Seminar 5 - Nõudlus ja pakkumine (0)

Seminar 5
Nõudlus ja pakkumine 1. Kas kõrgharidusega IT spetsialistide arvu kasv suurendab nende nõudlust? Ei suurenda 2. Kas kauba pakkumise muutus toob automaatselt kaasa selle kauba nõudluse muutuse? Ei too
3. Kas selleks, et konstrueerida nõudluskõverat, peavad kõik nõudluse mõjurid ( (v.a. nõutav õ t hind hi d jja k kogus)) samaks k jää jääma? ? Nii see on
4. Kas siis, kui kauba hind on tasakaaluhinnast kõrgem, on nõutav kogus suurem kui pakutav kogus? Ei ole
5. Nisu pakkumise kasvu (pakkumiskõvera nihet) põhjustab: a) nisu käibemaksu tõus, b) nisukasvatuse tehnoloogia täiustumine, c) jäätise hinna langus, d)2 nisust valmistatud toodete nõudluse suurenemine. Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 6. Kui valitsus kehtestab bensiinile ülemise piirhinna, mis on madalam kui turu tasakaaluhind , siis: a) pakkumine suureneb, nõudlus suureneb, b) nõudlus suureneb, suureneb suureneb c) tekib kauba puudujääk, d) tekib kauba ülejääk.
7. Kui valitsus kehtestab palga alampiiri, siis a) tööjõu nõudlus suureneb, b)) tööjõu j nõudlus tööjõu nõudlus väheneb, väheneb,, c) tööpuudus väheneb, d) tööpuudus töö dd suureneb. tööpuudus öö bb suureneb. 3 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 8. Ootamatult tõusis maailmaturul metalli hind. Mis juhtub mõne aja pärast metallkonteinerite pakkumisega? a) pakkumiskõver nihkub paremale paremale, b) pakkumiskõver b) pakkumiskõver nihkub nihkub vasakule, vasakule, c) pakkumine muutub piki kõverat suuremate koguste suunas suunas, d) pakkumine muutub piki kõverat väiksemate koguste suunas. 9. Valitsus tõstis käibemaksu. Mis juhtub kauba pakkumisega ? a) pakkumiskõver nihkub paremale b)) pakkumiskõver nihkub vasakule;; p c) pakkumine muutub piki kõverat suuremate koguste suunas; d) pakkumine muutub piki kõverat väiksemate koguste suunas; d)
10. Valitsus tõstis käibemaksu. Mis juhtub kauba nõudlusega? a) nõudluskõver nihkub paremale; b) nõudluskõver nihkub vasakule; c) nõudlus õud us muutub uutub p piki kõverat õve at vä väiksemate se ate koguste oguste suu suunas; as; d) nõudlus d) nõudlus muutub muutub piki piki kõverat kõverat suuremate väiksematekoguste kogustesuunas. suunas; 4 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 11. Kuidas mõjuvad tarbimismaksude (käibemaks, aktsiisimaks) kehtestamised nõudmise - pakkumise tasakaalule?
12. Arvutage tarbijate ja tootjate tuluefekti arvuline suurus?
p
4
3 S1 S 2 S2 1 D 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Q, kogus Vastus: Pindala S1 on tarbija tuluefekt ja arvuliselt S1 = 2*4 / 2 = 4 ühikut
Pindala S2 on tootja tuluefekt ja arvuliselt S2 = 1*4 / 2 = 2 ühikut 5 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 13. Kuidas tekib tootjate tuluefekt?
14 Milles seisneb tarbijate ja tootjate tulu jagunemine? 14.
15. Kuidas tekib valitsuse tulu maksustamisel ja mis juhtub tarbija ja tootja t l f kti ning tuluefektiga i tuluga? t l ? Hind 1. Kui pakkumine on elastsem kui nõudlus... S1 Hind, mille maksab ostja 2 ...siis 2. siis mõjutab maksu Hind ilma Maks kehtestamine maksuta sagedamini tarbijaid ...
Hinna osa,, mis 3. ...kui müüjaid j jõuab müüjani
D1
6 90 100 Kogus Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 16. Valitsus kehtestas kaatritele luksusmaksu. Mis juhtub kauba pakkumisega ? Milline näeb välja nõudluse ja pakkumise graafik ?
