Maailm pärast teist maailmasõda (4)

4 HEA

Maailma majandus pärast II maailmasõda.
Peale II ms lõppu toimus maailma majanduses selge diferentseerumine :
I maailm - arenenud tööstusriigid - turumajandus , põllumajanduse ja tööstuse kõrge tase.
1961.a. moodustasid arenenud tööstusriigid Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni - OECD, kuhu kuulub 24 arenenud tööstusriiki - G-24.

Teine maailm e. sotsialismileer - plaanimajandus , kogu toomine riigistatud, põllumajanduse kollektiviseerimine , majanduse juhtimine tsentraliseeritud.

Kolmas maailm e. arengumaad
* Tööstuse ja põllumajanduse madal arengutase
* monokultuursus ja orienteeritus toorme väljaveole
* madal elatustase ja rikka eliidi ning rahvahulkade suur varanduslik diferentseeritus.
Kujunesid välja peamised rahvusvahelised majanduslikud institutsioonid .
1945 IMF - Rahvusvaheline valuutafond. Eesmärgiks tagada rahvuslike valuutade konventeeritavus. Aluseks Bretton-Woodsi süsteem - fikseeritud valuutakurss, valuutaarvelduste aluseks - USD, millel kindel kulla väärtus. See süsteem kehtis kuni aastani 1971 .
IBRD - Maailmapank e. Rahvusvaheline Rekonstrueerimise ja Arendamise Pank . Eesmärgiks toetada oma liikmesriikide majanduslikku arengut rahvusvaheliste investeerimisprogrammide kaudu.
1947. GATT - Üldine Tolli ja kaubanduskokkulepe - liikmesriikide omavahelises kauplemises rakendada enamsoodustusreþiimi ja hoiduda protektsionismist.
Majanduse areng 50ndatel -60ndatel.
50ndatel algas kõigis arenenud riikides majanduslik tõus. Põhjuseks II ms. Majandusliku kasvu tempo keskmiselt 5-8%. Enne II ms 1,5-3% - oli hea.
Teadlikult rakendati kensianistlikku majanduspoliitikat - katteta paberraha juurde trükkimine, teadlikult inflatsiooni tekitamine.
60ndateks kujunesid välja heaoluriigid - riik jagab maksupoliitika kaudu raha ümber nii, et kaob drastiline vaesus . Tööpuudus on madalal tasemel - enim arenenud teenindussfäär ja sõjatööstus.
60ndatel agraarrevolutsioon - heaoluühiskonnas - kasutusele tuleb järjest parem tehnika, sordid , tõud, väetised. Põllumajandusega tegelevate inimeste arv väheneb, saagikus suureneb.
50-60 - kuldsed aastad nii majanduslikult kui ka kultuuriliselt.
Majandus 70-80ndatel.
1971. valuutakriis - USA teatas, et tühistati seos dollari ja kulla vahel. Mindi üle ujuvale valuutakursile. Valuuta kurss sõltub nõudmisest ja pakkumisest.

loodi EÜ maades oma arveldusühik ECU.
Naftakriis . Põhiline osa naftast tuli OPECi maadest - naftat eksportivate maade organisatsioon - enamus liikmetest Araabiamaad , kes kehtestasid Iisraeli toetavatele riikidele naftamüügi embargo. Laienes peaaegu kõigile arenenud tööstusriikidele. Nafta hind tõusis 4 korda. Hakati ostma naftat NLiidust. Arenenud tööstusriikidest hakkas valuuta väljavool. Nende riik8ide eneste tootmine vähenes, tööpuudus kasvas, kensianism enam ei toiminud.
70ndate II poolel uus majandusteooria - monetarism - riik ei tohi majandust mõjutada teisiti kui ainult rahamassi reguleerimise teel, mis on ringluses. Mitte trükkida juurde. Nõudmine peab kujunema vastavalt pakkumisele. Maksud langesid . 80ndate aastate keskpaigaks suudeti sellest kriisist üle saada.
40-50ndatel ühiskonnad liikusid sisepoliitiliselt vasakule
50-60ndatel põhiliselt parempoolsed valitsused
70ndatel EUR riikides vasaktsentristlikud valitsused.
70ndate algul tõusis arengumaade osa maailmas.
1974. ÜRO Peaassamblee deklaratsioon uue rahvusvahelise majanduskorra loomise kohta. Sisu: lõhe vähendamine tööstusriikide ja arengumaade vahel.
Arengumaad jagunesid 4 gruppi:

grupp – OPECi maad, kelle sissetulek suurenes kiiresti

grupp – vastindustrialiseerinud maad – toetatud väliskapitalist. Korea VR, Taiwan, Hongkong jne. Odav tööjõud.

grupp – põhiosa, klassikalised arengumaad. Monokultuursed, ühe tooraine väljavedajad.

grupp – maailma kõige vaesemad riigid. Suurem osa neist Aafrikas.
Põhja-Lõuna vastuolud – tööstusriigid ja arengumaad. Põhiliselt võlakriis. Arengumaad ei suutnud maksta oma võlgu tööstusriikidele. Põhilised võlgnikud olid I grupi riigid, kes vajasid tipptehnoloogiat.
Sotsialismileer
Nõukogude Liit
Majandus: Täielikult ruineeritud. Põllumajandus oli katastroofi äärel. Tööstustoodangu maht moodustas 90%, põllumajandus 60% sõjaeelsest tasemest. Peamiselt oli rasketööstus, kergetööstus peamiselt kadunud. Esimeste riikide seas 1947 kaotati kaardisüsteem. Toidukaupade hindu tõsteti kaks korda. Sõjaeelne tase tööstustoodangus saavutati 1950. aastal, põllumajanduses 1952. seda ainult statistiliselt.
Põllumajandus:
Maal oli puudus tööjõust. Suur hulk inimesi oli II ms hukkunud . Puudus oli ka tehnikast. Kolhoosnikud ise nälgisid, et täita riiginorme. Kolhoosnikud olid sunnismaised, kellel puudusid dokumendid .
1946-47 oli põud peamistes NL teravilja tootvates rajoonides. Hoolimata sellest tuli täita riiginorme, viidi ka vilja välismaale. 3-4 miljonit inimest suri nälga.
1952. a. taastati põllumajanduse sõjaeelne kogutoodang . ka peale II ms jätkusid massirepressioonid, isegi hoogustusid. Uuteks represseeritavateks said okupeeritud territooriumitel elanud inimesed, vangi langenud NL sõdurid, suured rahvusgrupid (balti rahvad , Krimmi tatarlased, Volga sakslased , juudid , baðkiirid jpt. väikerahvused). Jätkuvalt ka intelligentide taga kiusamine , eriti arstid. Enne oma surma hakkas Stalin ette valmistama uut puhastust ohvitserkonnas. Eriti marssal Þukovi suhtes. Ideoloogiline surutis suurenes ka teaduses ja kultuuris. Ajalugu kirjutati ümber (kõik leiutised olid tehtud Venemaal). Paljusid teadusharusid peeti ebasoovitavateks

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla