Stalinism Sula Stagnatsioon Millal/aeg 1944-1953 1953-1968 1968-1985 NSVL/ENSV (E)Nikolai Karotamm (E)Johannes Käbin (N)L.Breznev/Karl Vaino Liider (N)J.Stalin (N)Hrustsov(1953-1964)/(1964-1982)L. Breznev (E)Antropov /Tsernenko Sündmused Massiküüditamine 1949. Märts(20 tuhat) Rahapalk kolhoosis Noorsoorahutused 1980(Propelleri keelamine) Millal/põhjused EKP pleenum 1950 märts Tekkisid kontaktid välismaaga Massiliselt tuli eestisse võõrast rahvast NSVL- Tagajärg Võim läks juunikommunistidelt Käbinile Eestis demokraatlikud liikumised ist
*Ivan Petrovits Zarudnõi nn Mensikovi torn (kiriku kellatorn) *Dmitri Vassiljevits Uhtomski (arhitektuuri kool-töökoda) -Troitse-Seggu jkiistru jekkatirb Skulptuur. Arh-i kaunistuseks. Algul osteti ka välismaalt nn. Tauria Veenus. *Bartolomeo-Carlo Rastrelli (tuli 1716 Pr-lt Peeter I kutsel, oli esimene skulptor Venem.) -Peeter I püst -Anna Joanovna Maal: *Ivan Nikitits Nikitin (õppis välismaal) *Andrei M. Matveje... (õp. Välism.) *Ivan Jakovlevits Visnjakov *Aleksei Petrovits Antropov ,,Ivan Petrovits Argunov" (pärisori). BAROKK EESTIS Aeg: 17.saj, 30-ndad -1780-dateni, 18.saj. keskel ja II poolel rokokoo. Arh: Eluruumiks II korrus, suurendatakse aknaid. Lae- jne. Maalingud. 17.saj, mõõdukas hollandipärane barokk nn. Vanaklassitsism. 1. Narva (säilinud Raekoda)linn. Seinad lihtsad, pilastritega, skulptuuridega portaalid. 2. Pärnus Tallinna värav. Elamud, kaubaaidad. 3. Kuressaare Raekoda. 4
Sotsialismi tunnused Sisepoliitika: *üks partei; *julgeolekuorgan NKVD (hiljem KGB); *tsensuur; *kodanikuõiguste puudumine; *vägivalla poliitika; *juhikultus; *hirm. Majandus: *plaanimajandus; *kollektiviseerimine; *natsionaliseerimine; *tsentraliseeritud juht; *industrialiseerimine; *kampaaniad; *defitsiit. NSVL juhid: Stalin (*NL juht, *repressiiv poliitika; *Gulag), Hrustsov (*sula, *kampaaniad, *kommunism), Breznev (*stagnatsioon, *dissitentlus, *Afganistani sõda), Antropov, Tsermenko, Gorbatsov (*glasnost, *perestroika, *laulev revolutsioon). Gorbatsovi ajal: Majandus: *perestroika ümberkorraldused (1985), eraettevõtete lubamine, *majandusraskused, *üritati turumajandusele üle minna, *kaotati käsumajandus, *liiduvabariigid said rohkem iseseisvust, *500 päeva programm turumajanduse rakendamine (1990). Sisepoliitika: *Rahvasaadikute Kongress 1/3 liikmetest valiti, *inimõiguste kaitse,
Breznevi ajastu · Kvaliteet madal · Loodusvarade müük · Inimesed ei viitsi tööd teha Uusstalinism (ilma repressioonideta): · Ideoloogiline surve · Tsensuur · Stagnatsioon mitte miski enam ei arene · Müüb naftat ja gaasi, selle eest ostab süüa ja tarbekaupu · Kasvas korruptsioon ja suurenes isikukultus Gerontokraatia valitsustegelased olid kõik väga vanad ning seega ka väga halva tervisega. Nad olid muutuste vastu. Näiteks Antropov, Tsernenko. Juunikommunistid N. Karotamme ajastu (repressioonid, metsavennad, kolhooside teke) Vägivallapoliitika ühiskonna allutamine parteile ja selle liidrile, igasuguse vastupanu mahasurumine Suunaja NLKP Elluviijad NLKP ja KGB Metsavendlus 30 000 inimest Taandus 50ndate alguseks tapetud, arreteeritud, Siberisse saadetud Püsiti tänu talupoegadele, aga talupojad küüditati. Sundindustrialiseerimine · Hävitati eraomand · Käsu- ja plaanimajandus
aastatel 1964- 1985-Nõukogude Liit saavutas oma suurima sõjalise ja välise võimsuse, samas kujunesid pöördumatud vastuolud sotsiaalmajanduslikes, sise- ja välispoliitilistes suundades. neid aastaid nimetati stagnatsiooniajaks. see aeg tõi korvamatut kahju. loodust saastati, materjaalseid resursse raisati mõttetult, ehitati muudkui hüdroelektrijaamu. 10.PERESTOIKA(ümberehitamine, remont)- 1982-1985 surid 3 võimsat NLKP peasekretäri: Breznev, Antropov, Tsernenko. nende surmade järel tekkis vajadus uuendustele nii riiklikes kui parteilistes struktiirides. Perestroika hõlmas mitmeid märksõnu: arengu kiirendamine, majandusreform, demokratiseerimine, avalikustamine. Uueks parteiliikmeks sai Mihhail Gorbatsov. G üritas luua korda lonkavas majanduses, mis lõppes aga raskete tagajärgedega, viinamarja istandusi hävitada, et piirata alkoholi tootmist, aga sellepärast jäi riigikassasse laekumata 37 miljonit rubla, see süvendas inflatsiooni
4.Miks NSV Liit kaotas külma sõja? NSV Liit kaotas suure osa oma rahvusvahelisest autoriteedist ning seisis vastamisi käärimisega nii kodus kui ka võõrsil. Riigis vallandus sisepoliitiline kriis. Nõukogude majandus oli pankrotis, relvastus neelas tohutuid ressursse, Ühendriikidest jäi aga NSV Liit aga üha enam maha. Reagan tekitas segadust NSV Liidu liidrites, sest ta osutus sama järjekindlaks kui Kremli juhtkond. Brežnev oli pikalt haige, seega polnud tõsiselt võetav. Juri Antropov üritas karmide juhtimisvõtetega uut hoogu arengule anda, mõistmata, et käsumajandus on end ammendanud. Lk 131 1.Mida tahtis Gorbatšov NSV Liidus muuta? Miks ei õnnestunud tal majandust reformida? Tahtis majandussüsteemi liberaliseerida (ettevõtete suurem iseseisvus, erasektori arendamine) ja samuti tahtis panna aluse avalikustamispoliitikale ja sõnavabaduse avardumisele. Ei õnnestunnud, et kuna muudatuste tüttu suurenes aktiivsus rahva hulgas ja niigi nõrgeneval
· Riigikogu esimees - Ene Ergma · Riigikogu I aseesimees - Keit Pentus · Riigikogu II aseesimees - Jüri Ratas Riigikogu juhatus registreeris 2. aprillil 2007 järgmised fraktsioonid: Eesti Keskerakonna fraktsioon, Eesti Reformierakonna fraktsioon, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, Eestimaa Roheliste fraktsioon, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. XI Riigikogu nimekiri. 1. Jaak Aab 2. Rein Aidma 3. Robert Antropov 4. Peep Aru 5. Hannes Astok 6. Ivi Eenmaa 7. Enn Eesmaa 8. Eldar Efendijev 9. Ene Ergma 10. Igor Gräzin 11. Andres Herkel 12. Kaia Iva 13. Tõnu Juul 14. Helmer Jõgi 15. Raivo Järvi 16. Mart Jüssi 17. Helle Kalda 18. Lembit Kaljuvee 19. Kalev Kallo 20. Ene Kaups 21. Mari-Ann Kelam 22. Urmas Klaas 23. Valeri Korb 24. Kalev Kotkas 25. Peeter Kreitzberg 26. Elle Kull 27. Jaan Kundla 28. Tiit Kuusmik 29. Tõnis Kõiv 30. Tarmo Kõuts 31. Kalvi Kõva 32. Kalle Laanet 33. Mart Laar 34
Need kahjustasid oluliselt loodust, saagikus aga ei tõusnud. Pidevalt suurenes toiduainete sissevedu NL. Prioriteet oli sõjatööstusel. Inimene sai kätte u. 20-25% oma palgast. 70 keskpaigas algas naftadollarite sadu, mis läks põhiliselt toiduainete ostmiseks ja sõjatööstusele. Olukorda, mis kujunes välja 70ndate lõpust kuni 80ndate alguseni nimetatakse gerontokraatia vanurite võim. 80ndate alguses ei suutnud Brenev enam riiki valitseda. Sisuliselt valitses juba J. Antropov. 1982-1984 Antropov "sulaaeg". 1984-1985 K. Tsernenko "väike stagnaaeg". Dissidentlus e. teisitimõtlemine. Inimesed, kes ei olnud nõus valitseva reiimi ja ideoloogiaga. Põhiliselt intelligents. Kedagi otseselt maha ei lastud. vangilaagrite süsteem säilis. Avalikud kohtuprotsessid, tihti suleti neid vaimuhaiglasse. Tuntumad A. Solzenitsõn, A. Sahharov. 1985. märtsis NLKP Keskkomitee peasekretäriks M. Gorbatov.
