Kaotused 7.Eellugu 24.Kaotused 8.Relvajõud Talvesõjas 25.Kaotused 9.Punaarmee ülesanded 26.Kaotused 10.Punaarmee ülesanded 11.Sõjategevus 27.Pilt 12.Sõjategevus 28.Pilt 13.Sõjategevus 29.Pilt 14.Sõjategevus 30.Kasutatud kirjandus 15.Sõjategevus 16.Välisabi Soomele 17.Välisabi Soomele 18.Välisabi Soomele 2 Sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel Osa Teisest maailmasõjast Sõda algas 1939 Nõukogude Liidu rünnak Soome Vabariiki Rünnak toimus sõda kuulutamata 3 Saksamaa ja Venemaa staatuse taastumine Võimul olid Adolf Hitler ja Jossif Stalin Venemaa kontroll Soome lahe kallastele Nõukogude Liidu võimalused rünnakuks Põhja-Rootsi Soome iseseisvumine-kodusõjad Soome ja Nõukogude Liidu vaheline leping mittekallaletungile (1932)
Mille poolest sarnanesid, mille poolest erinesid Nõukogude Liit ja natslik Saksamaa? Esimene maailmasõda ning ülemaailmne majanduskriis panid aluse diktatuuride tekkele Euroopas. Rahvas muutus rahulolematuks. See andis aga tõuke äärmuslikele liikumistele. Näiteks Venemaal said võimule kommunistid 1917. aastal eetsotsas Leniniga. 1929. aastal tuli võimule Stalin. Ka Saksamaal hakkas diktatuur kujunema. 1933. aastal sai võimule Saksamaal Hitler. Kuid mõlemal on nii sarnaseid kui erinevaid tunnusjooni.
maailmasüsteemi olemust. Selle maailmakorralduse tagamaad ulatusid juba Teise maailmasõja eelsesse aega, kui Venemaa bolsevikud kutsusid maailma üles kapitalismi kukutama ja sisse seadma kommunistlikke reziime. Tulevaste supervõimude, USA ja NSV Liidu suhete tagamaad olidki seal. Vastuolusid tekitas nii USA sekkumine Vene kodusõtta, kui ka Ühendriikide poolne NSV Liidu mitte tunnustamine kuni 1933. aastani. Nõukogude Liidu ja USA suhted kaugenesid veelgi II maailmasõja ajal. Nõukogude Liidu arvates oli USA ja lääneriikide esialgne sõtta mittesekkumine kapitalistide plaan NSV Liidu hävimiseks. Ameeriklaste jaoks aga oli teisest küljes Stalini reziim vaid mõnevõrra aktsepteeritavam Hitleri omast. Juba 1939. aastast lasus sõjategevuse põhiraskus NSV Liidu õlul ja kui 1942. aastal Lubas Roosevelt Stalinile, et peagi avatakse teine rinne, siis selle pikka edasilükkumist logistiliste jm probleemide tõttu tõlgendasid Nõukogude juhid kui ettekavatsetud N Liidu
Talvesõda Talvesõda oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel ,kui Nõukogude Liit ründas 30. novembril 1939. aastal sõda kuulutmata Soome Vabariiki .Talvesõda lõppes 13. märtsil 1940. aastal Moskva rahulepinguga ning kestis 105 päeva. Nõukogude Liidu eesmärk oli allutada Soome Vabariik, mis kuulus Molotov- Ribbentropi pakti salajase lisaprotokolli alusel Nõukogude huvisfääri alla. Selleks ,et saavutada seda alustati 12.novembril 1939.aastal läbirääkimisi , kuis Nõukogude Liit esitas Soomele nõudmise lükata piir Leningradist täiendavalt 20-25 km läände. Taoteldi ka Hanko poolsaare rentimist Nõukogude Liidule 30 aastaks mereväe baasi loomiseks, samuti mõningaid Soomele kuuluvaid saari Soome lahes. Vahetuna pakuti Soomele suurt osa inimtühjast ja väärtusetust Karjalast, kuid valitsus lükkas pakkumise tagasi.
(Memel) piirkonna. Aprillis 1939 okupeeris Itaalia Albaania ja liitis selle endaga. Seega olid Saksamaa ja Itaalia suutnud ilma sõjata, lääneriikide vaikival nõusolekul teostada Euroopas märkimisväärseid ümberkorraldusi. Versailles' leping lakkas olemast, ilma et keegi oleks selle vastu valjuhäälselt protesteerinud. 1930. aastate teisest poolest alates valmistusid kaks totalitaarset Euroopa suurriiki Nõukogude Liit ja Saksamaa varjamatult sõjaks, soetades nii relvastust kui moonavarusid kogustes, mis rahuaja tingimustes poleks olnud otstarbekad. Saksamaa oli juba kaardid lauale löönud ning oma eesmärgid kõigi sakslaste ühendamine Suur-Saksamaa alla ja eluruumi juurdevõtmine idapoolsete rahvaste arvelt osaliselt realiseerinud. Raske oli mitte märgata Saksa agressiooni edaspidist suunda. Talle olid jalgu
1985 Mihhail Gorbatsov- Perestroika( ümberehitamine, remont) 1986-1989 NSV Liidus sügav majanduskriis. 1986 Tsernobõli tuumakatastroof (täieliku krahhi aitasid ära hoida vaid lääneriikide ja finantsorganisatsioonide rahalised süstid) Nõukogude impeeriumi lagunemine- Avalikustamine. Puhastati kõrgemat parteilist nomenklatuuri. 1988. aasta sügisel sügavad muutused poliitiliste jõudude jaotuses.Perestroika pooldajate ja leer lagunes. Esmalt eraldus radikaalne tiib, mis jagus kaheks: üks suund taotles perestroika radikaalstet laienemist ja süvenemist( liider ja venemaa tulevane president Boriss Jeltsin) teine suunda juhtisid rahvarinded, nõudsid Nõukogude Liidu föderatiivse süsteemi reformimist. 1939
MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT NÕUKOGUDE SAKSA SUHTED 1920. AASTAIL Pärast Esimest maailmasõda oli Nõukogude Venemaa ja Weimari Vabariigi olukord mõnevõrra sarnane. Mõlema riigi majanduses valitses kaos ning sõja võitnud lääneriigid ei tahtnud suhelda ei sõjasüüdlaseks tembeldatud Saksamaaga ega ka enamlaste Venemaaga. Rahvusvaheline eraldatus sundis Saksamaad koostööle Nõukogude Venemaaga, kuigi Saksa valitsus kartis kommuniste. Moskvast juhitav Komitern oli korduvalt korraldanud kommunistlikke ülestõuse Saksamaal. Kuigi need suruti maha, ei unustanud kommunistid oma plaane. Sellest hoolimata hakkasid Saksamaa ja Venemaa teineteisele lähenema. 1922. aastal toimus Itaalia linnas Genovas konverents, kus arutati majandus-ja rahandusküsimusi. Konverentsil osalesid 34 riigi esindajad, sealhulgas Saksamaa saadikud
Nõukogude riigiaparaadi loomine Nõukogude riigiaparaadi kujunemine algas 1917. Aastal pärast bolsevike võimuletulekut.1917. aastal moodustati Rahvakomissaride Nõukogu ning seadusandlikuks võimuorganiks sai Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee.1918.aastal(jaanuaris) saatsid bolsevikud laiali Autava Kogu. Hiljem kehtestati üheparteiline süsteem.1918. aastal võeti vastu ka esimene nõukogude põhiseadus, mis fikseeris nõukogude võimus senise tegevuse riikluse ülesehitamisel. Riigi ametlikuks nimeks sa Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik, mille pealinnaks sai Moskva.1922. aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, mis ühendas erinevaid sotsialistlikke liiduvabariike: Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ning Taga-Kaukaasia Nõukogude Sotsialistlikku Föderatiivset Vabariiki. Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936.aastal vastu võetud põhiseadusega. Kodusõda
Kuidas kujunes totalitaarne süsteem Nõukogude Liidus ? Venemaal hakkas kujunema totalitaarne diktatuur 1917. aastal, pärast bolsevike võimule tulekut. Sama aasta novembris moodustati esimene nõukogude valitsus (Rahvakomissaride Nõukogu) ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan (Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee). Kuid uue riikluse tegelikuks võimukeskmeks kujunes siiski oktoobripöörde korraldanud kommunistlik partei. Uus võimustruktuur kinnistus järk-järgult. 1918. aasta jaanuaris saatsid bolsevikud laiali Asutava Kogu. Mõne aasta jooksul likvideeriti kõik teised poliitilised erakonnad ja kehtestati üheparteiline süsteem. 1918
Anna-Maria ÜHISKONNAKRIITIKA TEOSES „12 TOOLI“ Teos „12 tooli“, mis on 20. sajandi nõukogude ajal ilmunud romaan, tundub alguses nagu üks tavaline koomiline teos. Autorid Ilja Ilf ja Jevgeni Petrov on teosesse omamoodi kavalalt ära peitnud Nõukogude Liidu ühiskonna tunnusjooned. Tänu sellele said nad ka Nõukogude Liidu karmidest nõuetest vaatamata oma romaane avaldada. Kuhu ja mismoodi on need tunnusjooned ära peidetud? Romaani peategelane Ostap Bender on salakaval inimene, kes petab teistelt oma kelmusega igasuguseid asju välja. Benderis kajastub välja ka Nõukogude Liidu kord, mis tähendab, et ka Nõukogude riigipead petsid inimese, tuues välja vaid riigistoimuvaid ilusaid asju. Samuti kujutatakse peategelast särava ning huvitava tegelasena, mis läheb vastuollu
Nõukogude okupatsioon Tunnikonspekt § 36 Eesti ajalugu II Eesti 1939-1941 Kordamiseks: · MRP lisaprotokolliga 23. aug. 1939 läks Eesti NSVLi mõjusfääri · 28. sept. 1939 baaside leping NSVLi ja Eesti vahel Eestisse rajati NSVLi sõjaväebaasid baaside ajastu kestis sügisest 1939 kevadeni 1940 · baltisakslased lahkusid Eestist oktoobris 1939 * 16. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit noodi Eestile, milles nõudis: 1) uut valitsust Eestile 2) lisavägede toomist Eestisse Kogu maailma tähelepanu oli sel hetkel suunatud Prantsusmaale, mida Saksamaa parasjagu vallutas. Eesti Vabariigi valitsus andis järele ja lubas NSVLi lisavägedel sisse tulla. Nn Narva diktaat Laidoner kohtus Narvas Punaarmee juhtidega, mille tulemusel suruti Eestile peale järgmised nõuded: kontroll teedel anti Punaarmeele, keelati meeleavaldused, eraisikud pidid loovutama relvad
asuvad Eesti ja läti sõjalaevastiku laevad ning kaubalaevastik ja ujuvvahendid. Tuli ette valmistada ja organiseerida ka dessantide maandamine Paldiskisse ja Tallinnasse ning vallutada selle sadamad ja patarei. 12.Juunil vallutati Tallinna sadamad, baasides asuvad sõjalaevastiku laevad, kaubalaevastik ja ujuvvahendid. 16.Juuni teatas NSV Liidu valitsus Eesti valitsusele, et Eesti peab looma sellise valitsuse, kes suudaks ja tahaks Nõukogude Eesti pakti ausalt ellu viia. Eesti pidi kindlustama Nõukogude sõjavägede vaba pääse Eestisse. Eesti pidi NSV Liidu kokkuleppel 17.juunist hoidma oma lennuvägesid lendamast vabariigi kohal, samuti pidid nad lubama kasutada Nõukogude Liidul oma raudteid ja muud liiki transpordi vahendeid. Eestlased pidid loobuma oma relvadest, kuna Nõukogude Liit kartis vastuhakkamist. 17.Juuni asusid Punaarmee väed Narva piiri ületama. Üle piiri tulid Vene tankid ja autokolonnid , mis siirdusid
Sündmused Eestis 1939-1940: Kas okupatsioon või vabatahtlik liitumine Nõukogude Liiduga? 1940. aasta Eesti võimuvahetuse üle on palju vaieldud. Tulihingelised eestlased kaitsevad ikka oma isamaa nime ma mainet, öeldes, et tegu oli okupatsiooniga. Paljud Lääneriigid selle väitega jällegi ei nõustu ning on kindlad, et Eesti liitus NSV Liiduga omast vabast tahtest. Ühe nurga alt vaadates oli ilmselgelt tegu okupatsiooniga. Esimeseks juriidiliseks sammuks Eesti okupatsiooni poole oli MRP salaprotokoll, mis määras ära selle, et Eesti läheb
septembril 1939. aastal, see oli raske aeg kogu maailmale. Eriti raske oli see ka veel Eestile, kuna Eesti oli noor ja väike riik kelle idanaabriks oli suur ja võimas Venamaa. Teise maailmasõja ajal tehtud otsused mängisid suurt rolli Eesti iseseisvumise ja eestluse püsima jäämisesse. Kuidas mõjutasid eestlaste valikud ja otsused riiki teises maailmasõjas? Esimeseks suureks valikuks oli 28. septembril 1939. aatal nõustumine vastastikuse abistamise paktiga , mis lubas rajada Nõukogude sõjaväel Eestisse sõjaväebaase. Eestlastel polnud valikuvõimalust, kuna keeldumisel ähvardas Nõukogude Liit sõjaga. Lepingus rõhutati, et see ei muuda Eesti riiklikku korraldust, kuid tegelikult nii ei olnud. 16. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit Eestile ultimaatumi kus nõuti 100 000 punaväelase sisselaskmist ning nõukogudemeelse valitsuse moodustamist. Eesti pidas sõjalist vastupanu lootusetuks ja nõustus esitatud tingimustega. 21. juunil
Nimi:Mario Märtson Grupp:TP10 Nõukogude Liidu (1940-1941) ja Saksa (1941-1944) okupatsioonide võrdlemine 1. Täida tabel Nõukogude ja Saksa okupatsiooni võrdlemiseks. Kasuta internetti ja/või õpikut ,,Eesti ajalugu II" lk. 78-95. NB! Jälgi, millise okupatsiooniga on tegu ehk aastaarve! Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal Saksa okupatsiooni ajal · Esimesed majandusreformid, mida · Majanduses ei toonud Saksa Muudatused majanduses, Nõukogude okupatsioonivalitsus läbi okupatsioon kaasa kuigi põhjalikke majanduslik olukord viis, olid Nõukogude raha kehtestamine muutusi. Saksa okupatsioonivalitsus
Referaat Juhendaja: Koostaja: Klass: 12A Kuressaare 2014 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Nõukogude Liidu lagunemine 3.Idabloki lagunemine 4.Kokkuvõte Sissejuhatus 1985. aastal alanud perestroikapoliitika eesmärk pidi olema nõukogude ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades. Seda loodeti saavutada majanduselu ajakohastamise, valitseva režiimi osalise ümberkorraldamise, sõnavabaduse suurendamise ja paindlikuma välispoliitika abil. Moskva välispoliitiline “uut moodi mõtlemine” tõi endaga kaasa külma sõja taandumise ning kommunismi kokkuvarisemise Ida-Euroopas. Siseriiklikult viis perestroika aga
Eesti rahva valikud ja võimalused II maailmasõjas II Maailmasõda algas 1. september 1939. Sõda sai teoks, kuna Saksamaa ja Nõukogude Liit sõlmisid MRP lepingu(Molotov-Ribbentropi Pakt). MRP salaprotokollide alusel, jäid Eesti, Läti ja Soome ,Venemaa huvisfääri. Kuigi Eesti oli kuulutanud ennast II maailmasõja suhtes erapooletuks, toimus Eesti aladel siiski mitmeid lahinguid. Kuivõrd oli Eestil antud võimalusi valikuid teha? 1939. aasta 23. augustil sõlmisid Nõukogude Liit ja Saksamaa Molotov-Ribbentropi Pakti(MRP lepingu). Selle lepingu alusel jagasid omavahel maailma ära Saksamaa ja Nõukogude Liit ning see läping oli ka nende kahe riigi vaheline mittekallaletungi leping. MRP alusel jäid Eesti alad Nõukogude Liidu huvisfääri. Kuna MRP leping oli sellel ajal salajane, siis loomulikult ei olnud mitte ühelgi riigil võimalust sellist vaidlustada. Seega, mitte kellegil polnud mingisuguseid võimalusi.
TALVESÕDA Koostanud: Arnold, Janno, Elin, Liisa Talvesõja algus Talvesõda oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel (osa Teisest maailmasõjast.) Sõda algas, kui Nõukogude liit ründas 30. novembril 1939 kuulutamata Soome Vabariiki. Talvesõda Sõda leidis aset sajandi külmimal talvel, mistõttu sõda peeti eriti Nõukogude poole jaoks väga rasketes tingimustes. Nõukogude väed Nõukogude Liidu tungisid Soomele kallale juhtkond arvas, et 30. novembri hommikul Soomet rünnates ei terve Nõukogude- kesta sõjategevus üle Soome Vabariigi piiri paari-kolme nädala. ulatuses. Punaarmee pommituslennukid pommitasid Helsingi ja Viiburi tsiviilobjekte. Esimene kaitselahingute periood oli detsembrist 1939 kuni jaanuarini 1940, kus Soome väed kaitselahingutes Suomussalmi juures piirasid ümber ja hävitasid peaaegu
Külm sõda II MS lõpul halvenesid Stalini käitumise tõttu Nõukogude Liidu ja lääneliitlaste suhted: · Okupeeritud aladel ametisse kommunistlikud valitsused · Territoriaalsed nõudmised Türgile · Keeldus vägesid Iraanist välja tooma · Sõjatööstuse eelisarendamine 1946 Churchilli üleskutse vastuseisuks kommunismile; lääneriigid aga Nõukogude Liiduga konflikti ei Soovinud ja tegid Stalinile algul järeleandmisi. 1947: · USA president Truman kuulutas välja doktriini vabade rahvaste toetamine sise- ja välissurve vastu. · Marshalli plaan anda abi sõjas kannatanud Euroopa riikidele, et nõrgestada kommunismi mõjuvõimu. Nõukogude Liit keelas oma mõju alustel riikidel abi vastu võtta. Saksamaa olukord Osa territooriumist Nõukogude Liidule, osa Poolale (ca. 15%).
Eesti Teises maailmasõjas Baasideleping, juunipööre ja anneksioon 23. augustil 1939 sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude Liit vastastikuse mittekallaletungi ehk Molotovi-Ribbentropi pakti, mille salajases lisaprotokollis jaotati omavahel ära ka Ida- Euroopa, Eesti anti NSVL-le. Peagi puhkenud Teises maailmasõjas esineski NSVL Saksamaa liitlasena ning tungis Poolale idast kallale. Eesti koos teiste Balti riikidega kuulutas end sõjas neutraalseks. Nõukogude Liit leidis siiski ettekäände Eesti survestamiseks, sest 18. septembril põgenes Tallinna sadamast seal interneeritud Poola allveelaev Orzel. Väites, et Eesti ei suuda oma neutraalsust tagada, nõudis Nõukogude Liit septembri lõpus sõjaliste baaside lubamist Eesti territooriumile. Et tugevaid liitlasi polnud kuskilt leida, otsustas Eesti nõudmised vastu võtta ja 28. septembril sõlmitigi Moskvas Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk baaside leping
Muutused kultuurivallas Koheselt hakati teostama nõukogulikku Click to edit Master text styles kultuurrevolutsiooni. Kooliprogramme Second level täiendati mitmete kohustuslike õppeainetega Third level (venekeel, marksism- leninism, NSV Liidu Fourth level ajalugu ja konstitutsioon). Likvideerite Fifth level enamik väikesi ajakirjandusväljaandeid. Massitiraazides ilmusid nõukogulikud õpikud, tõlked nõukogude ilukirjandusest ja ühiskondlik-poliitiline kirjandus. Kujutava kunsti ette seati ülesanne ,,vabaneda manduva Euroopa dekadentliku kunsti mõjutustest" ning ülistada nõukogude võimu. Peamisteks kunstiliikideks kujunesid propagandistlikud plakatid ja riigijuhtide paraadportreed. Teatrites, kinodes ja kontsertidel asendati senine repertuaar nõukogundliku loominguga, lubades eesti ja välisautorite teoseid esitada vaid piiratud ulatuses.
Ajaloo töö (1939- 1945) 1. Molotovi Ribbentropi pakt- (23. August 1939). Iseloomustus: Nõukogude Liit ja Saksamaa mittekallaletungi leping, mis sõlmiti Molotovi ja Ribbentropi vahel. See pakt on tuntud ka nime all Hitleri- Stalini pakt. Pakti kohaselt kuulusid Nõukogude Liidule Soome, Eesti, Läti, Bessabaaria ja Ida- Poola. Saksamaale jäid ülejäänud Poola alad ja Leedu. Tagajärjed Eestile: Eesti jäi Nõukogude liidu valdustesse. 2. Baaside leping ehk vastastikuse abistamise leping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel.- (sept 1939) iseloomustus: see pakt andis loa Nõukogude Liidul tuua Eestisse sõjalaevastiku baasid. See pakt võeti vastu kuna Valitsus ja Riigikogu komisjon leidis, et Eestis puuduvad sõjapidamiseks vajalikud materiaalsed ressursid ja välistoestus. Selle lepingu sõlmimisega ei tohtinud kumbki osapool sõlmida lepinguid, mis võiksid teist osapoolt kahjustada
1.Kahepooluseline maailm 1945. suvel toimus Potsdamis liitlas riikide viimane kohtumine, kus pandi paika sõja järkse maailma saatus. Ühteaegu teravnesid seniste liitlaste suhted. · Külmasõja kujundamine. Lääneriikide ja Nõukogude Liidu suhete teravnemise tingis stalinik vägivallapoliitika neis riikides, kuhu Punaarmee jõudis sõja viimastel kuudel. Eesmärgiks oli aidata võimule kommunistid. Seoses Nõukogude ohuga Kreekale ning Türgile tegi USA president ettepaneku alistada sõjaliselt ja majanduslikult kommunismi ohtu sattunud riike. 2.Sotsialistlik maailma süsteem 1950 aastate alguses oli maailmas 13 sotsialistlikut riiki. Alguseks nimetadakse neid rahvademokraatia maadeks. 1950 aastast peale nimetadakse sotsriikideks. Kõik need riigid välja arvatud Jugoslaavia, täitsid moslova tahet. 1950 aastate lõpul ja 60 aastate alguses halvenesid Nõukogude Liidu- Hiina suhted. Algas tulevahetus
xxxxxxx Kool EESTLASED II MAAILMASÕJAS Referaat xxxx 9.kl Eesti 2017 SISSEJUHATUS Aastad 1918-1940 olid Eesti esimeseks riikliku sõltumatuse perioodiks. Sõltumatuse periood algas Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 1918. aasta 24. veebruaril, katkes järgmisel päeval Saksa okupatsiooni tõttu, kuid jätkus juba sama aasta novembris kuni 1940. aastani, mil Nõukogude Liit Eesti okupeeris ja annekteeris. Nõukogude okupatsioon Eestis algas 1940. aasta suvel, kui Punaarmee riigi enda võimu alla haaras ja siin nõukoguliku valitsemiskorra kehtestas. Lõplik anneksioon leidis aset 6. augustil 1940. Seejärel asuti Eesti eluolu radikaalselt ümber kujundama: ellu rakendati ajutine Eesti NSV põhiseadus, natsionaliseeriti suuremad eraettevõtted ning asuti ümber jagama talumaid. Nõukogude võimu kõige suuremaks kuritööks oli aga küüditamine 14. juunil 1941, kui Eestist deporteeriti üle 10 000 inimese
Nõukogude lugu Film jutustab Nõukogude Liidu massimõrvadest ning sellest kuidas Nõukogude Liit suutis sellest puhtana välja tulla. Nõukogude Liidu asutas Lenin ning see oli ehitatud üles Marxi põhimõtete järgi. Filmis ka võrreldi Natsi Saksamaad, mis pidi samuti olema Marxi põhimõtete järgi ülesehitatud, aga Hitler liikus siiski vales suunas. Kui Teine Maailmasõda algas, sõlmisid Saksamaa ja NSV Liit omavahel Molotov-Ribentropi pakti, kus oli kirjas, et nad on omavahel sõbrad, kuid hiljem ilmus välja üks salaprotokoll milles oli jaotatud riigid ära, et kellele mingi riik läheb ja nii hakkasidki mõlemad riigid
Churchilli kergitamas raudset eesriiet, kuhu on peale kirjutatud sissepääs keelatud. Raudne eesriie tähendas Nõukogude Liidu poliitilist üritust kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest. Ka karikatuuril on kirjas ’’By order Joe’’
Mis see on? Kuuba kriis ehk Kuuba raketikriis ehk Kariibi kriis (Kuubal ka Oktoobrikriis) 1962. aasta oktoobris kujunenud vastasseis ühelt poolt Nõukogude Liidu ja Kuuba ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel. Tegemist oli külma sõja ohtlikuma sündmusega neil päevil püüdsid tookordne USA president John F Kennedy ja Nõukogude Liidu liider Nikita Hrustsov saavutada kompromissi, et päästa inimkond hukust ja ära hoida Kriisi algus... 1962. aasta oktoobris märkas USA luurelennuk U-2 Kuubale paigutatud tuumalõhkepeaga Nõukogude keskmaarakette. Ometi oli Hrustsov (11. septembril) kinnitanud, et Nõukogude Liidul ei ole vajadust tuumarakette väljaspoole oma territooriumi paigutada Tegelikult sai sündmuste ahel, mis kriisini viis, alguse juba 1959. aasta esimesel päeval, mil Kuuba saarel tuli
Kätlin Kukebal 12A Miks lagunes Nõukogude Liit? Nõukogude Liit (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ehk NSV Liit ehk NSVL) oli aastatel 1917 1991 eksisteerinud sotsialistlik riik. Alates 1988 hakkasid Nõukogude Liidu koosseisus olevad liiduvabariigid formaalseid riiklikke struktuure ära kasutades võtma endale järjest rohkem võimu. See viis lõpuks Nõukogude Liidu lagunemisele iseseisvateks riikideks. Nõukogude Liidus oli erinevatel aegadel 6 kuni 16 liiduvabariiki. Sellest tulenevalt tekibki küsimus, et mis teod viisid Nõukogude liidu lagunemisele? Arvatavasti algas kõik 1985. aastal glasnost ehk avalikustamine, mis oli Mihhail Gorbatsovi poolt ellu kutsutud avalikustamispoliitika. Avalikustamine tähendas salastatuse vähendamist
Ajalugu kt2 Mõisted: Kuidas nimetatakse endistest Nõukogude Liidu liiduvabariikidest 1991. aasta detsembris moodustatud uut ühendust?- Sõltumatute Riikide Ühendus Nimeta koht Nõukogude Liidus, kus toimus 1986. aastal õnnetus aatomielektrijaamas.- Tšernobõl Milline võõrsõna tähistab nõukogude ajale iseloomulikku kaupade puudumist?- Defitsiit Kuidas nimetati 1988. aasta aprillis toimunud Eesti loovintelligentsi kokkutulekut, kus kõlasid laia kõlapinda leidnud nõudmised?- loominguliste liitude ühispleenum Kuidas nimetati 1988. aprillis kodanikualgatuse korras loodud rahvaliikumist?- Rahvarinne Kuidas nimetati 1989. aasta 23. augustil moodustatud 600 km pikkust inimketti Tallinnast Vilniusesse?- Balti kett Millise sõnaga tähistatakse M. Gorbatšovi poolt 1985. aastal algatatud
lõpuks enamuse. Esindajatekojas jäi siiski enamus demokraatide kätte. Sellegipoolest 1 said vabariiklased juurde 32 kohta. Reagani administratsiooni jäi Külma sõja kõige teravamad aastad. Ronald Reagani ülekaalukat võitu 1980. aasta USA presidendivalimistel võib pidada üheks kaalukamaks tähiseks tolle kümnendi rahvusvahelises poliitikas. Poleks olnud Reagani sihikindlat ja julget poliitikat, poleks ilmselt Nõukogude Liidus sellisel kujul alanud perestroika ning kogu ,,kurjuse impeeriumi" käekäik oleks võinud võtta hoopis teise arengusuuna. Ronald oli kõige konservatiivsem presidenditooli pretedent pärast Barry Goldwaterit, kelle kandidatuuri ta 64. aastal aktiivselt toetas. Presidendina oli tema eesmärk Ameerika suuruse taastamine ja nõukogulaste võitmine. Esmalt tuli alustada kodust- tuli luua tugev riiklik infastruktuur, mis toetaks tema kampaaniat kommunimi vastu
Hitleri Saksamaa ja Stalini Nõukogude Liit. Sarnasusi ja erinevusi. Kahe maailmasõja vahel puhusid Euroopas segased tuuled. Rahva pettumine demokraatias, majanduslikud raskused, laienenud valijaskond ja pettumine Verailles' süsteemis andsid tõuke diktatuuride tekkeks. Kaks kõige ehedamat totalitaristliku riiki olid Saksamaa ja Nõukogude Liit. Neil riikidel oli nii ühiseid kui erinevaid tunnusjooni. Kommunistid ja natsid tulid võimule erinevalt. Kui Saksamaal puhkes majanduskriis, kasuatasid seda ära kommunistid, kes üritasid lööksalkade abiga agressiivselt võimu haarata. Paljude arvates oli neid võimalik peatada ainult natside abiga. See tõi kaasa Natsionaal Sotsialistliku Partei populaarsuse kasvu. Tasahaaval haaras Hitler võimu enda kätte.
Talvesõda Nõukogude Liidu jaoks oleks võim Baltimaade ja Soome üle tähendanud ligikaudset naasmist Venemaa sõjalis-strateegilise seisundi juurde 1914. aastal. Nõukogude Liidul oli Soome kaudu võimalik rünnata Saksamaale elutähtsat malmi eksporti Põhja-Rootsist ja valitseda Läänemerd. Nõukogude Liidu eesmärk oli allutada Soome Vabariik, mis kuulus Molotov-Ribbentropi pakti salajase lisaprotokolli alusel Nõukogude huvisfääri endale. Selleks, et seda saavutada alustati 12. oktoobril 1939. aastal läbirääkimisi, kus Nõukogude Liit esitas Soomele nõudmise lükata piir Leningradist täiendavalt 20...25 kilomeetrit läände. Vahetusena pakuti Soomele suurt osa inimtühjast ja väärtusetust Karjalast Soome valitsus lükkas pakkumise tagasi. Seepeale hakkasid Nõukogude Liidu eriteenistused ja luureorganid sõja provotseerimiseks ja
Nõukogude poliitika Idabloki maades 1. Sotsialismileeri kujunemine 1) Ida-Euroopas - sotsialism kehtestati Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil: Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, SDV 2) Aasias Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, varasemast Mongoolia 3) 1959 Kuuba Rahvademokraatiamaad esialgne nimetus Nõukogude Liidu kontrolli all olevatele riikidele Sotsialismimaad 1950. aastatel kasutuselevõetud termin Nõukogude Liidu ja tema kontrolli all olevate riikide kohta Sotsialistlik sõprusühendus võeti kasutusele 1960. aastatel tähistmaks Nõukogude Liidule kuulekaid riike Sotsialistlikku sõprusühendusse kuulusid: NSV Liit, Poola, Rumeenia, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Vietnam, Mongoolia, Kuuba
Koht ja aasta Sisukord Sissejuhatus 3 Sõjaväebaaside leping 4 Eesti okupeerimine 5 21. juuni riigipööre ja Eesti sõjavägi 6 - 7 Ümberkorraldused 8-9 Lisad 10 Kasutatud allikad 11 2 Sissejuhatus Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus. See algas 17. juunil 1940 Nõukogude vägede sissetungiga Eestisse ja lõppes Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis 1941. Eesti okupeeriti 100 000 Nõukogude sõjaväelase poolt 17. juunil 1940. Seejärel lavastati "rahvademokraatlik riigipööre", seati ametisse NSV Liidu nukuvalitsus Eestis. Eesti kuulutati nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks ning "otsustati" paluda Eesti vastuvõtmist NSV Liidu koosseisu. Kõik need sündmused olid Nõukogude Liidu poolt lavastatud ja lakkamatu sõjalise
Nõukogude Liiduga.1978. aastal aastal mõrvati Moskva mahitusel toimunud riigipöörde käigus nõukogudemeelsest välispoliitikast loobunud Daoud, misjärel Afganistanist sai lühikeseks ajaks külma sõja tallermaa.Uus valitsus asus ellu viima sotsialistlike reforme, jaotades ümber maad ning aktiivselt sugudevahelist võrdsust ja ateistlikku ideoloogiat propageerides. Reformide käigus hukkus tuhandeid inimesi.Ameerika Ühendriikide valitsus asus toetama vastupanuliikumist, lootes Nõukogude Liitu Vietnami sõja laadsesse konflikti vedada, et sel viisil Nõukogude Liidu lagunemisele kaasa aidata. Afganistani uues valitsuses tekkinud ja kiiresti vägivaldseks arenenud võimuvõitluses jäi peale peaminister Hafizulla Amin, kes 1979. aasta septembris president Nur Muhammad Taraki võimult kõrvaldas ja hukata lasi.Amin keeldus NSV Liidu abist poliitilise olukorra stabiliseerimiseks, mille tulemusel halvenesid NSV Liidu ja Afganistani suhted.
Saksa alad Suur-Saksamaaks ja aidata aarja rassil võidule pääseda, seadis Nõgukogude Liit eesmärgiks laiendada nõukogudelikku sotsialismimudelit kogu Euroopale ja tagasi võita kaotatud valdused, sealhulgas ka Eesti.Kuigi otseselt Moskva sõjast ei rääkinud, valmistusid nad selleks ette.Sündmuste arenedes ja eriti pärast Molotov-Ribbentrop'i pakti sõlmist jäi Eestil kaks valikut: kas kaitsta ennast Nõukogude Liidu vastu relvaga või Vene soovidele vastu tulla. 1939. aastal esitas Nõukogude Liit Eestile nõudmise allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks Nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumil sõjalaevastiku baasid. Eesti juhid seda rahvaga ei arutanud ja ei näidanud ka üles vastupanu ning olid sellega nõus. 28. septembril 1939 kirjutati alla Eesti-NSV Liidu vastastikuse abistamise paktile. Nõukogude Liidu väed hakkasid Eestisse saabuma 18.
AFGANISTANI SÕDA ● Nõukogude-Afganistani sõda ● Osa Külmast sõjast ja Afganistani kodusõjast ● Algas 27.detsember 1979 ja lõppes 15.veebruar 1989 ● Tulemus: Nõukogude väed lahkusid, Kodusõda jätkus. OSALEJAD: ● Afganistani ● Nõukogude liit ● USA ● Pakistan LÄHEMALT: ● 1978. aastal aastal mõrvati Moskva mahitusel toimunud riigipöörde käigus nõukogudemeelsest välispoliitikast loobunud Mohammed Daoud, misjärel Afganistanist sai lühikeseks ajaks Külma sõja tallermaa; ● Uus valitsus asus ellu viima sotsialistlike reforme(jaotas ümber maad), mille tagajärjel hukkus tuhandeid inimesi;
Võimu haaras aga enda kätte üsna ruttu saksa okupatsioon. Siiski suudeti iseseisvus varsti taastada. Eestlased said alles Vabadusõja (1918-1920) lõpus hakata üles ehitama oma riiki samal ajal kui võim Eestis oli osa ajast võõrvõimude käes. Iseseisvust suudeti säilitada 1940.a juunini, mil Punaarmee oma hiigelarmeega üle Eesti piiri marssis. Peagi tõendas ka Johan Laidoneri allakirjutus Narva diktaadile, mis tähendas Eesti Vabariigi iseseisvuse asendumist Nõukogude okupatsiooniga. Üheks iseseisvuse kaotuse põhjuseks on Eesti soodne asukoht. Läänemere ääres asetsev Eesti oli juba ammusest ajast jäänud silma suurematele riikidele. Soodne asukoht kaubanduseks ja arvamus, et väikest ala on lihtne vallutada said Eesti iseseisvuse kaotuse põhjusteks. Baltisakslased lootsid siiani siinsetele aladele Balti Hertsogiriigi rajada. Venemaa eesmärgiks aga oli endise Vene võimu taastamine Eesti aladel ning kontrolli saavutamine Läänemerel
kodanluse vastu kuulutades end katoliiklikus koolis ateistiks ja seejärel külastas rahvusvahelisi bolševistide konverentse, olles samal ajal pagendatud ja vangi mõistetud oma kodumaal. Võib öelda, et see oli justkui kommunistliku superkangelase tähelend. Kuid tekib küsimus, kas Stalin oli tõesti oma kodumaale, rahvale ja ideoloogiale see päästja ning kangelane, keda nii hädasti vajati või oli ta võimuahne kurjategija, kes oli valmis näljutama, küüditama ja tapma Nõukogude Liidu elanikkonda vaid selleks, et tagada võimalikult kauaks enda soe koht Kremli ladvikus? Jossif Stalini (sünnipäraselt Džugašvili) tee bolševistliku partei etteotsa polnud üldse lineaarne. Noores eas oli ta mässumeelne ja tunnistas end Tbilisi Vaimses Seminaris ateistiks ja korraldades Tbilisis 1900. aasta töölispühal streigi, mis ei jäänud konservatiivsele tsaarivõimule märkamatuks. Järgneva 12 aasta jooksul organiseeris ta veel mitmeid streike ja
Esimene Nõukogude okupatsioon toimus aastatel 1918-1919 mis algas 28.novembril Venemaa ja Eesti piirilinna Narva vallutamisega ning see lõppes 30.mail 1919 pärast Venemaa vägede väljatõrjumist Eestima pinnalt Vabadussõja võidu tulemusena. 2 veebruaril 1920 sõlmiti Tartu rahu leping Eesti ja Venemaa vahel. Leping teatas, et Venemaa loobub kõikidest õigustest Eesti territooriumil. Leping lõpetas ühtlasi Vabadussõja ning Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseiseisvust. Teine Nõukogude okupatsioon Eestis toimus aastatel 1940-1941. 24 September 1939 Nõukogude sõjalaevad saadeti Eesti sadamatesse ja Nõukogude pommitajad lendasid ähvardavalt üle Tallinna. Moskva nõudis Eestilt luba, et rajada sõjabaase Eesti pinnale ning viia oma väed Eestisse. Seda nõudsid nad selleks, et strateegiliselt Eesti asukohta ära kasutada toimuva Euroopa sõja jaoks. Eestlased olid ultimaatumiga nõus ning kokkuleppele kirjutati alla 28 september 1939. 16 Juuni 1940 Nõukogude Liit tungis
Ajalugu Nõukogude Liit 9. Klass Iseloomusta nõukoguliku võimustruktuuri põhielemente ja olemust. V: Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. Eestimaa kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud juhtnööridest. Liiduvabariigi kõrgemal seadusandlikul võimuorganil polnud reaalset võimu. Ülemnõukogusse valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. Mis oli nõukogude vägivallapoliitika eesmärk?
60.-70. vahetusel jõudis haripunkti kosmose võidujooks, milles osutusid ameeriklased tugevamaks, näidates oma edukust mitte ainult kosmose vallutamises, vaid teaduses ja tehnikas laiemalt. USA kasutas kavalalt Hiina ja NSVL vastasseisu, hakates ise Hiinaga järk-järgult suhteid parandama. 1972 . aasta veebruaris Nixoni visiidil Pekingisse, teatasid Hiina ja USA, et nende eesmärk pole Aasias oma võimu maksma panna, ning nad ei lase seda ka kellelgi teisel teha, mis oli otsene hoiatus Nõukogude Liidule, see aga omakorda muutis üliriikide konkurentsi Kolmandas Maailmas veel tulisemaks. 1960. aastate lõpul NSVL-is alanud stagnatsioon süvenes 70.-l veelgi. Nõukogude majandussüsteem oli end ammendanud ja selle päästis vaid juhus, et et NSVL-is avastati tohutud naftamaardlad. Saadud tulust osteti Läänest tarbekaupa ja toiduaneid. USA ja NSVL-i vaheline majanduslik koostöö tähendas lääneriikide investeeringuid ja laene Kesk
Siberis ; alul kindral Kornilov, - Lõuna-Venemaal, hiljem kindralid Anton Denikini ja Pjotr Wrangel ; Nikolai Judenitsi Eestis. 3) 2.märts 1917. - moodustati Petrogradi Tööliste ja Saadikute Nõukogu ja Riigiduuma Ajutise Komitee läbirääkimistel Ajutine Valitsus, mille etteotsa sai esialgu vürst Georgi Lovov, hiljem Aleksandr Kerenski. 24.-16. okt. 1917- Oktoobri revolutsioon ehk oktoobripööre. juuli- august 1917- VI (6.) kongress VSDTP. märts 1918- Nõukogude Venemaa sõlmis Saksamaaga Bresti separaatrahu. 1918- 1921- Venemaa kodusõda. Teine nõukogude kongress: * aeg- 1903 a. Nov. * otsused- võeti vastu rahu- ja maadekreet. * ühe otsuse iseloomustus- maadekreet tühistas mõisnike suurmaaomanduse ja lubas ära võetud mõisamaad talupoegadele jagada. 2) Nimeta Valgekaartlaste kindraleid, kus piirkonnas tegutsesid: admiral Aleksandr Koltsaki Siberis ; alul kindral Kornilov, - Lõuna-Venemaal, hiljem kindralid Anton
Teine maailmasõda Koostas: Ergo Raig Klass: 9.a Kool: TKoG Juhendaja: Mart Kand Põhjused · On vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Enamik keisririigile järgnenud Weinmari vabariik ajast (1919-1933) olid Saksamaal majandusliku kriisi aastad, hõlmates hüperinflatsiooni 1920-ndate algul ja 1929. aastal Ühendriikide börsikrahhist alguse saanud ülemaailmse suure majanduskriisi. · Saksamaal olid kõik poliitilised parteid seisukohal, mille järgi tuli Versaille's sätestatud piire muuta
Kas Nõukogude Liidu kokkuvarisemine oli möödapääsmatu või oleks saanud seda vältida? Nõukogude Liit oli 1922.-1991. aastani eskisteerinud sotsialistlik riik, mida juhtisid kommunistid. See riik oli oma mõõtmetelt maailma suurim, eelkõige okupeeritud alade tõttu, ning tema mõjutused ajaloo kulgemisele on olnud märkimisväärselt suured. Nõukogude Liit muudkui laienes erinevaid vahendeid kasutades ning teda kardeti eelkõige kui vaenlast. Kas Nõukogude Liidu kokkuvarisemine oli möödapääsmatu või oleks saanud seda vältida? Nõukogude Liit kulutas meeletuid ressursse sõjatööstusele. Relvastuse tootmist ja arendamist peeti kõigist valdkondadest kõige olulisemaks ning seetõttu said mitmed teised majandusliinid tugevalt kahjustada. Kogu tööjõud ja raha suunati relvatööstusesse. Seda tehti nimelt sellepärast, et näidata oma võimu lääneriikide ees ja neid hirmutada.
Miks jäi nõukogude majandus alla lääneriikide majandusele? Nõukogude Liit oli väga tsentraliseeritud riik. Võimul oli ainult üks partei ning teistel ei olnud sõnaõigust. Juhtivaks parteiks oli kommunistlik partei ning see kontrollis rangelt kõiki ühiskonna valdkondi, sealhulgas ka riigi majandust. Majandus oli hästi kontrollitud, kuid miks jäi see siis alla lääneriikide majandusele? Nõukogude võimu esimestel aastatel oli majandus veel suhteliselt liberaalne. Talupojad võisid vabalt kaubelda ning nad võisid moodustada ka eraettevõtteid. Muutused hakkasid toimuma Nõukogude majanduses seoses viisaastakuplaanide loomisega, millega kaotati paindlikus ning kiire otsustusvõime ning võime midagi muuta. Seoses sellega pandi Nõukogude majandus range kontrolli alla. Kogus riigis alustati kolhooside rajamist, mis erinevalt lääneriikide põllumajandusest ei
Retsensioon raamatule Eesti NSV aastatel 1940-1953: Sovetiseerimise mehhanismid ja tagajärjed Nõukogude Liidu ja Ida- Euroopa arengute kontekstis Retsensiooni tegemisel on kasutatud Eesti ajalooarhiivi toimetist, mille pealkiri on ,,Eesti NSV aastatel 1940-1953: Sovetiseerimise mehhanismid ja tagajärjed Nõukogude Liidu ja Ida- Euroopa arengute kontekstis. Teose on koostanud Tõnu Tannberg. See on välja antud 2007. aastal Tartus. Raamatus on 506 lehekülge. Antud teosest on valitutud järgmised artiklid: 1. ,,Sovetiseerimise" mõistest; 2. Balti põgenike problemaatika USA poliitikas 1945-1952; 3. Nõukogude Eesti 1940-1953: uuele reziimile vundamendi rajamise aastad. Esimene nõukogude aasta ja ajavahemik 1944. aasta sügisest kuni 1953. aastani on Eesti
kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki NB! Teise maailmasõja põhjus: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit. I Sõja algus
kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki NB! Teise maailmasõja põhjus: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit. I Sõja algus
Kuidas mõjutas Nõukogude võim Eesti NSV kultuurielu? Nõukogude võim valitses Eesti aladel aastatel 1940-1941 ja taastati pärast Saksa okupatsiooni aastateks 1944-1990. Eesti NSV aegse ametliku kultuuripoliitika peamine eesmärk oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine. Sellest tulenevalt avaldas Nõukogude võim eesti kultuurile üsna suurel määral mõju. Kuna Nõukogude Liit oli muust maailmast poliitiliselt ja majanduslikult eraldatud, kaasnes sellega ka kultuurielu valdkondades infosulg. Lääne vaimsest arengust ei tohtinud midagi teada ning kogu tähelepanu pidi pöörama vaid vene kultuurile. Siiski läbi välisraadiojaamade ja Soome televisiooni saadi teada lääne kultuuri uuendustest. Sulaajal väheste otsekontaktide kaudu jõudsid Eesti NSV-sse ka Lääne noorsooliikumine, dzäss- ja rokkmuusika, hipide liikumine ja moodsad kunstivoolud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