11. Luksuskaupade L k k d nõudlus õ dl D1 on Hind elastsem kui pakkumine S1 ...
Hind Hi d , mida id maksab ostja 3. ...mitte niivõrd tarbijaid Hind ilma Maks maksuta
D1
2. ...siis mõjutab maksu Hinna osa, mis kehtestamine müüjaid j ... jõuab müüjani
S1
0 90 110 Kogus 7 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 17. Tabelis 1 on toodud nõudluse ja/või pakkumise muutused. Märgi tabelisse, kas mainitud muutused toovad endaga kaasa kauba tasakaaluhinna (p) ja koguse (q) kasvu (+), kahanemise ((-)) või ei saa muutust täpselt p kindlaks määrata ((?). )
Tabel 1 a) Nõudlus kasvab ja pakkumine jääb samaks: p + ja q + b) Pakkumine kasvab ja nõudlus jääb samaks: p - ja q +
c) Nõudlus kahaneb ja pakkumine jääb samaks: p - ja q -
d) Pakkumine kahaneb ja nõudlus jääb samaks: p + ja q - e) Nõudlus kasvab ja pakkumine kasvab: p ? ja q +
f) Nõudlus kahaneb jja pakkumine p kahaneb: p ? jja q - g) Nõudlus kasvab ja pakkumine kahaneb: p + ja q ? h) Nõudlus kahaneb ja pakkumine kasvab: p - ja q ?
8 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 18. Mida põhjustab tarbijate sissetuleku muutus või asenduskauba hinna muutus? Toovad kaasa antud kauba nõudluse muutuse. Asenduskauba hinna langus või tarbijate sissetulekute vähenemine põhjustab antud kauba nõudluse vähenemise vähenemise. 19. Mida põhjustab antud kauba hinna muutus? Põhjustab nõutava koguse muutuse. 20. Kui tarbijate sissetulek väheneb ja kauba nõudluskõver nihkub vasakule, millise kaubaga on siis tegemist: Sel juhul on tegemist normaalse kaubaga. kaubaga 21. Otsusta iga variandi korral, kas nimetatud muutus toob kaasa antud kauba nõudlus- või pakkumiskõvera nihke ning kui jah, siis millises suunas? a) antud kauba asenduskauba hind tõuseb? Nõudluskõver nihkub paremale, seega tasakaaluhind ja kogus suurenevad. b) antud kauba valmistamiseks kasutatava ressursi hind tõuseb? Pakkumiskõver nihkub vasakule, pakkumishind tõuseb ja ­kogus väheneb. c) antud kauba tarbijate arv väheneb? Nõudluskõver nihkub vasakule,, tasakaaluhind langebg jja -kogus g väheneb. d) antud kaupa tootvate firmade arv suureneb. Pakkumiskõver nihkub paremale, tasakaaluhind langeb ja kogus suureneb.
9 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 22. Banaani kg hinna tõus 12 kroonilt 15 kroonini põhjustas päevase läbimüügi vähenemise 10 tonnilt 9 tonnini. Kui suur on banaanide pakkumise hinna elastsus ja milline elastsusliik see on? 1. Kui palju muutus läbimüük (kogus) protsentuaalselt? q' = (10 ­ 9)/ 10= 10% 2. Kui palju muutus hind protsentuaalselt? p' = (15 ­ 12)/12 = 25% 3 Kui 3. K i suur on pakkumise kk i hinna hi elastsus? l t ? e = a' : p' = 10% : 25%= 0,4 Seega, e 1 ja S j tegemist t i t on elastse l t pakkumisega. kk i 25. Miks on turistide nõudlus restoranilõunate järele tunduvalt mitteelastsem kui kohalikel elanikel? 26. Firma tõstab oma kauba müügihinda 15%. Selle tulemusena väheneb kauba nõutav kogus 18% võrra. Mis juhtub firma kogutuluga? Läbimüük kahaneks endisest 100% kuni 82% ni ehk see oleks 0,82 0,82*q. q. Kui hind tõusis 15% võrra, siis saadav tulu oleks T = 0,82*q * 1,15 = 0,943q. Seega vähenes kogutulu 1-0,943= 0,057, s.o. 5,7% võrra.
