Ravimtaimena kasutatakse noori kasvusid. Tõmmist juuakse üks klaas päevas lonkshaaval, peale söögikordi köha ja bronhiidi korral. Võib ka tõmmisevee auru sisse hingata. Vanni pannakse 1-2 kg kasve ja see aitab reumaatiliste haiguste puhul ja rahustab närvisüsteemi. Okkad on vitamiin C rikkad. Peamiselt männimetsade vaigust on tekkinud merevaik, mida kasutatakse nii kunstis kui ka meditsiinis. Harilik kuusk (picea abies) KU: 1. Levila: . Esineb peaaegu kogu põhjapoolses Euroopas (puudub näiteks suuremal osal Saksamaa territooriumist) ja suurel alal Aasias. Eestis väga sage, kuuseenamusega puistute pindala moodustab metsade kogupindalast 25%. 2. Suurus: 30-50 (60) m kõrge. Vanus harilikult kuni 250 a., maksimaalselt kuni 500 a. Ühekojaline. Raieküpseks saab sõltuvalt boniteedist (1.a-5.) 80-90 aastasena. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Sirgekasvuline, läbimõõt kuni 1 m. Koor noorelt sile, 40-aastaselt tekib soomusjas korp
- lamedad (õhulõhed ainult alumisel küljel) ● Käbid jagatakse seemnesoomuste kuju ja iseloomu järgi - seemnesoomused liibuvad üksteise vastu - seemnesoomused kohevad, ülaserv ahenenud või narmastunud - seeme kinnitub helepruuni seemnetiiva alaosa lusikataolisse õnarusse ● Võrse pealküljel rohkem okkaid (sinna paistab rohkem valgust) ● Võrsed pikivaolised ● Okkad kinnituvad võrsele puitunud näsakesega ● Puit kerge, vaigukäikudega, kogu ulatuses valkjas, küpspuiduline ● Harilik kuusk kasvab Eestis pärismaisena, ülejäänud sissetoodud Nimi Picea abies Picea glauca Picea mariana Picea omorika Picea pungens Harilik kuusk Kanada kuusk Must kuusk Serbia kuusk Torkav kuusk
Must lepp Alnus glutinosa Areaal Must lepp Alnus glutinosa Võrse Sügisene võrse Äraspidimunajad, isas- ja pügaldunud tipuga emasurbadega lehed Must lepp Alnus glutinosa Heledate lõvedega kolmekandiline Sügisesed võrse, poolvalmis rootsuline äraspidimunajas pung käbid Must lepp Alnus glutinosa Vesipaju Salix triandra AREAAL Peaaegu kogu Euroopa, Siber, Kaug-Ida. SUURUS 6-10 m. VÕRA Tugevasti hargnev kõrge põõsas või madal puu. KOOR, VÕRSED Pruunikas, suurte tükkidena varisev. Noored võrsed kollakasrohelised või punakaspruunid, veidi karvased. Pungad piklikmunajad, võrsele ligi hoiduvad, peaaegu võrsega ühte värvi. Pungad kaetud kahe kokkukasvanud soomusega, mis puhkemisel heidetakse ära.
aastat. aastat. saarvaher harilik vaher hõbevaher Ginnala vaher VÕRDLUSTABEL – PEREKOND PÄRN liigid harilik pärn ja suurelehine pärn harilik pärn suurelehine pärn Ladinakeelne nimetus Tilia cordata Tilia platyphyllos ja liigid peaaegu kogu Euroopa, Lääne-Siberi Lääne- ja Kesk-Euroopa lõunaosa, Väike-Aasia Kõrgus, m 30-35 m -40m Võrsed ja pungad sile, tumehall, vanas eas tekib noorelt valkjashall, hiljem hallikaspruun, mustjashall rõmeline korp. Noored sügavarõmeline. Noored võrsed helepruunid,
puit on kerge, pehme, hästi töödeldav, vees vastupidav. Kasutatakse vineeriks, nikerdamiseks, kütteks. Mitmeid Kasutamine vorme kasutatakse haljastuses Sordid ´Angustiloba´, ´Aurea´, ´Imperialis´, ´Laciniata´, ´Lobulata´, ´Minutifolia´, ´Quercifolia´ Märkused juurestik pinnalähedane, seetõttu tormihell. Annab kännuvõsu. Kiirekasvuline. Eluiga kuni 130 aastat HARILIK LODJAPUU Päritolu peaaegu kogu Euroopa (v.a. põhjaosa), Lääne-Siber, Kesk-Aasia, Põhja-Aafrika, Väike-Aasia Kõrgus 2-4 m Kasvukuju rohkesti hargnev põõsas Võrsed vanemad oksad hallid, pikirõmelised. Noored võrsed kandilised, roostevärvi lõvedega, hallikasvalkjad Pungad ladvapung esineb ainult mitteõitsevatel võrsetel, õitsevad võrsed lõpevad kahe külgpungaga. Pungad pruunid
Hõbevaher: Acer saccarinum Areaal: Põhja-Ameerika ida- ja keskosa. Suurus: 24-36 m, tüve läbimõõt kuni 2 m. Võra: lai, munajas või silinderjas, oksad peened, sageli rippuvad. Koor, võrsed: tüvekoor helehall, sile või piklike ribadena kestendav. Noored võrsed läikivad, punakaspruunid, heledate lõvedega. Punga alumised kattesoomused rohekaskollased, tipmised punakaspruunid. Ladvapung külgpungadest suurem. Lehed: vastakud sõrmjad lihtlehed, 5 hõlmaga, 6-12 cm läbimõõdus, südaja alusega, jämesaagja servaga. Pealt erkrohelised, alt sinakasvalged. Hõlmad terava tipuga, hõlmade vahelised väljalõiked sügavad. Leheroots 8-12 cm pikk. Õied ja viljad: Õitseb mais enne lehtede puhkemist. Õied kollakasrohelised või punased, paiknevad püstistes harunenud õisikutes. Vi
1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügiseks. Käbid asetseva
OKASPUUD Ladina keelne Perekond Tunnused Iga Käbid Paljunemine nimetus igihaljas, laia püramiidja võraga; oksad pikad, Isaskäbikesed on horisontaalsed; koor noortel puudel sile ja hall, sihvakad, silinderjad 4- vananedes muutub see tumehalliks, Tolmlemine toimub Seeder Cedrus üle
Kõik kommentaarid