Loeng 6 - Investeeringud (0)

Loeng 6. Investeeringud
Ära iial investeeri oma raha millessegi, mis sööb või nõuab remonti Loengu temaatika g 1. Üldist investeeringutest 2. Säästmine ja tarbimine 3 Investeerimisotsused 3. i i d 4. Reaalne intressimäär 5. Aja mõju investeerimisotsustele 6 Aktseleraator 6.
2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Investeeringute probleemile lähenemine ÜLDIST on siiani olnud suhteliselt lihtne.
1. Kuluvõrrandi leidmisel tegime eelduse, et 2. ISLM mudel näitas, et investeerinud on investeeringuid vaadeldakse autonoomsete intresside pöördväärtus, e. mida kallimad muutujatena, s.t. ei sõltu sissetulekutest (SKP). on laenud seda vähem investeeritakse.
Reaalses maailmas on investeeringud ajast sõltuv protsess, mida mõjutavad veel tulevikuootused, otsustaja isiklikud omaduse jne. Investeeringuid loetakse kõige ebastabiilsemaks kulutuste osaks.
Kõhutunne on küll oluline, kui reeglina on vajalik enne investeeringute tegemist i märksa täpsemalt teada võimalikke i i tagajärgi. j i Seega S tuleks hinnata i investeeringute tulusust, riski ning määramatusega seotud aspekte . Elu on alati täiuslikum igast mudelist. Üritame leida mudelit, milles oleks seotud omavahel investeeringud, laenuprotsendid, risk ja määramatus.
3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Säästmise ja tarbimise otsused
Riiklik tasand Riiklikud Riiklik d investeeringud i t i d finantseeritakse fi t it k Eestis E ti reeglina li eelarvest, l t teistes t it riikides kasutatakse selleks lisaks eelarvele laene jm. vahendeid. Laenamist kasutavad põhiliselt kohalikud omavalitsused . Muude vahendite hulgas on olulisemad ühest küljest erasäästud ja teisest küljest valitsuse säästud. Valitsuse V lit säästud ää t d oleks l k ti tinglikult lik lt valitsuse lit reservina. i Säästude kasutamine sõltub ühelt poolt majapidamiste otsustest ning teisest küljest j valitsuse fiskaalpoliitikast p ((valitsuse reservide suurusest ). )
4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Säästmise ja tarbimise otsused Majapidamiste tasand Majapidamised saavad puhastulu (töötasud ja sissetulekud, dividendid , intressid , valitsuse tagasimaksed jne.)
Nüüd tuleb otsustada, kuidas seda jaotada tarbimise ja säästmise (hoiustamise) vahel.
Tarbimise kulutused on majapidamiste Säästmine on puhastulu, poolne tarbekaupade ja teenuste millest on maha arvestatud ostmine mingi aja jooksul. tarbimiskulud .
Põhilised faktorid , mis mõjutavad majapidamiste vastavaid otsuseid on. 1. Reaalne intress 2 Puhastulu 2. P h l 3. Ostuvajadus (netovarast lähtudes) 4 Ootused 4.
5 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Reaalne intress , rr %
10 Reaalse intressimäära tõus põhjustab tarbimiskulude languse. 8 c Reaalse intressimäära langus põhjustab tarbimiskulude tõusu . 6 a
b 4
2 CD
0 3.4 3.5 3.6 3.7 3.8 Tarbimiskulud (1012 $)
Tarbimise muutus.
6 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Säästmise muutus
Reaalne intress % 10 Reaalse intressimäära tõus SS suurendab d b säästmist. ää t i t
8 b
6 a
4 c Reaalse intressimäära langus vähendab säästmist säästmist.
2
0 07 0.7 0.8 08 00.9 9 11.0 0 11.1 1 2 Säästud (1012 $) 11.2
7 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Puhastulu suurenemine rr,% rr,% 2. Puhastulu 2 P h t l kasv k suurendab d bkka A B säästmist, kuid märksa vähem 10 kui tarbimisnõudlust 1. Puhastulu kasv suurendab S1 S0 tarbimisnõudlust 8
6
4 D1
2 D0 0 3.5 3.6 3.7 3.8 3.9 T 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 S
8 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Puhastulu on konstantne
rr , % rr , % S0 Sel juhtumil S1 10 tarbimiskulude suurenemine ...
8
6 ... põhjustab sama suure säästmise vähenemise vähenemise. 4
D1 2 D0 0 3.4 3.5 3.6 3.7 3.8 3.9 T 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 S
9 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Ootused e. loodetav puhastulu tulevikus.
rr , % 10 Majapidamiste puhul põhjustab loodetava puhastulu tõus tarbimiskulude suurenemist , ceteris paribus ,. 8
6
4
2 D1 D0
0 3.4 3.5 3.6 3.7 3.8 3.9 T
10 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz rr , % 10 Suurem netovara põhjustab suuremaid tarbimiskulutusi 8
6
4
2 D1 D0
0 3.4 3.5 3.6 3.7 3.8 3.9 T Ostuvajadus (netovarast lähtudes). Majapidamiste puhul on aktivateks e. varadeks (omand) ja passivaks e. kohustuseks - võlad. Nende vahe on netoaktivad e. netovara. Iga vara hooldamine nõuab õ b tteatud t dkkulutusi. l t i Seetõttu S tõtt põhjustab õhj t b suurem netovara, t muuded ti tingimuste i t mittemuutumisel, suuremaid tarbimiskulutusi. 11 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Viirutatud alad on majanduslanguste aastad. Investeeringud/SKP
% 15
10
5
0 1960 1970 1980 Aastad
Investeeringute ebastabiilsus ebastabiilsus. USA näide näide.
12 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Investeeringud triljonites $ koguinvesteeringud 0.6 netoinvesteeringud
0.4
amortisatsioon ja mahakandmised 0.2 1970 1975 1980 1985 1990 1995 aasta
Koguinvesteeringud, amortisatsioon ja netoinvesteeringud. Kõik tootmishooned, ehitused , seadmed koos kujutavad endast ühiskondlikku põhivara e. põhikapitali, millele pidevalt lisanduvad jooksvad investeeringud. Seda kokku nimetatakse koguinvesteeringuteks. Kui koguinvesteering suurendab ühiskondlikku põhivara, siis amortisatsioon ja igasugused mahakandmised omakorda vähendavad seda. Reaalselt R l lt suureneb b ühi ühiskondlik k dlik põhivara õhi netoinvesteeringute t i t i t võrra, õ mis i on siis ii koguinvesteeringute ja amortisatsiooni vahe. 13 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz % SKT-st Arengumaad 26
24
Arenenud 22 tööstusmaad
20 USA 18
1970 1975 1980 1985 1990 aastad
Era ja riiklikud investeeringud. 14 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Reaalne i t intress %
10
8
6
4
0
-22 1970 1975 1980 1985 1990 1995 aasta
R l intressi Reaalse i t i kõikumine, kõik i USA näide äid
15 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Investeerimisotsused
16 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Investeerimisotsused 11. Loodetav L d t k kasumimäär, i ää k kuna kõ kõrge lloodetav d t k kasum llausa k kutsub t b investeeringuid tegema. Reaalset kasumimäära mõjutab: a) majandusliku arengu faas Tõusu korral loodetav kasumimäär suureneb ning g langeva g puhul p vastupidi. p
b) tehnoloogia arengu tõttu kasumiootused kasvavad ·Kui Kui uus tehnoloogia võetakse kasutusele, siis tuleks algul eeldada tagasihoidlikumat kasumi määra, kuna uue tehnoloogia omandamisele kulub aega ning raha. ·Kui uus tehnoloogia on omandatud, siis kulud langevad ning kasumi määr suureneb.
Kasumimäär ei sisalda firma kulutusi rahaliste vahendite ostmiseks (ei arvestata reaalset intressi määra).
2 R 2. Reaalne l intressimäär i i ää
17 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Reaalse intressi määr
Reaalse intressimäära põhjal kujunevad nii laenatud kapitali kui ka omavahendite maksumus (ka neid võib välja laenata ning selle pealt teenida). Rahastamiseks kasutatavad finantsinstrumendid: 1. Laenud 2. Omavahendid NB! Sõltumata rahastamise allikast on raha hinnaks reaalne intressimäär.
Investeeringute nõudlus Investeeringute nõudlus sõltub, eeldades, et ülejäänud investeeringuid mõjutavad faktorid on konstantsed: a) reaalsest intressimäärast b) loodetavast kasumimäärast
18 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Reaalne intress,%
Reaalse intressimäära tõus vähendab investeeringuid
a Reaalse intressimäära langus suurendab i investeeringuid t i id
b Id
0 Investeeringud
Investeeringute vajaduse Id muutus sõltuvalt reaalse intressimäära muutustest. 19 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Reaalne intress,%
Loodetava kasumimäära tõus suurendab d b iinvesteeringute t i t nõudlust. õ dl t
Loodetava kasumimäära I d1 langus vähendab I d0 investeeringute nõudlust. I d2
0 Investeeringud (1012 $)
Loodetava kasumimäära muutuste mõju investeeringute kõverale.
20 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 1. Investeeringute suurenemine nõuab põhivahendite suurendamist. Selleks, et ettevõttel ka tulevikus hästi läheks, tuleb leida põhivahendite optimaalne maht. 2. Investeerimise piirefektiivsuse (MEI) alusel väidame: a)) investeerimine on intressimäära pöördfunktsioon p b) investeerimiskliimale mõjub soodsalt ärijulgus ning soodsad tulevikuootused
R, r a b R* c f d g r0 e i h MEI
I* I0 I MEI on investeeringute g juurdevoolu j mudel,, a,, ...,, i erinevad objektid. j R on loodetav tulumäär, r on nominaalne intressimäär ja I on investeeringute maht. 21 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Probleem: põhifondide optimaalse suuruse leidmine. Oletame, et firma ostab uusi Oletame si seadmeid. seadmeid Seadmete ost suurendab s rendab põhivara, põhi ara kuid k id k kuna na koheselt toodangut ei tule, siis põhivara ühiku kohta saadav kasum e. kapitali marginaalprodukt väheneb. Kui seadme hind on 100'000 100 000 krooni ja loodetav kasum seadmest on 12'000 12 000, siis kapitali marginaalprodukt e. loodetav kasumi määr on 12%. Kas see on optimaalne?
Selle hindamiseks toome sisse mõiste kapitali S p kasutamiskulu. Kapitali kasutamiskulu = intressi määr + amortisatsioon. Kuna mõlemaid suurusi mõõdetakse protsentides võime kirjutada: U=r+d (1) kus U - kapitali kasutamiskulu; r ­ intressi määr (tinglik kulu, kuna kulutatud raha ei teeni intresse) ; d ­ amortisatsioon. Kapitali optimaalne maht leitakse kapitali kasumimäära ja kasutamiskulu võrdlemisel Kasutamiskulu suurust vähendab: võrdlemisel. Amortisatsiooni vähenemine Intressi vähenemine Kasutamiskulu vähenemine toob kaasa põhivara optimaalse mahu suurenemise. 22 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Kasutamiskulu ja kapitali marginaalprodukti seos varasema investeeringute mudeliga e. investeeringute piirefektiivsusega. Investeerimine on mõistlik kui on täidetud tingimus R* > r, kus R* on loodetav kasumimäär kasumimäär, r on intress. intress Kasutamiskulu / kapitali marginaalprodukti mudelit (U/ MPk ) k kasutatakse k põhivara õhi optimaalse i l mahuh määramisel. ää i l Kui K i U/ MPk 23 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz U, MPk % 3. Põhivara juurdekasv K = K*1 ­ K*0 ongi puhasinvesteeringute h i i juurdevool, j d l kuna k K = I. I
4. U/MPk mudeli ja MEI diagrammi vertikaaltelje 1.Kui kasutamiskulu ühendamine on võrdlemisi keeruline. keeruline langeb tasemelt U0 tasemele U1, siis...
U0 Probleem siis, kui me suurendame kapitali K*1-ni, kuid kasutamiskuluks jääb U0 U1
MPk
K*0 K*1 K* 2. ... põhivara optimaalset mahtu võiks õik suurendada d d K*0-lt l K*1-nii Kasutamiskulu (U) ja kapitali optimaalne maht (K*). MPk on kapitali marginaalprodukti (loodetava kasumi määr) kõver. Antud näites on meil ette antud kasutamiskulu U0 ning seetõttu kapitali optimaalne maht on punktis K*0 . Kui kasutamiskulu väheneb, siis toimub nihe punkti K*1 ning kapitali optimaalne suurus kasvab. Kui kapitali kasutatakse vähem, siis ei ole kasum maksimaalne. 24 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Kasum, EEK
0
optimaalne väärtus U, K*
Optimaalne kapitali kasutamiskulu suurus ja sellele vastav investeeringu suurus tagab maksimaalse kasumi.
25 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Kokkuvõte 1. U / MPk -mudel annab alternatiivse lähenemistee investeerimise uurimisel , mis keskendub põhivahendite optimaalse mahu määramisele. 22. Kasutamiskulu K t i k l kahek h komponendi k di lahutamise l h t i tulemusena t l eii pruugii näha äh kumb komponent on määrav. 3. Firma seisukohast ppolegi g erilist vahet sellel,, kas kapitali p kasutamiskulu on kõrge intressi määra või maksuseaduse tõttu, kuna mõlemad põhjused on takistuseks investeerimisele. 44. MEI ­ mudeli d li ja j U / MPk - mudeli d li olulisteks l li t k tulemusteks t l t k on see, ett investeerimine näib olevat intressi pöördfunktsioon. 5. Piirefektiivsust MEI vaadeldi staatilise ISLM mudeli osana .
26 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Aja faktor investeeringutes
27 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Aja arvestamine investeeringutes
Reeglina on põhivahendite kasutamisaeg tunduvalt pikem kui aasta. Seega investeerimisotsus tuleb rajada pikema perioodi jooksul loodetavale sissetulekule (tuleviku kasum). Aja kasutamine analüüsis lisab määramatuse faktori. Määramatuse vähendamiseks konstrueerime olulise reegli investeerimisotsuste vastuvõtmiseks - ajaldatud puhasväärtuse kriteeriumi. Leiame oodatava tulevase kasumi nüüdisväärtuse. Näide. Oletame näiteks, et teil on äriidee, mis toob sisse 5000 krooni aastas kolme järgmise aasta jooksul ehk 15000 krooni kolme aasta vältel. Iga-aastane 5000 krooni kolme aasta jooksul ei ole samaväärne 15000 krooniga praegusel hetkel. Kõrgeim hind äriidee eest, e. investeering , mida võiksite teha, on sissetuleku (15000 krooni) nüüdisväärtus. Tuletame meelde nüüdisväärtuse arvutamiseks valemi: PV = R1 / (1+r) + R2 / (1+r)2 + ... + Rn / (1 + r)n (2) PV - kasumi nüüdisväärtus (ajaldatud puhasväärtus); r -protsendimäär; Rt -kasum aastal t, t = 1,..., n. Kui kasum on 5000 krooni aastas ja protsendimäär on 10%, siis nüüdisväärtus on: PV = 5000/ (1+ 0,1) + 5000/ (1 + 0,1)2 + 5000 / (1+ 0,1)3 = 12428,08 krooni
28 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Ajaldatud puhasväärtus (NPV) Kriteeriumi kasutatakse firmade poolt otsustamaks NPV võrrandi kasutamiseks tuleb: kas osta põhivara või mitte
1. Arvutada loodetava kasumi nüüdisväärtus 22. Ajaldatud Aj ld t d puhasmaksumus h k ((e. neto t nüüdisväärtus üüdi ää t - NPV) lleitakse it k k kuii kasumi nüüdisväärtusest lahutatakse kapitali pakkumishind: NPV = PV ­ Sk (3)
Kus, Sk - kapitali hind, sisaldab masina ostuhinda ja iga perioodi kasutamiskulusid. PV ­ ajaldatud loodetava kasumi suurus. suurus
Järeldused 1. Kui NPV>0, siis on firmal kasulik põhivara soetada. 2. Kui NPV 29 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Ajaldatud puhasväärtuse kriteeriumi või mingi i i samalaadse l d reeglili kasutamisega k t i on seotud mõningased probleemid.
Esiteks, pole vahendit planeeritavatest investeeringutest tulevikus saadava kasumi teadasaamiseks. Miks? a)) tarbija t bij maitse it võib õib muutuda t d b) uued konkurendid võivad igal ajal turule ilmuda . Globaliseerumine!! Teiseks ei saa täpselt hinnata laenu protsendimäära ja selle kõikumised võivad üleöö purustada hoolikalt planeeritud finantsplaanid.
Tegelik T lik elu. l Kuigi K i i managerid id kuulavad k l d oma majanduslikus j d lik ttegevuses analüütikute tehtud nüüdisväärtuse teaduslikke arvutusi , tehakse enamik investeerimisotsuseid sisetunde järgi. Modelleerida sisetunde laadi käitumist on võimatu.
30 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Finantside Põhivahendite ostmiseks peab olema raha. pakkumine p Seega sõltuvad investeerimisotsused pakkumise kk i piirangutest. ii
Raha saamise tingimused on väga tähtsad. Risk, mis on omane investeerimisotsustele, i t i i t t l ümbritseb ü b it b finantsilisi fi t ili i aspekte, kt kuna muutused riski hinnangutest võivad mõjutada rahalisi kulutusi sama palju kui investeerimise taset.
Finantseerimise allikad On kolm ausat võimalust, kuidas firmad võivad saada raha investeerimiseks:
1. Sisemised finantsressursid (kasum) 2. Omakapital 3. Laenud
a) aktsiad ja osakud (ka b) jaotamata kasum täiendav emissioon)
NB! Iga g finantsiliik on seotud eri kulude jja riskidega. g
31 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Sisemised finantsressursid Kõige kindlam ja vähem kulukas viis tootmise laiendamise finantseerimiseks on teha seda jaotamata kasumi (omavahendite ühe osa) arvel.
Eelised 1. Firma tuleviku seisukohalt kõige kindlam, kuna firmal ei teki võlgu. 2. Odavam, kuna sisaldab vaid oma rahaliste vahendite kasutamise tinglikke kulusid ehk tulu, mis oleks saadud nende vahendite kasutamisega mujal. Tendents : aasta aastalt omavahendite osatähtsus investeeringutes kahaneb.
32 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Sisemiste finantsressursside puudused: uudused: 1. Sisemised finantsid on investeerimisotsuste langetamisel nii tähtsad, et mõned majandusteadlased väidavad suurte korporatsioonide hinnakujunduse aluseks olevat jjust vajadused j investeeringuteks. g
2. Kui firmade juhid kasutavad omavahendeid investeeringuteks, siis investeeritud summad ei pruugi tuua seda maksimaalset võimalikku kasumit, mida nad saaksid ideaalsetes turutingimustes. See häirib turu võimet optimaalselt paigutada ressursse. S lli käitumine Selline käit i võib õib olla ll seletuseks l t k korporatsioonide k ti id madalatele d l t l kasumitele. k it l NB! Mitteoptimaalsete firmasiseste investeeringute võimalus eksisteerib igat liiki finantseerimise juures, ... ... kuid kõige reaalsem võib see olla omavahendite investeerimisel!
Miks? Laenuandjad ei soovi finantseerida investeeringuid, investeeringuid mis annavad keskmisest madalamat sissetulekut.
33 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Laenud Kui firmadel pole võimalik laiendada tootmist omavahendite arvel, siis nad tavaliselt püüavad saada laenu. Laenamine võib toimuda mitmesuguste võlakirjade, vekslite jne. müügi läbi või otselaenuna finantsinstitutsioonidelt.
Laenamisel tuleb arvestada: Esiteks, firma võlastruktuuri ja majanduslike muutustega . ·laenu makstakse tagasi tulevikus loodetava kasumi arvel, ebakindel · laenajad annavad ära oma vabad vahendid lootuses need suuremas koguses tulevikus tagasi saada.
Teiseks, T i k reeglina li protsendimäärad t di ää d tõusevad tõ d koos k l laenamise i suurenemisega, i kuna kõrgemad protsendimäärad meelitavad juurde täiendavaid vahendeid.
34 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Aktsiakapital
1. Kui omavahendite jaotamata kasum ja laenude võimalused on ammendatud, siis üritavad firmad laiendada aktsiakapital. 2. See finantseerimismoodus on võlgu finantseerimisest kulukam isegi siis, kui pole kohustust maksta dividende. Põhjus! Laenuprotsendid on bilansis kulud ja selle võrra vähendatakse makse, samal ajal kui dividendid maksustatakse.
3. Peamine kasu aktsiakapitalist on see, et firma saab suurema otsustamisvabaduse, kuna ei sõltu laenuandjate niiditõmbamisest.
35 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Finantseeringute pakkumine Sf. Kõveral võib III ­ piirkond, kus eristada kolm piirkonda. Sf pakkumiskõvera tõus on kõige järsem järsem, kuna Raha maksumus omakapitali laiendamisega r kaasnevad suuremad kulud ning ka väljamakstavad dividendid.
II ­ piirkond, kus pakkumiskõvera tõus on märksa järsem, kuna laenukapitalile lisanduvad intressid
I piirkond kus pakkumiskõver on peaaegu horisontaalne, finantseerimiseks kasutatakse omavahendeid
Investeeringud
36 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 3. ...ja intressimäär r tõuseb 1. Kui laenuandja Sf1 risk suureneb... Sf0
r1 2. ...siis nihkub pakkumiskõver madalamate investeeringute suunas...
r0 1. Kui laenuvõtja risk suureneb ...
22. ... siis nihkub nõudluskõver r2 madalamate investeeringute suunas.. Id0 Id1 I0 I 3. ...ja j intressimäär langeb g
Laenuandja ja laenuvõtja risk. Finantside pakkumise kõver Sf ja investeeringute nõudluskõver (Id = MEI) näitavad rahaliste ja materiaalsete faktorite mõju investeerimisotsustele ja intressimäärale. Esialgsete kõverate Id0 ja Sf0 lõikepunkt (I0, r0) määrab investeeringute taseme ja protsendimäära. di ää Riski Ri ki tajumise j i suurenemine i nii ii laenuvõtjate l õj k i ka kui k laenuandjate l dj poolt l viib iib investeeringute madalama taseme poole. 37 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Ak l Aktseleraatorid id
38 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Aktseleraatorid Definitsioon. Aktseleraator näitab, et põhjuslik seos investeeringute ja sissetulekute vahel on kahepoolne .
Seega, mitte ainult muutused investeerimises ei põhjusta muutusi SKP-s multiplikaatori kaudu, vaid ka muutused SKP-s võivad põhjustada muutusi investeeringutes investeeringutes.
Aktseleraatorid jagunevad: 1. Paindlik aktseleraator 2. Jäik aktseleraator, mille puhul eeldatakse, et soovitava põhivahendite mahuh jja toodangu d mahuh suheh e. ffondimahukus di h k on ki d l suurus . kindel Jäiga aktseleraatori puhul leitakse investeeringute kasv: It = Qt ­ Qt-1 = Q , (4) kus It - puhasinvesteeringud; Qt ja Qt-1 ­ vastavalt toodangu maht antud ja eelmisel perioodil; gamma) põhivara maht / toodangu mahuga (fondimahukus).
39 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Järeldus aktseleraatoritest
1. Jooksvad turusignaalid ei anna infot tingimuste kohta tulevikus. 2. Kui firmad ostavad seadmeid,, siis nad loobuvad likviidsest varast ((raha). ) 3. Probleemide korral kasutatud masinaid ei õnnestu müüa, seega on firmade põhivahendite soetamise otsus küllaltki keeruline. Siin tehtud vead liigse laiendamise näol võib hiljem osutuda väga kulukas.
4. Konservatiivsed omanikud võivad laienemisest loobuda ka siis, kui olemasolevad võimsused on juba ammendatud.
40 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Investeerimine elamuehitusse 1. Elamuehitus on investeering , mis suurendab rahvatulu , kuigi selle investeeringuga ei saa me juurde tootmisvõimsusi. 2. Elamuehitus moodustab ainult mõne % rahvatulust, siiski on see tähtis majandusharu kuna on seotud selliste majandussektoritega nagu puidutööstus, majandusharu, puidutööstus metallid, konstruktsioonimaterjalid jne. Elamumajanduse kasutamiskulu = maja ostmiseks võetud pangalaenu kulud + amortisatsioon. Tingimus, millal ostetakse: elamumajanduse kasutamiskulu Elamuehitus on majandusliku aktiivsuse heaks näitajaks, kuna selle kasv on üks esimesi majanduslikust langusest ülesaamise märke ja vastupidi. Suured kõikumised elamuehituse on põhjustatud: a) tugevast sesoonsest elemendist b) ehituses hi on k keskmisest k i rohkem hk pankrotte, k k kuna paljud lj d ettevõtjad õ j d on ebaefektiivsed ja kehvalt rahastatud c)) muutused rahaturul on mõjutanud j elamuehituse turgu g teistest sektoritest rohkem
41 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Kokkuvõte 1. Põhiline järeldus on see, et investeeringud on ebastabiilsused. 2. Elamuehitus on heitlikum investeeringute osa, suuremalt jaolt seetõttu, et protsendimäär on elamute tarbimiskulude tähtsam osa ning protsendimäärad ise on äärmiselt heitlikud. 3. Rahvusvahelised sündmused võivad tuua suuri portfell- ja otseinvesteeringuid välismaalastelt, millel on samuti destabiliseeriv mõju. 4. Majanduspoliitika esmane eesmärk on majanduse stabiliseerimine. Kõige parem poliitika oleks selline, mis stabiliseeriks investeeringuid. Sellest faktist on poliitikud aru saanud, kuid praktilistel eesmärkidel on investeerimispoliitika kujundatud stimuleerivaks mitte aga investeeringuid stabiliseerivaks. 5. Lõpetuseks tuleb öelda, et firma seisukohalt on vähetähtis, kas kasumid saadakse tootmisest , kapitalist või investeeringutest mujale. Ühiskonna vaatepunktist on seal muidugi suur vahe. Tootmise arendamine toob kaasa tehnoloogilise g innovatsiooni,, suurendab tööviljakust j jja tõstab elatustaset. Koguinvesteeringute maht ja stabiilsus on eluliselt vajalikud meie pikaajaliseks heaoluks, kuid stabiilsust vajavad ka investeeringute eri liigid.
Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 42