11 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 27. Graafikul on toodu summaarse pakkumise S0 ja kogunõudluse D0 kõverad. Nende lõikepunktis kogutoodangu tasemel Qe on tegemist tööjõu täishõivega. Milline allpool pakutud vastustest oleks tõene? P S1 c P3 S0 d P2 b D1 P1 a Pe D0
0 Q0 Qe Q1 Q a) kui kasvab investorite optimism ja muud tingimused jäävad samaks samaks, siis võib kogunõudlus suureneda , ehk D0 liigub asendisse D1. väide on õige b) kui ettevõtete liitumine ehk fusioon vähendab konkurentsi siis kogupakkumine võib liik d asendist liikuda di t S0 asendisse di S1. nii ii see tõenäoliselt tõ ä li lt on c) kogunõudluskõvera nihe asendist D0 asendisse D1 võib olla põhjustatud kodumajapidamise jõukuse kasvust ja kasutatava tulu suurenemisest. väide on õige
12 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 28. Kasutades sümboleid + kasvu, - kahanemise, = jääb samaks ning ? ei saa üheselt määrata, vastake alltoodud küsimustele. Näidake kuidas muutub kogunõudlus D, kogupakkumine g p S, SKP, üldine tööhõive T, üldine hinnatase P a) N riiki on tabanud rida avariisid aatomielektrijaamadega, kus on hukkunuid ja on toimunud massiline evakuatsioon ohupiirkondadest. Kõik aatomijaamad suleti kuni avariide põhjuste selgitamiseni D - ; S - ; SKP - ; T - ; P ? . b) potentsiaalsed investorid on pessimismis ja ootavad järjest kahanevaid tulumäärasi d, kuna mitmed eksperdid D - ; S - ; SKP - ; T - ; P ? . ennustavad selles riigis kiire majandusliku languse saabumist. c) kui kõik inimesed suhtuksid suurema vastutus- vastutus ja kohusetundega haruldaste metallide jäätmete kogumisse ja D = ; S + ; SKP + ; T + ; P -. sekundaarse tooraine ümbertöötamisse siis oleks tulemuseks d) rekordilised viljasaagid maailmas vähendasid D - ; S = ; SKP - ; T - ; P - . rahvusvahelist nõudlust Kanada teraviljatoodangu järele, mistõttu Kanada teravilja e) vastvõetud konstitutsiooniparandus, mis rangelt nõuab riigieelarve igaaastast tasakaalu, põhjustas tulumaksu suurenemise riigis g jja vähendas valitsuse kulusid 200 miljonit j D - ; S - ; SKP - ; T - ; P ? .
13 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 29. Kui kogunõudluse D võrrand on P = 105 ­Q ja kogupakkumiskõvera S võrrand on P=20Q, kus P on üldine hinnatase ja Q on reaalne kogutoodang , siis: a) milline on kogutoodangu tasakaalutase (võrrandite lõikepunkt)?
20Q = 105 ­ Q; 21Q = 105; Q = 5.
b) Kui D kõver nihkub asendisse P = 115,5 ­ Q, siis hinnatase kasvab
100 kuni 110 ­ ni. ni
30. Kasutades sümboleid + kasvab ja ­ kahaneb vastake, mis juhtub investeerijate oodatava tulumääraga rr, investeeringute mahuga I ja kogunõudlusega D , kui a) kommertspankade laenuintressid on langenud viimase kolmekümne aasta madalaimale tasemele rr + I + D + b) riigi parlament vabastas oma uue maksuseadusega ettevõtted tulumaksust investeeringute pealt rr + I + D + c) Aktsiaturud varisesid kokku Tokios, Londonis, New Yorgis , Frankfurdis jm. ning Hongkongi dollar devalveeriti. rr - I - D ­
14 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 31. Joonisel on kujutatud kogupakkumine S0 ja kogunõudluse D kõverad ning kogutoodangu tase Q0 , mis esindab täishõivet. Kas alltoodud väited on tõesed?
p S0
p3 D3 p2 D2 p1 D1
Q0 Q
a) Kui kogunõudlus on tasemel D2 ja üldine hinnatase on p3, siis on majandus tasakaalust väljas ning valitseb töötus;
Väide on tõene.
b)) Kuii kogunõudlus õ kasvab tasemelt D1 tasemele D2 on selle tagajärjeks jä j ü üldise i hinnataseme i tõus; Väide on tõene c) Stagflatsioon ilmneb, kui kogunõudlus kasvab tasemeni D3. Vale väide
15 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 32. Vasta joonise abil järgnevatele küsimustele. p S
1,8 1,3 1,0 D
130 200 300 q a) tasakaaluhind ja tasakaalukogus on: 1,3 ja 200 b) ülejääk 170 ühikut tekib siis, kui hind on: a) 1,3; b) 11,8; 8 c) 1,0. c) puudujääk 170 ühikut tekib siis siis, kui hind on: a) 1,3; b)) 1,8; , ; c) 1,0. 16 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 33. Kui meil on teada, et kauba W nõudlust väljendab võrrand p = 10 ­ 0,2q ja pakkumist võrrand p = 2 + 0,2q. Leia: a) kauba W tasakaaluhind ja ­kogus kogus Tasakaalukogus 10 ­ 0,2q = 2 + 0,2q, 0,4q = 8, q = 20
Tasakaaluhind p = 10 ­ 0,2*20 = 6.
b) Missuguse nõudluse ja millise pakkumise elastsusliigiga on tegemist tasakaalupunktis? Tasakaalukogus oli 20, kui kogus suureneb ühe ühiku võrra kui palju siis muutuvad nõudluse ja pakkumise hinnad. Nõudlus p = 10 - 4,2 =5,8; e = q /p = 5% / 3,33% = 1,5. Pakkumine p = 2 + 44,2 2 = 6,2 6 2 e = 1,5 15
d) juhul kui nõudlust iseloomustav võrrand muutub: p = 7 ­ 0,3q, siis: -nõudlus on kasvanud; -nõudlus on -nõudlus on vähenenud. vähenenud. e) Milline on tasakaaluhind ja ­kogus uue nõudlusvõrrandi korral
7 - 0,3q = 2 + 0,2q; 0,5q = 5; q = 10. p = 7 ­ 0,3q = 7 ­ 3 = 4 Tasakaalu kogus on 10 ja tasakaalu hind on 4. 17 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 34. Mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnaelastsem on tema nõudlus. Õige või vale. vale 34. Kui kauba hind ja tootja kogutulu on võrdeliselt seotud, on kauba nõudlus mitteelastne . Õige või vale. õige
35. Antud on:
Kauba nõutav kogus (tk. kuus) Ühiku hind kr. Kauba pakutav kogus tk. 30 8 44 36 7 38 42 6 30 50 5 20
Kas alljärgnevad väited on tõesed või mitte: a) hinnavahemikus 8 ­ 7 krooni on kauba nõudlus elastne; Õige; (36 ­ 30)/30/(8 ­7)/8 b) hinnavahemikus 6 ­ 5 krooni on kauba pakkumine mitteelastne mitteelastne. vale
18 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 36. Nõudluse muutus tähendab seda, et: a) nõudluse elastsus on muutunud; b) nõudluskõveron b) nõudluskõver on nihkunud; nihkunud; c) on toimunud liikumine piki nõudluskõverat; d) nõutav kogus muutub, kui hind muutub.
