12. klassi ajaloo konspekt (1)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Saksamaa LV

SLV kujunemine

Riikluse loomine- 1949 parlamendivalimised ja põhiseaduse kinnitamine:

parlamentaarne föderatiivne vabariik (pln. Bonn)
2-kojaline parlament
valitsus eesotsas liidukantsleriga

Mitmeparteisüsteem:

KDL – parempoolne kons. Partei
SDP – sotsialistid
VDP – liberaalid (koalitsioonipartneriks)

SLV piiratud suveräänsus – okupatsioonirežiim 1951.aastani:

kontrolliti riigi välispol., kaubandust ja rahandust

Lääneriikide võrdväärse partnerina:

1955 NATO liige
1957 EMÜ üks asutajaliikmeid

Sisepoliitika

1949-69 võimul KDL (üksi või koalitsioonis)

I kantsler 75 aastane kogenud poliitik Konrad Adenauer
tegi kõik et mitte lubada revanšismi taassündi

60-tel sisepoliitikas nihe vasakule – koal. partneriks SDP

b) 1969 – 1982 sots.-lib. koalitsioon (SDP+VDP):

1969-74 kantsler Willy Brandt- sõja ajal osales põrandaaluses vastupanus Hitlerile, hiljem L-Berliini linnapea
1974-82 kantsler Helmut Schmidt

c) 1982-90 kristl.-lib. koalitsioon (KDL+VDP)

1982-90 kantsler Helmut Kohl

Välispoliitika

Tihe koostöö lääneriikidega

suhete paranemine Prantsusmaaga

Pingelised suhted I-Euroopaga:

Hallsteini doktriin – SLV on ainus Saksa riik ja Saksa rahva esindaja
katkestati suhted riikidega, kes tunnustasid SDV-d, erandiks NSVL

W.Brandti uus idapoliitika – suhete normaliseerimine Ida-Euroopaga:

lepingud Poola, Tšehhoslovakkia, NSV Liiduga
SLV-SDV suhete aluste leping (72)

Lääne-Berliini küsimuse lahendamine 4 võitjariigiga (71):

L-Berliin ei ole SLV osa vaid iseseisev pol. üksus
taastati maismaaühendus L.-Berliini ja SLV vahel

4. Saksamaa taasühendamine
a) 1989:

Berliini müüri langemine
ühinemisläbirääkimised (4+2)

1990:

3.okt. SDV ühines SLV-ga
detsembris I üleriigilised valimised – KDLi võit (kantsler H. Kohl)

1998-2006 võimul SDP+rohelised (Gerhard Schröder + Joschka Fischer)

Alates 2006 võimul KDL ( Angela Merkel)
5. Saksa majandusime – turumajanduse põhimõtted on ühendatud tugeva sotsiaalpoliitikaga (L. Erhard - Adenaueri maj.minister) = sotsiaalne turumajandus

Põhjused:

külm sõda kandus sotsiaalvaldkonda – kõrge elustandard kui kommunismi tõrjumise vahend

Sisu:

riik ei reguleeri ettevõtlust vaid loob soodsad tingimused
vaba konkurents
riik hoolitseb sots. turvalisuse eest vähendades turumajandusest tulenevat ebavõrdsust (toetused, pensionid jne)

Tulemused:

1950-69 majanduskasv 6,7% aastas – IV riik USA, NSVL ja Jaapani järel)
heaoluühiskonna kujunemine- suurenenud sissetulekud ja sotsiaalne turvalisus
polnud tööpuudust, streike

d)1960-te lõpul majandusraskused:

energiakriis
konkurents (Jaapan)
tööpuuduse kasv, eriti immigrantide seas (türklased)

Peale taasühinemist Ida-Saksamaa majanduslik mahajäämus ja sotsiaalprobleemid
Inglismaa
( Suurbritannia ja P.- Iirimaa Ühendatud Kuningriik)

Metropolist Euroopa riigiks

II maailmasõja lõpul oli veel maailmariik:

Briti Rahvaste Ühendusse kuulus 25% maailma elanikkonnast

b) 30-40 aastat hiljem oli alles kümmekond väikevaldust
c) Vabadusliikumise tulemusena asumaad iseseisvusid :

40.aastail Aasias
50.-60.aastail Aafrikas, Kariibi meres jm.
1997 läks Hongkong Hiinale

d) Tänapäeva Rahvaste Ühenduses on 50 suveräänset riiki:

endised dominioonid , kes tunnustavad riigipeana Briti monarhi

ülejäänud tunnustavad Briti monarhi RÜ sümbolina
RÜ riikide mõlemale poolele kasulik koostöö

Kaheparteisüsteem – vaheldumisi võimul üks kahest suuremast parteist
Leiboristlik Partei (Tööerakond)
Konservatiivne Partei (KOP)
1945-51, 1974-79, 1997 - …..
Tony Blair , Gordon Brown
1951-1974, 1979-1997
Margaret Thatcher
Suurendati riigi osa majanduse juhtimisel
1940.aaastail natsionaliseerimine
Laiendati sotsiaalhoolekannet
Ergutati eraalgatust
1950.aastail taaserastamine

Thatcherism e. neokonservatism

Margaret Thatcher – „ raudne leedi“:

1979.a. võitis parlamendivalimised KOP, valitsusjuhiks nende 53.a. liider - I naispeaministrina Euroopa ajaloos
peaministriks kauem, kui ükski teine XX sajandil (1979-1990)
lubas lõpu teha sotsialismile UK-s(riigiettevõtted ja a/ü võim, kes streikidega olid dikteerinud valitsuste maj. poliitikat)
„hävitage eraettevõtlus ja te hävitate vabaduse“
„tasuta juust on vaid hiirelõksus“

Sisu:

vaba ettevõtluse toetamine
denatsionaliseerimine – erakätesse 1/3 riigiettevõtteid (raudtee, telekom …)
range rahanduspoliitika
a/ü õiguste kärpimine
maksude alandamine

Tulemused:

loodi arvukas keskkiht, kes toetas konservatiive
vähenesid sotsiaaltagatised, suurenes varanduslik kihistumine
vähenes tööpuudus ja inflatsioon
majandustõus ja ettevõtete konkurentsivõime kasv

Levik:

levis ka teistesse Lääne-Euroopa riikidesse
taasiseseisvunud Eestis Mart Laar – „Thatcheri parim õpilane“

Põhja-Iirimaa

1922 UK koosseisus :

olukord rahulik 1960ndate lõpuni

Kriis:

majandusraskused (UK mahajäänuim osa)
katoliiklaste rõhutud seisund (1 miljon protestanti ja 0,5 milj. katoliiklast) – võim protestantide käes ka katoliiklastest enamusega linnades (Derry)

Katoliiklaste võitlus kodanikuõiguste eest:

(protestantliku) politsei vägivald
katoliiklaste vastuterror taasloodud IRA poolt – Iiri Vabariiklik Armee

IRA lõhenemine:

osa pooldas terrorit ja ühinemist Iiri Vabariigiga
teine osa parteistus ja pooldas poliitilisi võitlusmeetodeid

1970ndate algul viis London P.-Iirimaale sõjaväeüksused, allutades selle oma otsehaldusele

1998 sõlmiti Belfastis kokkulepe olukorra normaliseerimiseks:

selle heakskiit referendumil
Põhja-Iiri Assamblee valimised, kus enamuse saavutavad rahupooldajad

Prantsusmaa pärast II maailmasõda

IV vabariik (1946 – 1958)

Vastupanuliikumise ümberkujunemine Ajutiseks Valitsuseks:

1944 nimetati Rahvuslik Vabastuskomitee Ajutiseks Valitsuseks (kindral C. de Gaulle )
1946 Asutava Kogu valimised, kus enamuse said vasakpoolsed (KP ja SP)

põhiseadusega loodi parlamentaarne vabariik,
mida valitses parlamendi kinnitatud valitsusjuht

de Gaulle lahkus valitsusjuhi kohalt, pooldades presidentaalset vabariiki

Poliitiline ebastabiilsus :

12 aastaga 22 koalitsioonivalitsust
suurima partei (KP) valitsuskõlbmatus – usalduse puudumine sidemete pärast Moskvaga

Koloniaalimpeeriumi kriis:

sõda Indo-Hiinas (1946-54)
sõda Alžeerias (1954-62) kukutas IV vabariigi → impeeriumimeelsed kartsid, et teovõimetud valitsused võivad Alžeeriale sõltumatuse anda → 1958 Prantsuse ohvitseride mäss Alžeerias, kus nõuti valitsuse etteotsa de Gaulle’i

V vabariik (1958 - ……...)

C. de Gaulle ja gollistid:

de Gaulle nõustus võimule tulema juhul, kui koostab uue põhiseaduse

presidentaalne vabariik – suure võimuga president
loobuti koloniaalpoliitikast – 1960.a. said iseseisvuse Aafrika asumaad, 1962 tunnustati ka Alžeeria iseseisvust

kiire majandusareng – keskmiselt 5,8% aastas

sõltumatu välispoliitika - vastustati USA mõju Lääne-Euroopas, lahkuti NATO sõjalisest organisatsioonist, pingelõdvendus N. Liiduga
gollistid – C. de Gaulle’i pooldajate partei - Liit Uue Vabariigi Kaitseks ( konservatiivid ) – võitsid 1958.a. parlamendivalimised, tõrjudes esmakordselt 2. kohale KP
C. de Gaulle’i erruminek 1969 seoses noorterahutustega autoritaarsuse ja korruptsiooni vastu (suri 1970)
1969 – 1974 presidendiks gollist G. Pompidou

Vabariiklased (liberaalid) võimul -
presidendiks V. Giscard d’Estaing (1974 – 1981)

Vasakpoolsed võimul –
presidendiks F. Mitterrand (1981 – 1995):

1970.aastate II poolel KP asemel juhtivaks vasakjõuks SP
SP liider F. Mitterrand võitis 3. katsel presidendivalimised
majanduses suurenes riigi sekkumine – natsionaliseerimised jms
välispoliitikas lähenemine USA-le ja NATO-le, suhete halvenemine N. Liiduga

Gollistid taas võimul –

presidendiks Jacques Chirac (1995 - 2007), endine Pariisi linnapea ja peaminister

alates 2007 presidendiks Nikolas Sarkozy , kes jätkab Chiraci poliitikat

Kommunistliku süsteemi kujunemine ja areng

Sotsialismimaad

Kujunemine:

II maailmasõja lõppedes kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevas 7 Ida-Euroopa riigis oma ülemvõimu – Poolas, Jugoslaavias, Rumeenias , Tšehhoslovakkias, Ungaris, Bulgaarias ja Albaanias
sõjaväe ja julgeolekujõudude abiga aidati võimule kommunistid
hiljem laienes NSVL mõju Ida-Saksamaale (SDV), Hiina RV-le, Mongooliale, P.-Vietnamile ja P.-Koreale
tulid võimule F. Castro juhitud kommunistid Kuubal

Sotsialismileer:

ise nimetasid nad ennast rahvademokraatiaks, hiljem sotsialismimaadeks (1950ndaist)
koos NSV Liiduga oli sotsialismileeris 9 Euroopa riiki, 4 Aasia riiki ja Kuuba
sotsialistlik sõprusühendus – NSV Liidule kuulekad sotsialismimaad
sõprusühendusest eristusid riigid, mis jäid osaliselt NSVL mõjusfäärist välja – Jugoslaavia , Hiina RV, Albaania , P.-Korea

Sotsialistlik orientatsioon – vähemarenenud riigid Aasias, Aafrikas, Lad.-Ameerikas, kus aidati võimule Moskva -meelsed poliitilised jõud:

Etioopia, Mosambiik , Angoola, Afganistan , Nikaraagua jt.
NSVL toetas neid nii majanduslikult kui sõjaliselt

Sotsialismileeri ühisjooned

Poliitikas:

võim oli KP käes
KP-l võis olla erinev nimekuju (Poola Ühendatud Töölispartei, Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei jne)
võis olla mitmeparteisüsteem (SDV, Poola, Tšehhoslovakkia), kuid reaalne võim oli KP käes
KP kontrollis kogu riigiaparaati ja ühiskondlikke organisatsioone
nomenklatuur – kommunistidest koosnev juhtkond asutustes ja organisatsioonides
KP oluliseks toeks olid julgeolekuorganid
„valimised“ olid tegelikult hääletamised KP kandidaatide poolt – 99% (kaudne ja otsene sund ning võltsimised)

Majanduses:

valdav osa oli riigistatud (mõnel pool ka väikeettevõtted)
pearõhk rasketööstuse arendamisel
põllumajandus oli valdavalt kollektiviseeritud, mõnes riigis väikepõllundus (nt Poola)
majanduse juhtimine oli rangelt tsentraliseeritud ( plaanimajandus )

Kultuuris:

KP ideoloogiline ja riiklik kontroll
kultuuritegelaste piiratud tegevusvabadus
tsensuur

Riikide sõjaväestatus oli suurem maailma keskmisest:

NSVLs oli sõjaväes 1,8%, Bulgaarias 1,6% jne.
NATOs alla 1% (USAs 0.83%)

Sotsialismimaade koostöö…..
…. võimaldas NSV Liidul kontrollida ja endale allutada sotsialismimaid

Majanduslik koostöö:

VMN (1949) – sotsialismimaade majanduskoostöö organisatsioon
Lisaks 6 asutajariigile astusid sinna Albaania (lahkus 1965), SDV, Mongoolia , Kuuba, Vietnami DV
VMNi ei kuulunud Jugoslaavia, Hiina RV, P.-Korea
NSVLst odav tooraine , vastu peamiselt tarbekaubad, toiduained
sotsialistlik majandusmudel osutus kapitalismiga konkureerides elujõuetuks ja varises 80ndate lõpul kokku

Sõjaline koostöö vastukaaluks NATOle:

VLO (1955) - sotsialismimaade sõjalis-poliitiline liit
asutajateks NSVL, Bulgaaria, Poola, Rumeenia, Tšehhoslovakkia, Ungari, SDV, Albaania (astus välja 68)
seadustati NSVL vägede viibimine I.-Euroopa riikides
NSVL kasutas VLO sõjajõude mässude mahasurumiseks (56 Ungaris, 68 Tšehhoslovakkias)

NSV Liit 1945 – 1985

Stalini viimased eluaastad

Majandus:

eesmärgiks eeskätt rasketööstuse ja kaitsevõime taastamine
majandusareng edukas – 1947 kaotati kaardisüsteem, sõjaeelne tase ületati tööstuses 1950, põllumajanduses 1952
selle eest tuli maksta ränka hinda – tööjõupuudus ja põuast tingitud näljahäda (Ukrainas, Moldovas)
toidu- ja tarbekaupadega varustatus viletsam tsaariaja lõpust

Massirepressioonid:

siseasjade- ja julgeolekuorganid
vanglad , sundasumine, küüditamised – 1950.a. 5,5 milj. inimest

Ideoloogiline surutis (juhiks KP sekretär A. Zhdanov):

nõukogude inimesele on Lääne manduv kultuur mittevajalik
N. Liidu eraldumine maailmakultuurist pidurdas ühiskonna arengut
paljud teadlased represseeriti või pidid asuma „õigetele“ seisukohtadele
nt „rahvaakadeemik“ Lõssenko poolt likvideeriti N. Liidus geneetika
kirjanduses ja kunstis nõukogude ühiskonna ülistamine ja Stalini isikukultus („kõigi rahvaste kõige suurem sõber“)

Poliitiline elu:

totalitaarne riik, kus kogu võim koondus Stalini kätte – KP juht ja MN esimees

Stalin tugines KP KK Poliitbüroole – kuulekatele käsutäitjatele, kus süvenes võimuvõitlus 3 erineva põlvkonnagrupi vahel
enamasti lõppes see vastaste füüsilise hävitamise poliitilistel kohtuprotsessidel – nt „ Leningradi süüasi“, kus keskmise põlvkonna liidrid Beria ja Malenkov hävitasid Stalini nõusolekul noorema põlvkonna konkurendid
nõrgenesid vana kaardiväe positsioonid – Molotov, Vorošilov

Stalini surm 5. märtsil 1953:

umbusklik, vananev ja haige Stalin plaanis suurema puhastuse läbiviimist, kuid suri ootamatult
loomulik surm või vandenõu?

