Seminar 5 - Nõudlus ja pakkumine (0)

Sarnased õppematerjalid

84

pdf

Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine

j koguste k t kujunemisel k j i l osalevad l d kõik. kõik Täieliku konkurentsiga turgusid j iseloomustab kaks näitajat: 1. Kaupade pakkumine turul on pidev. 2. Müüjaid ja ostjaid on turul nii palju, Näit. nisuturg või jäätiseturg, kus on j ega et üksik ostja g müüja j ei suuda tuhanded müüjaid ning miljoneid tarbijaid. turuhindu mõjutada. Seega üksiku turuosalise käitumine hinda ei mõjuta ning kujunenud

Majandus

10

doc

Nõudlus ja pakkumine

paremale) on tarbijad valmis a) tarbima sama hinna juures rohkem ja b) tarbima sama koguse juures kõrgema hinnaga. Teisel joonisel on näha vastupidine efekt. Nõudluskõvera nihkumisel vasakule väheneb tarbimine igal hinnatasemel, samuti ei ole tarbijad nõus enam sama koguse eest endises ulatuses maksma. Pakkumine Sõna "pakkumine" viitab sellele, et midagi soovitakse müüa või kellelegi teisele anda. Majandusteadlased ütlevad, et pakkumine on kaupade või teenuste kogus, mida tootjad soovivad ja suudavad teatud ajahetkel müügiks anda iga hinna juures. Ka siin tuleb eristada soovi ja võimet midagi toota ja müügiks anda. Näiteks võib sul olla hea idee ja ka soov hakata tootma erilisi elektriautosid, kuna aga sul ei ole raha ja oskusi tootmise alustamiseks, et saa seda pakkumiseks nimetada. Pakkumisseadus ütleb, et kui kõik muud tingimused on võrdsed, siis pakutakse kõrgema

Majandus

9

pdf

Nõudluse ja pakkumise elastsus

E-seminar 03

Majandusteaduse alused

32

pdf

Nõudmine ja pakkumine

MAJANDUSE ABC 4. NÕUDMINE JA PAKKUMINE Erinevad võimalused turu toimimiseks RESSURSSE PAIGUTAB Konkureeriv turg Nähtamatu käsi (hind on madalaim ja kogus suurim võimalik) Tavaline monopol Hinnakontroll (müüb vähem ja kõr- (valitsus kehtestab gema H eest: teenib hinnalae: tekib

Majandus

5

docx

Nõudlus ja pakkumine

3) Tarbijate ootused nende tegurite suhtes, mis nõudlust mõjutavad. (Nt inimene loodab palgatõusu või eeldab hindade tõusu.) 4) Tarbijate arv nt rahvaarvu muutus või rahvastiku struktuuri muutumine. 5) Tarbijate maitse ja eelistused Nõutava koguse muutust põhjustab hüvise hinna muutumine. (Kajastub liikumisel piki nõudluskõverat.) Nõudluse muutust põhjustab mingi mõjuri muutus, mis toob kaasa terve NK nihkumise. 2.3 PAKKUMINE JA SELLE MÕJURID Lk 34 ­ 38 Pakkumine ­ seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad vaadeldaval perioodil müüa (ceteris paribus). Pakkumisseadus ­ väljendab seost kauba hinna ja pakutava koguse vahel, mida tootjad(pakkujad) soovivad ja on ka suutelised müüma teatud aja perioodil(ceteris paribus).

Micro_macro ökonoomika

13

pdf

Nõudlus ja pakkumine

4.02.2014 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA EPJ0100 Nõudlus ja pakkumine ÜLDISED PÕHIMÕTTED Turumajanduse puhul määrab turg, mida, kuidas ja kellele toota. Turuks nimetatakse majanduse toimimise korraldust, mis võimaldab inimestel teha omavahel vabatahtlikke vahetus- tehinguid. 1  4.02.2014 ÜLDISED PÕHIMÕTTED Turu struktuur ­ turu ülesehitus; spetsiifiline iga konkreetse turu jaoks. Laias laastus saab eristada:

Mikro ja makroökonoomika

4

pdf

PEATÜKK 4. NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS

protsentuaalne muutus on (6 / 33) 100 % , hinna protsentuaalne muutus on aga (1 / 7,5) 100%, seega 6 45 nõudluse hinnaelastsuskoefitsient on E D = 33 = = 1,3636 1 33 7,5 3. b) VALE; Arvutades hinnavahemikus 6-5 krooni kauba pakkumise hinnaelastsuskoefitsiendi, on see suurem kui 1, seega on pakkumine elastne; ; Arvutus: kauba pakutava koguse protsentuaalne muutus on (10 / 25) 100% , hinna protsentuaalne muutus on aga (1 / 5,5) 100 %, seega pakkumise 10 55 hinnaelastsuskoefitsient on E S = 25 = = 2,2 1 25 5,5 4. b; nõudluse muutus tähendab seda, et muutub hinna ja nõutava koguse vaheline seos e nõudluskõver

Micro_macro ökonoomika

2

doc

Nõudluse ja pakkumise elastsus

Nõudluse ja pakkumise elastsus 1. Nõudluse hinnaelastsus Elastsus selgitab, kuidas reageerivad hinna muutustele nii tarbijad kui tootjad oma majandusliku käitumisega ehk majanduslike otsustega. Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient arvutatakse järgmiselt: ED= kauba x koguse muutus %-des / kauba x hinna muutus %-des Oma olemuselt on koefitsient negatiivne, sest hind ja kogus muutuvad nõudluse puhul vastassuunaliselt. Koefitsiendi analüüsimisel vaadatakse absoluutväärtust. Keskpunkti valem. Kaarelastsue valem -> joonis nr 3 Elastsuse liigid: 1. mitteelastne ED<1 2. elastne ED>1 3. ühikelastne ED=1 4. täielikult elastne ED=lõpmatus 5. täielikult mitteelastne ED=0 Praktikas (igapäevaelus) on koefitsiendi väärtus nulli ja ühe vahel või suurem kui üks. Null ja lõpmatus koefitsiendi väärtusena on üsna harva esinevad. (joonis nr 4) Elastsuskoefitsiendi arvutamiseks kasutatakse p

Micro_macro ökonoomika

Märksõnad

Mõisted

Kommentaarid (0)