37. Kui kauba X pakkumine on täiesti elastne, siis toob nõudluse kasv kaasa: a) tasakaalukogus kasvu ja tasakaaluhinna languse; b) ttasakaalukoguse k l k k kasvu, k kusjuures j ttasakaaluhind k l hi d jääb samaks; k c) tasakaaluhinna tõusu ja tasakaalukoguse vähenemise; d) nii tasakaaluhinna kui ka ­koguse koguse kasvu kasvu. 38. Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 2,5, siis hinna langus 2 kroonilt 1,8 kroonini toob kaasa: a) nõutava koguse kasvu 2,5 % võrra; b) nõutava koguse vähenemise 2,5 % võrra; c) nõutava koguse kasvu 25 % võrra; d) 19 nõutava koguse kasvu 250 % võrra. Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 39. Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab a) a) tarbijate reaktsiooni tarbijate reaktsiooni hinna hinna muutustele; muutustele; b) nõudluskõvera nihke ulatust, kui tarbijate sissetulek suureneb; c) nõudluskõvera tõusu; d) tootjate reaktsiooni hinna muutustele. 40. Kui kauba X hind alaneb 100 kroonilt 90-le ja selle tulemusena nõutav kogus kasvab 50 ühikult 60-le, 60 le, siis järelikult on nõudlus: a) ühikelastne; b)) mitteelastne;; c) c) elastne; elastne; d)) vähenenud. 41. Mis alljärgnevast ei ole õige, kui nõudlus on elastne: a) nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus; b) tarbijad on hinna muutuse suhtes tundlikud; c) kogutulu väheneb, kui kauba hind tõuseb; d) d) nõudluse hinnaelastsus on väiksem kui 1. 20 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 42. Kui kauba pakkumiskõver nihkub vasakule, siis tasakaaluhind tõuseb seda rohkem, mida: a) elastsem on pakkumine; b) suurem on nõudluse hinnaelastsuse koefitsient; c) elastsem on nõudlus; d) d) nõudlus. mitteelastsem on nõudlus. 43. Raudtee juhtkond leidis, et piletihindu tuleks 2 % võrra tõsta, kuna raudtee tulud on vähenenud. Oponendid aga väitsid, et raudtee tulud vähenevad, kui piletihindu tõstetakse. Järelikult: a)) mõlemad õl d pooled l d pidasid id id nõudlust õ dl t elastseks, l t k kuigi k i i erinevatel i t l põhjustel; õhj t l b) mõlemad pooled pidasid nõudlust mitteelastseks, kuigi erinevatel põhjustel; c)) raudtee dt juhtkond raudtee htk d pidas jjuhtkond id nõudlust pidas õ dl t mitteelastseks nõudlust itt l t k ja mitteelastseks jja oponendid did pidasid oponendid id id seda pidasid d elastseks; seda elastseks; l t k d) raudtee juhtkond pidas nõudlust elastseks ja oponendid pidasid seda mitteelastseks. 44 Oletame, 44. Oletame et bensiini nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 0,5. 0 5 Kui suur peaks olema bensiini hinna tõus, et tarbija vähendaks tarbimist 1% võrra? Vastus: e = Q/P siit, P % = Q% / e ja P =1% / 0,5 = 2%
21 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 45. Milliseid kaupu nimetatakse täiendavateks kaupadeks? Vastused: a) kaubad , kaubad mida antakse tasuta lisaks kui ostate ühe teise kauba; b) kaubad, kaubad, mille mille puhul puhul ühe ühe kauba kauba hinna hinna langus langus põhjustab põhjustab teise teise kauba kauba nõudluse nõudluse suurenemise; c) kaubad kaubad, mille puhul ühe kauba hinna langus põhjustab teise kauba nõudluse languse; d) kaubad, mis võimaldavad ostjatel pärast ostu tegelda enesetäiendamisega.
46. Milliseid kaupu nimetatakse asendatavateks kaupadeks? Vastused: a) ainult mitteelastseid; b) ainult elastseid; c)) kui ühe kauba hinnatõus p põhjustab j teise kauba hinna tõusu;; d) kui ühe kauba hinnalangus põhjustab teise kauba nõudluse langust.
47. Milliseid kaupu nimetatakse nõudluse ja pakkumise teoorias alaväärtuslikeks teenusteks või kaupadeks? a) allahinnatud kaupu; b) kui sissetulekute tõustes kasvab nõudlus selle järele; c) kui c) kui sissetulekute sissetulekute langedes langedes kasvab kasvab nõudlus nõudlus selle selle järele; järele; d) 22 kaupu, mille ostmiseks ei jätku mitte kunagi raha. Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 48. Kuidas mõjuvad tollimaksud kaubavahetusele? Hind
Sisepakkumine
Tasakaal ilma väliskaubanduseta
A
B Tollimaks Hind tollimaksuga C E D F Maailmaturu Hind ilma tollimaksuta hind G Import tariifidega Sisenõudlus
Qs1 Qs2 Q d1 Q d2 Kogus
Import ilma tollitariifideta 23 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz