Laineenergia Eliis Penek, Karl-Hendrik Mäeküngas ja Alex Tervinsky Mis on laineenergia? Laineenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme kõikumisel lainetuse tekkimisel. Laineenergia eelised 1. Energiatihedus 2. Kättesaadavus 3. Ennustatavus 4. Ruumikasutus 5. Visuaalne efekt väljakutsed 1. Raske keskkond opereerimiseks 2. Kallis tehnoloogia 3. Laineenergia võimsuse varieerumine aasta keskmine laineenergia võimsust üle maailma Innovatsioon Laineenergiat muundava laeva ideemudel. Arenenumad tehnoloogiad ja Absorber Point nende tööpõhimõte Ocean Power Technologies point absorber Seabased laineenergia Attenuator Pelamis attenuator Laineenergia Eestis ja Läänemeres ● Energiatihedus suurem võrreldes päikese- ja tuuleenergiaga ● Läänemere idarannik (~950 km): suurim potentsiaalne laineenergia läänemerel
Merepõhja asetatav hüdrauliline vaip Mina räägin teile merepõhja asetatavast hüdraulilisest vaibast. See on välja mõeldud Berkley California Ülikooli teadlaste poolt ning sai 1.koha võrgustiku The Berkeley Energy and Resources Collaborative korraldatud konkursil (lühidalt BERC). Seal tegeletakse maailma muutvate ja keskkonnasõbralike energiatootmisviisidega ja nende välja töötamisega. Nii nimetatud hüdraulilise vaiba kasutamine on üks kõige keskkonnasõbralikumaid ja puhtamaid energiatootmis viise. Sellega ei tekitata kahju ning ebameeldivusi elusloodusele ega ka veetranspordile. “Vaip” suudab imada ligikaudu 90% saabuva laine energiast ning kuna see asub merepõhjas, on kokkupõrge veetranspordiga välistatud. Lisaks peab see vastu tormistele ilmadele, tegelikult ongi kõige suurem võimalus energiat toota tormiste ilmade ja suurte lainetega. On teada, et 100 ruutmeetrit vaipa võib toota sama palju energiat kui 6400 ruutmeet...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Eesti Mereakadeemia Merendusteaduskond LAINEENERGIA VARIEERUMINE UURINGUALAL Diplomitöö Juhendaja: Tallinn 2014 SISUKORD SUMMARY................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................. 4 1.PAKAAJALINE LAINETE KESKMINE VÕIMSUS...............................................
ROHELINE ENERGIA Koostasid: Stina Rebecca Pettai ja Kristina Stradomskaja Mis on ? ... taastuvate energiaallikate baasil toodetud energia. (tavaliselt elektrienergia). 2011. aasta andmetel, oli Eestis ainult ~5000 klienti, kes tarbisid Rohelist Energiat. Peamised rohelise energia tarbijad Tallinnas on SEB pank , Rocca Al Mare kaubanduskeskus ja ka Eesti Energia ise tarbib oma 12 kontoris rohelist energiat. Tarbimine ·Rohelise Energia hind on tavaelektrist kallim ·Kodutarbijate seas levinuimas Kodu 1 paketis on hinnaerinevus 1,16 eurosenti/kWh ehk ligi 12%. · taastuvenergiate kasutamine möödunud 6-7 aasta jooksul kasvanud 60% · moodustades juba 33% maailma elektritarbimisest Päikeseenergia Eestis toodetakse aastas keskmiselt 1030 kWh elektrit Teatavasti on Saksamaa suurim päikeseenergia tootja maailmas, seal asub ca 50% kogu maailma päikeseelektrijaamadest. Pe...
Loodete energia · Loodete energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme muutumisel tõusu ja mõõna ajal. · Esimene loodeteelektrijaam, mis töötab tõusu ja mõõna jõul, oli avatud 26. Septembris 1966. Prantsusmaal. · Loodete energia on üsna odav, aga selle kasutamine pidevaks elektrienergia saamiseks on võimatu loodete perioodilisuse tõttu . Laineenergia · Laineenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme kõikumisel lainetuse tekkemisel. · Lainete energiat tuleks koguda mere küllaltki suurelt pindalalt. · Lainete energia kasutamise võimalus on ajaliselt väga ebaühtlane. · Tavaliselt kasutatakse merel või väikesaartel olevate väikese-võimsuseliste objektide varustamiseks koostöös elektriakumulaatoritega. Biomassienergia · Bioenergia on biomassi või biomassi- saaduste põletamisel saadud energia.
Energeetika Mis on energeetika? Töötleva majanduse haru, mis tegeleb: energiaressurside kaevandamisega energia muundamisega sobivaks energialiigiks edastatamisega inimestele ning tööstustele, mis seda kasutavad. Energialiik-energia-tarbija Probleemid Eestis Süsinikuleke tekitab vajaduse kõrgete taastuvenergia toetuste järele ja takistab uute elektrijaamade rajamist. Elektrijaamade ehitamiseks pole raha Taastumatud energiallikad on ammendumas Saastatus Taastuvenergia allikad pole võimsad. Alternatiiv energia Puit(saepuru,höövilaastud) Turbas Päikeseenergia Tuuleenergia Hüdroenergia Laineenergia Biomassienergia Geotermiline energia Eestis kasutatavad energiallikad Tuuleenergia Hüdroenergia Prügienergia Põlevkivi energia,põlevkiviõli maagaas Iru soojuselektrijaam töötab 1978 aastast elektriline võimsus 190 MW ja soojuslik võimsus 648 MW kütab ning varustab sooja veega Tallinna Lasnamäe ja Kesklinna piirkonda suurim soojatootja ...
Ka merejää sulamise tõttu väheneb merevee soolsus. Maailameres on : Cl 55% , Na 30% , Mg 4% , Ca 1% , K 1% , Mn 9% Soolad kogunevad merevette peaiselt maismaalt , sest jää kannab kaasa aineid mis on lahustunud. Temperatuuri muutus Maapind soojeneb kiiremini kui meri, sest meri on pidevas ringluses ja seetõttu jahtub meri aeglasealt, kuna ta hoiab soojust kui juba soojenenud on. Termiline ekvaator Rannikutüübid: · Järskrannik (kulutus protsessid, laineenergia jõud on suur) · Lausrannik (kuhje protsessid, laineenergia jõud on väike) Maasäär on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusastkoosnev pinnavorm. Maasääred moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud lahtistest rannasetteist. Maasääred kujunevad siis, kui lained ei liigu mitte otse ranna suunas, vaid selle suhtes nurga all. Selle tagajärjel hakkab
Maa energiasüsteem Maale saabuvate ja siit lahkuvate energiavoogude vahet nimetatakse energiaabilansiks. *Energiaabilanss on 0, kui saadav ja kulutav energia on tasakaalus. Loodusprotsessid on stabiilsed, ei toimu soojenemist ega jahtumist. (Pilvisel, suvisel päeval) *Energiabilanss on positiivne, siis kui Maa saab rohkem kiirgust, kui seda kulutab. (Päikesepaistelisel suvepäeval) *Energiabilanss on negatiivne, siis kui Maa kulutab rohkem energiat, kui saab päikeselt. Toimub jahtumine. Energiajäävuse seadus: Energiat ei teki ega kao, vaid ainult muundub ühest olekust teise. Energia liigid ja nende avaldumine looduses. *Potensiaalne energia-energia, mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas. *Kineetiline ehk liikumisenergia-seda energiat omavad kõik liikuvad kehad. *Keemiline energia-vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus. *Sise- ehk soojusenergia on keha iga molekuli kineetilise ja potensiaalse energia summa *...
võimsused oli järgmistes riikides: Hiina 340,527GW USA 105,830GW Brasiilia 91,639GW Kanada 83,295GW Venemaa 53,881GW 7 Elektrijaam electric current 8 Suurimad tuumaelektrijaamade võimsused on järgmistes riikides. 9 Alternatiivsed energiaallikad Ehk taastuv energiaallikas on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult (nt loodete energia, laineenergia, päikeseenerg ia, tuuleenergia, geotermaalenergia ) Alternatiivsete energiaallikatega elektrijaamade installeeritud võimsus on kõige suurem järgmistes riikides: 10 11 Kogu tsivilisatsiooni ajalugu on seotud erinevate kütuste- ja energialiikide tundmaõppimise ja kasutusele võtmisega Energiatarve kasvab, sest kasvab tootmine masinaid rakendatakse üha rohkem põllumajandus on tõhusam suureneb koduses majapidamises tarbitav energia kulu
Geograafia eksamiks MAA KUI SÜSTEEM Süsteem- on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Süsteemi iseloomustatakse tema elementide omaduste, hulga, paigutuse ja seoste järgi. Nt: võime süsteemina käsitada autot, mille elementideks on kere, rattad, rool, mootor jne. Mootor on omakorda süsteem, mis on auto alamsüsteemiks. Avatud ja suletud süsteemid: Avatud süsteem- iseloomustab energia- ja seda ümbritseva keskekonna vahel. Energeetiliselt on Maa avatud süsteem, kuhu pidevalt jõuab Päikeselt pärinev valguskiirgus. Suletud süsteem- isoleeritud. Looduses neid ei esine. Maa tervikuna on ainevahetuse mõttes pigem suletud süsteem. Süsteemid võivad olla ka muutumatud ehk staatilised ja muutuvad ehk dünaamilised. Looduslikud süsteemid on enamasti dünaamilised. Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised süsteemid. Litosfäär- on maakera suhteliset jäik väline kivimiline kest, mis koosneb ...
Vajavad küllaltki suurt maa-ala, kui nende abil arvestataval hulgal elektrit toota Eestis: Eesti eripäraks on see, et talvekuudel langeb päikesepaneelide tootlikkus oluliselt ehk perioodil märts kuni oktoober toodavad päikesepaneelid pea 90% kogu aastasest energia kogusest. Eestiga sarnased kiirgusnäitajad on mitmes riigis - näiteks Iirimaal, Suurbritannias, Belgias, Hollandis, Saksamaal, Austrias, Taanis ja Rootsis. Laineenergia: Laineenergia (ka lainete energia) on mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme kõikumisel lainetuse tekkimisel. Loodeteenergia: Loodete energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme muutumisel tõusu ja mõõna ajal. Maailma esimene elektrijaam, mis töötab tõusu ja mõõna jõul, avati 26. septembris 1966 Prantsusmaal Bretagne’is Rance’i suudmelahes, kus tõusu ja mõõna kõrguste suurim vahe on kuni 13,5 m ja vooluhulk kuni 18 000 m³/s.
aega võtab. Seda saab vältida kasutades alternatiivsed energiaallikad. Peamisteks alternatiivenergia allikateks on päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: tuuleenergia, hüdroenergia, ookeanide soojusenergia ning maa soojusenergia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia,. Mõningad neist on juba kasutusel ka Eestis. Taastavaist energiaallikaist saadavad energialiigid on tuuleenergia, hüdro- ja laineenergia, päikeseenergia, biomassienergia jm. energiaallikad, mis on kõik otseses või kaudses seoses Maale langeva päikesekiirgusega. Ka turvas on aeglaselt taastuv bioloogiline energiaallikas, kuid tema kasutamisel pole siiani laiendatud neid seadustest tulenevaid soodustusi, mis toetavad teiste taastuvate energiaallikate rakendamist. Taastuvatest energiaallikatest on Eestis esikohal puit. Selle osatähtsus primaarenergia bilansis oli 2000 aastal 11 %. Puidu
b)kineetiline ehk liikumisenergia N: mäetippude lumel on potensiaalne energia, kuid kui gravitatsioon ületab hõõrdejõu ja tekib laviin, saab lumi kineetilise energia. • elastsusenergia N: maakoore liikumine • siseenergia ehk soojusenergia N1: külm käsi ja kuum kulp teineteise vastu panna, kulbilt kandub käele energia, tunneme sooja. N2: hoovused. • keemiline energia N: tuumaenergia põletamine • kiirgus • laineenergia N: tõusud ja mõõnad 5. Mis on maa siseenergia ja milliseid protsesse see põhjustab? Maa siseenergia on planeedi tekkimisel maapinnas talletunud energia. Maa siseenergia toimel toimuvad maavärinad, purskavad vulkaanid, liiguvad laamad, tekivad mäestikud niing muunduvad kivimid. 6. Millest sõltub maapinnale langev energiavoog (3 tegurit)? Maapinnale langev energiavood sõltub geograafilisest laiusest, pilvisusest ja aluspinna omadustest. 7. Nimeta Maa tüüpi planeedid
mineraalne osa pärineb litosfäärist. päikeses) Pedosfääri tüsedus võib ulatuda mõnest Sise- ehk soojusenergia on keha iga sentimeetrist mõnekümne meetrini. molekuli kineetilise ja potentsiaalse energia Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega summa. (maapinna soojenemine ja keemiliselt sidumata vee: maailmamere. veekogu soojenemine ja jahtumine) Järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, Laineenergia on laineliikumisega seotud atmosfääri- ja liustikuvee. Hüdrosfäär on energia, mis näiteks veekogude lainetuse litosfäärist väiksema tihedusega ja vesi puhul on saadud gravitatsioonienergiast märksa liikuvam kkui kivimid litosfääris. (tõusu-mõõnalained) Atmosfäär ehk õhkkond on Maad Maakera energiabilanss Maa süsteemi ümbritsev õhukiht. Atmosfääri ülapiiriks sisenev energia on peamiselt
Suurem osa impordist pärineb Euroopa Liidu riikides Hispaania, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Suurbritannia. Suurem osa ekspordist ka minna teistesse Euroopa Liidu liikmesriikides. Portugali energeetika : 66% elektri tootmisel on söe-ja kütuse elektrijaamad. Kokku 29% on toodetust hüdroenergia ja 6% tuuleenergia. Valitsusel on kavas taastuvate energiate saamiseks panna 38000000000 $ järgmise 5 aasta jooksul . Portugal tahab taastuvaid energiaallikaid, nagu päikese-, tuule-ja laineenergia. Portugalil on kavas 2020-ks aastaks saavutada taasuvatest energiatest kogu energiast 50 %. Portugali majandus on käesoleval kümnendil kasvanud euroala keskmisest ja potentsiaalsest vähem. SKP kasv 2008. aastal peatus, mille põhjuseks oli peamiselt nõrk välisnõudlus, mis tulenes finantskriisistja peamiste kaubanduspartnerite kehvast majandusolukorrast. Lisaks ei ole nõrka konkurentsivõimet parandatud, mis näitab enamjaolt tootlikkuse piiratud kasvu, mis
Geo kordamine 1. Süsteemi mõiste , liigid süsteem omavahel seotud objektide kogum. Jaguneb allsüsteemideks: avatud süsteem (süsteem, kus toimub energia- või ainevahetus süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna vahel), suletud süsteem (süsteem, kus puudub energia- või ainevahetus süsteemi ja seda ümbitseva keskkonna vahel), staatiline süsteem (püsiv muutumatu süsteem), dünaamiline süsteem (ajas muutuv süsteem). 2. Maa sfäärid kui süsteemid Maa süsteemi elementideks on sfäärid. Iga sfäär on eraldi alamsüsteem. Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised, sest need muutuvad aegamööda. Litosfäär- koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Toimuvad muutused, kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega, nt (seos!!) litosf jõuavad hüdrosfääri vajalikud mineraalid.(aeglased muutused) Pedosfäär ehk mullastik- maakoore pindmine kiht, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesi...
masinatega. Sellest aga tekib probleem, et inimesed jäävad töötuks ja raha neil enam pole, kuna masinaid on igaljuhul odavam üleval pidada. Kui me suudaksime püüda kinni 1/100 kogu päikesest tuleneva energia, siis ei oleks meil vaja kasutada enam teisi kahjulikke kütuseid ja energiaallikaid, mis saastavad keskonda. On olemas ka teisi energiaallikaid, nagu näiteks tuule-, loodete-, päikese-ja laineenergia, mis ei ole keskkonnale kahjulikud ja on väga tõhusad. Kuid kasutatakse ka naftat, sütt, õli, gaasi jne. mis reostovad keskkonda. Kahjuks aga pole veel arenenud välja süsteem, mis töötaks välja kõik süsteemid ja masinad, mis kasutaksid ainult sellist energiaallikat, mis ei kahjusta keskkonda. Ma ei tea kas meie jõuame kunagi selleni, kuid arvan, et see on täiesti võimalik ja usun, et see ei ole kaugel. Selle muudab kindlati raskeks see, et osa maailmast elab täielikus
Biomassienergia – puiduhake ja -jäätmed, Energiamets, saepuru, Nafta, maagaas, kivi- ja pruunsüsi, põõsastaimed, pilliroog, hundinui, põlevkivi, turvas põhk, turvas Geotermaalenergia - soe vesi, kasvuhoonete kütmine, ujulad, spaad, kalatiigid, majade kütmine, tänavate Uraanimaak küte, tööstuses (teravilja kuivatamine jmt Päikeseenergia – soojus, elekter Hüdroenergia Laineenergia, tõusu-mõõnalaine energia Tuuleenergia 4. Traditsioonilised/alternatiivsed energiaallikad – mõisted ja näited. Traditsioonilised – tavapärased, kõige laiema kasutusega (nafta, maagaas, kivi- ja pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraanimaak) Alternatiivsed – taastuvad, keskkonnasaaste väike, kuid tehnoloogia veel kallis (vee-, tuule-, puit jm bioenergia, geotermaalenergia ) 5. Tead erinevate energiaallikate (nafta, kivisüsi, maagaas,
Energiamets, saepuru, põõsastaimed, pilliroog, turvas hundinui, põhk, turvas Geotermaalenergia - soe vesi, kasvuhoonete kütmine, ujulad, spaad, kalatiigid, majade Uraanimaak kütmine, tänavate küte, tööstuses (teravilja kuivatamine jmt Päikeseenergia – soojus, elekter Hüdroenergia Laineenergia, tõusu-mõõnalaine energia Tuuleenergia 4. Traditsioonilised/alternatiivsed energiaallikad – mõisted ja näited. Traditsioonilised – tavapärased, kõige laiema kasutusega (nafta, maagaas, kivi- ja pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraanimaak) Alternatiivsed – taastuvad, keskkonnasaaste väike, kuid tehnoloogia veel kallis (vee-, tuule-, puit jm bioenergia, geotermaalenergia ) 5
-Elektrienergia -Mootorikütuseid Geotermaalenergia (maa sisesoojus): -Soojusenergia -Elektrienergia 20) Kaudne elektrienergia eksport: Kasutatakse energiamahukate toodete (Alumiinium, kemikaalid) tootmises ning eksporditakse mujale , energiajulgeolek- Riigi võime varustada end vajaminevas koguses sobivat tüüpi energiaga nii tavapärastes kui ka äärmuslikes oludes (loodusõnnetus, sõda, majanduskriis jms) , taastuvad- Energiavarad, mida saab kasutada lakkamatult (nt loodete energia, laineenergia, päikeseenergia, tuuleenergia) või mis taastuvad ökosüsteemi aineringete käigus (biomassi energia ja biokütus - puit, pilli taastumatud energiaallikad- Energiavarad, mis pärast tarvitamist ei taastu või teevad seda väga pika geoloogilise aja jooksul(fossiil-, tuumakütused) , alternatiivenergia- , fossiilsed kütused- energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. , biokütused- energeetilisel otstarbel kasutatav gaasiline, vedel- või tahkekütus
STRATEEGILISEKS MAJANDUSHARUKS ENERGIAVARAD TAASTUVAD TAASTUMATUD · MAA PÖÖRLEMISE · NAFTA ENERGIA · MAAGAAS ·GRAVITATSIOONIENERGIA · KIVISÜSI ·TUULEENERGIA · PRUUNSÜSI ·VOOLUVEE ENERGIA · PÕLEVKIVI ·PÄIKESEENERGIA · TURVAS ·GEOTERMAAL e. MAA NEED ON FOSSIILSED SISEENERGIA KÜTUSED ·LOODETE, LAINEENERGIA · URAANIMAAK ·BIOMASSI ENERGIA MIKS NIM. NEID FOSSIILSETEKS JA TAASTUMATUTEKS? TRADITSIOONILISED ENERGIAALLIKAD TAVAPÄRASED, KÕIGE LAIEMA KASUTUSEGA, NÄIT. FOSIILKÜTUSED. (MÕNIKORD LOETAKSE SIIA KUULUVAKS KA KAUA KASUTUSEL OLNUD VEE ENERGIA JA TUUMAENERGIA) ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD ENERGIAALLIKAD, MIS EI OLE FOSSIILKÜTUSED.
voolaval veel või randa tormaval murdlainel. Kineetiline energia on seda suurem, mida suurem on keha mass ja mida kiiremini ta liigub. Keemiline energia, mis vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus, kui muutub aatomite ja olekulide vaheliste sedemete energia. Sise-ehk soojusenergia on keha iga molekuli kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Soojusenergia hulga erinevused põhjustavad õhu ja vee tiheduse erinevusi, mis omakorda kutsuvad esile suurel hulgal aine ümberpaigutamist. Laineenergia on laineliikumisega soetud energia, mis nt veekogude lainetuse puhul on saadud gravitatsioonienergiast või tuule kineetilisest energiast. Kiirgus on energia kandumine soojemast piirkonnast jahedamasse elektronmagnetlainete vahendusel. Maa siseenergia põhjustab laamade liikumist ning plahvatuslikku energia vabanemist vulkaanides ja maavärinates. Energia saadakse kütuste põletamisel, mehaanilise energia arvel voolava vee või tuule abil elektrit tootes või tuumaenergiat kasutades.
Taastuv energiaressurss Vajadus alternatiivsete ja taastuvate energiallikate laialdasemaks kasutusele võtuks on muutunud üleilmseks tõsiasjaks. Mõned riigid alustavad nüüd, mõned on juba aastaid oma energiasaldot rohelisemaks ja säästvamaks kujundanud. Taastuvateks energiaressurssideks on biokütus, biomassienergia, geotermaalenergia, hüdroenergia, päikeseenergia, loodete energia, laineteenergia ja tuuleenergia. Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus. Biokütus võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu. Esmaste biokütustena on kasutusel näiteks küttepuu, hagu, õled, hein, sõnnik. Töödeldud biokütused on näiteks biodiislikütus, bioetanool, puiduhake. Biokütust võib saada nii pärismaiste koosluste majandamisel (metsaraie, võsaraie, heinategu, roolõikamine, jne) kui kultiveer...
3. Keemiline energia keemiliste sidemetega ainesse talletatud energia nt. tuumaenergia, gaasi, nafta, bensiini põletamine -> saame energiat 4. Siseenergia (soojusenergia) iga keha molekuli kineetiline + potentsiaalne energia. Kandub ühest kohast teise temperatuuride vahe tõttu. nt. kuum lusika s+ külm käsi -> lusikalt kandub käele energia -> tunneme sooja 5. Kiirgus energia kandumine soojemast piirkonnast jahedamasse elektromagnetlainete vahendusel 6. Laineenergia teisenenud energialiik, saadud a) gravitatsioonienergiast nt tõus/mõõn b) kineetilisest energiast nt tuul, vette visatud kivi tekitavad lained c) soojusenergiast nt hoovused Maa teke ja areng * 12-15 miljardit aasta tagasi Suur Pauk ( Üks või mitu supernoovat plahvatasid, paisates maailmaruumi tähtede sisemuses sünteesitud raskeid elemente kosmilist tolmu. ) * 4,6 miljardit aastat tagasi Päikesesüsteemi teke ( kosmilise tolmu pilv hakkas
Millist nähtust nimetatakse valguse interferentsiks? Lainete liitumine, mille tulemusena lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist Millised lained saavad interfreeruda? Ainult samas suunas levivad lained Millal interfreeruvad laine tugevdavad, millal nõrgendavad üksteist? Kui interfereeruvad lained tugevdavad teineteist, siis nende amplituudid liituvad, tekib suure amplituudiga laine, nõrgenemisel satuvad kokku vastasfaasides lained ning vastavasse ruumipiirkonda sel juhul laineenergia ei kandu. Millist nähtust nimetatakse valguse dispersiooniks? Erinevat värvi valgusel on keskkonnas erinev kiirus Kuidas selgitaksid vikerkaare tekkimist? Kui kõik erineva värvi ja kiirusega valgused lõikuvad nt veega, siis toimub kiire pidurdamine, iga laine pikkus selles valguses murdub erinevasse suunda asuvad teineteisest väga kaugel ning nende vahel on täielik tühjus. Võrreldes nähtava valgusega on
Kineetiline energia on liikumisenergia, nt. Lained, kivide veeremine ja jõe voolamine. Keemiline energia on Päikeses ja fossiilkütustes, mis vabaneb põlemisel. Sise- ehk soojusenergia vabaneb vulkaanide tegevuse käigus (kuumaveegeisrid ja laavavoolud). Tsüklonid on õhurõhu erinevustest tekkivad pöörlevad liikumised, nende energia võib olla väga suur, nt. Tornaadod. Maa siseenergia saab täiendust Päikeselt ja radioaktiivsete elementide lagunemiselt. Laineenergia saadakse gravitatsiooni energiast või tuule kineetilisest energiast. Kiirusenergia all on mõeldud valgus- ja soojuskiirgust, mis on pärit Päikeselt. Maale saabub lühilaineline valguskiirgus ja lahkub pikalaineline soojuskiirgus. Maale saabuvate ja siit lahkuvate energiavoode vahet nimetatakse energiabilansiks. Selle alusel saab analüüsida Maal toimuvaid loodusprotsesse. Energiabilanss on 0 kui valitseb tasakaal saabuva ja lahkuva energiahulga vahel. Positiivse
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid Referaat Koostas: Monika Kovaltsuk 11 klass Viljandi 2015 Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Mõisted 5. Taastumatud energiaallikad ja nende kasutamine maailmas 6. Taastuvad energiaallikad ja nende kasutamine maailmas 6.2 Taastuvad energiaallikad ja nende kasutamine maailmas 7. Energiaprobleemid 8. Kokkuvõte 9. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Praegusel ajal on üle maailma väga tähtsal kohal elektri- ja soojusenergia, kuid selle saamiseks peame kasutama erinevaid energiallikaid ja mõtlema välja uusi viise, kuidas energiat ammutada, sest mingil hetkel saavad taastumatud energiallikad otsa ja tuleb leida alternatiivid. Kõik see tegevus mõjutab nii ...
.........................................................7 1.2.2 Loodete energia..................................................................................................................8 1.2.2.1 Loodete energia eelised:.............................................................................................8 1.2.2.2 Loodete energia puudused:.........................................................................................9 1.2.3 Laineenergia.......................................................................................................................9 1.3 Tuul............................................................................................................................................9 1.3.1 Tuuleenergia eelised:........................................................................................................10 1.4 Biokütus.......................................................................
1.Maasfäärid ja nendevahelised seosed. Maasfäärid on kihilise ehitusega, omavahel tihedalt seotud ja mõjutavad üksteist. Litosfäär on maakera suhteliselt jäik väline kivimiline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Litosfääris toimuvad muutused on aeglased, seda kutsutakse ka ,,kõva kivikeskonnana" mis on jäik ja püsiv. Pedosfäär e. mullastik hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfääri tüsedus on mõnest sentimeetrist kümne meetrini. Täielikult biosfääri osa. Muutused mitmeid kordi kiiremad. Dünaamilisem inimtegevuse ajaskaalas. Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee: maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Litosfäärist väiksema tihedusega, vesi on märksa liikuvam kui kivimid litosfääris. Muutused toimuvad kiiresti. Ilma veeta poleks eeldu...
1. Mõisted Süsteem-omavahel seotud objektide terviklik kogum, nt. auto=süsteem, automootor=alamsüsteem Litosfäär-on maakera suhteliselt jäik väline kivimiline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Litosfäär ulatub 50-200 km-ni. Muutused toimuvad aeglaselt, see on jäik ja püsiv. Kuid seal siiski toimub kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega. Litosfääri pinnal areneb muld ja kujuneb taimestik. Seal on ka fosiilkütused ja teised maavarad. Pedosfäär-ehk mullastik hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfäär on täielikult biosfääri osa ilma elustikuta muldi ei kujune. Muutused toimuvad kiiremini kui litosfääris. Ulatub 1cm 10m-ni. Hüdrosfäär-hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee: maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja listikuvee. Hüdrosfäär on litosf...
Kineetiliselt ehk liikumisenergiat omavad kõik liikuvad kehad. Mitmesugustes ainetes on salvestunud keemiline energia, mis vabaneb keemliste reaktsioonide käigus, kui muutub aatomite ja molekulide vaheliste sidemetaga energia. Aatomituuma potentsiaalne energia on salvestunud tuumaosakeste seoseenergiana ja vabaneb radioaktiivsel lagunemisel. Sise- ehk soojusenergia on keha iga molekuli kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Laineenergia on laineliikumisega seotud energia, mis näiteks veekogude lainetuse puhul on saadud gravitatsioonienergiast võit tuule kineetiliselt energiast. Kiirgus on energia kandumine soojemast piirkonnast jahedamasse elektromagnetlainete vahendusel. 2.3 Maa teke ja areng Suur Pauk- 12-15 miljardit aastat tagasi Päikesesüsteemi teke- 4,6 miljardit aastat tagasi Maakoore tardumine- 4,5 miljardit aastat tagasi
Ligi 60% eksporditakse millest kokku on 29% kogu maailma söeekspordiks. TUUMAENERGIA Tuumaelektrijaamades toodetakse 19,6% kogu maailma elektrienergiast Suurim tuumaenergia osakaal kogu elektritoodangust on prantsusmaa 78%, leedu 70%, slovakkia ja belgia 55% ja rootsi 50% TAASTUVAD ENERGIAD PÕHINEVAD: Päikeseenergia (soojusenergia ja elektrienergia) Hüdroenergia Laineenergia Tuuleenergia Geotermaalenergia Biomassienergia Üle poole igal aastal ehitatavatest uutest elektrijaamadest kasutab taastuvaid energiaid. HÜDROENERGIA Energia liik, kus energia vabaneb vee vabal langemisel raskusjõu toimel Saab muuta otse mehhaaniliseks energiaks ja elektrienergiaks Kasv tuleb olemasolevate seadmete täiustamisest ja energiakadude vähendamisest Enamik reaalsest potentsiaalist asub Aasias ja Aafrika arengumaades
...........................................................................................4 Biokütus.............................................................................................................................4 Päikeseenergia ja Eesti.....................................................................................................5 Alternatiivenergia üldiselt Taastavaist energiaallikaist saadavad energialiigid on tuuleenergia, hüdro- ja laineenergia, biomassienergia, päikeseenergia, geotermiline energia jm. energiaallikad, mis on kõik otseses või kaudses seoses Maale langeva päikesekiirgusega. Ka turvas on aeglaselt taastuv bioloogiline energiaallikas, kuid tema kasutamisel pole siiani laiendatud neid seadustest tulenevaid soodustusi, mis toetavad teiste taastuvate energiaallikate rakendamist Tuuleenergia kasutamise areng ja koht Eestis • Mehaanilise energia saamiseks:
3. Keemiline energia keemiliste sidemetega ainesse talletatud energia nt. tuumaenergia, gaasi, nafta, bensiini põletamine -> saame energiat 4. Siseenergia (soojusenergia) iga keha molekuli kineetiline + potentsiaalne energia. Kandub ühest kohast teise temperatuuride vahe tõttu. nt. kuum lusika s+ külm käsi -> lusikalt kandub käele energia -> tunneme sooja 5. Kiirgus energia kandumine soojemast piirkonnast jahedamasse elektromagnetlainete vahendusel 6. Laineenergia teisenenud energialiik, saadud a) gravitatsioonienergiast nt tõus/mõõn b) kineetilisest energiast nt tuul, vette visatud kivi tekitavad lained c) soojusenergiast nt hoovused ENERGIABILANSS a) saabuv energia = lahkuv energia - Maa kliima püsib tasakaalus. b) saabuv energia > lahkuv energia - Kliima soojeneb c) saabuv energia < lahkuv energia - Kliima jaheneb (jääaeg) koguenergia - 100% Päikeselt saadav energia (peegeldunud kiirgus + neeldunud kiirgus +
difraktsioon? Selleks, et jälgida valguslainete difraktsiooni, peavad avade või tõkete mõõtmed olema võrreldavad valguse lainepikkusega. 13. Mida nimetatakse interferentsiks? Interferents on valguslainete liitumine. Kui interfereeruvad lained tugevdavad teineteist, siis nende amplituudid liituvad, tekib suure amplituudiga laine, nõrgenemisel satuvad kokku vastasfaasides lained ning vastavasse ruumipiirkonda sel juhul laineenergia ei kandu 14. Millised on tingimused, et liituvad valguslained tugevdaksid teineteist? Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. ©anmet.ptg 2007 2 Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ 15. Millised on tingimused, et liituvad valguslained nõrgendaksid teineteist?
difraktsioon? Selleks, et jälgida valguslainete difraktsiooni, peavad avade või tõkete mõõtmed olema võrreldavad valguse lainepikkusega. 13. Mida nimetatakse interferentsiks? Interferents on valguslainete liitumine. Kui interfereeruvad lained tugevdavad teineteist, siis nende amplituudid liituvad, tekib suure amplituudiga laine, nõrgenemisel satuvad kokku vastasfaasides lained ning vastavasse ruumipiirkonda sel juhul laineenergia ei kandu 14. Millised on tingimused, et liituvad valguslained tugevdaksid teineteist? Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. ©anmet.ptg 2007 2 Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ 15. Millised on tingimused, et liituvad valguslained nõrgendaksid teineteist?
Üldandmed Portugali Vabariik asub Edela-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Läänest ja lõunast piirneb Portugal Atlandi ookeaniga ning põhjast ja idast Hispaaniaga. Portugal on üks maailma vanimaid rahvusriike ning võib väita, et ta piirid on püsinud muutumatuna alates 13. sajandist. Lisaks mandriosale kuulub Portugalile ka kaks autonoomset saarestikku Atlandi ookeanis Assoorid ja Madeira. Oma geograafilise asendi tõttu pakub Portugal kiiret ligipääsu Euroopa riikidest nii Ameerikasse kui Aafrikasse. Riigi pealinn on Lissabon. Pindala on 92 391 km². Portugalis elab üle 10 636 900 inimese, asustuse tihedus on 115 elanikku /km². Rahvastikust moodustab 99% portugallastest ja 1% muudest rahvustest. 66% elanikest elab linnas. Riigikeeleks on portugali keel. Riigikord: vabariik Pealinn: Lissabon Pindala: 92 391 km² Rahvaarv: 10 636 900 (2010) Rahvastiku tihedus: 115 elanikku /km² Riigikeel: portugali keel Rahvastik: portugallase...
Ettevõtlus- ja majandusarvestuse õppetool Ä15KÕ TUULEENERGIA JA TUULEPARGID EESTIS essee Koostaja: Kairi Tetlov Juhendaja: Ain Suurkaev, MA MÕDRIKU 2017 Taastuvenergiale üleminek on maailmas suur trend. Taastuvenergia allikaid on mitmeid nagu näiteks päikeseenergia, laineenergia, tuuleenergia. Käesolevas tekstis uuritakse tuuleenergiat ja selle kasutamist Eestis ning sealjuures selle mõju Eesti majandusele. Olemasolevaid tuulegeneraatoreid on Eestis juba märkimisväärne kogus ning arendamisel ja kooskõlastamisel olevaid suuri tuuleparkide projekte menetletakse, mis näitab, et Eestis mõeldakse palju taastuvenergia kasutamise ning potentsiaali peale. Mis täpsemalt on tuuleenergia ning kuidas ja kui palju kasutatakse seda Eestis
1. ENERGIAALLIKAD JA KÜTUSED Kontrollküsimused 1. Energiatarbimise ajaloo etapid. - Homo habilis (oskav inimene) - umbes 3 miljonit aastat tagasi Ida-Aafrikas – esimesi primitiivseid töövahendeid (kivid, kaikad, puuoksad) tundev inimene. Kasutas töövahendeid peamiselt käte löögijõu suurendamiseks (konnakarpide, pähklite ja loomaluude purustamiseks. Kaikaid ja puuoksi sai kasutada ka kangina nt söödavate taimejuurikate korjamisel). Homo habilis oskas end kohandada keskkonna energiailmingutele ning sihipärasemalt kasutada oma lihaste jõudu. - Homo erectus (püstine inimene) - Umbes 2 miljonit aastat tagasi. - Umbes 1,5 miljonit aastat tagasi – õpiti kasutama TULD. See oskus tegi võimalikuks inimese edukama edasisiirdumise aladele, millel soojad aastaajad vaheldusid külmadega (sealhulgas Euroopasse) ning võimaldas toortoidu asemel hakata valmistama keedetud või küpsetatud, kergemini seeditavat toitu. Selle tulemusena hakkas seedimiseks...
Keskkonnale tähendab 1t lisatud CO2 abil pumbatava nafta põletamine 3t CO2 lisandumist. Elektrienergia tootmise meetodid Soojuselektrijaamad: Tuumaeenergetika Fossiilsete kütuste põletamine (nafta, gaas, süsi jt.) Geotermaalenergial põhinev Jääkenergia (prügimäed, heitvesi, metallurgia) Taastuvenergial soojuselektrijaamad: Biomassielektrijaamad Taastuvatel energiaallikatel põhinevad: Päikeseenergia Hüdroenergia Laineenergia, tõusu-mõõnalaine energia Tuuleenergia CO2 kahandamine Keskkonnakaitselisest seisukohast lähtuvalt on energeetikasektori tähtsaimaks eesmärgiks õhusaaste ja eriti CO 2 emissiooni kahandamine. Nt. USA-s pärineb üle 90% CO2 emissioonist fossiilsetest kütustest. Uued tehnoloogiad fossiilsetel kütustel töötavate jõujaamade jaoks Fossiilse kütusega töötav jõujaam ei saa kunagi olla päris CO 2 saastevaba.
Viljandi Täiskavanute Gümnaasium Ingrid Lembavere Referaat Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid Viljandi 2017 Sisukord Teemad: 1. Maailma energiaprobleemid 2. Energiaressursid ja maailma energiavajadus. 3. Nüüdisaegsede tehnoloogiad energiamajanduses. 4. Energiamajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid. 5. Põhimõisted Sissejuhatus Energia ja selle tarbimine on igapäevane teema. Palju me sellest, aga teadlikud oleme, mis on selle ohud ja tagajärjed. Kui suur on tootmine ja energia nõudlus. Püüan tuua kokkuvõtlikult mõisted ja energiaga seotud teemad esile. Igasugune tarbimine on see, mis meie maailmale kokkuvõttes kahju tekitab ja inimesed peavad hakkama sellele mõtlema juba täna. Maailma energiaprobleemid. Ükski energiatootmise viis ei ole looduse või inimese seisukohalt kahjutu. Energiatootmine on al...
Elamud ehitatakse enamasti nii, et looduslik päikesesoojus saaks maksimaalselt ära kasutatud. Selleks sobivates piirkondades ekspluateeritakse ka otsest päikesekiirgust ning paigaldatakse päikesepaneele, mis katavad suvemajade vajadused valgustuse, raadio ja televiisori jaoks. Teatud määral kasutatakse ka biomassi (nt puidulaaste ja muud põllumajandusest ja tööstusest pärinevat bioloogilist materjali), kuid selle võimalusi ei rakendata veel täiel määral. Laineenergia on olnud kaua ulatuslike uuringute objekt, kuid seni kasutatakse seda veel väga vähe. Norra on suuruselt teine naftatootja ja neljas maagaasitootja Euroopas. 1996. aastal asus Norra toornafta eksportijate maailmaedetabelis kolmandal kohal. Kogu naftatootmine toimub kaldast eemal Põhjameres ning Norra meres. Nafta avastamine Põhjameres 1960. aastate lõpupoole tõi ka Norrasse naftaajastu. 1975. aastal hakkas riik toornaftat ja gaasi eksportima. Sellest
trajektoor on ringjoon, Põhjas aga võrdub ellipsi vertikaaltelg nulliga ning veeosake võngub paralleelselt merepõhjaga edasi-tagasi. Lainete difraktsioon Lainete peegeldumine rannajoone "katkemine" toimub eelkõige sügava järsu seina mõjub kui sekundaarne kujulisel rannikul (sh vesiehitised) laineallikas lauge rannanõlva korral laineharjad Difraktsioon laine paindumine pigem murduvad ja laineenergia tõkke taha muundub turbulentsiks Rannalähedased hoovused nurga all randa jõudnud lainetest Soliton püsivastruktuuriline üksiklaine Sobiva nurga all lõikuvatest solitonidest võib moodustuda hoopis muus suunas leviv ohtlikult järsk laine. Solitonid Madalas vees tuleb solitonilaadseid laineid ja nende lõikumist ette sagedasti Detail Lauri Ilisoni fotost Kauksi rannas [Soomere, Engelbrecht,2006].
Seda nähtust nimetatakse valguse murdumiseks. Interferents, Nähtust, mis tekib kahe (või mitme) ühesuguse lainepikkusega laine liitumisel ja mis väljendub liitlaine amplituudi kasvus või kahanemises sõltuvalt liituvate lainete faasinihkest, nimetatakse lainete interferentsiks. Kui interfereeruvad lained tugevdavad teineteist, siis nende amplituudid liituvad, tekib suure amplituudiga laine, nõrgenemisel satuvad kokku vastasfaasides lained ning vastavasse ruumipiirkonda sel juhul laineenergia ei kandu. Interfereeruvaid laineid võib olla minimaalselt kaks, enamasti on tegu paljude lainetega. Valguslained peavad olema koherentsed, et need interfereeruksid. Mehaanilised lained peavad olema ühesuguse sagedusega ja muutumatu faaside vahega. Valguse interferents- Lainete liitumine, mille tulemusena lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Selle tulemus on määratud käiguvahega, mis on võrdne algselt samas faasis olnud lainete
1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. Litosfäär - maakera välimine kivimiline kest, koosneb maakoorest ja vahevööst Pedosfäär - mullastik, maakoore pindmine kiht Hüdrosfäär - vesi Biosfäär - Maa sfäär, kus elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses mehaaniline energia- vee liikumine kineetiline energia - vee liikumine soojusenergia - päike laineenergia - veekogude lainetus keemiline energia - fossiilsed kütused 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. Tööleht LITOSFÄÄR 4. Tunne etteantud sündmustest ära igale ajastule iseloomulikud sündmused. Tööleht LITOSFÄÄR LITOSFÄÄR 1. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort. Mandriline maakoor on paksem, kergemate kivimitega, vanem, väiksema tihedusega kui ookeaniline maakoor. MM on sette-, moonde-, ja tardkivimid. OM on sette- ja tardkivimid (basalt) 2. Iseloomusta teke...
GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG 1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. Litosfäär on maakera väline kivimiline kest. Toimuvad kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega-gaasivahetus ja energiavahetus atmosfääriga, evaporatsioon hüdrosfääriga. Litosfääri pinnal areneb muld ja kujuneb taimestik. Pedosfäär ehk mullastik on maakoore pindmine kiht, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfäär on biosfääri osa. Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee ehk seal toimub vee liikumine, millega seotult kulgevad ka teised aineringed nt gaasivahetus biosfääriga, aurumine ja sademete vahekord atmosfääriga. Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht. Atmosfäär paikneb litosfääri ja hüdrosfääri kohal. Siit pärineb h...
GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG 1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses Mehaaniline energia- gravitatsioonijõud, vee liikumine maal. Maa pöörlemisel tekkiv Corolisi jõud, mõjutab õhu liikumist atmosfääris ja hoovustega seotud vee liikumist ookeanides ja meredes. Potensiaalne energia- maapinna kerkimine mandrijää sulamise tõttu. Kineetiline energia- voolav vesi, veerev kivirahn, randa tormav murdlaine. Soojusenergia- päikese kiirgus, veekogude vertikaalne tsirkulatsioon, õhumasside liikumine, tsüklonid. Laineenergia- tsunamid ehk hiidlained. Keemiline energia- põlemine, orgaanilise aine ülekanne toiduahelas. 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. MAA TEKE Eelkambrium Kambrium Ordoviitsium Silu...
Keskkonna ja loodusressursside ökonoomika teooriaeksami kordamisküsimused 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika - ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Nii mikroökonoomika kui ka makroökonoomika sisaldavad mõlemad keskkonnaökonoomika komponenti. 3 põhilist kapitali vormi: finantskapital ja tootmisvahendid, inimkapital, looduskapital. 2. Looduse kogu majanduslik väärtus, Nigula raba. Looduse kogu majanduslik väärtus koosneb erinevatest komponentidest. See jaguneb esialgu kaheks: kasutusväärtus ning mittekasutusväärtus. Kasutusväärtus jaguneb omakorda otseseks tarbimiseks (materiaalne, mittemateriaalne tarbimine ning utilitaarne väärtus), kaudseks tarbimiseks (funkstionaalne kasu). Mittekasutusväärtus jaguneb tulevikuväärtuseks (otsene ja kaudne tarbimine tulevikus), olemusväärtus (teadmine, et säilimine on tagatud) ning pärandväärtus. Nigula raba: Looduskaitseline tähtsus - tutvustab loo...
eemaldamine. Elektrienergia tootmine taastuvatest energiaallikatest. 81. Mis on taastuvenergia, allikad, kirjeldused. Taastuvenergia- taastuv energiaallikas on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult eeldades, et ressursse ei kasutataks rohkemal määral, kui neid juurde tekib. 1. loodete energia, mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme muutumisel tõusu ja mõõna ajal. 2. laineenergia 3. päikeseenergia 4. tuuleenergia 5. geotermaalenergia -Maa siseenergia. See on maapõues peamiselt (80% ulatuses) looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia ning ülejäänud 20% ulatuses Maa tekkimise käigus kivimitesse salvestunud energia. 82. Kolloidsüsteemide jaotus. Kolloidsüsteem on pihussüsteem, milles pihustunud aine (kolloidi) osakeste mõõtmed on 10-7...10-9 mmmm.
ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
