Infrapunakiirguse tehisallikad Infrapunasaun - Infrapunasaunas soojendavad inimkeha nahaaluskudesid ja kutsuvad seetõttu higistamisraktsiooni esile nähtamatud infrapunase kiirguse valguslained. Infrapunakaamera - ehk soojuskaamera abil on võimalik saada objektist termopilt e. infrapuna pilt. Laser tugev kiirgusallikas. Kiirgus võib tekitada kahjulikku ülekuumenemist. Impulsslaserid on eriti kahjulikud, kuna nad vilguvad nii kiiresti, et silm ei suuda vilgutusrefleksiga end kaitsta. Kuvar ekraan kiirgab soojust kuna ta teeb tööd, et asju kuvada sellele. Ahi ahju küttes hakkab eralduma soojust ja näiteks pliidiraualt tulev infrapunakiirgus teeb panni soojaks.
lainepikkustel, mis sisaldavad muuhulgas ultraviolettkiirgust, nähtavat valgust ja infrapunakiirgust. Pärast umbes 8-minutilist liikumist kiirusel 1 080 000 000 km/h läbi kosmose satuvad kiired maapinnale. Maapinda soojendatakse arvestataval määral päikesekiirte infrapunaosaga, mis oleneb päikesekiirguse nurgast, mis omakorda sõltub maa telje liikumisest (talv/suvi). Öösel maapind jahtub, eritades soojust taas infrapunakiirguse kujul. 2.2.2.2. Infrapunakiirguse kasutamine kommunikatsioonivahendina Infrapunakiirgust kasutatakse mitmetes mobiiltelefonides andmete edastamise ja vastu võtmise eesmärgil. 7 2.2.3. Raadiolained Raadiolained on elektromagnetlained, mille lainepikkus on 10 -4 - 108 m. Looduslikud raadiolainete allikad on õhuelektrilised nähtused, planeedid, tähed, galaktikad, metagalaktikad.
tõttu ei leidu teda puhtal kujul. • Alumiinium on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi III rühma element. • Järjenumber on 13. • Aatommass 26,98154. • Sulamistemperatuur on 660˚C. • Keemistemperatuur 2060˚C. Füüsikalised omadused • Alumiinium on suhteliselt pehme, vastupidav, kerge, plastne ja hästi sepistatav metall. • Värvus varieerub hõbedasest hallini. • Süttib raskelt. • Hea nähtava valguse ja infrapunakiirguse peegeldaja • Alumiinium on väga hea soojus- ja elektrijuht. Keemilised omadused • Alumiinium peab korrosioonile hästi vastu. • Korrosioonikaitse tõttu on alumiinium üks väheseid metalle, mis säilitab pulbrina oma hõbedase läike. • Alumiiniumi reageerimisel veega on võimalik toota vesinikku. 2 Al + 3 H2O → Al2O3 + 3 H2 • Alumiinium reageerib tõepoolest kiiresti õhus oleva hapnikuga. • Alumiiniumpulber reageerib
andmesideks,mis on küll aeglane,ja erinevate seadmete kaugjuhtimispultides. Infrapunakiirgus on leidnud laia rakendust ka arstlikus praktikas Kiirguse toime inimorganismile on tingitud soojusefektist. Temperatuuri tõus infrapunakiirte neeldumise tulemusena põhjustab kohaliku (hüpereemia, veresoonte laienemine) ja üldise iseloomuga reaktsioone (ainevahetuse intensiivistumine, termoregulatsioon). 1965.aastal patenteeriti infrapunakiirguse kasutamine Fuji Medicali poolt 1981. aastal hakkasid USA haiglad kasutama seda beebide soojendamiseks Kliinilises meditsiinis on näidanud infrapunakiirguse raviotstarbeline kasutamine haiguste kompleksravis positiivset mõju. Vereringehaiguste ravis on väga häid ravitulemusi saadud infrapunakiirguse toimel perifeersete arterite stenooside korral, kus ilmnes verevarustuse paranemine ja jalalihaste funktsionaalse reservi suurenemine.
Merlin ja Kädi Esimene mikrolaineahi valmistati 1946. aastal USA-s Eriti palju hakati kasutama 1980. aastal Toidu soojendamiseks kasutatakse mikrolaineid Mikrolainete sagedus jääb raadiolainete ja infrapunakiirguse vahele Mikrolained ei soojenda kõiki aineid Soojendatavad ained peavad olema elektrilised dipoolid Vee molekul on dipool, mis koosneb negatiivse laenguga hapniku aatomist ning kahest positiivse laenguga vesiniku aatomist. Positiivne laeng on kogunenud molekuli ühte otsa, negatiivne aga teise Kui dipoolid satuvad mikrolainete mõjuvälja, siis nad pöörduvad, et joonduda elektrivälja suunale Suuna muutusel peavad molekulid pidevalt kiiresti vibreerima
on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus jääb nähtava valguse ja mikrolainekiirguse lainepikkuse vahele. Infrapunakiirgus ei ole silmale nähtav. Infrapunakiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel ja väiksem kui raadiolainetel. Seda kasutatakse näiteks info vahetamiseks TV-, raadio- jms kaugjuhtimispuldi ning -seadme vahel, samuti sõjatehnikas ja mujal soojusallikate avastamiseks, ka pimedas nägemiseks. Infrapunakiirguse kasutusalad: Öönägemine Infrapunakiirgust kasutatakse öönägemisvarustuses. Kui puudub piisavalt valgust et objekti näha, detekteeritakse radiatsioon ning tehakse see ekraanil nähtavaks. Kuumemad objektid näidatakse erineva värvivarjendiga kui külmad. Soojendamine Infrapunakiirgust kasutatakse infrapuna saunades, et inimesi soojendada ja lennukites, et eemaldada jää tiibadelt. Infrapunakiirgust saab kasutada söögi tegemisel,
gravitatsiooniline kollaps. · Kaksiktähe korral areneb suurema massiga täht kiiremini, tema tuumakütus lõppeb ning tekkib valge kääbus täht. Kahe tähe vahelise kauguse vähenedes hakkab teise tähe aine kääbusele voolama. Aine surutakse pinna lähedal tugevalt kokku ja selle temperatuur tõuseb. Aine juurdevoolu jätkudes toimub termotuumareaktsioon ning tekib supernoova. Erinevaid supernoovasi Moodustatud röntkenkiirguse ja infrapunakiirguse spektrites tehtud piltidest. 00 6 S N1 15 7 2 SN 1 6 0 4 SN 1 9 87 A SN 9 4 D SN 19 SN 2 00 6X Supernoova arengukäik Kokkuvõte Supernoova · on ülivõimas tähe plahvatus · tagajärjel vabaneb suurel hulgal energiat · saab tekkida vaid suurtest tähtedest · võib tekkida üksik- või kaksiktähest Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Supernoova · http://www.nasa.gov/worldbook/supernova
ühendatud arvutitest. · Traadita kohtvõrk või raadiokohtvõrk WLAN-on selline kohtvõrk, mille puhul peetakse ühendust kahe või enama arvuti vahel raadiokanali kaudu. Raadioside- informatsiooni edastamine raadiolainete vahendusel. Raadioside on elektroonilise side liik traatside ja optilise side kõrval. Optiline side- informatsiooni edastamine niisuguse elektromagnetkiirguse abil, mis lainepikkuselt jääb valguse ja infrapunakiirguse piirkonda. Valguskaabel- kiudoptiline kaabel, mille soonteks on klaas- või plastkiust valgusjuhtmed. Kaabel tervikuna koostatakse paljudest kiududest, vajadusel sadadest kiududest. Valguskaabli infoedastusvõime on sadu kordi suurem kui keskmisel koaksiaalkaablil. Laivõrk- (WAN) on üksteisest füüsiliselt kaugel (kokkuleppeliselt üle 1 km kaugusel) asuvate arvutite ühendamiseks mõeldud arvutivõrk. Laivõrgule on tavaliselt iseloomulik aeglasem andmevahetuskiirus kui kohtvõrgus
mineraal kvartsi pragudes ("kullasooned"), terakestena kulda sisaldunud kivimitest tekkinud liivas (kullaliiv). Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897-1898 Klondikes Alaskal). Kulla rakendused Kuld on tuntud ja kasutusel juba väga vanadest aegadest, sh müntide valmistamiseks kuld on paljude maade rahandussüsteemide aluseks. Dekoratiivsed rakendused - kuldehted. Hambaproteesid. Klaasi toonimiseks (E76.2). Infrapunakiirguse peeglite kattena (E76.3) optilistes instrumentides (sh. kosmoseaparaatides), satelliitide kaitseks päikese soojuskiirguse eest (kullatud mylar-(plast-)kile). Soojuskiirgust peegeldavate aknaklaaside kattekihina. Elektroonikas kontaktide katteks. Elektronmikroskoopias kaetakse uuritavad objektid elektrijuhtivuse tagamiseks õhukese kullakilega. Sisukord Mis on kuld?...............................
See koosneb kolmest mahuosast soolhappest ja ühest mahuosast kontsentreeritud lämmastikhappest. Õhu käes ei muutu kuld isegi tugeval kuumutamisel. Kuld on tuntud ja kasutusel juba väga ammustest aegadest, nt. Müntide valmistamiseks. Looduses peamiselt ehedana leiduvat metalli hakati juba varakult kasutama väärismetallina. Kuld on ka paljude maade rahandussüsteemi aluseks. Teda kasutatakse nt.- kuldehted, klaasi tootmiseks, infrapunakiirguse peeglite kattena, optilistes instrumentides, satelliitide kaitseks päikese soojuskiirguse eest. Kullaga kaeti ääretult suuri jumalate kujusid Vana-Kreekas, Vana-Roomas millest enamus on kahjuks hävinud. Vanimad leitud kuldesemed pärinevad vähemalt V aastatuhandest e.m.a. Looduses leidub kulda ehedana, nt. Mineraal kvartsi pragudes, terakestena kulda sisaldanud kivimites tekkinud kullaliivas. Uute kullaleiukohtade avastamine kutsub sageli esile nn. Kullapalaviku. Maailma suurimad
kohaselt peeti kinnistähtede maailma igaveseks ja muutumatuks. Sellest algas tohutu revolutsioon astronoomias, kuna asuti koostama paremaid tähekaarte ning selleks oli omakorda tarvis järjest täpsemaid astronoomilisi vaatlusi teha võimaldavaid instrumente. Slaidid 5-11 Pilte supernoovadest. Slaidil 6 kaksiktähe plahvatus. Slaidil 8 näidatud kui suureks võib paisuda. Slaidil 9 erinevaid kirevaid värve. Slaidil 10 protsess. Slaidil 11 moodustatud röntgenkiirguse ja infrapunakiirguse spektrites tehtud piltidest. Slaid 12 Samuti hävib ka meie Päike kunagi supernoova plahvatuses. Täpsemalt öeldes 5 -6 miljardi aasta pärast hakkab Päike "läbi põlema", kuid vahetult enne seda ta paisub, muutub hiidtäheks ning lõpuks plahvatab. Planeetide orbiidid on aga nii püsivad, et planeedid jäävad tiirlema ka ümber kustunud Päikese. Aitäh kuulamast
aatomiga tugevalt seotud, mis on tingitud nende madalast ionisatsioonienergiast. Metallidel on mitmeid ühiseid omadusi. Värvus: enamasti hallid või hallikas valged, v.a kuld, mis on kollane ja vask, mis on punane ning tseesium, mis on samuti kollaka värvusega. Metallidel on head peegeldusomadused: parimad on Hõbe (peegeldab kehvasti ultraviolettkiirgust) ja Alumiinium, puhas alumiinium on suhteliselt hea nähtava valguse ning ülihea infrapunakiirguse peegeldaja. Samuti on metallid head elektrijuhid, parimad on: Hõbe, eritakistus on 1,587*10‒8 Wm, Kuld, eritakistus on 2,214*10‒8 Wm, Vask, eritakistus on 1,678*10‒8 Wm ja Alumiinium, eritakistus on 2,65*10‒8 Wm. Parimad soojusjuhid on samuti Hõbe, Kuld, Vask ja Alumiinium. Kehvad soojus- ja elektrijuhid on Plii, eritakistus on 2,08*10‒7 Wm ja Elavhõbe, eritakistus on 9,6*10‒7 Wm. Vabalt liikuvad elektronid annavad metallidele võime juhtida hästi nii elektrit kui ka soojust
Mõõteseadmega tutvumine. Katse aruanne: Vabas vormis essee soojusalasest uuringust, mille sooviksin laboris läbi viia. Mikrolaineahju kasuteguri määramine Mikrolaineahi nagu ka nimi ütleb,siis soojendamiseks ja energia tekitamiseks kasutatakse mikrolaineid. Mikrolained on elektromagnetiline kiirgus, mis on sarnane nähtavale valgusele, raadiolainetele ning radioaktiivsele gammakiirgusele. Mikrolainete sagedus jääb raadiolainete ja infrapunakiirguse vahele. Üldjuhul kasutatakse mikrolaineahjudes kiirgust sagedusega 2500 megahertsi ehk 2,5 gigahertsi ning lainepikkuseks on 12 sentimeetrit, mis on sagedusest lihtsalt arvutatav, sest kiirgus levib valguse kiirusel, mis omakorda on sageduse ja lainepikkuse korrutis. Mikrolaineahju oluliseks osaks on transformaator, mis muudab tavalise võrgupinge 220 volti kõrgepingeks. Peale seda muundust saadetakse vool magnetronile, mis omakorda tekitab mikrolaineid
Samuti keskkondades, kus on oht vigastada pead, esineb soojuskiirgust või sulametalli pritsmeid. 6. Kasutatakse et summutada töökeskkonnas olevat müra.Valida saab nende vahel: Kõrvatropid ja teisedsamaväärsed vahendid *Kõrvaklapid *Kõrvaklapid, mida saab kinnitada kaitsekiivrile *Mürakaitsekiiver, helikindel kiiver *Sidepidamist võimaldavad kõrvakaitsed 7. Sangadega kaitseprillid *Näokujulised kaitseprillid *Eriprillid röntgen-, laser-, ultraviolett- või infrapunakiirguse või nähtava kiirguse eest kaitsmiseks *Näokaitse *Kaarkeevitusmask ja -kiiver (käsimask, pea või kaitsekiivri külge kinnitatav kaitsemask) 8. õhu hapnikusisaldus ei tohi olla alla 19% tolmufiltrid ei kaitse kahjulike gaaside ja aurude eest gaasifiltrid ei kaitse tolmu eest habe vähendab maskide kasutamise efektiivsust v.a. täismaskil poolmaski kasutamisel on näo pinna ja maskivaheline lekkimine väiksem kui nn. ühekordse maski kasutamisel
kulda ehk 8,71 mikrogrammi. Aga kui kogu see kuld kokku kraapida, ei ole seda rohkem kui nõelapea suurune tükk. Kullast saab ka teha niiti ja kasutada tikkimisel. Kuldjoodisega ühendatakse kuldehete eri osasid. Värvide komponendina annab kuld intensiivse punase värvuse. astronautide kiivrites ja ülikondades, sõjalennukites ja sateliitides tarvitatakse kulda kaitseks infrapunakiirguse ja raadiolainete eest. Kuld on üks komponente kvaliteetsete CD- de peegelkihis. Et hoida lennukite piloodikabiinide aknaid jäävabana, pannakse klaasi sisse väga õhuke kullakile. Kui sellest elektrivool läbi lasta, kuld soojeneb ja sulatab aknalt jää. Plastilisuse ja inertsuse tõttu sobib kuld suurepäraselt kasutuseks hambaravis. kulla radioaktiivseid isotoope (näiteks vähi ravimiseks ja kulla soolasid
Lämmastikhape on pikka aega kasutatud kinnitada kohalolekut kulla punktides, ja see on päritolu kohta puhekieltä mõiste "proovikivi", viidates kuld standardkatsetingimustel tõelise väärtuse. Kuld on tuntud ja kasutusel juba väga vanadest aegadest, sh müntide valmistamiseks kuld on paljude maade rahandussüsteemide aluseks. Dekoratiivsed rakendused kuldehted. Hambaproteesid. Klaasi toonimiseks (E76.2). Infrapunakiirguse peeglite kattena (E76.3) optilistes instrumentides (sh. kosmoseaparaatides), satelliitide kaitseks päikese soojuskiirguse eest (kullatud mylar(plast)kile). Soojuskiirgust peegeldavate aknaklaaside kattekihina. Elektroonikas kontaktide katteks. Elektronmikroskoopias kaetakse uuritavad objektid elektrijuhtivuse tagamiseks õhukese kullakilega. Kuld mineraalina: Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta
peetub paljude tsivilisatsioonide poolt tähtsaks metalliks, millest on välja kujunenud sümboolse raha mõiste. Tänu kullale sai võimalikuks rahvusvaheline kaubandus sellises mõttes nagu me seda tänapäeval mõistame. KASUTAMINE Kuld on tuntud ja kasutusel juba väga vanadest aegadest, sh müntide valmistamiseks kuld on paljude maade rahandussüsteemide aluseks. Dekoratiivsed rakendused kuldehted Hambaproteesid. Klaasi toonimiseks Infrapunakiirguse peeglite kattena optilistes instrumentides (sh. kosmoseaparaatides), Kaitseks päikese soojuskiirguse eest Soojuskiirgust peegeldavate aknaklaaside kattekihina Elektroonikas kontaktide katteks Elektronmikroskoopias kaetakse uuritavad objektid elektrijuhtivuse tagamiseks õhukese kullakilega Kulda on lisatud erinevatel põhjustel väga väikestes kogustes joogile. Hambaplomme tehakse vahel kullast. Kuld on ülihea elektrijuht, tänu millele on ta kasutust leidnud elektroonikas.
Muud kasutusalad: Kulda kasutati ja kasutatakse alternatiivmeditsiinis ravimiseks Hambaplommide valmistamine Vistluste vitjad autasustatakse tihti kuldmedaliga Kulda on lisatud erinevatel phjustel vga vikestes kogustes joogile Masinates kasutatakse vahel kulda soojusisolaatorina. Niteks vormeli McLaren F1 sitja kajut on isoleeritud kullakihiga Klaaside toonimine Soojuskiirgust peegeldavate aknaklaaside kattekiht Satelliitide kaitse pikese soojuskiirguse eest (kullatud mylar-(plast-)kile) Infrapunakiirguse peeglite kate optilistes instrumentides (sh. kosmoseaparaatides) Kullast CD-d peavad kauem vastu
Tänavavalgustid, laevamastid Koduelektroonika korpused Elektriliinid Alnico magnetid mikrofonides Ülipuhast alumiiniumi (99,980% 99,999%) kasutatakse elektroonikas ja CDdes Füüsikalised omadused: suhteliselt pehme, vastupidav, kerge, plastne ja hästi sepistatav metall, mille värvus varieerub hõbedasest mattja hallini, olenevalt pinna karedusest. Alumiinium ei ole magneetiline ning süttib raskelt. Puhas alumiinium on suhteliselt hea nähtava valguse ning ülihea infrapunakiirguse peegeldaja. Alumiiniumi tihedus 2,7 g/cm3 ja jäikus on umbes 1/3 terase omast ning see on kergesti pressitav, valatav ja freesitav. Alumiinium on väga hea soojuse ja elektrijuht, omades 59% vase soojuse- ja elektrijuhtivus võimest, 3 korda väiksema tiheduse juures. Alumiinium on suuteline olema ülijuht. Alumiinium sulab temperatuuril 933.47 K (660.32 °C). Keemilised omadused: ülihea vastupidavus korrosioonile, säilitab oma hõbedase läike pulbrina
Temperatuuri suurendamisel üle 50C toimub kuivamine juba väga intensiivselt. 16. Põhilisteks kuivatusviisideks on konvektsioon ja radiatsioon, samuti eelsoojendusega kuivatus. Sageli kasutatakse neid kuivatusviise kombineeritult. 17. Konvektsioonkuivatid. Sageli saab konvektsioonkuivatitel eristada järgmisi tsoone: eelsoojendus-, aurustumis-, kuivatus- ja jahutustsoon. 18. IR-kuivatites rakendatakse viimistlusmaterjalile infrapunakiirguse soojendavat mõju. Infrapunakiirgus kujutab endast elektromagnetilist kiirgust lainepikkusega 0,76m-1mm. Kasutatava infrapunakiirguse lainepikkuse järgi jagunevad IR-kuivatid järgmiselt: IRS- kuivatid(lühilaileline), IRM-kuivatid(kesklaileline) ja IRL-kuivatid(pikklaileline). IR-kuivateid kasutatakse sageli koos konvektsioonkuivatitega. IR-kuivatite abil on võimalik viimistlusmaterjalide kuivamisaega lühendada. Et IR-kuivatid
1543. aastal esitas Mikolaj Kopernik heliotsentrilist maailmasüsteemi. 1572. aastal vaatles Tycho Brahe nähtust, mis osutus supernoovaks. 1610. aastal avastas Galileo Galilei, Jupiteri neli suuremat kaaslast ja Veenuse faasid. 1781. aastal avastas Wilhelm Herschel uue planeedi, millele pandi nimeks Uraan. 1801. aastal avastas Giuseppe Piazzi esimese asteroidi. Samal aastal avastas Wilhelm Herschel astrofüüsikale olulised spektroskoopia abil infrapunakiirguse. 17. sajandi esimestel kümnenditel avastas Christiaan Huygens Saturni rõngaste tegeliku loomuse ning astronoom Edmond Halley avastas komeedi, mis hiljem nimetati tema järgi Halley komeediks. Siiski oli ilmselt üks olulisemaid astronoome ja teadlasi selles ajavahemikus Galileo Galilei, kelle jaoks lõppes uurimistöö kurvalt. Teda sunniti oma avastusi kuulutama valeks, kuna see oli vastuolus katoliku kiriku dogmadega. Galileile mõisteti eluaegne vanglakaristus, mis
Kristjan Velbri http://www.bioneer.ee/eluviis/oko_abc/Kasvuhooneefekt_ja_kasvuhoonegaasid.aid-3609 H2O veeaur Veeaur iseenesest on suhteliselt nõrk kasvuhoonegaas, kuid see-eest on teda atmosfääris suhteliselt palju - kuni 4%. Veeauru mõju looduslikule kasvuhooneefektile on 36% kuni 66%, ebatäpus tuleneb veeauru ja süsinikdioksiidi infrapunakiirguse neeldumisspektrite kattumisest teatud ulatuses.[1] Inimtegevus ei mõjuta otseselt veeauru kontsentratsioon atmosfääris, see kasvab globaalsest soojenemisest tuleneva õhutemperatuuri tõusu tõttu - mida kõrgem temperatuur, seda rohkem on õhus veeauru. CO2 süsinikdioksiid Süsinikdioksiid on kasvuhoonegaasidest tuntuim ja seda põhjusega - selle soojendav efekt, arvestades viimase kontsentratsiooni atmosfääris, on atmosfääri püsikomponentidest suurim (mitte arvestades veeauru)
suvel rannas lebades või talvel ahju ees istudes neeldub soojuskiirgus inimese nahas ja inimene tunnetab naha soojenemist. Kõik kehad kiirgavad soojuskiirgust ehk infrapunakiirgust, isegi meie jaoks väga külmad kehad. Üks võimalus seda kiirgust näha, on kasutada infrapunakaamerat. Infrapunakaamerat kasutatakse näiteks selleks, et avastada majaseinte ja katuste soojuslekkeid: see näitab ära need kohad, kust soojust kõige rohkem majast välja lekib. Infrapunakiirguse abil on võimalik mõõta ka kehade temperatuuri: selleks on olemas infrapunatermomeetrid. Selle mõõteriista optiline süsteem laseb läbi infrapunase kiirguse ja koondab selle spetsiaalsele tundlikule vastuvõtjale (detektorile). Viimane muundab talle pealelangeva kiirguse intensiivsuse elektrivooluks, mille tulemus näidatakse mõõteriista tablool kiirgava keha temperatuurina. Infrapunatermomeetriga saab mõõta keha temperatuuri ilma objekti puudutamata
Molekuli mass 26.98 amü Sulamistemperatuur 933,15 K (660 °C) Keemistemperatuur 2792,15 K (2519 °C) Tihedus 2700 kg/m³ Omadused-Füüsikalised Alumiinium on suhteliselt pehme, vastupidav, kerge, plastne ja hästi sepistatav metall, mille värvus varieerub olenevalt pinna karedusest hõbedasest matja hallini. Alumiinium ei ole magneetiline ning süttib raskelt. Puhas alumiinium on suhteliselt hea nähtava valguse ning ülihea infrapunakiirguse peegeldaja. Puhta alumiiniumi voolavuspiir on 711 MPa ning sulamite oma 200600 Mpa. Alumiiniumi tihedus ja jäikus on umbes 1/3 terase omast. Alumiinium on kergesti pressitav,valatav ja freesitav. Alumiinium on väga hea soojus- ja elektrijuht. Alumiiniumil on 59% vase soojus- ja elektrijuhtivusvõimest 3 korda väiksema tiheduse juures. Alumiinium on suuteline olemaülijuht. Keemilised
Saamine Kulda leitakse looduses ehedana, nt. mineraal kvartsi pragudes ("kullasooned"), terakestena kulda sisaldunud kivimitest tekkinud liivas (kullaliiv). Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897-1898 Klondikes Alaskal). Rakendused Kuld on tuntud ja kasutusel juba väga vanadest aegadest, sh müntide valmistamiseks kuld on paljude maade rahandussüsteemide aluseks. Dekoratiivsed rakendused - kuldehted. Hambaproteesid. Klaasi toonimiseks. Infrapunakiirguse peeglite kattena optilistes instrumentides (sh. kosmoseaparaatides), satelliitide kaitseks päikese soojuskiirguse eest (kullatud mylar- (plast-)kile). Soojuskiirgust peegeldavate aknaklaaside kattekihina. Elektroonikas kontaktide katteks. Elektronmikroskoopias kaetakse uuritavad objektid elektrijuhtivuse tagamiseks õhukese kullakilega. KULLA FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED Metall on plastiline, seega kergesti töödeldav ja võimaldas sepistada väga erineva kujuga esemeid
võimsus) tõus (kerge vorm), teraapia, süsteemse kiirem, südame sklerodermia teraapia, löögisageduse ja arteriaalse hüpotoonia vererõhu amplituudi eksperimentaalne ajutine tõus, süstoolse teraapia vererõhu alanemine koos A-infrapunakiirguse võimsuse vähenemisega, millega kaasneb diastoolse vererõhu püsiv alanemine A-infrapuna seade esmane soojenemine vähiteraapia (selektiivne, suur naha all, keha võimsus) sisetemperatuuri kiire tõus (intensiivsel kasutamisel)
Vanadel aegadel omistati kullale tervendavaid omadusi - kulda kanti ja isegi neelati alla. Ka tänapäeval kasutatakse kulda meditsiinis - kontrastainetes. Kulda segatakse uut tüüpi ravimite valmistamiseks proteiinidega ja hambaarstid kasutavad igal aastal kroonide, plommide ja sildade valmistamiseks 13 tonni kulda. Masinates kasutatakse vahel kulda soojusisolaatorina. Näiteks McLaren F1 sõitja kajut on isoleeritud kullakihiga. Veel kasutatakse kulda klaasi toonimiseks, infrapunakiirguse peeglite katteks optilistes instrumentides (sh kosmoseaparaatides), satelliitide kaitseks päikese soojuskiirguse eest. Soojuskiirgust peegeldavate aknaklaaside kattekihina. Elektroonikas kontaktide katteks. Elektronmikroskoopias kaetakse uuritavad objektid elektrijuhtivuse tagamiseks õhukese kullakilega. Ajalugu Kulda tunti juba 4000 aastat eKr, esimesed kuldmündid pärinevad VII sajandist eKr. Juba eelajaloolistest aegadest alates on kulda peetud tähtsaimaks metalliks
3.KIUDUDE EHITUS Tekstiilkiududel saab uurida ja kirjeldada: *füüsikalist ehitust, *keemilist ehitust. Kiu ehitusest üldise ettekujutuse võib saada palja silmaga, täpsema ehituse kohta tuleb kasutada juba spetsiaalseid seadmeid ja uurimismeetodeid nagu elektronmikroskoopia, infrapunakiirguse, valgus- ja röntgenkiirte abil uurimist, termoanalüüse jm. Selleks et kirjeldada kiuehitust on vaja teada ja kasutada kindlaid mõisteid. 3.1.MÕISTE "KIUD" Mõiste "KIUD" liigitatakse: *TEKSTIILKIUD *ELEMENTAARKIUD JA ELEMENTAARNIIDID *TEHNILISED KIUD *FILAMENTKIUD *STAAPELKIUD. *TEKSTIILKIUD painduvad ja tugevad moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses. *ELEMENTAARKIUD - kiud , mis on jagamatud peenkiud,
Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897- 1898 Klondikes Alaskal). Rakendused Kuld oli üks juba vanadele alkeemikutele tuntud elementidest, tema märgiks oli päikese märk. Kuld on tuntud ja kasutusel juba väga vanadest aegadest, sh müntide valmistamiseks kuld on paljude maade rahandussüsteemide aluseks. Dekoratiivsed rakendused - kuldehted. Hambaproteesid. Klaasi toonimiseks Infrapunakiirguse peeglite kattena optilistes instrumentides (sh. kosmoseaparaatides), satelliitide kaitseks päikese soojuskiirguse eest (kullatud mylar-[plast]kile). Soojuskiirgust peegeldavate aknaklaaside kattekihina. Elektroonikas kontaktide katteks. Elektronmikroskoopias kaetakse uuritavad objektid elektrijuhtivuse tagamiseks õhukese kullakilega. 3 mm paksune rubiinklaasi ("Bullseye") klaasitükk. Klaasile annavad punase värvuse kolloidse kulla osakesed. Rubiinklaasi osati valmistada juba antiikajal
Ajutises töökohas vastutab tuletööde tegemise eest tuletöö tegija. Keevitaja peab läbima eraldi tuletöötegijate koolituse ja saama tuletöötunnistuse. UV ja infrapunakiirgus Keevitamisel elekterkaarkeevitusega eraldub intensiivselt ultraviolett- ja infrapunakiirgust, mis on kaitsmata nahale ja silmadele väga ohtlikud. Sellepärast on keevitaja kohustatud kandma kaitseriietust ja vastavat kaitsemaski. Keevitamisel tekkiva UV ja infrapunakiirguse leviku tõkestamiseks tuleb keevitaja töökoht eraldada ülejäänud ruumist mittesüttivate seintega või vastavate UV- kaitse keevituskardinatega Kaitsemaskidele on kinnitatud kindla tumedusega kaitseklaas või isetumenev erinevate tumedusastmetega element, mida saab vastavalt keevitusviisile või silmade tundlikkusele reguleerida. Kaitseklaaside või elementide tumedused on jagatud 15 klassi ja tähistatakse numbritega
12 Kas teadsid, et? Kuld on üks komponente kvaliteetsete CD-de peegelkihis Et hoida lennukite piloodikabiinide aknaid jäävabana, pannakse klaasi sisse väga õhuke kullakile. Kui sellest elektrivool läbi lasta, kuld soojeneb ja sulatab aknalt jää. Kullast saab teha niiti ja kasutada tikkimisel. Astronautide kiivrites ja ülikondades, sõjalennukites ja sateliitides tarvitatakse kulda kaitseks infrapunakiirguse ja raadiolainete eest. Selline näeb välja kullakaevandus. 13 Mida andis mulle referaadi koostamine? Sain väga palju uusi teadmisi kullast. Kui varem teadsin seda kui ainult väärismetalli, siis nüüd tean ka selle seotust keemiaga ja milleks seda veel kasutatakse. Referaati tehes tulid ka meelde reaktsioonivõrrandid ja tasakaalustamine nii et referaat oli ka natuke kordamise eest. Kõige suurem
Infrapunatehiskaaslaselt tehtud fotodel võib neis kohtades näha tihedaid tolmupilvi. Peegeldusudud Kui tolmupilve lähedal on hele täht, muutub tolm nähtavaks. Tolmuosakesed nimelt peegeldavad tähevalgust sarnaselt lumehelbekestega ja nii saab tolmupilvest helendav peegeldusudu. Sõel ehk Sõelatähed on hajusparv Sõnni tähtkujus. Teleskoobis on näha, et Sõela kõiki heledamaid tähti ümbritseb peegeldusudu. Infrapunakiirguse mõõtmisest on teada, et peegeldusudud on tumedatest ududest palju kuumemad. Peegeldusudus võib osakeste temperatuur küündida 200 kraadi üle nulli, tumedas jääb see -250 C° piiresse. Helendavad difuussed udud Mõnikord võib väga kuumade tähtede ümber näha helendavat pilve, nn. emissioonudu. Kui niisuguse udukogu
,,Pöörisvool" tekib siis, kui konduktor avab muutuva magnetvälja. See on elektromagnetiline viis jagada must metall värivilisega. - Induktsioon sorteerimine- materjal saadetakse mööda konveierilinti mitmete sensorite alla. Need andurid leiavad erinevad metallid, mis seejärel eraldatakse kiirete õhujugadega anduritega süsteemi. - ,,Lähisinfrapuna" sensorid (NIR). Kui materjalid on valgustatud, peegeldavad nad enamasti valgust lähimas infrapunakiirguse lainepikkuse spektris. NIR sensoriga saab eristada erinevaid materjale, mis põhinevad valguse peegeldumises. - Röntgenkiire tehnoloogia- röntgeniga saab eristada tiheduse põhjal eri liiki jäätmeid. 4. Titech Titech on maailmakuulus firma, kes toodab seadmeid, mis on mõeldud tööstuslikuks prügisorteerimiseks. Titech-i eesmärgiks on jäätmekäitlejate kulude ja jäätmete keskkonnamõjude vähendamine
aastal, mil neid rakendati esmakordselt satelliidi LANDSAT pardal. Kogutud infot saab kasutada kaartide koostamiseks, andmete analüüsiks või pikaajaliste kui ka operatiivsete prognooside teostamiseks. 1.1 Passiivsed seadmed Passiivsete meetodite tööks vajaliku kiirguse näol on tegu maapinnalt, atmosfäärist või ookeanist tagasi peegeldunud päikesevalgusega. Passiivsed andurid on kasutusel näiteks fotograafias, laengsidestusseadistes ja radiomeetrites ning infrapunakiirguse mõõtevahendites. Kuna värvuse järgi on võimalik eristada erinevaid aineid ja materjale, tuleb kasuks registreerida võimalikult paljude erinevate spektrivahemike sensorini jõudnud signaali tugevust. Spektrivahemike arvu järgi eristatakse monokromaatilisi, multispektraalseid ja hüperspektraalseid sensoreid. Kanalite arvu kasvuga kahaneb aga ka paraku ühte kanalisse jõudev kiirgusenergia, mille kompenseerimiseks tuleb suurendada piksli mõõtmeid ehk vähendada resolutsiooni
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool YKA3411 Instrumentaalanalüüs SFM Spektrofotomeetria Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: 30.03.15 1 Teoreetilised alused Keemias on spektrofotomeetria füüsikalis-keemiline ainete uurimise meetod, mis tegeleb ainete neeldumisspektritega ultraviolett-, nähtava valguse ja infrapunakiirguse piirkonnas. Spektrofotomeetria on kiirguse (valguse) intensiivsuse ja lainepikkuse sõltuvuse kvantitatiivne määramine olenevalt uuritava aine omadustest ja aine hulgast. Selleks kasutatakse spektrofotomeetrit. See on aparaat, mis registreerib kiirguse intensiivsuse (riista näidu) sõltuvalt lainepikkusest, seega saadakse aine spekter kiirguse teatud lainepikkuste vahemikus. Spektrofotomeetria võimaldab ainete määramist valguse absorptsiooni või hajumise
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool YKA3411 Instrumentaalanalüüs SFM Spektrofotomeetria Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: 30.03.15 1 Teoreetilised alused Keemias on spektrofotomeetria füüsikalis-keemiline ainete uurimise meetod, mis tegeleb ainete neeldumisspektritega ultraviolett-, nähtava valguse ja infrapunakiirguse piirkonnas. Spektrofotomeetria on kiirguse (valguse) intensiivsuse ja lainepikkuse sõltuvuse kvantitatiivne määramine olenevalt uuritava aine omadustest ja aine hulgast. Selleks kasutatakse spektrofotomeetrit. See on aparaat, mis registreerib kiirguse intensiivsuse (riista näidu) sõltuvalt lainepikkusest, seega saadakse aine spekter kiirguse teatud lainepikkuste vahemikus. Spektrofotomeetria võimaldab ainete määramist valguse absorptsiooni või hajumise
tervist piisavalt kaitsta. Isikukaitsevahendite valimise aluseks on töökeskkonna riskianalüüs.Peakaitse -kiiver,riidest müts,mitmesugused peakatted; 1. Kuulmiseks- kõrvatropid ja teised samaväärsed vahendid, kõrvaklapid(oleks hea kui saaks kinnitada kiivrile,mürakaitsekiiver(oleks hea kui võimaldaks sidet pidada); 2. Silmad- Sangadega,-näokujulised kaitseprillid. Eriprillid röntgen-, laser-, ultraviolett- või infrapunakiirguse või nähtava kiirguse eest kaitsmiseks. 3. Näokaitse-Kaarkeevitusmask ja-kiiver (käsimask, pea või kaitsekiivri külge kinnitatav kaitsemask); 4. Hingamiselundite kaitsmine- Tolmu,-gaasi,-radioaktiivse tolmufilter.Sukelumisvarustus -ja ülikond. 5. Käte ja käsivarte kaitsmine-Elektriku,-Laba,- sõrmeotsata,- kaitsekindad.Spetsiaalkäised, Randmekaitse raskuste käsitsi teisaldamisel 6. Jalgad- madalad,kiiresti jalast võetavad,vibratsioonilised,kuumakindla
näitaja suhtes. Kinnastele või kinnaste pakendile on kantud piktogrammid, mis näitavad mille vastu nad kaitsevad 5 Silma- ja näokaitsed Neid kaitsevahendeid tuleks kasutada, kui on tegu kemikaalide pritsmete, lendavate tükikeste või heleda valgusega. Siia alla kuuluvad kaitseprillid, eriprillid röntgen-, laser-, ultraviolett- või infrapunakiirguse või nähtava kiirguse eest kaitsmiseks, näokaitse, kaarkeevitusmask ja kiiver. Kaitsemaske tuleks tingimata kasutada töödel, kus on oht, et tekivad kas tugevad elektriväljad või sädemed, mis silma sattudes tekitavad kõige suuremat kahju just silma võrkkestale. Kuulmiskaitsed Kõrvatropid, kõrvaklapid, kõrvaklapid, mida saab kinnitada kaitsekiivrile, mürakaitsekiiver, sidepidamist võimaldavad kõrvakaitsed Inimesed taluvad müra iga päev piiratud doosis
Protokolli mõjusfäärist jäävad välja lennundus ja merendus ning protokoll ei käsitle Montreali protokolliga reguleeritud gaaside heitkoguste vähendamist. Kasvuhoonegaaside potentsiaalset efekti iseloomustatakse nende globaalsoojenemise tekitamisvõimega (global warming potential, GWP) võrrelduna süsinikdioksiidi omaga. Globaalsoojenemise tekitamisvõime näitab, kui suure panuse annab konkreetne kasvuhoonegaas globaalsoojenemisse. See sõltub gaasi infrapunakiirguse neeldumisribade asukohast spektris ja gaasi elueast atmosfääris. Montreali protokolliga keelatud gaasidel ja nende lubatud asendajatel on kõigil peale osoonikihi kahandamise potentsiaali (ozone depleting potential, ODP) arvestatav globaalsoojenemise tekitamisvõime.20 19 http://www.envir.ee/et/kyoto-protokoll 20 http://www.horisont.ee/node/1851 Eesti roll osooni kaitsmises Osooniaukude tekke võimalused säilivad veel mitukümmend aastat. Sajandi teisel poolel
katastroofilised, küll aga põhjustavad nad nõlvadel oleva pinnase liikumist ja varinguid jms. Tekivad veel fumaroolid ja geisrid (kollast väävlit sadestavad gaasijoad või teatud rütmiga purskuvad kuuma vee ja auru sambad). 8. Kuidas vulkaanipurskeid ennustatakse? Aktiivsete või ärkavate vulkaanide juures tehakse mitut liiki vaatlust. Soojusseirel mõõdetakse satelliitidelt infrapunakiirguse sensoritega vulkaani koonuse pinna temperatuuri ja jälgitakse maapinnalt põhjavee seisundi muutusi. Seismilistel vaatlustel registreeritakse vulkaanialuse magma liikumist tingitud maavärinate sagedust ja intensiivsust. Vulkaani kraatri kohal mõõdetakse õhu SO2 ja CO2 sisaldust. Samuti mõõdetakse maapinna kõrguse muutumist, vulkaani tipu kerkimist ja nõlvade kaldenurka. 9. Selgita kivimiringet vt joonist tvs
mõõdetuna oomides (). 26.Madalsageduslained ja infravalgus Madalsageduslained. Neid tekitab vahelduvvool. Võnkesagedusega kuni 104 Hz, lainepikkusega üle 3.5*104 m. Infravalgus ehk infrapunane kiirgus (soojuskiirus) on elektromagnetkiirgus. Lainepikkusega 4*105 kuni 7.8*108 m. Sagedusega 7.5*1011 kuni 3.8*1014Hz. Infrapunast kiirgust kiirgavad kõik kehad seda enam, mida kõrgem on nende temperatuur. Võimas infrapunakiirguse allikas on Päike. Olulisemad tehiskiirgurid on elektrihõõglambid ja spiraalid, laserid ning gaaslahendus ja kaarlambid. 27.Raadiolained ja nähtav valgus Raadiolained lainepikkusega umbes 104 kuni 104m ja sagedusega umbes 1012 kuni 104 Hz. Eristatakse pikk, kesk, lühi ja ultralühilained. Nähtav valgus. Lainepikkus 380 kuni 760 nm (nanomeetrit), sagedus 3.8*1014 kuni 8.3*1014Hz. Nähtav valgus on silmaga tajutav elektromagnetkiirgus. Ta koosneb värvilistest valgustest
a. lõõmpilved - kuumadest gaasidest ja tuhast koosnev vulkaanipurske pilv, mis rullub mööda vulkaani nõlvu alla. b. mudavoolud e lahaarid - vulkaani tipus plahvatliku purske kivimmaterjali segu, valgub alla vulkaani nõlvu. c. fumaroolid - vulkaanilise ala ava või lõhe maapinnas, väljub kuumgaasijuga, sisaldab kollast väävlit. d. geisrid - perioodiliselt purskav kuumaveeallikas. 11. Kuidas ennustatakse vulkaanipurskeid? Soojusseirel mõõdetakse satelliitidelt infrapunakiirguse sensoritega vulkaani koonuse pinnatemperatuur ja jälgitakse maapinnalt põhjavee seisundi muutusi. 12. Miks tekivad maavärinad? Aktiivse vulkaani sisemuses liikuv magma paneb nõlvadel oleva pinnase liikuma/värisema. 13. Seismiliste lainete eri tüübid kuidas üksteisest erinevad: a. P-lained e pikilained - kivimkeha tihedust muutvad elastsed deformatsioonid, levivad liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena. b
konstantne temperatuur soojendamise teel, kasutatakse võrdluspunktide tempera- tuuri tõstmist antud mõõtepiirkonnast tunduvalt kõrgemale tasemele. Mõõtetulemuse saamiseks tuleb sellisel juhul kasutada korrigeerimist (arvutuslikul teel), kuna võrdluspunkti temperatuur erineb kalibreerimisel kasutatavast temperatuurist. 30. Soojusvoo mõõtmise meetodid 21 22 23 31. Aktiivsete infrapunakiirguse muundurite tööpõhimõte Aktiivsete infrapunakiirguse muundurite (AFIR) soojusliku kiirgusvoo mõõtmise protsess erineb eespool kirjeldatud passiivsete muundurite (PIR) omast. Kui PIR-muunduri temperatuur sõltub objekti mõõdetavast temperatuurist ning muundurit ümbritseva keskkonna temperatuurist, siis AFIR-muunduri temperatuur hoitakse konstantsena ja tavaliselt keskkonna temperatuurist veidi kõrgemana. Joonis 2.156 illustreerib muunduri tööpõhimõtet. Muunduri temperatuu a
Optiline kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus (tinglikult) 0,5 nm 0,5 mm (piirneb ühelt poolt röntgenikiirgusega, teiselt poolt raadiolainetega). Teaduslik-tehnilises kirjanduses nimetatakse optilist kiirgust ka valguseks, kuigi ajalooliselt pole see termin tähendanud kogu optilist kiirgust, vaid ainult nähtavat kiirgust, mida inimsilm tajub vahetult ja mille lainepikkuste vahemik on 380-760 nm. Optiline kiirgus hõlmab peale nähtava kiirguse infrapunakiirguse (lainepikkus üle 760 nm) ja ultraviolettkiirguse (lainepikkus alla 380 nm). Optilist kiirgust ligitatakse tekke (soojuskiirgus, luminestsentskiirgus), spektraalkoostise (monokromaatiline valgus, valge valgus), polarisatsiooni (loomulik, lineaarselt, elliptiliselt, osaliselt polariseeritud valgus), harjumisastme (suund-, haju-, segavalgus) jms. järgi. Vaakumis on optilise kiirguse levimise kiirus (valguse kiirus) umbes 3x108 m/s, igas muus keskonnas sellest väiksem
pooljuhtelementi mõjutama ning anduri väljundis tekib pinge. Sirmrootoris on sama palju väljalõikeid kui mootoril silindreid. 3) Optilise anduriga transistorsüütesüsteem on ehituselt sarnane vaadeldud transistorsüütesüsteemidega, erineb ainult anduri ehitus ja tööpõhimõte. Selle süsteemi andurjaotur on kujutatud joonisel 21.2. Joonis 21.2. Optilise anduriga süütesüsteem. Anduril on infrapunakiirguse allikas ja fototransistor. Viimane on ühendatud süütesüsteemi juhtploki transistorlüliti juhtvooluringi. Fototransistor on pooljuhtseadis, mille juhtivust mõjutaab kiirgus selle mõjul hakkab transistor voolu juhtima. Infrapunakiirguse allikaks võib olla tavaline hõõglamp või valgusdiood. Kuna viimase tööiga on hõõglambi omast hulga pikem, siis kasutatakse valgusdioodi. Anduri tööd juhib pöörlev väljalõigetega ketas,
seega vähendab ka planktoni arvu meres. Samuti on ultraviolettkiired tuhat korda tugevamad just ekvatoriaalsetel aladel, kus asuvad vihmametsad ning sealsed mereelukad kõrgema kiirgusega paremini kohanenud kui loomad, kes elavad polaaraladel. [9] Infrapunane kiirgus Kasvuhooneefekt ehk globaalne soojenemine on viimastel aastatel maailmas väga laialdast kajastust saanud. Kasvuhoonegaasid nagu süsihappegaas, metaan, lämmastikoksiidid, freoonid jt. lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva infrapunakiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kahjuks on viimastel aastatel aga kasvuhoonegaaside hulk kõvasti kasvanud. Kõik elusolendid ei suuda sellega kohaneda. Näiteks pikema aja jooksul levivaid liike (puud) võib ohustada väljasuremine. Loomade erilised kohastumised tulemaks toime kõrgetel temperatuuridel elamisega, oleksid kasvõi näiteks suured kõrvad, mis reguleerivad kehatemperatuuri. [10] Õhuniiskus
480 (samadel tingimustel). Optiline tihedus on 0,700. Milline on aine kontsentratsioon? c = 0,700/480 = 0,001458% c = D/xb 3. Aine kontsentratsioon 0,001%, lainepikkusel 360 nm on optiline tihedus 0,480. Mis on selle aine erineeldumisnäitaja? 0,001% 0,480 1% x A1% = 480/0,001= 480 Lora Sulg, Proviisor II, sügis 2010 1.4 SPEKTROFOTOMEETRIA INFRAPUNAALAS. (IR) Põhineb infrapunakiirguse neeldumisel aines, kutsudes esile aatomivaheliste sidemete paindeid ja vibratsioone. Kiirguse neeldumisel sidemed painduvad, nurgad sidemete vahel võivad muutuda. Eripäraks on suurem infohulk ja see meetod annab infot molekuli struktuuri kohta. Infrapunaspekter ei sõltu mitte ainult molekuli keemilisest struktuurist vaid ka aine kristallmodifikatsioonist see võimaldab eristada ühe ja sama aine mitut polümorfset struktuuri. IR-laineala on 800nm-1000 µm
atmosfääri. Lisaks sellele kiirgavad nad infrapunakiirgust. See kiirgus levib kõikides suundades, osa sellest kiiratakse ka Maa suunas ja neeldub seal, soojendades sedasi maapinda. Maa kiirgab omakorda infrapunakiirgust ülessuunas, kus see neeldub ja soojendab alumist atmosfääri. Veeaur, CO2 ning teised kiirguslikult aktiivsed lisandgaasid neelavad ja kiirgavad infrapunakiirgust ning toimivad kui isoleeriv kiht maapinna lähedal, hoides sedasi ära osa infrapunakiirguse lahkumise ilmaruumi. Järelikult on maapind ja alumine atmosfäär palju soojemad, kui nad oleksid ilma nende selektiivselt neelavate gaaside olemasoluta. Ilma kiirguslikult aktiivsete gaasideta oleks Maa keskmine kiirgusliku tasakaalu temperatuur -18oC, seega 33oC madalam kui praegu. Kasvuhoone efekti atmosfääris soovitatakse nimetada atmosfääri kasvuhooneefektiks, sest tegelikult ei takista kasvuhoone klaas lahkuvat infrapunast kiirgust. Kasvuhoones on soe
Näiteks mõned kosmosepildid on tehtud infrapunakiirguses, millel on erinevad lainepikkused. Seetõttu tehakse nende lainepikkus- te eristamiseks pikad lainepikkused punasteks, keskmised rohelisteks ja väiksed sinisteks toonideks. Sellisena tulevad üsna värvilised pildid. Tehisvärve kasutatakse eriti siis, kui paljude objektide värvused on ühesugused. Näiteks kui kõik tähed paistavad kollastena. Peale infrapunakiirguse võib ka näiteks röntgenikiirgust lasta paista värvilisena. Astronoomias sisaldavad kosmosepildid teadus-likke fakte. Inimesed on võimelised kujuteldamatult suurt Universumit nägema väga piiritletult. Kuid tänu teleskoopidele ja fotode arvutitöötluse tehnoloogiale on võimalik seda puudust korvata. Nüüdisajal tehakse selliseid kosmosepilte, mida pole mitte kunagi suudetud koostada. Saadud fotod Universumist sisaldavad nii teaduslikke fakte kui ka esteetilist ja emotsionaalset tooni
- takistussildtüüpi ja - infrapunakiirgust neelavad detektorid. 51 Esimest tüüpi detektorite sild (nn. Wheatstone'i sild) läheb gaasi ruumi sattumisel tasakaalust välja, sest ruumi atmosfääri takistus muutub. Detektoris tekib sillavool, mille suurust mõõtev galvanomeeter on gradueeritud protsentides ja näitab gaasi kontsentratsiooni ruumis. Teist tüüpi detektorite töö põhineb infrapunakiirguse neeldumise muutumisel, kui muutub ruumi atmosfääri koostis. Infrapunadetektoreid kasutatatakse rohkem. Detektor asub eraldi ruumis, millest atmosfääriproovi võtmise torujuhtmed hargnevad ruumidesse, kus atmosfääri koostist kontrollitakse. Kõik torujuhtmed on varustatud klapiga, mis harilikult on suletud ja avatakse siis, kui ruumi atmosfääri koostist kontrollitakse. Ruumide trümmide, mootori-, pumba- ja teiste ruumide atmosfääri koostise kontroll peab toimuma regulaarselt.
annaabi.ee 