väljakupiire, ei ületa võrku, või puudutab lage, seinu jms.; - lüüakse vastaspoolel asuvat palli, seejuures ei loeta veaks reketi inertsist üle võrguliikumist; - mängija riivab mängu ajal võrku; - mängija puudutab mistahes kehaosa või reketiga vastase väljakupoolt ja segab sellega vastast; - pall jääb reketile peatuma, hüpleb reketil või teda visatakse. Sulgpallimänguga tegelenud Eesti tuntud inimesi Robert Antropov - Politseiameti juhtivtöötaja, politseinike MM-i medalivõitja sulgpallis; Igor Gräzin - professor, endine riigikogulane; Hans H. Luik - meediamagnaat, mängis noorteklassis; Joel Tammeka - hilisem rallisõitja, nüüd Muuga sadama ülem; Mikk Targo - helilooja ja produtsent; Ivar Kask - Tallinna Magdaleena haigla kirurg, osak. juhataja, mitmekordne Eesti meister sulgpallis; Hendrik Toompere (jun) - näitleja ja lavastaja, mängis noorteklassis; Andrus Vaarik - näitleja; Lk 6
(20% tuleb Eestist), kuid kasutada saab ka pea kõiki teisi taimseid õlisid, millest levinumad on soja- ja palmiõli. Tehas toodab 300 000 tonni biodiislit aastas. Paldiskis toodetav biodiisel taastuvatest ressurssidest läheb ekspordiks peamiselt Lääne-Euroopasse ja Skandinaaviasse, aga ka Leetu. Selle põhjuseks on peaaegu olematu kodumaine tarbimine. Vahepeal oli plaan ehitada Kundasse bioetanooli tehas Viru Distiller, mille eestvedajateks olid Arvo ja Robert Antropov. Selle puhul oleks olnud tegemist keskkonnasõbraliku ja energiasäästliku klassikalise, kuid ülipuhta piirituse tootmisega. Aga hetkel on raske turuolukorra tõttu tehase rajamine peatatud. [7/16] 7 Kui arvestada kõik Eestis toodetud, eksporditud, imporditud ja tarbitud biokütuste mahud ümber energiaks, siis selgub, et 2006. aastal toodeti Eestis biokütuseid kokku (sh kütteturvas) 37 PJ ning tarbiti 25 PJ
riigisektori ettevõtete erastamise jms. peale. Blokkide suhete halvenemine · 1970-ndate teisel poolel süvenesid erimeelsused sotsialismileeris. · 1978 alustas Deng Xiaoping Hiinas majandusreforme. · 27.12.1979 algas nõukogude vägede invasioon Afganistani. · Tõi kaasa 1980 Moskva olümpiamängude boikoti See omakorda 1984 Los Angelese olümpiamängude boikoti Perestroika algus NSV Liidus · NLKP esimeseks sekretäriks pärast Breznevi surma Juri Antropov, Viis läbi esimesed kampaaniad. · 11.3.1985 sai NLKP peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. · Jaan. 1987 NLKP KK pleenum, kuulutas välja demokratiseerumise · Juba 1985 oli kuulutati välja nn. Kiirenduskurss, 1987. aastast alates võis asuda kritiseerima stalinismi (glasnost). · Mais 1987 hakkas kehtima NSVL seadus individuaalsest töisest tegevusest · Gorbatsov loobus ühepoolselt tuumarelvakatsetustest
likvideerimine, 01.07.91' VLO ametlikult laiali. NL (66-90) 67' toeatab Iisraeli kriisis araablasi. 68' Brežnevi doktriin (ühe kom riigi suveräänsus on võimalik vaid kogu sotsiaalse süsteemi raames) . 68' sissetung Tšehhoslovakkiasse. 69' vahejuhtum Hiina piiril. 72' Nixon külastab NL-i, koostööleping. Brežnev SLV-s , koostööleping. 76-88 inimõigusliikumised surutakse maha. Dets 79' NL-i vägede invasioon Afganistaani. 82' Brežnev sureb, Antropov tuleb. 84 Andropov sureb, Tšernenko tuleb. 85 sureb ja Gotbatšov tuleb. Veebr. 86' perestroika ja glasnost (avalikustamine). 26.04.86 Tšernobõl. 88' NL-i vägede lahkumiine Afganistaanist, jõuab lõpule 89'. 90' Balti riigid kuulutavad sõltumatuks. 15.03.90' Gorba valitakse NL-i presidendiks, Jeltsin saab Vene NFSV Ülemnõukogu presiidiumi esimeheks. 91' verised sõjalised aktsioonid Balti riikide vabanemispüüdluste vastu. 91' Jeltsin otsestel valimistel Vene NFSV presidendiks
annaabi.ee 
