Stiilitabel (1)

Maastikuarhitektuuri ajalugu 1
Sügis 2007. a
OLULISEMAD ETAPID MAASTIKUARHITEKTUURIAJALOOS
Lihtsustatud skeem
Looduslik kontekst, aia- pargi osatähtsus ja objektid
Kompositsioon ja kujunduse elemendid
Iluaed: detailid, liigid
Tuluaed, liigid
Antiik-Kreeka
kuni 9. saj e.Kr
Kaunis loodus, soodne kliima. Iluaiandust suhteliselt vähe. Hiiemetsad, avalikud platsid ja aiad, pargid, spordiplatsid, kõneplatsid, ujumisbasseinid, gümnaasiumid. Hiljem ka eraaiad, piiratud õueaiad. Katusaiad. Lilled pottides.
Suured kompleksid:

kõned,

võimlemine,

jooks,

ujumisbassein.
Ümber puiestikud skulptuuridega, geomeetriliselt korrapärased.
Nümfeionid, grotid .
Tamm, õunapuu, oliiv , küpress, loorber , pappel , jalakas .
Lilled: roosid , liiliad , hüatsindid, krookused, kannikesed, adoonised
Kõrgel järjel aiandusteadus, teoreetikud.
Viinamari , viigipuud, granaatõun, õun, pirn, kirss , apelsin , dattel, mandel , pähkel.
Köögiviljapeenrad.
Antiik- Rooma
kuni 476. a e.Kr
Aiakunst tuleb Kreekast ja levib hoogsalt. Suured mastaabid. Rahvapargid, lossiaiad, villaaiad, portikusaiad, matusepaigad hiiemetsadega – hävisid koos Rooma langusega.
Maavilla iluaiaga. Aatrium ja peristüül; aia keskel bassein. Siseaed-välisaed, sammas-varikäigud. Korrapärase kompositsiooniga . Mägivillade terrassaiad. Aiamajad, lehtlad, pergolad ja taimevõrestikud, trepistikud. Purskkaevud , skulptuurid . Linnamajad ja nende võrgustikud. Ring- ja ovaalmotiiv.
Plaatanid, küpressid, palmid, jugapuu , loorber, mirt . Kasvuhooned (vilgukivist). Rosaarium, potililled. Lilleärid: roosid jt lilled, sh introdutseeritud. Geomeetriliselt pügatud puud-põõsad, taimeskulptuurid.
Väetamine, niisutustööd: akveduktid.
Viridariumid: viljapuud ja ilupuud .
Aprikoos , virsik , ploom, viinamari jt.
Ida-Rooma: Bütsants
kuni 5. saj.
Lääne-Rooma kultuuri pärija; muutus väliseks hiilguseks, toretsemiseks. Priiskav aiakunst, kus olid kuld - ja hõbepuud tehislisanditega, purskkaevud ja kosed lõhnaveega, peamiselt suured jahipargid.
Keset aeda lossi ees kuld- või hõbepuu, tüve ümber väänlevad maod , voolamas vein. Puudub intiimsus , tegelik tundeelu .
Araabiamaad, Hispaania
Võtsid üle Rooma ja Pärsia aiakunstist vee ja varju aiad ja pargid, kia peristüülaiad. Araabia aiad P-Aafrikas, lossiaiad Püreneedes Granadas, Alhambras.
Sümmeetria üldkompositsioonis, kanaliga neljaks osaks jaotatud aed – chahar-bagh. Ornamendid, arabeskid, mosaiiksed teed, veebasseinid, kanalid, tiigid, purskkaevud, puiesteed, vaibad-aiakujundused, mosaiiksed ja liivateed .
Tõid Euroopasse palmi , küpress, plataani (Aasiast, Aafrikast). Pöetud puud, hekid , muru, ornamentaalsed lillepeenrad (parter). Rohkelt ka ronitaimi pergolatel.
Niisutus , akveduktid.
Datlid.
India
Pühad puud, pühad hiied , pargid, üksikpuud.
Langev vesi, vaated üle oru.
Vaiksed rahulikud aiad varju ja veega. Veebasseinid, kanalid, pesemisrituaalid, meditatsioon.
Püha viigipuu – kasvab saluks. Veetaimed : lootosed, liiliad.
Apelsin, sidrun . Puuviljad, köögiviljad, maitsetaimed .
Euroopa keskaeg 476. a kuni Ameerika avastamiseni 1492. a, reformatsioon 1517. a
Rooma langusega hävitasid barbarid ( germaanlased ) lossid, templid ja pargid-aiad. Kloostrites viljapuud, köögiviljad, ilupuud-põõsad, lilled – toodi üle Alpide mandri-Euroopasse kloostritesse. Karl Suur (768-814) võtab eeskujusid Idamaadest.
Asutatakse jahiparke, labürintaiad, pöetud hekid, metallist linnud , loomakujud (vt Bütsants). Aiad müüride sees.
Iluaiad kaovad lossidest ja linnadest. Kiriklik askees . Kloostriaiad. Roos ja liilia (neitsi Maarja pilt roosiaias , käes roos või liiliaoks – sümboolika).
Kloostriaiad: viinamari, viljapuud, ravimtaimed , maitsetaimed, puukoolid.
Renessanss , „ärkamine“ 14.-16. saj. Itaalias, Vana-Rooma eeskujud .
Reljeefne maastik , tahe väljuda kaitsvast linnast looduslikku ümbrusse. Vana-Rooma ideaal – aatrium (villa siseaiaga) ei sobinud, siit vabad laenud: lähiaed-park-kaitsepuistu (regulaarsest lähialadel vabakujuliseks pargiks kaugemal). Palee (villa) pargi keskel kujundatud üle – loodustunnetus puudub. Kujundajad olid kunstnikud , nt L. da Vinci, Raffael, Michelangelo jt.
Regulaarne kompositsioon , sümmeetrilised teljed, nelinurksed motiivid. Ülevaatlik aed. Purskkaevud: ruut, ristkülik, ring. Trepistikud, sammastikud, paviljonid, raidkujud, koopad -grotid, purukattega teed – eri värvitoonides.
Itaalia aiakunsti levik mujale Euroopasse.
Aed eraldatud kõrge hekiga. Kompositsiooniväljade kontuuril madalad hekid. Muru ja lilleväljad- peenrad , parterpeenrad, värviliste lehtedega dekoratiivtaimed. Lilled hiljem.
Lõunamaa taimede levik põhja poole. Viljapuud-põõsad, köögiviljad, ravimtaimed, kasvuhooned.
16. saj: rõhu kandumine Prantsusmaale
Maastik avaram ja tasasem. Iluaedade ja parkide suuremad mastaabid. Vanade vallikraavide – eelkindlustuste kasutamine kompositsiooni osadena, aia piireteks või veekogudeks.
Parterite suurem osatähtsus, kõverjoonelised kompositsioonid, ornamendid (vt araablased)
Kontuurhekid – pukspuu. Lilli vähe. Parterid – värvilised liivakatted.
Intensiivne taimekasvatus . Uued sordid. Loodusteadused arenevad.
Saksamaa, Austria, Holland
Eeskujud ja aednikud Itaaliast .
Koomilised motiivid, idamaiseid eeskujusid – metallist linnud-loomad, üllatus-purskkaevud.
Hekklabürindid eksitamiseks, pügatud loomamotiivid – hekkskulptuurid.
Sama.
Barokk 16.-18. saj: nn prantsuse park, prantsuse stiil
Suurejoonelisem Prantsusmaal. Louis XIV Versailles : ansambel , park olemasolevasse metsa. Aiakunstnik Le Notre. Arhitektuurne , paraadlik loss + tiibehitised. Aedades -parkides puudub looduslikkus ja intiimsus.
Palee kõrgemal astangul, ansambli servas. Mastaapide tajumiseks maapind astmeline, liigendatud. Peatelg kompositsioonis seob teised väljad. Terrassid -müürid, veebasseinid-kanalid, külgtrepid, grotid. Külgparterid, purskkaevud.
