olid:
Fountaine-bleau’
Kuulsaim oli Chantilly lossi aia uuendamine 1660. See oli vana valikraavist ümbritsetud renessansiloss, vallikraavid liigendasid aeda. Le Notre ühendas need võimsaks kanaliteemaks nagu Versailleski, seegi aed hävitati revolutsiooni käigus.
Pariisi lähedal Vaux-le-Vicomte lossi aed valmis 1661. Aed hävitati 1789 prantuse revolutsiooni käigus. Restaureerimine algas 1875. – aiaplaneeringu põhimõte oli-regulaarsus ja vaheldus (üks juhtteema, mis oli siin aia telg , ja erinevad kõrvalteemad, nagu kanalid, basseinid jne.
1669 rajas Louis XIV Grand Canale erilise lilleaia, kuhu ehitas hiina stiilis teemaja , tegemist oli ühe varajasema hiina mõjude ilminguga euroopa aiakunstis. Nimetati algul hävitatud küla auks Trianon de Porcellaine. Hiljem omandas ‘Trianon’ erakumaja tähenduse. Aia üldjaotuses on rõhutatud tema ebakorrapärasust ja ühendtelgedepuudumist, mis oli märgiks regulaaraia moest kadumisele. Siin kasutati teemana alleed ehk siin avenue teed - pikk sirge allee, millel pidi olema lõpp-punk või-element (bassein, purskkaev, skulptuur, ehitis või väljak või miski eemal maastikus.
Kasutati veel boskett i – aia taustana kasutusel olnud metsatukk, millest Le Notre arendas regulaaraia tüüpilise elemendi. Boskettide sisse kavandati basseine, kaskaade,skulptuure. Boskett oli suur lehtpuumass.
Kuulus aed oli Marly -le-Roi lossis, mille lasi ehitada Louis XIV 1677-1684, arhitekt J. Hardouin- Mansart (Le Notre stiilis). Tavalist aiaparterit siin polnud, kuid seda korvas veeparter. Oma olemuselt oli esindusallee. Aia peatelge (kogu telg oli rajatud vee kasutamise ideele)ümbritses vaheldusrikas boskettide ala: cascade rustique, teatriboskett, agrippina supelasutus, muusa boskett basseinidega, võitlusväljaku- ja belvedereboskett., keskset telge piirasid kolm alleed.
Le Notre stiil, prantsuse barokkaed, omandas vähehaaval pikaks ajaks juhtpositsiooni kogu euroopalikus aiakusntis. Le Notre järel valitses vaikelu 18 saj.keskpaigani, mil algas kogu euroopalikus aiakunstis uus etapp. See-eest hiilgas prantusse pargi põhimõte mujal euroopas loova jõuna 18 saj. algupoolegi.
Inglise barokkaed
- Oliver Cromwelli paarkümmend aastat kestnud vabariik hävitas kõik suures aiad, isegi kuninglikud aiad olid jagatud põllumaadeks ja juurviljaaedadeks.
- Charles II troonile tõusuga 1660 aastal algas uus periood aiakunstis, mil oli prantsuse mõju suurtes aedades, väikeaedades jätkus renessansi traditsioon, sest oli Le Notre stiili vastased.
- Hollandi juurtega aednike tööde väikesemõõduline, regulaarne , topiaariumitega – väikekodanlik stiil oli valdav. Hollandi aeda propageeris Sir William Temple kes oli madalmaades diplomaat.
- Inglise barokkaias olid muruplatismotiivid, modelleeriti muruparterid, ääristasid lilleistutused, puud, potililled, skulptuurid. Esines ka puhtaid prantuse broderiipartereid. Kergemini võeti prantslastelt üle alleed, kui elemndid
Tähtsaim barokkaed oli St. James’i park Londonis Hampton Court. Le Notre stiilis. Alustati ehitust Charles II ajal, töö valmis William III ajal. Seal oli suur sissesõidu allee The Mall Buckinghami paleesse. Algselt liitus see pargiga ja oli pallimängurada.. Seal oli veel suur kanal, , muruväljakud.
Teine Le Notre stiilis aed oli Badmintoni lossi aed Gloucestershirei’s. ehitati 1682. Ümbritsesid parterid, muruväljakud, bosketid. Aia ümber oli ristuvate alleedega võimas park. Peaavenüü üikkus oli umbes 4 km.
17. ja 18. saj. vahetusel arenes barokkaia baasilt vabamakujulisem Grand Manner stiil. Selle tuntumaid esindajad on :
6
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-10-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
84 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
cbd
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid