Ajalugu peale II MS (0)

1)Nõukogude Liit
-Suureneb Stalini isikukultus
- Stalin aitas likvideerida fašismi --> rahvuskangelane
-NL oli võimsuse tipul peale II Maailmasõda
-50ndateks aastateks ületas NL põllumajandus ja tööstus II MS eelse taseme.
-Peale II MS isikud, kes olid Saksamaal sunnitöölaagrites või teenisid saksa sõjaväes , pöördusid kodumaale ( NL) tagasi. Tagasi pöördunud isikud saadeti GULAG 'i laagritesse, Siberisse või Kasahstani.
-1949- Massiküüditamine Baltikumis. Suurenes vastupanuliikujate hulk.
-1952-1953- Stalin plaanis kommunistliku partei suurpuhastust.
-1953 Märts- suri Stalin, peale 25aastat piiramatu võimu nautimist. Miljonid leinasid.
-Rahva seas levis anti-semitism (juudi vaenulikkus).
- Lavrenti Beria- Koondas sisuliselt võimu oma kätte. 1953 märts- juuni oli võimul. Juunis arreteeriti, kuna teda süüdistati lääne-imperialismis. Ettekäändeks, miks vahistada, et ta on seksuaalkurjategija.
Beria valitsemisaeg (lühike, et anda täpset hinnangut tema tegevusele):
*Oleks andnud riikidele suurema autonoomia
*Rahvuskommunistide toetamine
*Represseeritutele anti amnestia
*Lõdvenes vägivalla poliitika
*Tahtis loobuda SDV-s sotsialismi ülesehitamisest-> Anda vabad käed valitsemiskorralduses.
Beria valitsemisajal ilmensid märgid NL liberaliseerimisest.
Beria otsused ei meeldinud kom.parteile ja ta arreteeriti 26.juuni ja detsembris lasti maha.
-Beria järel sai võimule Nikita Hruštšov .
-Hruštšov:
-1953-1964 NL kom.partei peasekretär .
-1957- üritati Hruštšovi võimult kukutada --> Hruštšov kuulutas end ministrite nõukogu esimeheks (valitsuse peaminister ).
*Jätkus Beria algatatud vägivallapoliitika leevenemine.
* Mõistis hukka Stalinlikku vägivallapoliitikat ja isikukultust. (süüdistas Stalinit kommunistlikust ideoloogiast kõrvalekaldumises).
* Sulaaeg -N.Hruštšovi võimul oleku periood
*Liberaliseeriv poliitika.
*Valitsemisajal palju totrusi põllumajanduses-
1)Maisikasvatamine
2)Kartulivagudest loobumine
*Kommunismi ülesehitamine-
1)Uudismaade harimine
2)Löök töö
3)7-aastaku plaanid
Kommunismi ülesehitamine põhines vabatahtlikkuse alusel. Kuid peale paari aastat kadus inimestel töötahe, väetis sai otsa jne.
-1962 Kuuba kriis
-Hruštšov pahandas nomenklatuuri:
1)Laitis kunsti
2)Muutis ametnike valitsusaja tähtajaliseks
-Hruštšovi valitsuaega mahtus :
1) Juri Gagarini lend kosmosesse
2)Inimeste parem elatustase
3)Hruštšovkade rajamine-eluasemed, et võimaldada inimestele elukoht
4)Kehtestati vanaduspension
5)Utoopilisus
-1964- kukutati Hruštšov võimult.
-1964-1985- Stagnatsioon
Suurema osa Stagnatsioonist oli võimul Brežnev .
-1964-1982- Brežnev oli ülemnõukogu presiidiumi esimees.
-Sai võimule, kuna ta oli piisavalt tundmatu (hea maskott , kelle varjus saab tegutseda)
-Lasi omale omistada igasugu aurahasid ja - märke , marssali tiitli .
-Müüs naftat--> saadud tulu eest osteti lääneriikidest kokku aineid, mis olid NL vajaka.
Brežnevi aega iseloomustab:
1)Gigantomaania
2)Tühi käigul töötamine
3)5-aastaku plaanid
4)NL kaotas arenguvõime; Suurenes keskvõimu osakaal majanduses
5)Muutis nomenklatuuri tähtajatuks
6)Partei muutus suletuks
7)Partei oli sissetunginud absoluutselt kõikidesse eluvaldkondadesse
8)Dissidentluse (inimõiguste ja demokraatlike õiguste eest seismine) suurenemine- võimendus peale Praha kevadet .
Dissidendid organiseeruvad-moodustavad rühmitusi ja annavad välja ajalehti.
-1982- Brežnev lahkub ametist
-1982-1984-NLKP peasekretär Juri Andropov
-1984-1985- NLKP peasekretär K.Tšernenko
-Mõlema vanamehe surm sümboliseeris vana süsteemi kadumist
-1985.märts NLKP peasekretäriks sail Mihhail Gorbatšov .
Võrreldes teiste NLKP eelnevate peasekretäridega oli ta haritud.
Ta kuulus nooremate kommunistide põlvkonda--> Lääneriikidel mulje, et temaga saab läbirääkimisi pidada
-Kuulutas välja perestroika poliitika- majandussüsteemi parandamine. Perestroikaga kaasnesid majandusvabadused:
1)Lubati kooperatiivide loomist (eramajandus)
2)Vähenes riigi roll majanduses
3)Tekkis „putkamajandus“
-Perestroika tõi endaga kaasa kommunistliku partei moderniseerimise.
-Kommunistlikus parteis , valitsuses, sõjaväes,...., edutati tehnograafe- riigi juhtimisse kaasati haritud spetsialiste.
-1986- Glasnost e avalikustamine - sõnavabaduse järk-järguline laienemine ( Massimeedia laienemine; Meedias said sõna dissidendid; Meedia õiguste laienemine tõi kaasa rahva aktiveerimise; Julgeti rääkida minevikusündmustest)
Glasnost=> Poliitilise elu liberaliseerimine
=>Kontanktide tihenemine läänemaailmaga (Suhete tihenemisega sai sai USA'lt küsida laenu või tagastamatut rahalist abi)
=>Võidurelvastumise vähenemine
-Riik moderniseerus nii palju, et Gorbatšovi ideed/vaated tundusid tagurlikud.
-1989-Esimesed vabad valimised NL's:
1)Valiti NL Rahvasaadikute Kongressi Institutsioon , mida varem polnud.
2)Esimest korda sai valida mitmete kandidaatide vahel.
3)2/3 Rahvasaadikute kongressist oli valitav; 1/3 Rahvasaadikute kongressist oli täidetud NL valitsuse saadikutega
-Rahvasaadikute kongress valis ülemnõukogu-> ülemnõukogu valis esimest korda presidendi-> Gorbatšov.
-1990-seadustati kõkide parteide võrdus. Peale seda registreeriti NL ligi 700 erakonda.
-1991. märts- Üleliiduline referendum NL uuendamiseks. 3/4 hääletanutest pooldasid NL säilimist.
Baltikumis korraldati iseseisvad iseseisvusreferendumid.
-19.August.1991- riikliku erakorralise seisu komitee üritas võimu haarata. Tänu Jeltsinile jäi riigipöörde teostamine ära. Jeltsin kutsub sõjaväelasi võimuhaarajatega mitte ühinema.
-1991.detsember-NL laiali saatmine
ENSV
-1944- Eesti liideti taas NL koosseisu.
-EKP sekretär oli Nikolai Karotam (1944-1950)
-Rakendati natsionalismi poliitikat.
-Kõik oli üks rahvuslik grupp (pole rahvaid; proletariaadil pole isamaad).
-N. Karotam ei meeldinud Moskvale , kuna ta oli liiga rahvusmeelne:
1) Kulakud tuleks rakendada Eesti tööstustes, mitte NL saata
2)1947 alguse saanud kolhooside rajamise kampaaniat Karotam ei pooldanud.
-1949-Massiküüditamine
-Karotami aeg on kolhooside rajamise tipp periood
-1950 märts- vahetati Karotam välja saadeti Moskvasse riigitööle
-1950-1978- EKP juht Ivan Käbin - Elas üle neli võimu: Stalin, Beria, Brežnev, Hruštšov). Täitis piisavalt Moskva käske, kuid arvestas ka võimalikult palju Eesti oludega.
-Peale Käbinit Karl Vaino.
-1978-1988 Karl Vaino EKP peasekretär.Kõige truum ja venemeelsem EKP juht. Vene keele pealetungi algus.
-1988-1990- EKP peasekretär Vaino Väljas. Rahvusmeelne kommunist .
-Territoriaalsed muudatused: Eesti ala vähenemine Jaanalinna ja Petserimaa arvelt.
-Muutused haldusjaotuses: Maakonnad asendusid rajoonidega; lühikest aega olid ka oblastid ; Valdade asemele tulid külanõukogud .
-Majanduslikud muutused: Maareform 40ndate lõpus (maa võõrandamine okupantidelt ja muudelt musta nimekirja kuulunud isikutelt); Sovhoosid ja kolhoosid ; Industrialiseemine ( rasketööstus ->põlevkivi kaevandamine)
-Industrialiseerimisega kaasnes võõrtööjõu sissetoomine. Eestlaste osakaal vähenes u 64%-le
- Vastupanuliikumine : mestavendlus (40- 50ndad ); põrandaalused organisatsioonid (u 80tk, noortegrupid); 60- 70ndate vastupanuliikujad seisid demokraatlike väärtuste eest.
-1979 Balti apell
-1980 „40 kiri“
Taasiseseisvumine :
-Poliitilised suunad-
1)Rahvusliku Sõltumatuse Partei-> taotles omariikluse taastamist
2)Eesti NSV Töötajate Internatsionalse Liikumise ja Töökollektiivide Ühendnõukogu->taotlesid Eesti jäämist Nõukogude impeeriumi
3)Eestimaa Rahvarinne->taotles poolehoidu NSV Perestroika poliitikale ja soovisid liiduriikide demokratiseerimist (rohkem õigusi)
-Eeldused iseseisvumiseks-
*Eesti tasandil-
1)Demokraatlike ühenduste loomine. Demokraatlike parteide esile kerkimine. Kommunistliku partei keelamine .
2)Kodanikuühiskonna aktiivsuse tõus Eestis
3)Iseseisvureferendum, kus rahvas soovis iseseisvuse taastamist.
*Nõukogude Liidu tasandil:
1)Augustiputš
2)Vene NSFV esiletõus-> toetus Baltiriikidele
3)Teiste liiduriikide iseseisvumise katsed-> Liidu lagunemine
*Rahvusvahelisel tasandil-
1)Sotsialismi lagunemine mujal maailmas nt: SDV ühendamine Saksamaaga
2)Koostöö suurenemine Balti riikide vahel-> Soovisid koos vabadust-> ühtsuses peitub jõud
-Sündmused-
1)23.Augusut 1989 Balti kett
2)23.August.1978- Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus
3)24.Veebruar.1989 üleskutse kodanike komiteede liikumiseks-> Viis massiliste kodanikualgatusteni
4)1987 Fosforiidikampaania
5)1987. August -Loodi eesti esimene poliitiline ühendus MRP-AEG-> Viis uute poliitiliste ühenduste loomiseni-> aktiviseerib ühiskonda
6)IME-liberaliseeriti hinnad. Majanduseelarve lahutati NSV Liidu omast.
7)1990 veebruar- ülemnõukogu viis põhiseadusesse sisse paranduse , millega kaotati kommunistliku partei juhtroll ühiskonnas.
USA
-Sõjajärgset USA'd iseloomustab:
1)Sõdurite demobiliseerimine-> tööturu üleküllastumine -kaks võimalust:
*Riik annab laenu: 1)Äri loomiseks
2)Täiendõppeks
2)Suur majandkasv
3)Suur hirm, et NL teeb oma kommunistliku maailmarevolutsiooni tõeks; hirm spionaaži ees
4) Makartism - äärmuslik sisepoliitiline joon, millega sooviti elimineerida kommuniste poliitikast . Kommunismi templi said kõik, kes ei meeldinud MacCarthy loodud komisjonile
5)Saab alguse (40- 60ndate aastatel võimsuse tipul) mustanahaliste probleem
6)Kiire tehniline põllumajanduslik areng=>odav tööjõu ülejäämine (mustanahaliste tööjõud )=> neegrigetode teke.
-1945-1953 oli Usa presidendiks demokraatliku partei esindaja Harry Truman
-H.Truman lasi luua kodanikuõiguste komitee,mis pidi välja selgitama, kas USA's on rassiline ja religioosne diskrimineerimine .
-Trumani välispoliitika =pidurduspoliitika (kommunismi pidurdamine)
-Trumani doktriin - sõjaline ja majanduslik abi neile riikidele, kelle iseseisvus on ohus= vastutus maailma demokraatia ees
-Pärast Trumani sai presidendiks Dwight Eisenhower (ametis 1953-1961), vabariiklane.
Välispoliitika:
1)Tagasitõrjumis poliitika- kommunistid tuleb omale võidetud positsioonidelt tagasi lüüa
2)Ida-Euroopa riigid olid USA südametunnistusel
(Tegelikkuses selline välispoliitika ei toiminud )
3)Võimendus külm sõda
4)Lõpetati Korea sõda
5)Sekkuti Vietnami küsimusse
Sisepoliitika :
1)Föderaalvõimu vähenemise aeg
2)Riiklike kulutuste kärped=> vähem raha sotsiaalpoliitikale
3)Kiire majandusareng
4)Kodanikuõiguste laienemine
5)1955 Rosa Parks muutus mustanahaliste õiguste eestvedamise maskotiks
6)1954 koolides keelustati rassiline segregatsioon
7)60ndatel karmid karistused neile, kes keelasid mustanahalistel valida
-1961-1963 J.F.Kennedy
-1963-1969 L. Johnson
-Demokraatliku partei esindajad
-Kuna nende valitsemisaeg jäi nõnda lühikeseks, siis sisuline vahe nende poliitikas puudus.
-Välispoliitika:
1)Paindlik reageerimine- piirkondlikud vastulöögid kommunismi levikule
-Sisepoliitika:
1)Maksude alandamine => rahval rohkem raha=> suureneb tarbimine=> suureneb tootmine
2)Inflatsiooni esile kutsumine kui riigil raha väheks jäi
3)Kiire majanduskasv (7.4%)
4)Suure ühiskonna ehitamine e vaesuse vähendamine
5)Suurenes sotsiaalabi - arstiabi , hariduse kättesaadavaks tegemine
-1963- Marss Washingtoni-> mustanahaliste vägivallatu võitlus M.L.Kingi eestvedamisel
-60ndatest aastatest alates kujunesid välja perioodilised mustanahaliste rahautused
6)1964 likvideeriti igasugune rassisegregatsioon.
-1969-1974 R. Nixon , vabariikliku partei esindaja
-I ametiaeg oli väga edukas
-Välispoliitika: Pingelõdvendus-> suhete parandamine kommunismi leeriga; lõpetas Vietnami sõja
-Sisepoliitika: Ühiskonna tasalülitamise aeg; maharahustamine; konservatiivsed vaated
-1972- Watergate 'i afäär--> Nixon taganes ametist
-1974-1977-G.Ford; vabariikliku partei esindaja. Ainuke Usa president , keda pole ametisse valitud (isegi mitte asepresidendiks); tema valitsusajal tuli välja, et Vietnami sõtta sekkumise põhjus oli lavastatud
1977-1980- J. Carter , demokraatliku partei esindaja. Ebapädev president,kuna puudus klapp kongressiga. Edukas inimõiguste laiendamisel.
-1981-1988- R. Reagan , vabariikliku partei esindaja
-Välispoliitika:
1)Külma sõja taasägenemine
2)Leidis, et kommunismi kurjuseimpeeriuimga leppimist pole
3)Pooldas Ida-Euroopa riikide vabanemise püüdlusi=> aitas kaasa NL lõplikule jagunemisele
-Sisepoliitika:
1)Reaganoomika- 70ndate uus majanduspoliitika ;
-Kõva raha teooria
- Inflatsioon on halb
-Majanduse elavdamiseks tuleb alandada maksusi=> rohkem raha käibel=>
=>stiimul tarbimiseks
2)Tohutult kokkutõmbunud sotsiaalpoliitika .
Saksamaa-
-Saksamaa jaotati tsoonideks
-1947 piirimaal USA ja NL vahelised suhted halvenesid-> USA , Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonid ühendati (Liitlaste kontrollnõukogu lakkas töötamast)
-Läänetsoonis kujunes välja demokraatia
-Idatsoonis läks võim kommunistliku pratei kätte (saksamaa sotsialistlik ühtsus partei):
1)Ühe partei süsteem
2)Natsionaliseerimine
-Lääne- ja Idatsoonis mindi erinevatel aegadel üle Saksa margale
-1948 juuni- 1949 mai- Berliini blokaad NL poolt.=> Lääneliitslased mõistsid, et koostöö NL pole võimalik ja 1949 kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik (demokraatlik riik; läänetsoonid) ja Saksamaa Demokraatlik Vabariik (NL tsoon)
-Lääne- Berliin eksisteeris eraldi riikliku moodustisena
-SL pealinn-Bonn
-SDV pealinn- Ida- Berliin
-SL välispoliitika:
1)50- 60ndad - lähtuti Hallsteini doktriinist, mille järgi SL oli ainus õige Saksa riik ja SL sõlmib diplomaatilisi suhteid ainult nende riikidega, kes seda sama põhimõtet tunnustavad.
Sisepoliitika:
1)Võimul kristlikud demokraadid (lähtuti Hallsteini doktriinist)
2)Demokraatide võimule tulekuga loobuti Hallsteini doktriinist => Uus poliitika ja hakati suhteid sõlmima ka kommunistlike riikidega
-1955- Lääneriigid olid nõus heade suhete nimel (kommunismi hävitamiseks) nõus SL kaasama NATOsse.