Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lehtpuud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
munaja, munajad, roots, laiad, tipuga, leheke, elliptilised, hõlm, paljad, rood, rootsu, karvad, karvane, hallid, abilehed, servas, salix, lehelaba, kiilja, hallikad, mõlemalt, lehekesed, sinakas, küljelt, populus, nurkades, ebaühtlase, prunus, pruunid, acer, vaher, kortsus, betula, kask, lepp, pappel, remmelgas, varakult, vulgaris, ribes, liitlehedDendroloogia Lehed on ovaalsed või äraspidimunajad, peenogalise servaga (hamba tipp on nõeljas), alt hallikad, 3...6 cm pikad ja 1,5...3 cm laiad. Leheroots on lühike. · Harilik kukerpuu · (Berberis vulgaris ) Lehe serv terve, äraspidi munajas, ümardunud tipuga. Alt hallikasrohelised · Thunbergi kukerpuu · (Berberis thunbergii ) Munajas kuni laielliptiline, jämesaagja servaga. Leht altküljelt roodude juurest karvane, mujalt paljas. Sügisel värvub kollaseks · Harilik ebajasmiin · (Philadelphus coronarius) 3-5 hõlma, ebaühtlaselt saagja servaga, lehe alus sirge võib olla nii karvane kui ka paljas alt küljelt · Punane sõstar
1) Berberis vulgaris harilik kukerpuu Lehed ovaalsed/äraspidimunajad. Serv peenogaline. Sügised punased. 2) Berberis thunbergii Thunbergi kukerpuu Lehed äraspidimunajad/mõlajad. Serv on terve. Kergelt teravdunud tipuga. Sügisel korall-punased. 3) Philadelphus coronarius harilik ebajasmiin Lehed elliptilised/munajad. Serv jämesaagjas. Terava tipuga. Paljas va. Lehelaba allküljel roodude nurkades (karvane). Sügisel kolletuvad. 4) Ribes rubrum punane sõstar Lehed hõlmised. Serv ebaühtlaselt saagjas. Karvane. Sirge alusega. 5) Ribes nigrum must sõstar Lehed kolmehõlmised. Serv jämesaagjas. Allküljel kollased näärmetäpid. Südaja alusega. 6) Ribes alpinum mage sõstar Lehed kolmehõlmised. Serv ripsmeline, sügavtäkiline. Pikkus sageli suurem laiusest.
Kukerpuulised * Berberis Vulgaris Harilik kukerpuu - lehed ovaaljad - lehe servas nõeljatipulised hambad ! - lehe toon rohekast muutub punakaks. (Serv kergelt terav, tuhm hall, piklik pruun, väike) * Berberis Thunbergii Thunbergi kukerpuu - lehe serv terve ! - ovaalne ümar - tilluke (väike), punakas hall või hall roheline (tillukesed kollakas beezid lehed) Hortensialised * Philadelphus Coronarius - Harilik ebajasmiin - jäme saagja servaga (kergelt) - terava tipuga (suhteliselt ilus, suuremapoolsed lehed, alt serv sile) Sõstralised * Ribes nigrum Must sõstar - lehe alus südajas - enamasti 3 hõlmaline - lehe rootsul kollased näärmed (alt rootsu juurest suur sisselõige, hõlmine, tuhm) * Ribes rubrum Punane sõstar - lehed hõlmised 3-5 - servad ebaühtlaselt saagjas - lehe alus täiesti sirge! - alt võib karvane olla (kortsune, tumeroheline) * Ribes alpinum Mage sõstar - lehed hõlmised (tavaliselt 3)
HARILIK PÕÕSASMARAN Lääne-Euroopa, Skandinaavia, Uraalist Kaug-Idani, Põhja-Ameerika Päritolu 0,5-1,5 m Kõrgus püstine rohkesti hargnev ümara võraga põõsas Kasvukuju siidkarvased punakaspruunid, väga peened Võrsed külgpungad munajad kuni piklikmunajad. 0,4-0,6 cm pikad, karvased Pungad vahelduvad paaritusulgjad liitlehed. Hallikasrohelised, enamasti 5 lehekesega. Lehekesed süstjad, terveservalised, Lehed tagasipöördunud servaga, kuni 4 cm pikad, mõlemal küljel siidkarvad Õied õied kuldkollased, kuni 3 cm läbimõõdus, üksikult lehtede kaenlas või väikestes tipmistes kobarates Viljad õitseb juunist augusti lõpuni Õitsemisaeg Kasvukoht:
Juhendaja: Ülle Käärik 18MSÕ1A Luua 2018 Arukask ( ) Sookask ( ) Lehe iseloomustus Lehe iseloomustus Rootsulised lihtlehed Pikkvõrsetel lehed vahelduvalt, lühivõrsetel Pikkvõrsetel lehed vahelduvalt, lühivõrsetel kimbuna. 4-6 cm pikkused lihtlehed, munajad ja kimbuna. 4-7 cm pikkused lihtlehed, kolmnurksed lühikese tömpja tipuga. Leheserv saagjas, alus sirge või rombjad, pika terava tipuga. (Noortel puudel või südajas. Noorelt lehed karvased, hiljem ainult vahel munajad ja lühikese terava tipuga.) Leheserv alt roodude nurkades karvad. Leheroots karvane, kahelisaagjas, leheroots 2-3 cm pikk. Sulgroodne. kuni 2,5cm pikk. Sulgroodne. Võrse ja punga iseloomustus
Taxus baccata harilik jugapuu (lõhna pole, mürgine, tumeroheline, võrse heledam roheline, alt on okkad heledad, meenutavad lehti, banaanikujulised lehed) Lehtpuude ja põõsaste lehed Berberidaceae- kukerpuulised Berberis vulgaris harilik kukerpuu(lehed ovaalsed, peenoglise servaga) Berberis thunbergii Thunbergi kukerpuu (hästi pisike leht, punakas-kollakas) Hydrangeaceae- hortensialised Philadelphus coronarius harilik ebajasmiin (terava tipuga, kui on varisenud siis on kollane, muidu roheline, allküljel on karvad) Grossulariaceae- sõstralised Ribes nigrum must sõstar (kodumaine, kõige suurem leht sõstralistest, leht on südaja alusega, lehe allküljel on kollased pisikesed näärmed) Ribes rubrum punane sõstar(sissetoodud liik, keskimise suurusega leht, leht on sirge alusega Ribies alpinum mage sõstar(kodumaine, pisem leht , leht sirge alusega, peal küljel on üksikud liibuvad karvad) Rosaceae-roosõielised
Talub varju ja madalaid temperatuure. Erinevused: Okkad, käbid, puidu vaigusus, okaste 2. Siberi ja euroopa nulg (üldiseloomustus, eristamise tunnused, levik, nõudlused, kasutamine) Siberi nulg: Abies sibirica Levinud peaaegu kogu Siberis, kohati Aasias. Eestisse sissetoodud, pargipuu, harva metsas. Kõrgus 30-40m. Väga varjutaluv, talub madalaid temperatuure, mullastiku ja õhusaaste suhtes tundlik. Okkad tihedalt katvalt ettepoole suunatud. Pungad munajad, pruunikashallid, väga vaigused. Käbid 5-9cm pikad, lagunevad. Vaigust toodetakse liimi, võrsetest ja okstest nuluõli. Kasutatakse ka haljastuses Euroopa nulg: Abies alba Levinud Lõuna- ja Kesk-Euroopas. Eestisse sissetoodud, kasvavad paremini Lääne-Eesti saartel. Kõrgus 30-60m. Väga varjutaluv, nõuab kõrget õhuniiskust, pehmet talve ja jahedat suve, nõudlik mullaviljakuse suhtes. Okkad kammitud kahele poole, sisselõikega, läikivad, tumerohelised. Pungad
Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt.
1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul.
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul.
AREAAL Kanada lõuna– ja kaguosa, USA kirdeosa. SUURUS 25-50(60) m, tüve läbimõõt kuni 1,8 m. VÕRA Vabalt kasvades koonusjas, ahenev, peaaegu maani ulatuva võraga. Metsas sihvaka, kitsa võraga, horisontaalsete okstega. KOOR, VÕRSED Tüvekoor noorelt sile , hallikasroheline, hiljem tumepruun, pikutirõmeline. Noored võrsed hallikas- või rohekaspruunid, hõredalt hallikarvased. Pungad munajad, vaigused. OKKAD Pikkvõrsetel okkad spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 5-kaupa kimpudes. 7-12cm pikad, peenikesed, kolmetahulised, peensaagja servaga, pealmine külg tumeroheline, kaks ülejäänut heledamad. Puul püsivad 2-3 aastat. ÕIED, VILJAD Isaskäbid munajad, koondunud noore pikkvõrse alusele, punased. Emaskäbid püstiselt
vastakud kolme iseloomuli liitlehed, kuni 20 hõlmaga, umbes 15 hõlmaga, 6-12 cm hõlmadeta või hõlmaga kud cm pikad. cm läbimõõdus, läbimõõdus, südaja kolme nõrga lihtlehed. tunnused Lehekesi 3-7, südaja alusega, alusega, hõlmaga 5-10 Keskmine hõlm (joonista ebasümmeetrilise jämesaagja jämesaagja x 3-7 cm, pikk, alumised või kleebi) d, ebaühtlaselt servaga. servaga. Pealt südaja hõlmad jämesaagja Erkrohelised, alt erkrohelised, alt alusega, peaaegu risti. 4-8 cm pikad,
PUITTAIMED Eestis kasvavaid okaspuid: Harilik mänd (pinus sylvestris) MA: 1. Leviala: Levila hõlmab laiad alad Euroopas ja Aasias, ka kõige põhjapoolsemad piirkonnad. Eestis väga sage, kõige tavalisem metsapuu. 2. Suurus: Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m. Vanus võib olla 300400 (kuni 600) aastat. Raieküpseks saab sõltuvalt boniteedist (1.a-5.) 90-120 aastasena. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Tüvi on tavaliselt sirge, jämedaima läbimõõt 140 cm, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad
Käbid sõltubki kasvukohast; Külgoksad asetsevad Mänd Pinus kollased kuni punakad või valmivad 2.aasta aastate kaupa männastes. Pungad on suured, violetsed. Emaskäbikesed sügiseks või talveks; munajad, silinderjad, vaigused.Pikkvõrsed tekivad pikaks veninud seemned varisevad puhkevad kevadel ja on püsti kui KÜÜNLAD! võrse lõppu. Seemnetel kas valmimise sügisel (eriti peen); Pikkvõrse pikenemisel tekivad
Noored võrsed läikivad, punakaspruunid, heledate lõvedega. Punga alumised kattesoomused rohekaskollased, tipmised punakaspruunid. Ladvapung külgpungadest suurem. Lehed: vastakud sõrmjad lihtlehed, 5 hõlmaga, 6-12 cm läbimõõdus, südaja alusega, jämesaagja servaga. Pealt erkrohelised, alt sinakasvalged. Hõlmad terava tipuga, hõlmade vahelised väljalõiked sügavad. Leheroots 8-12 cm pikk. Õied ja viljad: Õitseb mais enne lehtede puhkemist. Õied kollakasrohelised või punased, paiknevad püstistes harunenud õisikutes. Vili on kaksiktiibvili. Seemne kohalt vili paksenenud, kerajas, koos tiivaga kuni 4-7 cm pikk, karvane. Valminult roheline või punakas, valmib juulis.
s harilikult kahe rea südajasmunajad, ratasjas, ebakorrapärane, pehmete ebakorrapäraselt sinine, kaks tolmukat. karvadega. hambulise servaga. Cymbalaria Niitjad roomavad Lehed pikarootsulised, Õied helelillad, harvem muralis varred. ümarsüdajad, 5-7 valged või roosakad, hõlmised, paljad. neelus 2 kollast laiku. Hõlmad ogaterava tipuga. Mimulus x Hästi harunevad Lehed helerohelised, Kreemikaid, roosasid, hybridus püstised mahlakad elliptilised. punaseid, kollaseid, oranze varred. või kirjuid 4-6 cm
ääristuseks Kasutatatud kirjandus: http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=2624 http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/412 http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/piimalill.htm http://naminamiaed.blogspot.com/2010/07/kuldne-piimalill.html 1.12 Heleenium (Helenium) Konkreetne liik: sügisheleenium (Helenium autumnale) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 150 cm, vajab 90 cm kasvuruumi. Taime välislaadi kirjeldus: tihe puhmas. Lehed: kitsas-saagjad, kuni 15 cm pikad ja 5 cm laiad. Õied või õisikud: säravkollased, kuldsed. Olenevalt sordist õitseb juulist septembrini. Liigi eritunnused: hübridiseerib kergesti, olles paljude aed-heleeniumite vanemtaimeks. Kasvukoha nõuded: pole pinnase suhtes nõudlik, päikesepaiste. Kasutamine haljastuses: lõikelilleks, püsilillepeenras Kasutatud kirjandus: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/31 http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=6427 http://album.ee/node/23407869/50231723 1.13 Lumeroos(Helleborus)
Sobibki kõrgekasvuliseks pargipuuks suurtes parkides või haljasaladel. Künnapuu (Ulmus laevis Pall.) [läävis] 25-35 m kõrgune elliptilise võraga, teravnurga all ülessuunatud okstega suur puu kasvab meil looduslikult hajusalt ja väikesearvuliselt üle Eesti lehtpuu enamusega puistutes. Üldareaal Euroopast kuni Uuraliteni, kasvades jõgede ja ojade lammidel. Tüve koor hallikaspruun, õhukeste plaatidena. Võrsed peened, pruunid, karvased või paljad. Pungad tumepruuni- ja kollakaspruunikirjute soomustega, lehepungad teravkoonilised, õiepungad munajad, suuremad. Lehelaba alusel tugevasti ebasümmeetriline, leht tavaliselt pehmekarvane, sügisvärvus kollane kuni pronksjas, kuni 12 cm pikk. Vili 1-1,5 cm läbimõõdus, serv ripsmeliselt karvane. Haljastuses kasutatakse pargi- ja alleepuuna, dekoratiivne sügisese lehevärvuse tõttu. Perekond Mänd (Pínus L.)
OKASPUUD NULUD Abies Mullastik- nõudlikud, tahavad viljakat savikat mulda Niiskus- Valgus- Enamus talub poolvarju. Varju taluvad siberi nulg ja euroopa nulg. Valgust vajavad hall nulg. Haljastusväärtus- Dekoratiivsed Puu võra- Terava tipuga. Kitsakoonusjas kuni laikoonusjas Okkad- lineaalsed, allküljel varusatud valkjate õhulõheridadega kinnitudes ümardunud alusega otse oksale. Asetsevad oksal kamjalt. Käbid- ovaalsed kuni silinderjad, asetsevad püstiselt võra ülemistel osktel Nulud ei talu õhusaastega linnakeskkonda väljaarvatud Hall nulg. Mõned liigid on vastuvõtlikud haigustele ja kahjuritele KUUSK Picea Mullastik- niiskeid muldi tahavad har ja must kuusk, niiskust ei taha torkav kuusk
Levib juurevõsudega, võib muutuda metsikuks. Niiskete kasvukohtade taim, varjutaluv. Külmakindel põõsas. Kirss-kontpuu (Cornus) Tihe, kuni 2m kõrgune põõsas. Põõsa koor on soomusjas. Lehtede mõlemal küljel on liduskarvad. Õitseb kevadel enne lehtimist. Õied on kollased. Vili on tumepunane, söödav, magushapu maitsega ja valmib hilissuvel. Varjutaluv, põuakindel. niiskem pinnas, poolvari. Villane lodjapuu ( Viburnum) Põõsa kõrgus 2-3m. Lehed ovaalsed või munajad. Lehed alt tihedalt tähtkarvased ja hallikasrohelised Õitseb mai juunis, valged poolkumerad õisikud. Mustade mittesöödavate viljadega. Võrdlemisi kiirekasvuline, väga põuakindel. Annab kännu- ja juurevõsusid. H. lodjapuu ( Viburnum) 2-4m kõrgune kohalik liik Õitseb mais juunis. Õied on valged, äärmised õied steriilsed. Lehed 3-hõlmalised, alt enamasti tihedalt karvased. Viljad punased ja söödavad ning mõruhapu maitsega.
(http://seemnemaailm.ee/jpg/ligularia%20przevalski.jpg; http://www.biolib.cz/IMG/GAL/BIG/91435.jpg) 40 Joonis 37. Przevalski kobarpea 41 Lupiin (Lupinus) Konkreetne liik: hulgalehine lupiin (Lupinus polyphyllus) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 1 m, laius varieeruv Taime välislaadi kirjeldus: püstine kasvukuju Lehed: Lehed sõrmjad, seitsme või rohkema sulglehekesega, pealt paljad, alt karvased Õied või õisikud: Õied pikkades tipmistes rohkeõielistes kobarates, enamasti sinised, punased või valged Õitsemine: juuni-juuli Liigi eritunnused: Lupiin väetab mulda, sidudes õhulämmastikku. Annab seemnetest isekülvi, kuid seemnetest järglased ei tule sordiehtsad Kasvukoha nõuded: mullastiku suhtes vähenõudlik, eelistab päikselist kasvukohta Kasutamine haljastuses: parki, metsaaeda, soolotaimena Joonis 38
ee/? et/istikute_nimekiri/p%C3%BCsikud/euphorbia_polychroma_kuldne-piimalill.html. 08.08.2013. Seemnemaailm. Kuldne piimalill Euphorbia polychroma. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=2624. 08.08.2013. 1.12 Heleenium (Helenium) Konkreetne liik: sügisheleenium (Helenium autumnale) (joon. 23, joon.24) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 150 cm, vajab 90 cm kasvuruumi. Taime välislaadi kirjeldus: tihe puhmas. Lehed: kitsas-saagjad, kuni 15 cm pikad ja 5 cm laiad. Õied või õisikud: säravkollased, kuldsed. Olenevalt sordist õitseb juulist septembrini. Liigi eritunnused: hübridiseerib kergesti, olles paljude aed-heleeniumite vanemtaimeks. Kasvukoha nõuded: pole pinnase suhtes nõudlik, päikesepaiste. Kasutamine haljastuses: lõikelilleks, püsilillepeenras. Joonis 23. Sügiheleenium (http://science.halleyhosting.com/nature/gorge/sun/daisy/helenium/sneeze.htm Joonis 24. Sügisheleenium Kasutatud kirjandus: Aiasõber. Liigikirjeldused
Nimetus: Harilik palusammal Kuulub sugukonda ulmikulised, klassi lehtsamblad, hõimkonda sammaltaimed. Juur: puudub Vars: Varred ebakorrapäraselt sulgjalt harunenud, tumepunased, veidi jäigad. Leht: Varrelehed lai- kuni piklikmunajad, nõrgalt pikivoldilised ja lühikese tömbi tipuga. Värvuselt kollakas- http://bio.edu.ee/taimed/s kuni rohurohelised, veidi ammal/images/palusam.jp läikivad. Paljunemisviis: eostega Tunnus: kõverdunud tipp, punakas vars, kasvab peaaegu kõikjal. Nimetus: Punane ristik Kuulub sugukonda liblikõielised, klassi kaheidulehelised ja hõimkonda õistaimed.
Õisi 5...10. Väga tugevalt lõhnavad. Õitseb mais-juunis. Vili: Ümar mari 2...6 seemnega, oranzpunane, 0,7...1,1 cm suurune. Seemned kerajad, sinised. Valmivad septembris ja oktoobris Leht: Taimel on kaks või kolm juurmist rohurohelist lihtlehte, need on elliptilised kuni elliptilissüstjad, teritunud tipuga, kaarroodsed. Lehe pikkus on 9...20 cm, laius 2,5...6,5 cm. Iseloomulikud on pikad rootsud ning valkjad, roosakaslillad kuni lillakaspunased lehetuped. Paljunemine: Peamine on vegetatiivne levimine risoomi abil, kuid paljuneb ka seemnetega.
Sugukond- KANNIKESELISED-VIOLACEAE Perekond kannike-Viola L. Sookannike- Viola palustris Tavaline taim Eestis, Saare- ja Muhumaal on haruldane. Kasvab soistel niitudel ja puisniitudel, märgades lepikutes. Kannikeseliste sugukonnast, mitmeaastane. Taim pikkade maapealsete võsunditega. Kõrgus 5 kuni 20 cm. Lehed ümarneerjad või laimunajad, tömbid, pikarootsulised ja alaküljelt täiesti paljad (sarnasel liigil turvaskannikesel on lehed alt hõredalt karvased). Abilehed on hambulised. Õied kuni 1 (1,5) cm pikad. Kroonlehed on kahvatu-(hele)lillad, tumedate joontega. Kannus on sirge. Kandelehekesed kinnituvad õierao keskpaika või on sellest veidi allpool. Õitseb aprillist juunini. Viljaks paljas, munajas kupar http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=181 Iseloomulikud tunnused: Lehed ainult juurmised, lehistunud vart pole, õieraod kinnituvad rosetilehtede kaenlasse
Juurestik on plastiline - kaljustel muldadel pindmine, sügava põhjavee korral tungib ka juurestik sügavale. Kõrget põhjavett ei talu. Võib kannatada hiliskülmakahjustuste all, aga üldiselt talvekindel. Õitseb mais. Seemned valmivad sept.-okt. Noores eas on aeglasekasvuline. Lehtpuud Arukask Betula pendula Kuni 30 m kõrge sirgetüveline puu. Tüve koor valge, kestendav, vanematel puudel moodustub mustjas sügavarõmeline korp. Lehed kolmnurksed kuni rombjad, pikalt terava tipuga, kaheli teravsaagja servaga. Võrsed karedad, kaetud tihedalt näärmetäppidega. Õitseb mais peale pungade puhkemist, seeme valmib juuli lõpus. Vili on kahe laia tiivaga pähklike. Paljuneb peam seemnetest, noored puud võivad anda ka kännuvõsu. Täiesti külmakindel, väga valgusnõudlik. Mullastiku suhtes üldiselt vähenõudlik, eelistab värskeid ja kergeid liivsavimuldi. Ei talu kõrget põhjavett. Juurestik tugev, küllaltki tormikindel. Noores eas kiirekasvuline
· käbi pisike ja ümmargune (munajas), seemnesoomused hambulised, soomus kolmnurkne · käbi värvus hall-tumepruun, noored käbid violetmustad · käbid avanevad raskelt, moodustavad võrasse käbikogumeid · paljunevad tulekahjude abil Picea omorika - Serbia kuusk · võrse karvane, tumepruun (mitte nii tume kui mustal kuusel) · okkad pealtpoolt sinakas-rohelised, altpoolt sinakas-hallid (õhulõhetriip) · okkad lamedad ja pehmed, pikad ja laiad, terava tipuga · kinnituvad nagu eelnevad kuused - okas murdub näsaga · käbi piklik, munajas, purpurjas ja tume · soomused lahtised, natuke vetruvad, soomuse serv pehme, saagjas ja kumer · haljastuses kasut. piiratud ruumide haljastuses · kitsas, kompaktne võra, dekoratiivne Picea pungens - torkav kuusk (hõbekuusk) · võrse paljas, helepruun (kollakas) · pungad läigivad · okkad väga tihedalt · okas neljatahuline, palju õhulõhesid
LILLEKASVATUS LÄVENDIPÕHISED TAIMED ELIISABET OJAR ACONITUM NAPELLUS – SININE KÄOKING • Tulikaliste sugukonnast, mitmeaastane. Õitsva taime kõrgus on 50 kuni 150 (200) cm. Tugevad püstised varred on harunenud ja paljad. Lehed sõrmjagused kuni kolmetised. Tumelillad, mõnikord peaaegu mustad või valkjad õied on viietised, ülemine kroonleht kumer. Õitseb pikalt: juulist septembrini. Sinine käoking on väga mürgine, juba taime puudutamisest võib tekkida allergiline lööve. • Kasvab hästi ja lausa eelistab poolvarju. Päikse käes kasvades peab muld olema piisavalt niiske. Väga vähenõudlik ja külmakindel. Armastab niiskemat, viljakat mulda. Talle meeldiks, kui see oleks
15 kuuseliiki, milledest haljastuses levinumad on torkav (P. pungens), serbia, must (P. mariana) ja kanada kuusk (P. glauca). Perekonna esindajad on suured puud, kõrgus 20...40 (70) m. Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas, vormidel ka sammasjas, rippoksaline, madalkompaktne või laiuv. Vabalt kasvades ulatub võra sageli maapinnani. Koor nooremas eas sile, hiljem moodustub soomusjas korp. Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. Okkad kõikidel aastakasvudel spiraalselt paljad või lühikarvased, 1-kaupa, kinnituvad tugevatele pruunidele (puitunud) näsakestele (padjakestele), nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed okka kõigil neljal tahul või © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 10 lamedatel okastel ainult allküljel (morfoloogiliselt pealküljel, sest okkad on alusel 180º pöördunud). Pungad koonilised, vaiguta või vähese vaiguga (v.a. Picea glehnii Glehni kuusk ja P
1) Picea abies harilik kuusk *Võrse paljas või karvane, pikivaoline, kühmuline. *Okas neljatahuline, roheline. terav. Varjus okkad lamedamad. *Pung vaiguta. *Käbi kattesoomused puuduvad. Seemnesoomus (3tüüpi) rombjas, ots saagiline. 2) Picea glauca kanada kuusk *Võrse paljas, helepruun. *Okas poolviltune, tipp suunatud punga poole, hallikasroheline, neljatahuline, rombjas. Okast hõõrudes eritub tugev lõhn(ebameeldiv). *Pung vaiguta, ümardunud tipuga, soomused asetunud katusekivitaoliselt. *Käbi helepruun/beezikas, seemnesoomus kumera servaga. 3) Picea mariana must kuusk *Võrse tihedalt karvane. *Okas lühike, pehme, tömbi otsaga. *Pung munajas. Pungasoomus pungast pikem. *Käbi väike, tumepruun/hallikas, raskesti avanev. Seemnesoomus jäik. 4) Picea omorika serbia kuusk *Võrse karvane. *Okas lame, kahevärviline, pealt tumeroheline, all 2 sinakasvalkjat õhulõhevööd. *Käbi piklikum, munajas
loopealsetel tiheda vaibana maapinda. Õitsemisajal, juunist augustini, on see vaip säravlilla, meeldivalt lõhnav ja sumisev, sest taimede õisi külastavad hoolega mesilased. Taim ise on kuni 10 cm kõrguste harudega mitmeaastane pool-kääbuspõõsas, mille varred on ruljad, ümberringi karvastunud. Lehed on väikesed kuni 8 mm pikad ja 3 mm 4 laiad, iseloomuliku lõhnaga. Õisik peajas, kompaktne, varre tipul. Nõmm-liivatee on rikas eeterlike õlide poolest, ta sisaldab antiseptilisi aineid- tümooli, borneooli jne. Viljad 0,6 mm pikkused pähklikesed valmivad alates augustist. Kasutamine: nõmm-liivatee on tuntud ravimtaimena ka tänapäeval, tema varte ülemisi osi - õisi ja lehti - kasutatakse teena külmetushaiguste ravil ja nt. köharohu - pertussini koostisosana
o Kasutamine: väga levinud haljastuses, kuna talub saastunud õhku. Kasvatatakse mitmeid vorme. Magesõstar. Ribes alpinum o Kasvutingimused: külmakindel. Küllaltki varjutaluv, kuid varjus õitseb vähe. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Paljuneb väga hästi vegetatiivselt. o Suurus: 1,5-2,5 m kõrguseks o Koor, võrsed: vanemad oksad tuhkjashallid, noored võrsed kollakad või helepruunid. Pungad rootsulised, koonilised, terava tipuga, valkjad. o Lehtede: sõrmroodsed vahelduvad lihtlehed. 3-5 hõlmaga, kuni 6 cm pikad, sirge, südaja või ümardunud alusega, pealmisel küljel üksikud valged karvad, alt helerohelised, jämedalt saagja servaga. Sügisel muutuvad lehed kollaseks või punaseks. Leheroots lehelabast tunduvalt lühem, näärmekarvadega. o Õied: kahekojaline. Õitseb mais, õied väikesed, rohekad, koondunud väikestesse püstistesse õisikutesse. Isaõied paiknevad 8-12 kaupa,
punane ristik, kasvab igal pool: puisniitudel, niitudel, karjamaadel, võsastikes, teeservadel, põllupeenardel ja elamute ümbruses. Aasristik on mitmeaastane rohttaim, tal on 2-5 tõusvat vart, noores eas on need sõlmkohtade alt karvased, hiljem hõredakarvased. Juured on tugevad, paljude külgjuurtega. Lehed on kolmetised, pealt helerohelised, punakaspruuni laiguga keskel. Alumised lehed on pikarootsulised ja moodustavad sageli kodariku, ülemised lehed lühirootsulised. Abilehed on munajad, sulglehekesed äraspidimunajad või elliptilised. Õisikuid on l või 2, õietupp on karvane, hele- või tumepunased, vahel ka lillakad ja väga harva valged õied moodustavad tiheda nuti. Aasristik õitseb juunist septembrini. Ravimina kasutatakse aasristiku õisi koos ülemiste lehtedega. Neid kogutakse õitsemise algul ja kuivatatakse kohe varjus, katusealuses või kuivatis temperatuuril 60-70 °C, kusjuures tuleb vältida ülekuivatamist, sest droog kaotab siis oma ravitoime
annaabi.ee 
