Maailm pärast teist maailmasõda (4)

4 HEA

Maailma majandus pärast II maailmasõda.
Peale II ms lõppu toimus maailma majanduses selge diferentseerumine :
I maailm - arenenud tööstusriigid - turumajandus , põllumajanduse ja tööstuse kõrge tase.
1961.a. moodustasid arenenud tööstusriigid Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni - OECD, kuhu kuulub 24 arenenud tööstusriiki - G-24.

Teine maailm e. sotsialismileer - plaanimajandus , kogu toomine riigistatud, põllumajanduse kollektiviseerimine , majanduse juhtimine tsentraliseeritud.

Kolmas maailm e. arengumaad
* Tööstuse ja põllumajanduse madal arengutase
* monokultuursus ja orienteeritus toorme väljaveole
* madal elatustase ja rikka eliidi ning rahvahulkade suur varanduslik diferentseeritus.
Kujunesid välja peamised rahvusvahelised majanduslikud institutsioonid .
1945 IMF - Rahvusvaheline valuutafond. Eesmärgiks tagada rahvuslike valuutade konventeeritavus. Aluseks Bretton-Woodsi süsteem - fikseeritud valuutakurss, valuutaarvelduste aluseks - USD, millel kindel kulla väärtus. See süsteem kehtis kuni aastani 1971 .
IBRD - Maailmapank e. Rahvusvaheline Rekonstrueerimise ja Arendamise Pank . Eesmärgiks toetada oma liikmesriikide majanduslikku arengut rahvusvaheliste investeerimisprogrammide kaudu.
1947. GATT - Üldine Tolli ja kaubanduskokkulepe - liikmesriikide omavahelises kauplemises rakendada enamsoodustusreþiimi ja hoiduda protektsionismist.
Majanduse areng 50ndatel -60ndatel.
50ndatel algas kõigis arenenud riikides majanduslik tõus. Põhjuseks II ms. Majandusliku kasvu tempo keskmiselt 5-8%. Enne II ms 1,5-3% - oli hea.
Teadlikult rakendati kensianistlikku majanduspoliitikat - katteta paberraha juurde trükkimine, teadlikult inflatsiooni tekitamine.
60ndateks kujunesid välja heaoluriigid - riik jagab maksupoliitika kaudu raha ümber nii, et kaob drastiline vaesus . Tööpuudus on madalal tasemel - enim arenenud teenindussfäär ja sõjatööstus.
60ndatel agraarrevolutsioon - heaoluühiskonnas - kasutusele tuleb järjest parem tehnika, sordid , tõud, väetised. Põllumajandusega tegelevate inimeste arv väheneb, saagikus suureneb.
50-60 - kuldsed aastad nii majanduslikult kui ka kultuuriliselt.
Majandus 70-80ndatel.
1971. valuutakriis - USA teatas, et tühistati seos dollari ja kulla vahel. Mindi üle ujuvale valuutakursile. Valuuta kurss sõltub nõudmisest ja pakkumisest.

loodi EÜ maades oma arveldusühik ECU.
Naftakriis . Põhiline osa naftast tuli OPECi maadest - naftat eksportivate maade organisatsioon - enamus liikmetest Araabiamaad , kes kehtestasid Iisraeli toetavatele riikidele naftamüügi embargo. Laienes peaaegu kõigile arenenud tööstusriikidele. Nafta hind tõusis 4 korda. Hakati ostma naftat NLiidust. Arenenud tööstusriikidest hakkas valuuta väljavool. Nende riik8ide eneste tootmine vähenes, tööpuudus kasvas, kensianism enam ei toiminud.
70ndate II poolel uus majandusteooria - monetarism - riik ei tohi majandust mõjutada teisiti kui ainult rahamassi reguleerimise teel, mis on ringluses. Mitte trükkida juurde. Nõudmine peab kujunema vastavalt pakkumisele. Maksud langesid . 80ndate aastate keskpaigaks suudeti sellest kriisist üle saada.
40-50ndatel ühiskonnad liikusid sisepoliitiliselt vasakule
50-60ndatel põhiliselt parempoolsed valitsused
70ndatel EUR riikides vasaktsentristlikud valitsused.
70ndate algul tõusis arengumaade osa maailmas.
1974. ÜRO Peaassamblee deklaratsioon uue rahvusvahelise majanduskorra loomise kohta. Sisu: lõhe vähendamine tööstusriikide ja arengumaade vahel.
Arengumaad jagunesid 4 gruppi:

grupp – OPECi maad, kelle sissetulek suurenes kiiresti

grupp – vastindustrialiseerinud maad – toetatud väliskapitalist. Korea VR, Taiwan, Hongkong jne. Odav tööjõud.

grupp – põhiosa, klassikalised arengumaad. Monokultuursed, ühe tooraine väljavedajad.

grupp – maailma kõige vaesemad riigid. Suurem osa neist Aafrikas.
Põhja-Lõuna vastuolud – tööstusriigid ja arengumaad. Põhiliselt võlakriis. Arengumaad ei suutnud maksta oma võlgu tööstusriikidele. Põhilised võlgnikud olid I grupi riigid, kes vajasid tipptehnoloogiat.
Sotsialismileer
Nõukogude Liit
Majandus: Täielikult ruineeritud. Põllumajandus oli katastroofi äärel. Tööstustoodangu maht moodustas 90%, põllumajandus 60% sõjaeelsest tasemest. Peamiselt oli rasketööstus, kergetööstus peamiselt kadunud. Esimeste riikide seas 1947 kaotati kaardisüsteem. Toidukaupade hindu tõsteti kaks korda. Sõjaeelne tase tööstustoodangus saavutati 1950. aastal, põllumajanduses 1952. seda ainult statistiliselt.
Põllumajandus:
Maal oli puudus tööjõust. Suur hulk inimesi oli II ms hukkunud . Puudus oli ka tehnikast. Kolhoosnikud ise nälgisid, et täita riiginorme. Kolhoosnikud olid sunnismaised, kellel puudusid dokumendid .
1946-47 oli põud peamistes NL teravilja tootvates rajoonides. Hoolimata sellest tuli täita riiginorme, viidi ka vilja välismaale. 3-4 miljonit inimest suri nälga.
1952. a. taastati põllumajanduse sõjaeelne kogutoodang . ka peale II ms jätkusid massirepressioonid, isegi hoogustusid. Uuteks represseeritavateks said okupeeritud territooriumitel elanud inimesed, vangi langenud NL sõdurid, suured rahvusgrupid (balti rahvad , Krimmi tatarlased, Volga sakslased , juudid , baðkiirid jpt. väikerahvused). Jätkuvalt ka intelligentide taga kiusamine , eriti arstid. Enne oma surma hakkas Stalin ette valmistama uut puhastust ohvitserkonnas. Eriti marssal Þukovi suhtes. Ideoloogiline surutis suurenes ka teaduses ja kultuuris. Ajalugu kirjutati ümber (kõik leiutised olid tehtud Venemaal). Paljusid teadusharusid peeti ebasoovitavateks – geneetika . Looduse ümberkujundamine – vastavalt Nõukogude inimese vajadustele. Kunstis ja kirjanduses – sotsialism , läänele ei.
5.03.1953 Stalini surm ( 1879 -1953). sai insuldi . Peale tema surma kerkis III grupeeringut:
Stalini lähimad kaastöölised – Molotov

Keskmine põlvkond, inimesed, kelle Stalin oli võimu juurde toonud – Beria, Malenkov.

Sõjaajal Stalini lähikonda sattunud – Hruðtðov.
1953. aasta vältel toimub võimuvõitlus nende vahel. Esialgu – siseministriks L. Beria (julgeolek), Ministrite Nõukogu esimeheks – Malenkov, partei liidriks N. Hruðtðov..
1953. märts – 1953 sügis – aeg, mil sisuliselt juhtis riiki Beria. Alustas kohaliku parteikaadri edutamist liiduvabariikides, rahvusliku poliitika suurendamist, 2 Saksamaa ühinemise võimalikkus, isikukultuse taunimine – tahtis läheneda Lääneriikidele.
1953. suvel kuulutas ta välja amnestia kriminaalvangidele, kes muutusid bandedeks, kes riisusid venemaa linnades. Beria tahtis ära kasutada olukorda, et kuulutada välja erakorraline seisukord .
26.06.1953 Beria arreteeriti süüdistatuna riigivastases vandenõus. detsembris lasti maha.
1953-55 koondab võimu enda kätte Hruðtðov.
1955-1964 nimetatakse “Sulaks”. Võrreldes varasema ajastuga oli see ajajärk suhteliselt normaalne. Hruðtðov asus vähendama vangilaagreid, vabastama poliitvange, rehabiliteerima. Kogu GULAGi süsteemi hakati oluliselt kokku tõmbama.
1956.a. NLKP XX kongress . Hruðtðovi ettekanne “Isikukultusest ja selle tagajärgedest”. Esimest korda avalikustati Stalini tegevus.
1957. esimene katse Hruðtðovi võimult kukutada , sellel hetkel oli tal armee ja julgeolujõudude toetus.
1958. koondus kogu riigi juhtimine Hruðtðovi kätte.
Majanduses oli “ sulaaeg ” suhteliselt edukas.
1955. sai majandusministriks Malenkov, kes esimest korda pööras peatähelepanu kergetööstusele. Eesmärgiks oli varustada inimesi esmatarbekaupade jne.
1959 . lõpul soovis Hruðtðov omale ka majanduse juhtimist, pöörduti tagasi A-grupi tööstuse eelisarendamise juurde. Majanduse juhtimise detsentraliseerimine.
Põllumajandus
kardinaalsed muudatused.

Tõsteti põllumajandustoodete kokkuostu hindasid
kolhoosnikele hakati maksma rahapalka ja vanaduspensione
1956.a. said kolhoosnikud passid
suuremat tähelepanu pöörati kolhooside varustamisele tehnikaga
ja kolhooside juhtkonna kompetentsemaks muutmisele.

Asuti üles harima uudismaid stepialadel. Esialgu andis see väga häid tulemusi, hiljem aga kandsid suured vihmad viljaka mulla põldudelt minema. Väga populaarsed olid komsomoli löökehitused BAM.
1954-58 põllumajanduse kogutoodang suurenes u. 35%. See jätkus kuni 1962.a. Saabus krahh – stepi ülesharimisega rikuti looduse tasakaal.
1962. kevadel uhuti pinnas minema koos viljaseemnega.
1962. tõsteti toidukaupade hindu. Esimene aasta, kui NL ostis toiduaineid sisse. Alates sellest aastast jätkub toiduainete sissevedu progresseeruvalt. Üle kogu NL algasid protestistreigid. Novotserkaskis suruti streik relva jõul maha. Alates sellest hakkas Hruðtðovi populaarsus pidevalt langema . Ta sattus vastuollu tippintelligentsiga. Probleemiks oli tema puudulik haridus ja soov õpetada kultuuriinimesi, kuidas nad peaksid oma tööd tegema. Ta kavandas ka parteisisest reformi – muuta kõrgemad partei ametikohad ajaliseks. Sellest tulenes konflikt parteiladvikuga.
1964. sügis – Hruðtðovi puhkuse ajal toimus keskkomitee presiidiumi istung, mis tagandas ta ametikohalt.
Välispoliitika
Hruðtðovi võimuloleku aeg on Külma Sõja stabiliseerumise aeg.
1956 – Suessi kriis, mille reguleerimiseks Hruðtðov osales ÜRO Peassamblee istungil .
kariibi kriis – NL paigutas oma keskmaaraketid Kuubale. Seati sisse Kremli ja Valge Maja vaheline otse telefoniliin.
Esimene NL riigijuht, kes hakkas tegema välisvisiite.
1959 – visiit Kennedyle, mille tagajärjeks oli NL maisikasvatamise buum.

tekib NL omamoodi interreegnum.
1964-1967 – selge liider puudub. Hruðtðovi parteilise ametikoha sai L. Breþnev, kes pandi sellele ametikohale parema puudumisel. Põhjuseks oli see, et temast ei saa meest, kes ohustaks, sest ta on nii rumal. Ministrite nõukogu esimeheks sai A. Kossõgin.
1965. alustas Kossõgin majandusreformi , mille eesmärgiks oli suurendada ettevõtete iseseisvust ja välja jõuda sotsialistliku isemajandamiseni. Ettevõtte edukust hakati hindama mitte ainult toodangu mahu järgi vaid realiseeritud toodangu ja rentaabluse alusel. Reform jättis puutumata rahanduse, kaubanduse ja transpordi.
1970. alguseks Breþnevi võim kindlustub. NL tulevad võimule neostalinistid, kelle eesmärgiks oli Stalini hea nime taastamine, tagasi pöördumine Staliniaegse riigijuhtimissüsteemi juurde v.a. massirepressioonid.
1970 aastate algusega algab stagnatsioon ehk. seisak . NL majanduse ekstensiivareng s.t. loodi täiendavaid töökohti, ehitati juurde tehaseid jne., mis ei töötanud täie võimsusega. Majanduse tõusu intensiivsus n. tööviljakuse arvel jäi tagasihoidlikuks. hakati looma suurmajandeid, liites väikesi kolhoose ja sovhoose. Need kahjustasid oluliselt loodust, saagikus aga ei tõusnud. Pidevalt suurenes toiduainete sissevedu NL. Prioriteet oli sõjatööstusel. Inimene sai kätte u. 20-25% oma palgast.
70 keskpaigas algas naftadollarite sadu, mis läks põhiliselt toiduainete ostmiseks ja sõjatööstusele.
Olukorda, mis kujunes välja 70ndate lõpust kuni 80ndate alguseni nimetatakse gerontokraatia – vanurite võim.
80ndate alguses ei suutnud Breþnev enam riiki valitseda . Sisuliselt valitses juba J. Antropov .
1982-1984 Antropov “sulaaeg”.
1984-1985 K. Tsernenko “väike stagnaaeg”.
Dissidentlus e. teisitimõtlemine.
Inimesed, kes ei olnud nõus valitseva reþiimi ja ideoloogiaga. Põhiliselt intelligents . Kedagi otseselt maha ei lastud. vangilaagrite süsteem säilis. Avalikud kohtuprotsessid , tihti suleti neid vaimuhaiglasse. Tuntumad A. Solzenitsõn, A. Sahharov.
1985. märtsis NLKP Keskkomitee peasekretäriks M. Gorbatðov.
Aprillis toimus keskkomitee pleenum – kuulutati välja perestroika , kiirendamaks NL majanduslikku arengut, kuna naftadollareid enam ei tulnud. Perestroika- majanduslikud ümberkujundused.
Esimeste sammudena saadeti pensionile enamus poliitbüroost. hakati edutama suhteliselt noori ja edumeelseid. Algasid ka esimesed ümberkorraldused majanduses. leiti, et probleemiks on alkohol . Juunis 1985 võeti vastu alkoholi müüki ja tootmist piiravad seadused. Müügilt kadus suhkur.
1986. algas uus etapp glasnost e. avalikustamine , mis tähendas tsensuuri vähendamist, ühiskonna salastatuse astme vähendamist.
1986. apr. Tðernobõli katastroof. Selle tulemusena hakati rääkima tõtt. Ajaloosündmusi ümber hindama, toimus ka ühiskonna liberaliseerumine.
1988 juunis NLKP 19. konverents , millega alustati poliitilisi reforme. Otsustati:
kehtestada presidentaalne valitsemissüsteem

valida parlament

kohalik võim parteiorganitelt vastavatele kohalikele nõukogudele.
1989 esimesed vabad valimised. valiti Rahvasaadikute kongress ja president , kelleks sai M. Gorbatðov.
1990 kaotati NLiidus üheparteisüsteem. Ülejäänud kuulutati võrdseteks.
1990 suveräänsusdeklaratsioonid. Demokraatlikult valitud ülemnõukogud võtsid vastu suveräänsusdeklaratsioone – see tähendas, et liiduvabariikide seadused olid kõrgemal kui Nliidu seadused.
1991. märts referendum NSVL säilitamise kohta – ¾ vastasid JAH. eesti, Läti, leedu, Gruusia ja Armeenia boikoteerisid.
1991 valiti Jeltsin demokraatlikel valimistel Venemaa presidendiks.
19.08.1991 – augustiputð. Vanameelsed jõud soovisid taastada endist poliitilist situatsiooni.
20.08. 1991 kuulutati välja Eesti Vabariik. esimesena tunnustas Island , teisena Venemaa.
21. detsember 1991 NL lõplik lagunemine , õigusjärglaseks sai Venemaa.
dets. 1922 loodi.
Ida-Euroopa Sotsialismileer
Kesk-Euroopa sovjetiseerimine
Idabloki kujunemine sai alguse II ms ajal koos PA liikumisega Euroopas. I ja II ms vahel oli NL valmistanud ette kommunistlikud valitsused kõigi Kesk-Euroopa riikide jaoks. II ms ajal kui PA liikus mingisse riiki oli tal juba uus valitsus kaasas. Formaalsed koalitsioonivalitsused Moskva ja rahvuslikest kommunistidest.
Rahvusliku opositsiooni lõhestamine. Opositsiooniliidreid süüdistati kollaboratsionismis. Loodi olemasoleva partei kõrvale pseudopartei. Toimuvad näiliselt demokraatlikud valimised ühtsete nimekirjade alusel. Kommunistid eespool , rahvuslased taga. Hakati hävitama rahvuslikke kommuniste. Pidevalt toimus rahvusliku intelligentsi ja opositsiooni hävitamine.
Poliitilise sovetiseerimisega kaasnes ka majanduslik sovetiseerimine. NL eesmärk oli arendada majanduse harusid, mis täiendaksid NL majandust. Eelisarendati rasketööstust. Tüüpiline oli ka suurte ühisettevõtete loomine. Harud ei saanud iseseisvalt eksisteerida.
1949. moodustati VMN – Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, mille eesmärk oli tegelikult idabloki riikide tihedalt Nõukogude Liiduga majanduslikult sidumine.
Kõigi nende riikide sisepoliitika ühesugune:
ühe partei valitsus ja selle varjus ühe isiku võim, kelleks oli pea- või esimene sekretär.

kommunistlik partei kontrollis kõike ja parteid kontrollisid julgeolekuorganid. Ka kultuur oli kommunistliku partei ideoloogilise ja riikliku kontrolli all.

kogu majandus riigistatud (mõnedes riikides säilis maa eraomand ). Enamasti plaanimajandus ja juhtimise tsentraliseeritus.

Keskmiselt suurem sõjaväestatus kui mujal maailmas.
Ungari
II ms teljeriikide seas, Saksamaa liitlane .
Kommunistlik võimuhaaramine ei kulgenud kiiresti vaid pikaajalise protsessi tulemusena.
1945 a. parlamendivalimistel said kommunistid lüüa. Ungarist sai Vabariik. Enne oli kuningriik . Siseministri kohal oli kommunist , kellele allusid politseijõud. Kommunistide positsioonid tugevnesid.
1948. valitseva partei tegelased olid kõrvaldatud ja Rahvuslik Sotsiaalpartei + Kommunistlik Partei = Ungari Töörahva Partei. peasekretäriks Rakosi.
1949 sai Ungari vabariigist Ungari Rahvavabariik. Opositsioon hävitati, majandus natsionaliseeriti, põllumajandus riigistati.
1953. Stalini surma järel pandi riigi etteotsa edumeelsemaid mehi. peaministriks sai J. Nagy . Loobuti sõjatööstuse eelisarendamisest, laiendati tarbekaupade tootmist, lõpetati sundkollektiviseerimine, hakati vabastama poliitvange ja sulgema sunnitöölaagreid.
1955. protsess peatati ja Nagy tagandati. Taastus Rakosi võim-
1955. VLO loomine, millega NL sai õiguse viia oma väed Idabloki riikidesse 1956. aastal sai see otseseks tõukejõuks üliõpilaste rahutustele. Nõuti NL vägede väljaviimist, demokraatia taastamist. Üliõpilaste meeleavaldused kasvasid rahvaülestõusuks., millega läks kaasa ka suurem osa sõjaväest.
24. okt. 1956 sai Nagy peaministriks.
1. nov teatas Nagy, NL suursaadikule (Andropov), et Ungari astub VLOst välja. Pöörduti ÜRO poole palvega Ungari vabadust tunnistada.
4. nov. asusid tegevusse NL väed, kes vallutasid Budapesti. Ülestõus suruti maha, juhid arreteeriti ja lasti maha. Plahvatuslikult kasvas Ungarist põgenenute arv. Vähenes poliitiline surve. 1968. majandusreform. Partei I sekretäriks J. Kadari .
1988 astus Kadar oma kohalt tagasi.
Nov. 1989 sai rahvavabariigist vabariik.
jaan 1989 said ka teised parteid peale valitseva tegutsemisõiguse.
okt 1989 saadeti laiali Ungari Sotsialistlik Töölispartei.
Poola
Poola suhtes jäi kehtima MRP piir. Kommunistlik riigipööre toimus kiiresti, sest Varssavi ülestõusu ajal oli rahvuslik okupatsioon likvideeritud sakslaste poolt. Likvideeriti teised parteid, riigistati ettevõtted, säilis maaeraomand. Vägede kõrgeim ülemjuhataja oli poola päritolu vene marssal Rokossovski, kes sai kaitseministriks. Lech Walesa – streigikomitee juht, ametiühingukoondise “ Solidaarsus ” esimees. “Solidaarsus” – iseseisev võimudest ja parteidest sõltumatu organisatsioon Poolas 1970. aastail. “Solidaarsus” muutus ohtlikuks valitsusele, kuulutati välja erakorraline seisukord, arreteerimised, keelustati streigid ja väljaastumised, üldine töökohustus sõjaväe kontrolli all. Püüti muuta tervet Poolat suureks sunnitöölaagriks.
1983. tühistati erakorraline seisukord. “Solidaarsus” jäi keelustatuks. Kriisiseisund majanduses jätkus.
1989. algasid ümarlauakõnelused – valitsus, “Solidaarsus” ja katoliku kirik
1989. suvel esimesed vabad valimised. T. Mazowiecki sai esimeseks mittekommunistist valitsusjuhiks Idablokis.
1990. sai L. Walesa presidendiks.
Saksa DV
Peale II ms oli Saksamaa jagatud 4 okupatsioonitsooni. Läänetsoonis oli valitsev erasektor ja turumajandus, idatsoonis riigistatuse kõrge aste, algas teiste parteide tasalülitamine.
1948. I Berliini kriis.
1949 kuulutati välja kaks saksamaad – SLV ja SDV
SLV kuulutas välja Hallsteini doktriini.
1953. juunis toimus Ida-Berliinis poliitiline demonstratsioon , kus nõuti demokraatia taastamist, vabade valimiste korraldamist. rahutused kandusid üle kogu Ida-Saksamaa. SDVs oli sees nõukogude väed, kommunistid palusid abi armeelt. Surma sai umbes 300 inimest. 39 inimese üle mõistis kohut NL sõjatribunal, enamasti surma.
1970. algul tunnustasid mõlemad riigid teineteist.
1973 astus ÜROsse nii SDV kui ka SLV.
Ühinemine
SDV oli viimane, kus muudatused algasid, kui algas, siis kohutava kiirusega.
1989 keskel täideti kõiki vene nõmedusi saksa täpsusega.
okt. 1989. astus tagasi partei peasekretär E. Hoenecer.
9. nov. 1989. murti läbi Berliini müür.
2+4 – läbirääkimised. Ühelt poolt olid kaks Saksamaad, teiselt poolt Inglismaa, Prantsusmaa, USA, NL.
Veebruaris 1990 algasid SLV ja SDV läbirääkimised majandusliku ühinemise üle.
1. juuli 1990 majandus-, sotsiaal- ja valuutaliit.
märts 1990 – SDV esimesed vabad valimised. Mais algasid 2+4 läbirääkimised. Kõigepealt peavad jõudma kokkuleppele kaks saksamaad ja siis liitlased kinnitavad selle kokkuleppe.
Põhilised probleemid sealjuures olid:
1. Saksamaa kuulumine NATOsse.
2. Saksamaa-Poola piiri samaks jätmine (Poola sai peale II ms suure tüki maad Saksamaa küljest)
2+4 kirjutati alla 12.09.1990 Moskvas. Lõplik ühinemine toimus 3.10.1990
Probleemid ühinemisel riigisiseselt olid eeskätt majanduslikku laadi , ka pealinna küsimus, kas Berliin või Bonn.
Idabloki kokkuvarisemine toimus suhteliselt lühikese ajaga .
1989-90 – 8 Kesk-Euroopa riigis ühekorraga murrang. Esimestel valimistel said ülekaalu parempoolsed. Järgmistel aga juba jälle vasakpoolsed . Murrang toimus enamasti rahumeelselt, v.a ainult Rumeenias . Kõigepealt toimus poliitiline murrang, sellele lisandusid muutused majanduses.
Lääneriikide hoiak oli väga ettevaatlik. Välja oli kujunenud teatav stabiilsus. Löödi segamini majandusstruktuur, kardeti kodusõdu.
Eesti NSVL koosseisus
1944.a taasliideti Eesti Nõukogude Liiduga. Sama protsess, mis ka Ida-Euroopas. Valitsusjuhiks Johannes Vares- Barbarus , EKP I sekretär N. Karotamm. Seadusandlik võim oli ENSV Ülemnõukogul ja Presiidiumil.
1944-1945 hakkas kehtima uus Eesti piir, territoorium jäi väiksemaks – 3 valda teiselt poolt Narva jõge ja Petserimaa. Muudeti ka haldusjaotust, maakonnad muudeti rajoonideks, vallad külanõukogudeks.
Aastatel 1944-1953 aktiivne metsavendluse aeg. Loodeti Lääneriikide abile, mida ei tulnud.
Majandus
1944-1947 aeg, mil nõukogude võimu kehtestati ettevaatlikult. leebe sovetiseerimine.
1947.a. alates pööre Stalinismile. Kulminatsiooniks 1950. EKP VIII pleenum.
Algas tööstuse taastamise sildi all rasketööstuse eelisarendamine, mis oli Eestile suhteliselt võõras. Sooviks oli siduda liiduvabariikide majandus NL majandusega. Tooraine NLst, toodang Nõukogude Liitu ja võõrtööjõu sissetoomine. Eelisarendama hakati masina-, metalli-, keemia- ja põlevkivi tööstust. Eriti tormiliselt viimast. Kergetööstus muutus teisejärguliseks. Erasektor kaotati. 1947.a.
1944 septembris taastati 1940. maareform . Talude maks. suurus võis olla 30 ha, ülejäänu jagati uusmaasaajatele. Võeti ära maad inimestelt, keda süüdistati kollaboratsionismis. 173 äravõetud maadest jäeti riigifondi, need jäid ülesharimata.
1947.a võeti vastu otsus kolhooside loomiseks ja kulakluse likvideerimiseks. Selleks, et talud astuksid kolhoosidesse suurendati maksukoormat e. riiginorme. Suurte talude maksud ulatusid kuni 100%. Kulak – käsutas võõrtööjõudu ja omas põllutöömasinaid. Kui inimene polnud nii rikas siis nimetati kulaku käsilaseks, kui meelsus polnud riigitruu.
1948 lõpul võeti vastu ÜKP salajane direktiiv kulakluse kui klassi likvideerimise kohta, mis pidi toimuma ümberasustamise kaudu. EKP I sekretär N. Karotamm tegi ettepaneku kulakud mitte Siberisse vaid põlevkivipiirkonda ümber asustada. keskvõimude meelest oli see halb plaan.
1949. 25. 03. toimus massiline küüditamine Eestist u. 20 000-22 000 inimest. Algas massiline kolhoosidesse astumine .
1950 märts EKP VIII pleenum. Kogu rahvuslike kommunistide kaadrit süüdistati kodanlikus natsionalismis. Ka Karotamme. Toimus põhjalik puhastus haridussüsteemis, EKP ladvikus. TÜs suleti mitmed kateedrid. Asendati eestiaegse haridusega õppejõud.. EKP I sekretäriks sai J. Käbin. Seda loetakse Eestis Stalinismi kehtestamise aastaks. Käsumajandusega kaasnes ka võõrtööliste sissevedu Eestisse. 1959.a. oli Eesti elanikkonnast ¼ muulased . Kolhooside loomine ja tööstuse eelisarendamine tekitas kiire linnastumise.
1978. võeti Käbin võimult maha, asemele sai K. Vaino.
1978. salajane otsus uue venestuskampaania, venestuse läbiviimiseks ENSVs. Asjaajamine riigiasutustes venekeelseks, segalasteaiad, koolid.
1980. toimusid üliõpilaste ja õpilaste rahutused.
1980. okt. nov. “40-kiri”. Kaplinski, Lauristin , P.-E. Rummo jne. – “Avalik kiri Eesti NSV-st”. Käsitleti keeleküsimust, süvenevat migratsiooni , möödalaskmisi noorsoopoliitikas.
Eesti Vabariigi taasiseseisvumine
Murranguks sai 1987. a. kevadel alanud üldrahvalik fosforiidikampaania , mille algatajateks olid TÜ ajalooteaduskonna üliõpilased. Aulakoosolek .
1987. 1. mai demonstratsioonil kanti loosungeid fosforiidikaevandamise vastu.
1987. sept. Korraldas MRP-AEG grupp Tallinnas Hirvepargis meeleavalduse, kus nõuti MRP tunnistamist NL poolt. Esimene sellelaadne miiting Nlis.
1987. septembris avaldati “Edasis” IME projekt. ENSV majanduslik eraldumine ülejäänud NSVList. Autoriteks Tiit Made, Siim Kallas, Edgar Savisaar , Mikk Titmaa. 1987. lõpus loodu EMS, mille eesmärk oli ajaloo ja kultuurimälestiste väärtustamine ja säilitamine ja ajaloo ümberhindamine.
1988.02.02. Toimus Tartus Tartu rahu aastapäevale pühendatud konverents.
1988 aprill. Loominguliste Liitude ühispleenum ka Eesti tippintelligents asus toetama poliitilisi muutusi. Loodi rahvarinne . Toimusid EMS päevad Tartus. Esimest korda toodi avalikkuse ette sini-must-valge lipp .
1988 suvel juunis reaalne võimukriis. 16.06 vabastati ametist Karl Vaino, asemele Vaino Väljas.
17.06. rahvas esitas Tallinna Lauluväljakul nõudmised juhtkonnale. Moskvas Eesti huvisid kaitsta.
1988. september “Eestimaa Laul”. vastukaaluks tekkis Eesti NSV töötajate internatsionaalne liikumine, Töökollektiivide Ühendnõukogu.
16. nov. 1988. ENSV Ülemnõukogu vastu Suveräänsusdeklaratsiooni. Liiduvabariigi seadused ülemad kui Liidu seadused.
1989 jaanuar keeleseadus . Veebruaris sini-must-valge riigilipuks.
1989. kodanike komiteede liikumine. Toimus Eesti Kongress – Eesti kodanike esindusorgan.
1990 märts valiti Eesti komitee – Eesti Kongressi esindusorgan, mille eesmärgiks oli läbirääkimiste alustamine NSVLiga Eesti iseseisvuse taastamiseks.
1990 märtsis kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema Eesti iseseisvuse taastamisega. Impeeriumimeelsed jõud reageerisid sellele valulikult.
15.05. 90 üritasid internatsionalistid võimu üle võtta. Liidutehastes algasid streigid, Moskva üritas tugevdada oma survet Eestile.
1991 jaan. Vilniuses, Riias relvastatud kokkupõrked, millega kaasnesid inimohvrid.
1991 märts viidi NSVLis läbi referendum, selle säilitamise kohta. Eestis viidi läbi ennetav referendum: “Kas soovite EV taastamist?” 77,8% vastas jah, sealhulgas 1/3 muulastest. Sellega seoses uue liidulepingu sõlmimist ei arutatud.
20. august 1991. “Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest”. EV taastati de facto ja de jure. moodustati Põhiseaduslik Assamblee, mille ülesandeks oli uue Põhiseaduse välja töötamine. esimesena tunnistas EV Island ja teisena NSVL.
1991 septembris astusid Eesti, Läti ja leedu ÜROsse.
3. juuli 1992 jõustus uus Põhiseadus.
20. sept. 1991 presidendi ja Riigikogu valimised. L. Meri. Valitsuskoalitsiooni moodustasid “Isamaa”, ERSP, Mõõdukas. Peaminister Mart laar.
1993. okt. kohalike omavalitsuste valimised.
1992 juunis rahareform .
1. jaan 1995 vabakaubandusleping Euroopa Liiduga
1994 aasta juulilepingute alusel lahkusid 31. augustiks 1994 Eestist võõrväed.
index.htmlindex.html
Copyright © 2000 Brooklyn Duke

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 531 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-01-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

531 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

despondency Õppematerjali autor

Maailma majandus pärast II maailmasõda.

ibrd 1945 imf 1947 gatt valuutakriis naftakriis sotsialismileer nõukogude liit nsvl dissidentlus sovjetiseerimine ungari poola saksa

Sarnased õppematerjalid

odt

Ajalugu peale II MS

1)Nõukogude Liit -Suureneb Stalini isikukultus -Stalin aitas likvideerida fašismi--> rahvuskangelane -NL oli võimsuse tipul peale II Maailmasõda -50ndateks aastateks ületas NL põllumajandus ja tööstus II MS eelse taseme. -Peale II MS isikud, kes olid Saksamaal sunnitöölaagrites või teenisid saksa sõjaväes, pöördusid kodumaale ( NL) tagasi. Tagasi pöördunud isikud saadeti GULAG'i laagritesse, Siberisse või Kasahstani. -1949-Massiküüditamine Baltikumis. Suurenes vastupanuliikujate hulk. -1952-1953- Stalin plaanis kommunistliku partei suurpuhastust. -1953 Märts- suri Stalin, peale 25aastat piiramatu võimu nautimist

Ajalugu

rtf

Külm Sõda

Luksemburg, et peatada Moskva ekspansiooni. See oli 50 aasta pikkune poliitilise, majandusliku ja sõjalise koostöö leping, mille põhjustas kommunistide võimuhaaramine Prahas 1948 veebruaris. 8. Mis oli Berliini blokaad? Mida see endaga kaasa tõi? 25. juunil 1948 blokeeris Nõukogude pool kõik Berliini läänesektoreid Saksamaa läänetsoonidega ühendavad raud- ja maanteed. Jäi ainult õhutransport. Berliini blokaad lõppes pärast NATO moodustamist 12. mail 1949. Berliini blokaad tõi endaga kaasa Saksamaa lõpliku lõhenemise. Venemaa ei suutnud lääneriike sundida Lääne-Berliini ära andma. Samas oli see kiirendanud NATO kujunemist. 9. Millal ja mis seoses moodustati NATO? Mais 1949 seoses vastukaalu otsimisega Stalinile (Berliini blokaad, mõjuvõimu laienemine Euroopas ja Aasias) moodustasid 12 riiki: Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg (Brüsseli

Ajalugu

doc

Kommunistlikud riigid-Nõukogude Liit ja tema lagunemine-Idabloki lagunemine-Eesti NSV

organiseeris aastatel 1988–1991 mitu massiüritust, millest suurim oli kolme Balti riigi rahvarinde korraldatud Molotovi-Ribbentropi pakti 50. aastapäevale pühendatud Balti kett augustis 1989. c) Laulev revolutsioon:  Võimukriis: 1988. aasta kevade jooksul oli Eesti-sisene kriitika kohaliku juhtkonna suhtes muutunud järjest avalikumaks. Vaino, kelle vastu tekkis opositsioon ka EKP juhtide seas, ei soovinud siiski vabatahtlikult lahkuda.,. Pärast 1988. aasta öölaulupidusid ja nn laulva revolutsiooni algust ning massimeeleavaldusi, võis oodata sündmuste väljumist võimude kontrolli alt. Ka Moskva jõudis arusaamisele võimulolijate vahetuse vajalikkusest Eestis. 16. juunil vabastatigi Karl Vaino EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt. Tema asemele määrati diplomaatiliselt töölt selleks puhuks kiirkorras tagasi kutsutud Vaino Väljas, kelle kandidatuuri toetas ka Gorbatšov.

Ajalugu

rtf

9. klasside ajalooeksam

NATO-sse ja Euroopa Liitu. Praegu on Eesti nii NATO kui Euroopa Liidu liige. Suhted Venemaaga pole head, sest paljud tagurlikud jõud Venemaal loodavad, et Eesti iseseisvus pole igavene. Poliitilistel põhjustel on Venemaa loobunud majanduslikust koostööst Eestiga, lahendamata on siiani ka piiriprobleem, sest Eesti ja Venemaa vahel eksisteerib vaid kontrolljoon. 5. Millised on Eesti tähtsamad kultuurisaavutused? Kultuurielu ja eluolu: ENSV õpik II osa lk. 56-59 II Üldajalugu A) MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL (1918.-1939.) 1. Iseloomusta demokraatlikku ja totalitaarset ühiskonda! demokraatlik ühiskond totalitaarne ühiskond a) lubatud mitmeparteisüsteem. Näiteks a) eksisteerib 1 partei. Näiteks Saksamaal Prantsusmaal oli palju väikeseid parteisid, natsionaalsotsialistlik partei, NL-s kom- mistõttu olid sagedased valitsustevahetu- munistlik partei. sed. USA-s toimis kaheparteisüsteem

Ajalugu

doc

12. klassi ajaloo konspekt

· osa pooldas terrorit ja ühinemist Iiri Vabariigiga · teine osa parteistus ja pooldas poliitilisi võitlusmeetodeid e) 1970ndate algul viis London P.-Iirimaale sõjaväeüksused, allutades selle oma otsehaldusele f) 1998 sõlmiti Belfastis kokkulepe olukorra normaliseerimiseks: · selle heakskiit referendumil · Põhja-Iiri Assamblee valimised, kus enamuse saavutavad rahupooldajad Prantsusmaa pärast II maailmasõda 1. IV vabariik (1946 1958) a) Vastupanuliikumise ümberkujunemine Ajutiseks Valitsuseks: · 1944 nimetati Rahvuslik Vabastuskomitee Ajutiseks Valitsuseks (kindral C. de Gaulle) · 1946 Asutava Kogu valimised, kus enamuse said vasakpoolsed (KP ja SP) b) põhiseadusega loodi parlamentaarne vabariik, mida valitses parlamendi kinnitatud valitsusjuht c) de Gaulle lahkus valitsusjuhi kohalt, pooldades presidentaalset vabariiki d) Poliitiline ebastabiilsus:

Ajalugu

doc

Kronoloogia ajaloo riigieksamiks

1578 Rostockis ilmus Balthasar Russowi "Liivimaa provintsi kroonika" 1582 Jam Zapolski rahu Poola ja Vene vahel 1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Vene vahel; lõpeb Liivi sõda. Luuakse Jesuiitide kolleegium 1584 Poola kuningas Stepha Batory annab Valgale linnaõigused Keskaja lõpp Eestis. -------------------------------------------------------------------------------- Kolme kuninga aeg; Rootsi aeg 1600-1629 Rootsi-Poola sõda ülemvõimu pärast Baltikumis 1629 Altmargi rahuga läheb Mandri-Eesti Rootsi võimu alla 1632 Avatakse Tartu Ülikool 1637 valmib Heinrich Stahli esimene eesti keele grammatika 1645 Sõlmitakse Brömsebro rahu, millega Saaremaa läheb Taanilt Rootsile; juriidiliselt fikseeritakse pärisorjus ja sunnismaisus Eestis 1656-1661 Vene-Rootsi sõda, mis lõppes Kärde rahuga 1671 Juriidiliselt fikseeritakse pärisorjus ja sunnismaisus Liivimaal (keskvõim kinnitab Class Totti politseikorralduse)

Ajalugu

176

doc

Nõukogude Liidu ajalugu osa 2

jätta muljet, et mitte nemad ei asu revideerima Talvesõja tulemusi, vaid aktiivsem pool on NL, ei rünnatud enne, kui NL pommitajad olid teostanud 25. juulil rünnaku Helsingile. 1945 juuli alguses läks taasmobiliseeritud Soome armee rünnakule. Kõigis teistes rindelõikudes Saksa vägede vastu, ka Soome lõigus Punaarmee esialgu põgenes. Juuli lõpuks taastati sõjaeelne piir Karjala kannasel, augusti jooksul Laadoga järvest põhja pool Kesk- ja Põhja-Soomes. Pärast pausi sept-s soomlased jätkasid pealetungi, teine pealetungioperatsioon. Tegevus keskendus ida-Laadoga aladele. Sealgi saavutasid soomlased edu, 1941 lõpuks olid Soome väed välja jõudnud Onega järveni ja vallutanud Karjala-Soome NSV pealinna Petroskoi. Samal ajal vältisid soomlased vanast riigipiirist kaugemale tungimist Karjala kannasel, vaatamata sellest, et sakslased üritasid neid mõjutada ründama Leningradi

Ajalugu

doc

Ajalugu

1.5 ITAALIA Ühendati 1870. Kuningriik. 4 1.5.1 MAJANDUS Põhjaosas arense tööstus (tekstiil, keemia, elektrotehnika, masinatööstus), lõunas põllumajandus. Vaesus ja tööpuudus olid probleemideks lõunas. FIAT - Fabrica Italiana Automobilo Torino. Tähtsamateks tööstuskeskusteks olid Torino ja Milano. 1.5.2 SISEPOLIITIKA Kunigaks oli Vittorio Emanuele III. Kunigas aastast 1900. Enne I maailmasõda hakkas enadle nime tegema Benito Mussolini. 1922 sai Mussolini riigi peaministriks, peale seda, kui oli teinud "marsi Rooma." Itaaliast sai fasistlik riik. 1.5.3 VÄLISPOLIITIKA 20. sajandi alguses sõdis Türgiga. Kaotas. 1912 sõlmiti rahu. Türgi poolt loovutatud aladest sai Itaalia koloonia Liibüa. 1.6 HISPAANIA Suureks löögiks oli 1989 USA-Hispaania sõjas Kuuba, Puerto Rico ja Filipiinide loovutamine USA-le. Hipaania ei olnud enam suurriik

Ajalugu

Rohkem sarnaseid