tehingute eest Vi saad ise oma arvele nt.kasuliku aktsiatehinguga. Aktsia vrtpaber, firma osak Obligatsioon vrtpaber, nt. riigilaenu obligatsioon Dividendid- kasumiprotsendid aktsiate omanikule Deebetkaart tavaline pangakaart, mida kasutame sularahaautomaatides. Krediitkaart sellega saame pangast laenu millegi soetamiseks (jrelmaksukaart) Tturg on ssteem, kus toimub tju nudmine ja tju pakkumine. Kui tturg pole tasakaalus, tekib 1. tpuudus ei jtku tkohti, inimesed jvad tta; 2. tjupuudus tkohti on rohkem kui ttegijaid Tandja ettevtja, firmajuht , kes palkab tjudu. Tvtja inimene, kes mb oma tjudu. Tvtjaid on:1. palgatlised 2. vabakutselised 3. ttud Palk tasu ttatud aja eest. Brutopalk vljateenitud ttasu. Netopalk summa, mille inimene saab ktte, millelt on maksud maha vetud.
Kordamine kontrolltööks MAJANDUS 1. Majandusressursid: majanduse keskne temaatika, tootmistegurid + näited, alternatiivkulu + näide; SKP, selle tähendus, selle arvestamine, selle osad; inflatsioon, selle põhjused, selle mõju riigile/inimestele; slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/majandusressursid 2. Majanduspoliitika: raha- ja fiskaalpoliitika eesmärgid ja vahendid; skeem: http://www.slideshare.net/ madlimaria/majanduspoliitika-2943386, konspekt vihikust 3. Tööturg ja tööhõive: aktiivne ja passiivne rahvastik, struktuurne tööpuudus, tööpuuduse mõju riigile/inimesele, passiivne/aktiivne tööturupoliitika; slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/tturg-ja-thive-2943382 4. Sotsiaalpoliitika: sotsiaalkindlustuse põhimõte, Eesti kolmesambaline pensionisüsteem (oska kirjeldada iga sammast), ...
D, IT Kolledz Monopoolne konkurents · turul on palju müüjaid, kuid nad pakuvad vägagi erinevaid kaupu · kuna kaupade pakkumine täielikult ei kattu, on neil kõigil g võimalik mingil g määral ise hindu kehtestada Näide Lennufirmad, kes on küll Arvuti A ti ttarkvara k tturg. E E- analoogse teenusega turul õppe jm. tarkvara palju. kuid teenindavad eri liine ning i seetõttu tõtt omavahel h l eii konkureeri