Nikita Hruštšovi „sula“ (1953 – 1964) – ühiskonna liberaliseerimine (nimi kirjanik I. Ehrenburgilt)

Stalini -järgne võimuvõitlus 3 võimukeskuse vahel:

parteiaparaat – juhiks üks neljast KK sekretärist N. Hruštšov
MN esimees G. Malenkov
SM (sise- ja julgeolekuorganid) L. Beria juhtimisel (toetajaks Malenkov)

Lavrenti Beria uus kurss ja temavastane vandenõu:

suhete normaliseerimine Jugoslaavia ja Lääneriikidega
liiduvabariikides edutati rahvuskaadrit
Beria mõjukuse kasv ohustas konkurente – Malenkov ja Hruštšov organiseerisid juunis 1953 vandenõu
Beria arreteeriti ja hukati süüdistatuna Stalini-aegsetes kuritegudes

Hruštšovi tõus:

Beria hävitamisest võitis enim Hruštšov, keda otseselt ei seostatud Stalini-aegsete kuritegudega
inimestele (ka Läänele) meeldis tema lihtsus, emotsionaalsus, hea kontakt rahvaga
lõppes senine massiline vägivald – GULAGi laagrite tühjendamine ja süütult represseeritute rehabiliteerimine
KP XX kongressil 1956.a. pidas ta kinnisel istungil Stalini kuritegusid paljastava ettekande („Isikukultusest ja selle tagajärgedest“)

algas ühiskonna destaliniseerimine – Stalini ausammaste ja raamatute kõrvaldamine, surnukeha ümbermatmine Lenini mausoleumist Kremli müüri äärde
stalinism kui nähtus säilis – 2004 pidas 45% küsitletud venelastest Stalinit positiivseks tegelaseks ajaloos

isikuvõimu kindlustamine – 1957 vanameelsete (Molotov, Malenkov) vandenõu, mille Hruštšov tõrjus endise kaitseministri G. Zhukovi abiga
KP liidri ja MN ametikoha liitmine Hruštšovi kätte

Majandus:

Hruštšovil puudus terviklik poliitika, juhtides majandust kampaanialikult oma äranägemist mööda
eelistati rasketööstust
pideva näljaohu tõttu uudismaade massiline harimine Kasahstanis ja Ida- Siberis 1954 – 61
algul oli saak hea – 1956 pool riigi teraviljast, kuid ei arvestatud laomajandust, ühendusteid jm.
eriti raske oli 1963.a. ikaldus, kui kullavarude arvel tuli USAst osta 14 milj. tonni teravilja
läbi kukkus ka maisi sundkasvatuskampaania

jäiga majandusmehhanismi detsentraliseerimine – 1957 loodi Rahvamajandusnõukogud kui regionaalsed majanduse juhtimise keskused – liiduvabariikidele teatud majandusautonoomia
kosmosetehnika arendamine – 1957 I Maa tehiskaaslane, 1961 I inimene kosmoses – Juri Gagarin

eluolu paranemine – kaupadega varustatus, palgad , pensionid, korteripuuduse leevendamiseks nn „hruštšovkad“, 1961.a. rahareformiga rubla suurem ostujõud

Hruštšovi langus:

H. andis rahvale alusetuid lubadusi – majanduslik ettejõudmine USA-st ja ja peagi saabuv kommunism (KP uus III programm 1961.a.)
1960te aastate algul selgus lootuste alusetus – suur tagasiminek põllumajanduses, 1962.a tõsteti toiduainete hindu
protestistreigid (Novotšerkasskis) suruti sõjaväe ja tankidega maha
konflikt tippintelligentsiga – H. puudulik haridus ja suutmatus mõista kultuurisuundi põhjustas tema taktitu ja robustse käitumise kunstinäituse avamisel Moskvas
rahulolematus süvenes ka KP juhtkonnas – väsimus ümberkorraldustest ja kartus Stalini-aegade uuest paljastamisest
1964.a kutsuti puhkusel viibiv Hruštšov Moskvasse ja kõrvaldati võimult
rahvale toodi põhjuseks „kõrge iga ja tervislik seisund“
suri unustatuna 1971 .a. tavalise pensionärina

Stagnatsioon – ühiskonna seisakuaeg kõigis eluvaldkondades

Leonid Brežnevi aeg (1964 – 1982)

KP juhiks sai 58 aastasena
MN esimene A. Kossõgini majandusreform (1965) – suurenes ettevõtete iseseisvus
reformipoliitika sumbumine, kuna Brežnevile uuendused ei meeldinud, samuti Kossõgini autoriteedi kasv
majanduse ekstensiivne areng – uued ettevõtted ja maavarade lademed
tööviljakus ja kvaliteet jäid tagaplaanile
neostalinism ja tagurluse tugevnemine, eriti pärast Praha kevadet – loobuti Stalini kriitikast ja tugevdati kontrolli ühiskonnas
stagnatsioon süvenes 1970.aastatel – NSV Liit kui üks üliriik oli majandusnäitajate poolest arenguriikide tasemel
Brežnev oli võimu enda kätte koondanud, tuginedes sõpradele ja tuttavatele
kompetentsuse asemel oli edutamise aluseks ustavus
mida enam riik mandus, seda väljapaistvamaks muutus selle juht – 1976 anti Brežnevile marssali auaste
Brežnevi tervis ja töövõime halvenesid – tegelikult juhtis riiki Poliitbüroo, kus keskmine vanus lähenes 70le

Brežnevi järglased:

Juri Andropov (1982-84) – 68.a. KGB juht viletsa tervisega (neerud)

mõistis süsteemi reformimise vajadust, kuid ei suutnud midagi teha, kadudes 83.a. neeruaparaadi alla
Konstantin Tšernenko (1984 – 1985) – 72 a. Bežnevi kursi jätkaja, tahtmata ja suutmata midagi muuta
rahva seas räägiti gerontokraatiast – vanurite võimust

Vastupanu režiimile

dissidentluse – teisitimõtlemise põhjuseks ühiskonnaelu karmistumine ja tagurluse tugevnemine
pärast Praha kevadet dissidentide kandepind laienes
omaalgatuslike trükiste („samizdat“) levitamine, Lääne informeerimine inimõiguste rikkumistest, keelatud raamatute avaldamine Läänes
juhtideks kirjanik A. Solženitsõn ja tuumafüüsik A. Sahharov

repressioone dissidentide vastu teostas KGB – töölt vallandamine, vangla, vaimuhaigla , sunnitöö, asumine , maalt väljasaatmine
Solženitsõn saadeti N. Liidust välja 1974, Sahharov pagendati 7. aastaks sundasumisele Gorkisse 1980

4. Saksa DV
a) Poliitiline areng:

juhtivaks parteiks SSÜP + veel 4 parteid
Rahvusrinne – parteide liit, mille kaudu SSÜP teisi juhtis ja kontrollis
SSÜP liidriks Walter Ulbricht ja al. 1971 Erich Honecker
Stasi – julgeolekuministeerium
1953 juunikriis – I massiline väljaastumine I.-Euroopas – surma sai u. 3000 inimest, suruti maha NSVL tankidega
põgenemine läände ja Berliini müüri ehitamine (1961)

Honecker, Husak, Ulbricht
b) Majandusareng:

riik oli toorainevaene – import N. Liidust
VMNi tööstuslikult arenenuim riik peale N. Liitu – masinaehitus, keemiatööstus jt.

suund kollektiviseerimisele (80% põllumaast)

c) Rahvusvaheline seisund:

esialgu tunnustati ainult sotsialismimaade poolt
SLV uus idapoliitika – SLV ja SDV suhete aluste leping (72)
mõlema Saksa riigi vastuvõtt ÜROsse (73)
isolatsioonist väljunud SDV keskendus Aafrikale, eriti sõjalisele abistamisele (nõunikud, instruktorid)

5. Poola RV
a) Kommunistide ainuvõimu kujunemine:

1948 sai võimule PÜTP, juhiks stalinist Boleslaw Bierut

b) Bieruti surma järel uueks parteijuhiks Wladislaw Gomulka:

1956 suvel töölisrahutused
liberaalsem majanduspoliitika – lõpetati sundkollektiviseerimine (3/4 põllumaast erakätes)
industrialiseerimine
majandusraskused – tarbekaupade ja toiduainete puudus + hinnatõus
teisitimõtlejate tagakiusamine
töölisrahutused, mis suruti maha
Gomulka tagandati ametist

c) Edward Gierek :

kava majandusarengu kiirendamiseks ja tööstuse moderniseerimiseks Lääne laenudega, võlakatteks valmistoodang
suur välisvõlg – Lääne majanduslangus ja nõudluse vähenemine
sõnavabaduse piiramine, mis pingestas suhteid katoliku kirikuga – 1978 paavstiks poolakas Karol Wojtyla – Johannes Paulus II
1980 hinnatõus ajendas streigi Gdanski laevatehases, juhiks elektrik Lech Walesa
Streigi levik mujale, streigikomiteed juhtis a/ü koondis Solidaarsus

L. Walesa (vasakul)
d) Uueks parteijuhiks Wojciech Jaruzelski (1981-90):
senine kaitseminister

erakorraline seisukord – streikide ja Solidaarsuse keelustamine
sellega välditi VLO vägede sissetoomine

W. Jaruzelski
6. Ungari RV
a) Kommunistide võimuletulek:

pikaajaline ja terav poliitiline võitlus (1945-48)
valimistel said kommunistid lüüa, kuid nende kätte läksid Sise- ja Julgeolekuministeerium
1948 ainuparteiks UTP (Ungari Töörahvapartei), mille juhiks stalinist Matyas Rakosi
rakendati N. Liidu majandusmudelit + sunnitöölaagrid poliitilistele vastastele

b) Pärast Stalini surma sai peaministriks liberaalsem Imre Nagy (1953-55)
c) 1956.a kriis:

1955 sai peministriks jälle M. Rakosi endise poliitikaga
suured rahutused , mis suruti maha N. Liidu tankidega

d) Pärast ülestõusu mahasurumist uueks parteijuhiks Janos Kadar:

poliitiline surve nõrgenes, suurem sõnavabadus
alates 68.a. turumajanduse elementidega majandusreformid
pidev ja stabiilne majandusareng 1970ndatel
1980nate majandusraskused, mis näitasid suuremate reformide ( ka poliitikas) vajalikkust
välispoliitikas järgiti Moskva kurssi
parandati suhteid Läänega, eriti naabermaa Austriaga

7. Tšehhoslovakkia SV
a) Kommunistide võimuletulek:

terav sisevõitlus – 1946.a. valimistel sai KP 1/3 häältest, kuid 48.a. riigipöördega haaras KP ainuvõimu (N. Liidu toel)
kuni surmani 1953 oli parteijuhiks stalinist Klement Gottwald
stalinliku majandusmudeli elluviimine
idabloki 3. tööstusriik (NSVL ja SDV järel)

b) uueks parteijuhiks Antonin Novotny (1953-68):

tugines endiselt sotsialismi nõukogude mudelile + isikukultus
nõuti üha rohkem majandusreforme ja demokraatiat, mis viis Novotny tagandamiseni

c) Praha kevad 1968:

uueks parteijuhiks Alexander Dubcek – inimnäoline sotsialism
VLO tankid surusid reformipüüdlused maha

A. Dubcek
d) Gustav Husak – uus parteiliider alates 1969:

Moskva kuulekas käsutäitja
alustas põhjalike puhastustega partei- ja riigiaparaadis

8.Hiina RV
a) Kommunistliku Hiina tekkimine:

pärast Jaapani väljatõrjumist (1945) taasjätkus kodusõda (1946-49), kus Guomindangi väed said lüüa ja tõrjuti Taivanile
1949 oktoobris kuulutati välja Hiina RV
KP esimeheks Mao Zedong – Hiina viimine suuriigiks
juhtivaks riiklik sektor + industrialiseerimine ja kollektiviseerimine

b) Suur hüpe (1958-60) – kommunismi ehitamine võimalikult lühikese ajaga:

kiirendati industrialiseerimist
loodi rahvakommuune (ühismajandeid), kus tegeldi ka algelise tööstusega – üle 7 miljoni väikese sulatusahju, kust saadi vähekõlblikku metalli
Suur hüpe ebaõnnestus – tööstustoodang vähenes järsult ja põllumajanduses oli kaos

c) Kultuurirevolutsioon (1966-76) – vägivaldne poliitika vastuseisu mahasurumiseks Maole partei juhtkonnas ja ühiskonnas:

hungveipingid – noorte punavalvurite salgad, kes kiusasid taga Mao vastaseid
sajad tuhanded haritlased ja riigitöötajad tunnistati rahvavaenlasteks – osa tapeti , osa saadeti ümberkasvatuslaagritesse

purustati kultuuriväärtusi ja põletati raamatuid
uue kultuuri ja mõtlemise aluseks pisike punane„Esimees Mao Zedongi tsitaadikogumik”

mõne aastaga kõrvaldas Mao oma konkurendid ja tema isikuvõim tugevnes

d) Hiina pärast Mao surma (alates 1976):

teravas võimuvõitluses jäid peale mõõdukamad kommunistid eesotsas Deng Xiaopingiga (kultuurirevolutsiooni ajal represseeritud)

reformid Hiina muutmiseks suurriigiks
saadeti laiali rahvakommuunid ja arendati üksikmajapidamisi
tööstusettevõtetele iseseisvus, mis tegutsesid turumajanduse alusel
põhirõhk olmetehnika tootmisele
vabamajandustsoonid, kus võisid tegutseda ka välismaised ärimehed
hiljem lahtiste uste poliitika – väliskapitalile avati kogu Hiina
80ndate keskpaigas saadi jagu näljahädast ja tagati vajadus olmekaupade järele
Hiina odavad kaubad jõudsid ka maailmaturule

e) Võitlus demokraatia eest:

1989 Pekingis Taevase Rahu väljakul üliõpilaste meeleavaldused, mille sõjavägi uputas verre

säilis kommunistlik diktatuur, KP etteotsa jäiga joone pooldajad

f) Välispoliitika:

NSV Liiduga algul sõbralikud suhted – majandusabi
suhete halvenemine Hruštšovi ajal, kuna Maod ärritas kriitika Stalini aadressil
1969 relvastatud piirikonflikt – I korda sotsialistlike riikide vahel

80ndate keskpaigast suhete soojenemine

USA-ga suhted halvad – USA ei tunnustanud Hiina RVd , toetades Taivani valitsust, kes esindas Hiinat ka ÜROs + Korea sõda

suhete paranemine 70ndate II poolel – Nixoni visiit 1972 ja diplomaatilised suhted 1979

Kommunistliku süsteemi kujunemine ja areng

Sotsialismimaad

Kujunemine:

II maailmasõja lõppedes kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevas 7 Ida-Euroopa riigis oma ülemvõimu – Poolas, Jugoslaavias, Rumeenias, Tšehhoslovakkias, Ungaris, Bulgaarias ja Albaanias
sõjaväe ja julgeolekujõudude abiga aidati võimule kommunistid
hiljem laienes NSVL mõju Ida-Saksamaale (SDV), Hiina RV-le, Mongooliale, P.-Vietnamile ja P.-Koreale
tulid võimule F. Castro juhitud kommunistid Kuubal

Sotsialismileer:

ise nimetasid nad ennast rahvademokraatiaks, hiljem sotsialismimaadeks (1950ndaist)
koos NSV Liiduga oli sotsialismileeris 9 Euroopa riiki, 4 Aasia riiki ja Kuuba
sotsialistlik sõprusühendus – NSV Liidule kuulekad sotsialismimaad
sõprusühendusest eristusid riigid, mis jäid osaliselt NSVL mõjusfäärist välja – Jugoslaavia, Hiina RV, Albaania, P.-Korea

Sotsialistlik orientatsioon – vähemarenenud riigid Aasias, Aafrikas, Lad.-Ameerikas, kus aidati võimule Moskva-meelsed poliitilised jõud:

Etioopia, Mosambiik, Angoola, Afganistan, Nikaraagua jt.
NSVL toetas neid nii majanduslikult kui sõjaliselt

Sotsialismileeri ühisjooned

Poliitikas:

võim oli KP käes
KP-l võis olla erinev nimekuju (Poola Ühendatud Töölispartei, Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei jne)
võis olla mitmeparteisüsteem (SDV, Poola, Tšehhoslovakkia), kuid reaalne võim oli KP käes
KP kontrollis kogu riigiaparaati ja ühiskondlikke organisatsioone
nomenklatuur – kommunistidest koosnev juhtkond asutustes ja organisatsioonides
KP oluliseks toeks olid julgeolekuorganid
„valimised“ olid tegelikult hääletamised KP kandidaatide poolt – 99% (kaudne ja otsene sund ning võltsimised)

Majanduses:

valdav osa oli riigistatud (mõnel pool ka väikeettevõtted)
pearõhk rasketööstuse arendamisel
põllumajandus oli valdavalt kollektiviseeritud, mõnes riigis väikepõllundus (nt Poola)
majanduse juhtimine oli rangelt tsentraliseeritud (plaanimajandus)

Kultuuris:

KP ideoloogiline ja riiklik kontroll
kultuuritegelaste piiratud tegevusvabadus
tsensuur

Riikide sõjaväestatus oli suurem maailma keskmisest:

NSVLs oli sõjaväes 1,8%, Bulgaarias 1,6% jne.
NATOs alla 1% (USAs 0.83%)

Sotsialismimaade koostöö…..
…. võimaldas NSV Liidul kontrollida ja endale allutada sotsialismimaid

Majanduslik koostöö:

VMN (1949) – sotsialismimaade majanduskoostöö organisatsioon
Lisaks 6 asutajariigile astusid sinna Albaania (lahkus 1965), SDV, Mongoolia, Kuuba, Vietnami DV
VMNi ei kuulunud Jugoslaavia, Hiina RV, P.-Korea
NSVLst odav tooraine, vastu peamiselt tarbekaubad, toiduained
sotsialistlik majandusmudel osutus kapitalismiga konkureerides elujõuetuks ja varises 80ndate lõpul kokku

Sõjaline koostöö vastukaaluks NATOle:

VLO (1955) - sotsialismimaade sõjalis-poliitiline liit
asutajateks NSVL, Bulgaaria, Poola, Rumeenia, Tšehhoslovakkia, Ungari, SDV, Albaania (astus välja 68)
seadustati NSVL vägede viibimine I.-Euroopa riikides
NSVL kasutas VLO sõjajõude mässude mahasurumiseks (56 Ungaris, 68 Tšehhoslovakkias)

NSV Liit 1945 – 1985

Stalini viimased eluaastad

Majandus:

eesmärgiks eeskätt rasketööstuse ja kaitsevõime taastamine
majandusareng edukas – 1947 kaotati kaardisüsteem, sõjaeelne tase ületati tööstuses 1950, põllumajanduses 1952
selle eest tuli maksta ränka hinda – tööjõupuudus ja põuast tingitud näljahäda (Ukrainas, Moldovas)
toidu- ja tarbekaupadega varustatus viletsam tsaariaja lõpust

Massirepressioonid:

siseasjade- ja julgeolekuorganid
vanglad, sundasumine, küüditamised – 1950.a. 5,5 milj. inimest

Ideoloogiline surutis (juhiks KP sekretär A. Zhdanov):

nõukogude inimesele on Lääne manduv kultuur mittevajalik
N. Liidu eraldumine maailmakultuurist pidurdas ühiskonna arengut
paljud teadlased represseeriti või pidid asuma „õigetele“ seisukohtadele
nt „rahvaakadeemik“ Lõssenko poolt likvideeriti N. Liidus geneetika
kirjanduses ja kunstis nõukogude ühiskonna ülistamine ja Stalini isikukultus („kõigi rahvaste kõige suurem sõber“)

Poliitiline elu:

totalitaarne riik, kus kogu võim koondus Stalini kätte – KP juht ja MN esimees

Stalin tugines KP KK Poliitbüroole – kuulekatele käsutäitjatele, kus süvenes võimuvõitlus 3 erineva põlvkonnagrupi vahel
enamasti lõppes see vastaste füüsilise hävitamise poliitilistel kohtuprotsessidel – nt „Leningradi süüasi“, kus keskmise põlvkonna liidrid Beria ja Malenkov hävitasid Stalini nõusolekul noorema põlvkonna konkurendid
nõrgenesid vana kaardiväe positsioonid – Molotov, Vorošilov

Stalini surm 5. märtsil 1953:

umbusklik, vananev ja haige Stalin plaanis suurema puhastuse läbiviimist, kuid suri ootamatult
loomulik surm või vandenõu?

Nikita Hruštšovi „sula“ (1953 – 1964) – ühiskonna liberaliseerimine (nimi kirjanik I. Ehrenburgilt)

Stalini -järgne võimuvõitlus 3 võimukeskuse vahel:

parteiaparaat – juhiks üks neljast KK sekretärist N. Hruštšov
MN esimees G. Malenkov
SM (sise- ja julgeolekuorganid) L. Beria juhtimisel (toetajaks Malenkov)

Lavrenti Beria uus kurss ja temavastane vandenõu:

suhete normaliseerimine Jugoslaavia ja Lääneriikidega
liiduvabariikides edutati rahvuskaadrit
Beria mõjukuse kasv ohustas konkurente – Malenkov ja Hruštšov organiseerisid juunis 1953 vandenõu
Beria arreteeriti ja hukati süüdistatuna Stalini-aegsetes kuritegudes

Hruštšovi tõus:

Beria hävitamisest võitis enim Hruštšov, keda otseselt ei seostatud Stalini-aegsete kuritegudega
inimestele (ka Läänele) meeldis tema lihtsus, emotsionaalsus, hea kontakt rahvaga
lõppes senine massiline vägivald – GULAGi laagrite tühjendamine ja süütult represseeritute rehabiliteerimine
KP XX kongressil 1956.a. pidas ta kinnisel istungil Stalini kuritegusid paljastava ettekande („Isikukultusest ja selle tagajärgedest“)

algas ühiskonna destaliniseerimine – Stalini ausammaste ja raamatute kõrvaldamine, surnukeha ümbermatmine Lenini mausoleumist Kremli müüri äärde
stalinism kui nähtus säilis – 2004 pidas 45% küsitletud venelastest Stalinit positiivseks tegelaseks ajaloos

isikuvõimu kindlustamine – 1957 vanameelsete (Molotov, Malenkov) vandenõu, mille Hruštšov tõrjus endise kaitseministri G. Zhukovi abiga
KP liidri ja MN ametikoha liitmine Hruštšovi kätte

Majandus:

Hruštšovil puudus terviklik poliitika, juhtides majandust kampaanialikult oma äranägemist mööda
eelistati rasketööstust
pideva näljaohu tõttu uudismaade massiline harimine Kasahstanis ja Ida-Siberis 1954 – 61
algul oli saak hea – 1956 pool riigi teraviljast, kuid ei arvestatud laomajandust, ühendusteid jm.
eriti raske oli 1963.a. ikaldus, kui kullavarude arvel tuli USAst osta 14 milj. tonni teravilja
läbi kukkus ka maisi sundkasvatuskampaania

jäiga majandusmehhanismi detsentraliseerimine – 1957 loodi Rahvamajandusnõukogud kui regionaalsed majanduse juhtimise keskused – liiduvabariikidele teatud majandusautonoomia
kosmosetehnika arendamine – 1957 I Maa tehiskaaslane, 1961 I inimene kosmoses – Juri Gagarin

eluolu paranemine – kaupadega varustatus, palgad, pensionid, korteripuuduse leevendamiseks nn „hruštšovkad“, 1961.a. rahareformiga rubla suurem ostujõud

Hruštšovi langus:

H. andis rahvale alusetuid lubadusi – majanduslik ettejõudmine USA-st ja ja peagi saabuv kommunism (KP uus III programm 1961.a.)
1960te aastate algul selgus lootuste alusetus – suur tagasiminek põllumajanduses, 1962.a tõsteti toiduainete hindu
protestistreigid (Novotšerkasskis) suruti sõjaväe ja tankidega maha
konflikt tippintelligentsiga – H. puudulik haridus ja suutmatus mõista kultuurisuundi põhjustas tema taktitu ja robustse käitumise kunstinäituse avamisel Moskvas
rahulolematus süvenes ka KP juhtkonnas – väsimus ümberkorraldustest ja kartus Stalini-aegade uuest paljastamisest
1964.a kutsuti puhkusel viibiv Hruštšov Moskvasse ja kõrvaldati võimult
rahvale toodi põhjuseks „kõrge iga ja tervislik seisund“
suri unustatuna 1971.a. tavalise pensionärina

Stagnatsioon – ühiskonna seisakuaeg kõigis eluvaldkondades

Leonid Brežnevi aeg (1964 – 1982)

KP juhiks sai 58 aastasena
MN esimene A. Kossõgini majandusreform (1965) – suurenes ettevõtete iseseisvus
reformipoliitika sumbumine, kuna Brežnevile uuendused ei meeldinud, samuti Kossõgini autoriteedi kasv
majanduse ekstensiivne areng – uued ettevõtted ja maavarade lademed
tööviljakus ja kvaliteet jäid tagaplaanile
neostalinism ja tagurluse tugevnemine, eriti pärast Praha kevadet – loobuti Stalini kriitikast ja tugevdati kontrolli ühiskonnas
stagnatsioon süvenes 1970.aastatel – NSV Liit kui üks üliriik oli majandusnäitajate poolest arenguriikide tasemel
Brežnev oli võimu enda kätte koondanud, tuginedes sõpradele ja tuttavatele
kompetentsuse asemel oli edutamise aluseks ustavus
mida enam riik mandus, seda väljapaistvamaks muutus selle juht – 1976 anti Brežnevile marssali auaste
Brežnevi tervis ja töövõime halvenesid – tegelikult juhtis riiki Poliitbüroo, kus keskmine vanus lähenes 70le

Brežnevi järglased:

Juri Andropov (1982-84) – 68.a. KGB juht viletsa tervisega (neerud)

mõistis süsteemi reformimise vajadust, kuid ei suutnud midagi teha, kadudes 83.a. neeruaparaadi alla
Konstantin Tšernenko (1984 – 1985) – 72 a. Bežnevi kursi jätkaja, tahtmata ja suutmata midagi muuta
rahva seas räägiti gerontokraatiast – vanurite võimust

Vastupanu režiimile

dissidentluse – teisitimõtlemise põhjuseks ühiskonnaelu karmistumine ja tagurluse tugevnemine
pärast Praha kevadet dissidentide kandepind laienes
omaalgatuslike trükiste („samizdat“) levitamine, Lääne informeerimine inimõiguste rikkumistest, keelatud raamatute avaldamine Läänes
juhtideks kirjanik A. Solženitsõn ja tuumafüüsik A. Sahharov

repressioone dissidentide vastu teostas KGB – töölt vallandamine, vangla, vaimuhaigla, sunnitöö, asumine, maalt väljasaatmine
Solženitsõn saadeti N. Liidust välja 1974, Sahharov pagendati 7. aastaks sundasumisele Gorkisse 1980

4. Saksa DV
a) Poliitiline areng:

juhtivaks parteiks SSÜP + veel 4 parteid
Rahvusrinne – parteide liit, mille kaudu SSÜP teisi juhtis ja kontrollis
SSÜP liidriks Walter Ulbricht ja al. 1971 Erich Honecker
Stasi – julgeolekuministeerium
1953 juunikriis – I massiline väljaastumine I.-Euroopas – surma sai u. 3000 inimest, suruti maha NSVL tankidega
põgenemine läände ja Berliini müüri ehitamine (1961)

Honecker, Husak, Ulbricht
b) Majandusareng:

riik oli toorainevaene – import N. Liidust
VMNi tööstuslikult arenenuim riik peale N. Liitu – masinaehitus, keemiatööstus jt.

suund kollektiviseerimisele (80% põllumaast)

c) Rahvusvaheline seisund:

esialgu tunnustati ainult sotsialismimaade poolt
SLV uus idapoliitika – SLV ja SDV suhete aluste leping (72)
mõlema Saksa riigi vastuvõtt ÜROsse (73)
isolatsioonist väljunud SDV keskendus Aafrikale, eriti sõjalisele abistamisele (nõunikud, instruktorid)

5. Poola RV
a) Kommunistide ainuvõimu kujunemine:

1948 sai võimule PÜTP, juhiks stalinist Boleslaw Bierut

b) Bieruti surma järel uueks parteijuhiks Wladislaw Gomulka:

1956 suvel töölisrahutused
liberaalsem majanduspoliitika – lõpetati sundkollektiviseerimine (3/4 põllumaast erakätes)
industrialiseerimine
majandusraskused – tarbekaupade ja toiduainete puudus + hinnatõus
teisitimõtlejate tagakiusamine
töölisrahutused, mis suruti maha
Gomulka tagandati ametist

c) Edward Gierek:

kava majandusarengu kiirendamiseks ja tööstuse moderniseerimiseks Lääne laenudega, võlakatteks valmistoodang
suur välisvõlg – Lääne majanduslangus ja nõudluse vähenemine
sõnavabaduse piiramine, mis pingestas suhteid katoliku kirikuga – 1978 paavstiks poolakas Karol Wojtyla – Johannes Paulus II
1980 hinnatõus ajendas streigi Gdanski laevatehases, juhiks elektrik Lech Walesa
Streigi levik mujale, streigikomiteed juhtis a/ü koondis Solidaarsus

L. Walesa (vasakul)
d) Uueks parteijuhiks Wojciech Jaruzelski (1981-90):
senine kaitseminister

erakorraline seisukord – streikide ja Solidaarsuse keelustamine
sellega välditi VLO vägede sissetoomine

W. Jaruzelski
6. Ungari RV
a) Kommunistide võimuletulek:

pikaajaline ja terav poliitiline võitlus (1945-48)
valimistel said kommunistid lüüa, kuid nende kätte läksid Sise- ja Julgeolekuministeerium
1948 ainuparteiks UTP (Ungari Töörahvapartei), mille juhiks stalinist Matyas Rakosi
rakendati N. Liidu majandusmudelit + sunnitöölaagrid poliitilistele vastastele

b) Pärast Stalini surma sai peaministriks liberaalsem Imre Nagy (1953-55)
c) 1956.a kriis:

1955 sai peministriks jälle M. Rakosi endise poliitikaga
suured rahutused, mis suruti maha N. Liidu tankidega

d) Pärast ülestõusu mahasurumist uueks parteijuhiks Janos Kadar:

poliitiline surve nõrgenes, suurem sõnavabadus
alates 68.a. turumajanduse elementidega majandusreformid
pidev ja stabiilne majandusareng 1970ndatel
1980nate majandusraskused, mis näitasid suuremate reformide ( ka poliitikas) vajalikkust
välispoliitikas järgiti Moskva kurssi
parandati suhteid Läänega, eriti naabermaa Austriaga

7. Tšehhoslovakkia SV
a) Kommunistide võimuletulek:

terav sisevõitlus – 1946.a. valimistel sai KP 1/3 häältest, kuid 48.a. riigipöördega haaras KP ainuvõimu (N. Liidu toel)
kuni surmani 1953 oli parteijuhiks stalinist Klement Gottwald
stalinliku majandusmudeli elluviimine
idabloki 3. tööstusriik (NSVL ja SDV järel)

b) uueks parteijuhiks Antonin Novotny (1953-68):

tugines endiselt sotsialismi nõukogude mudelile + isikukultus
nõuti üha rohkem majandusreforme ja demokraatiat, mis viis Novotny tagandamiseni

c) Praha kevad 1968:

uueks parteijuhiks Alexander Dubcek – inimnäoline sotsialism
VLO tankid surusid reformipüüdlused maha

A. Dubcek
d) Gustav Husak – uus parteiliider alates 1969:

Moskva kuulekas käsutäitja
alustas põhjalike puhastustega partei- ja riigiaparaadis

8.Hiina RV
a) Kommunistliku Hiina tekkimine:

pärast Jaapani väljatõrjumist (1945) taasjätkus kodusõda (1946-49), kus Guomindangi väed said lüüa ja tõrjuti Taivanile
1949 oktoobris kuulutati välja Hiina RV
KP esimeheks Mao Zedong – Hiina viimine suuriigiks
juhtivaks riiklik sektor + industrialiseerimine ja kollektiviseerimine

b) Suur hüpe (1958-60) – kommunismi ehitamine võimalikult lühikese ajaga:

kiirendati industrialiseerimist
loodi rahvakommuune (ühismajandeid), kus tegeldi ka algelise tööstusega – üle 7 miljoni väikese sulatusahju, kust saadi vähekõlblikku metalli
Suur hüpe ebaõnnestus – tööstustoodang vähenes järsult ja põllumajanduses oli kaos

c) Kultuurirevolutsioon (1966-76) – vägivaldne poliitika vastuseisu mahasurumiseks Maole partei juhtkonnas ja ühiskonnas:

hungveipingid – noorte punavalvurite salgad, kes kiusasid taga Mao vastaseid
sajad tuhanded haritlased ja riigitöötajad tunnistati rahvavaenlasteks – osa tapeti, osa saadeti ümberkasvatuslaagritesse

purustati kultuuriväärtusi ja põletati raamatuid
uue kultuuri ja mõtlemise aluseks pisike punane„Esimees Mao Zedongi tsitaadikogumik”

mõne aastaga kõrvaldas Mao oma konkurendid ja tema isikuvõim tugevnes

d) Hiina pärast Mao surma (alates 1976):

teravas võimuvõitluses jäid peale mõõdukamad kommunistid eesotsas Deng Xiaopingiga (kultuurirevolutsiooni ajal represseeritud)

reformid Hiina muutmiseks suurriigiks
saadeti laiali rahvakommuunid ja arendati üksikmajapidamisi
tööstusettevõtetele iseseisvus, mis tegutsesid turumajanduse alusel
põhirõhk olmetehnika tootmisele
vabamajandustsoonid, kus võisid tegutseda ka välismaised ärimehed
hiljem lahtiste uste poliitika – väliskapitalile avati kogu Hiina
80ndate keskpaigas saadi jagu näljahädast ja tagati vajadus olmekaupade järele
Hiina odavad kaubad jõudsid ka maailmaturule

e) Võitlus demokraatia eest:

1989 Pekingis Taevase Rahu väljakul üliõpilaste meeleavaldused, mille sõjavägi uputas verre

säilis kommunistlik diktatuur, KP etteotsa jäiga joone pooldajad

f) Välispoliitika:

NSV Liiduga algul sõbralikud suhted – majandusabi
suhete halvenemine Hruštšovi ajal, kuna Maod ärritas kriitika Stalini aadressil
1969 relvastatud piirikonflikt – I korda sotsialistlike riikide vahel

80ndate keskpaigast suhete soojenemine

USA-ga suhted halvad – USA ei tunnustanud Hiina RVd , toetades Taivani valitsust, kes esindas Hiinat ka ÜROs + Korea sõda

suhete paranemine 70ndate II poolel – Nixoni visiit 1972 ja diplomaatilised suhted 1979

Perestroika ja NSV Liidu lagunemine

Perestroika algus (1985)

Mihhail Gorbatšov – NLKP uus peasekretär:

tuli poliitikasse Hruštšovi sula ajal
pärit Lõuna- Venemaa kolhoosniku perest
lõpetas MRÜ õigusteaduskonna, kus abiellus filosoofiat õppinud Raissaga – N. Liidu esileediga
alustas komsomolitööd kodukandis Stavropoli krais
järgnes parteikarjäär NLKP KKs, kus kureeris põllumajandust (II kõrgharidus), hiljem ideoloogiat

Perestroika – sotsialistliku ühiskonna täiustamine ja ümberkorraldamine:

eesmärgiks N. Liidu kriisist väljatoomine ja tugevdamine
esialgu tähendas majandusarengu kiirendamist
MN esimeheks reformimeelne Nikolai Rõzhkov

Glasnost – avalikustamine ja salastatuse vähendamine ühiskonnas:

eestvedajaks reformimeelne Aleksander Jakovlev , kes oli pikka aega välisdiplomaat
püüdis läänemaailma demokraatiat sulatada nõukogude ühiskonda
vähenes tsensuur
räägiti elu pahupooltest (kuritegevus, õnnetused (1986 Tsernobõl)
ajaloo tõepärane käsitlus
suurem roll massiteabel (TV, ajakirjandus)

Poliitilise elu reformimine

Põhjused:

ummikseis majandusuuendustes
KP vanameelsete (J. Ligatšov) ja radikaalide (B. Jeltsin) kriitika

Presidentaalne valitsemissüsteem (alates 1988):

riigipeaks (ÜP esimeheks) valiti M. Gorbatšov, kel olid suuremad volitused riigiasjade juhtimisel
1989 valitu uus kõrgem riigivõimuorgan Rahvasaadikute Kongress – esimesed mitmekandidaadilised valimised pärast 1917.a.
Kongress valis ÜN, mis omakorda I NSVL presidendi – M. Gorbatšovi

1989 valiti kohalikud võimuorganid – nõukogud, mis pidid parteikomiteede asemel otsustama kohalikke küsimusi

1990 seadustati mitmeparteisüsteem – NLKP kaotas oma privileegid ja juhtrolli ühiskonnas

Perestroika välispoliitikas – elluviijaks välisministriks saanud Eduard Shevardnadze (hilisem Gruusia president, kukutati 2004)

Suhete parandamine lääneriikidega ja desarmeerimine :

1986 tippkohtumine Reykjavikis – Gorbatšov ja Reagan
1987 kesk- ja lähimaa tuumarakettide likvideerimise leping
1989 lõppes sõda Afganistanis
1990 Saksamaa taasühendamine

b) Kontrolli vähendamine Ida-Euroopas – kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine 1989 – 1990

NSV Liidu lagunemine

Liiduvabariikide püüdlused suveräänsusele (esirinnas Baltimaad):

kasutades ära demokratiseerimist, võeti vastu suveräänsusdeklaratsioonid (1990)
üha mõjukamaks muutus Vene Föderatsioon eesotsas Boriss Jeltsiniga

NSVL uuendamise kava:

stalinlik NSVL oli aja ära elanud
kasutati sõjajõudu Gruusias, Leedus ja Lätis
1991 pakkus Gorbatšov liidulepingut – liiduvabariikide uut ühendust, mis tugines lepingulistel suhetel
referendumil (boikoteerisid Baltimaad, Gruusia, Armeenia, Moldova ) pooldas ¾ suurriigi säilimist

Augustiputš –riigipöördekatse 19. aug. 1991:

vanameelsed püüdsid takistada liidulepingu sõlmimist, korraldades päev enne selle allakirjutamist võimuhaaramise
RESK – 8liikmeline riigipöörajate organ (asepresident G. Janajev, kaitseminister, KGB esimees jt)
Gorbatšov oli Krimmis puhkusel ja võeti koduaresti
Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas B. Jeltsiniga astusid riigipöörajate vastu
Moskvas vastandusid tankid ja rahvamassid
olulised sõjaväeüksused ja rahvas olid B. Jeltsini poolel

NSVL lagunemine:

augustiputši läbikukkumine kiirendas seda protsessi
septembris 1991 tunnustas NSVL Baltimaade iseseisvust
detsembris 1991 vormistasid ülejäänud liiduvabariigid NSVL laialisaatmise
25. detsembril 1991 pani Gorbatšov presidendiameti maha

e) SRÜ (1991) - uus sõltumatute riikide ühendus endistest liiduvabariikidest (v.a. Baltimaad):

asutajariikideks Venemaa, Valgevene ja Ukraina

.DOC Laadi alla originaalfail 26 lk · .doc · 53 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-09-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

53 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

urgo Õppematerjali autor

ajalugu koalitsioon Willy Brandt Helmut Schmidt

Sarnased õppematerjalid

doc

Maailm pärast II maailmasõda

1. Kes olid, mida tegid: Truman USA president, jätkas uut kurssi, sisepoliitikas toimus makartism (kommunistide ja juutide vastane poliitika). Eisenhower USA president, vähendas maksusid, sotsiaalne turumajandus. Kennedy USA president, kosmoseprogrammi edendamine, sajandi mõrv Dallases. Nixon USA president, Watergate'i pealtkuulamisskandaal, mille tõttu astus ennetähtaegselt tagasi Reagan USA president, suund konservatiivse majanduspoliitika poole. King Rassilise võrdõiguslikkuse eest võitleja, pooldas vägivallatut võitlust Adenauer kogenud poliitik, kellest sai 75-aastaselt I Saksa LV kantsler. Brandt (Neljas) Saksamaa Liitvabariigi kantsler, kelle uueks idapoliitikaks oli suhete normaliseerimine Ida-Euroopaga. Kohl Saksamaa liidukantsler, tema ajal ühinesid Lääne- ja Ida-Saksamaa ühtseks Saksamaa Liitvabariigiks. Thatcher "raudne leedi", I naispeaminister Euroopa ajaloos, oli peaministriks kauem kui ükski teine XX sajandil. de Gaulle ki

Ajalugu

doc

Venemaa 1953-2009

DESTALINISEERIMINE 1953-1957 Stalini surm 1953. aasta alguses oli Stalin 74-aastane, tema tervis oli võrdlemisi halb ja tal oli palju vaenlasi. Peale öist prassimist lähikondlaste Beria, Malenkovi, Bulganini ja Hrustsovi osavõtul 1. märtsil 1953 ei tulnud Stalin oma ruumidest välja. Ihukaitsjad julgesid teda vaatama minna alles õhtul, vana mees leiti lebamas põrandal. Kohale kutsutud poliitbüroo juhid käskisid Stalini voodisse tõsta, arst saabus alles 2. märtsi hommikul. Midagi päästa oli hilja, Stalin suri 5. märtsil. Rahvas oli suures osas leinas (või vähemalt teeskles seda)), samas kui poliitiline eliit ilmselt rõõmustas. Avalikkuse ees jäi Stalin veel mitmeks aastaks suureks juhiks ja ideaalseks riigimeheks, seda kuvandit lõhkuma hakati alles 1956. Beria aeg märts kuni juuni 1953 Stalini surma järel pandi kohe kokku uus poliitbüroo (õigemini KK presiidium tollal) ja jagati olulisemad ametipostid ümber. Poliitbüroo liik

Ajalugu

pdf

Teine maailmasõda ning külm sõda- Isikud ja seosed

J. Stalin NKP peasekretär 1922-1952. Suri 5. märts 1953 W. Churchill Suurbritannia peaminister II MS ajal. Ametiajad 1940-1945 ja 1951-1955. USA president II MS lõpuaastatal. Ametiaeg 1945-1953. Andis käsu heita jaapanile tuumapommid. Trumani H. Truman doktriini looja. USA sõjaväelane ja ka riigisekretär(1947-1949). Marshalli plaani looja(1947. aastal algatatud abiprogramm G. Marshall sõjas laastatud euroopa riikide aitamiseks.) J. McCarthy USA Senaator, Makartismi alusepanija Hiina KP juht 1945-1976. Oli rahva hulgas populaarne. Tema saavutusteks loetakse tasuta haridus, arstiabi ja M. Zedong tagatud töö (mitmekümne miljoni inimelu hinnaga). USA president 1961-1963. Tema presidendiksoleku ajal toimus kuuba kriis(1962). Kennedy mõrvati 1963 J.F. Kennedy Dallases. D. Eisenhower USA president 1953-1961. Esimene NATO ülemkomandör aastal 1951. Ameerika aktivist, Afroameeriklaste õiguste ee

Ajalugu

doc

Nõukogude Liit ja USA peale Teist maailmasõda

Nõukogude Liit peale Teist maailmasõda Stalini viimased võimuaastad · NSV Liidu autoriteedi kasv · Sõja võitja oreool · 11-milj. armee Ida-Euroopas · Peaülesanne majanduse ülesehitamine · Rasketööstuse arendamine · 1947 kaotati kaardisüsteem · Tööstuses sõjaeelne tase 1950 · Põllumajanduses sõjaeelne tase 1952 · Reparatsioonid Saksamaalt · Ranged sunnimeetodid, töökohustus, halvad elamistingimused · Ideoloogiline surutis · Rahuleer ja imperialismileer · Raudne eesriie · Stalini isikukultus · Sisepoliitiline eesmärk elanike hirmu all hoidmine · NRVD vanglad, laagrid · GULAG-i arhipelaag · Terror · Stalin kogu võimutäius KP juht ja Ministrite Nõukogu esimees · Ülemnõukogu dekoratiivne roll · ÜK(b)P Poliitbüroo · Kohtuprotsessid, arstide süüasi · 5. Märts 1953 Stalini surm Lavrenti Beria · Võimuvõitlus peale Stalini surma · Ministrite Nõukogu Georgi Malenkov · Siseasjade ja julgeolekuorganisatsioonid

Ajalugu

doc

Nõukogude poliitika Idabloki maades

Nõukogude poliitika Idabloki maades 1. Sotsialismileeri kujunemine 1) Ida-Euroopas - sotsialism kehtestati Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil: Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, SDV 2) Aasias Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, varasemast Mongoolia 3) 1959 Kuuba Rahvademokraatiamaad esialgne nimetus Nõukogude Liidu kontrolli all olevatele riikidele Sotsialismimaad 1950. aastatel kasutuselevõetud termin Nõukogude Liidu ja tema kontrolli all olevate riikide kohta Sotsialistlik sõprusühendus võeti kasutusele 1960. aastatel tähistmaks Nõukogude Liidule kuulekaid riike Sotsialistlikku sõprusühendusse kuulusid: NSV Liit, Poola, Rumeenia, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Vietnam, Mongoolia, Kuuba Sõprusühendusse ei kuulunud: Jugoslaavia, Albaania, Põhja-Korea, Hiina Sotsialistliku orientatsio

Ajalugu

doc

Kommunistlikud riigid

Kommunistlikud riigid Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati NSLV eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. Sotsialismileeri kujunemine Pärast II maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ja sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid väimule kõigepealt Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavia, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rahvusvabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ja Põhja-Koreale. Fidel Castro võimuletulek

Ajalugu

ppt

KÜLMA SÕJA KRIISID

KÜLM SÕDA VASTANDLIKE LEERIDE KUJUNEMINE  Lääneriigid (SB, Pr, USA) – eesmärgiks demokraatia taastamine.  NSVL – eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas.  Vastuolude olemasolu deklareeriti 1946. aastal: J. Stalin – veebruaris W.Churchil – Fultoni kõnes märtsis  Esimene samm NSVL poolt – Moskva-meelsete nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE  Termin võeti kasutusele 1947.a.  NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine).  Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine.  Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL

Ajalugu

docx

II MS ja Külm sõda

KORDAMISKÜSIMUSED JA -TEEMAD ARVESTUSTÖÖKS LÄHIAJALUGU II: II MS JA KÜLM SÕDA 1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). Territoriaalsed muutused  Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale Ja NSV Liidule nt Preisimaa, piiriks võeti jõed Oder ja Neisse  Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad  Albaania sai taasiseseisvaks  Ungari ja Bulgaaria suruti 1938.a piiridesse  Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades Ungarilt alasid juurde  Island iseseisvus  NSV Liit võttis Soomelt piirkondi, nt Viiburi linna Rahvastiku ümberpaiknemine Poolast, Tšehhist ja mujalt aeti välja kõik sakslased ning asustati Saksamaale kuuluvatele aladele Venelasi asustati ümber NSVL ga liidetud aladele Valgevenest viidi poolakad P

Ajalugu

Rohkem sarnaseid