Vormiaktiivsus, lilli vähe. Hekid-ornamendid, puiesteed. Pukspuu madal, pügatud puud – geomeetrilised vormid, skulptuurid.
Sama.
18. saj
inglise park
Maalikunstnike kasvav kriitika 18. saj, looduse ja inimese individuaalsuse teemad esil . Tagasi loodusesse ! – J. J. Rousseau .
Ideed Hiina-Jaapani looduslikest aedadest. Algne romantism areneb loomuliku looduse ilu mõistmiseks.
Oluline – loodusmotiivid, reljeef, looduslikud taimed. Mitteregulaarsus kõikjal.
Hoone-lähipark-taustpark: kompositsiooniliselt regulaarsemast vabakujuliseks koos tehisvaremete, veesildade, grottidega.
Murukate. Algul lilli vähe, hiljem gruppides murus, ka eraldi peenardes.
Klaaskasvuhooned.
Inglise aiakunst levis Ameerikasse, sealt tagasi mandri-Euroopasse juba selginenult. Hilisem kombinatsioon regulaarsete parkidega.
18. sajandil eraldus aiakunst arhitektuurist. Maadeavastused . Aianduslik tõusiklikkus.
Ilupuid Ameerikast .
Uued taimed – introdutseeritud.
Väike intensiivne koduaed.
Eklektika ja uusklassitsism
kuni 19. saj lõpuni
Fookuses väikeaed, kujunduses korrapära ja klassikalised geomeetrilised vormid. Vastureaktsioon maastikupargile.
Intiimne mõõtkava, peenelt väljatöötatud detailid.
Eri liikidena ka taluaed, metsik aed, woodland -garden.
Korrapärane aiakujundus , mille juured renessanss- ja barokkstiilis; lihtsad lahendused. Erinevad ruumid aias hekkide ja põõsagruppidega eraldatud; purskkaevud, pügatud puud. Müürid, terrassid, tiigid, pergolad jne. Teise äärmusena loodusesse üle minev aed looklevate radadega sõnajalgade vahel...
Kohalike liikide kasutamine, kodumaised ja vanaaegsed taimed. Peenrad: et kogu aeg midagi õitseks; kombineerimine maitsetaimedega ja köögiviljadega. Värviteooriate rakendamine peenardel.
Kiviktaimlad – seoses mägiturismi populaarsuse kasvuga.
Funktsionalism ja modernism
ca 1920-1960. a
Püüti reformida ühiskonda ja elulaadi. Tähtsaks muutuvad sotsiaalsed funktsioonid, ruum, materjalid ja inimesed. Puhas vorm, ehe materjal modernismis; ratsionaalsus ja praktilisus funktsionalismis.
Modernism: kompositsioon abstraktne , 2D, sümmeetriline (nn moderniseeritud barokk).
Uute elutute materjalide kasutuselevõtt: klaas, peeglid , betoon , metall , elektrivalgus jne.
Funktsionalism: aed on vaid katusel ja terrassidel (Le Corbusier), domineerivad seinad ja sillutis.
Taimed vaid dekoratiivseks pinnatäiteks, värvilaikudena.
Igihaljad puud-põõsad, püsililled, kastid roheliste taimedega.
Postmodernism
al 1960ndatest
Väikeaiad põhiliselt. Üritatakse taastada kadumaläinud side minevikuga moodsa ajastu vormi ja kujunduse kaudu.
Tavalisi materjale kasutatakse ebatavalisel viisil, võõras liidetakse tuttavlikuga. Geomeetrilisi kompositsioone, sümbolistlikke motiive , abstraktseid mõtteid.
Väga erinevad taimeliigid .
3